9.Balti kubermangude üldised sisepoliitilised olud. Talumajanduse arengule mõjusid 1816. ja 1819. aasta seadused pärssivalt. 1840. tabas maad aga ka viljaikaldus ja terav näljahäda, mis soodustas käärimist talupoegade seas. Eriti kääris Liivimaa. Põhja- Eestisse jõudis käärimine 1856 . a. Peale 1849-1856. a. seadusi hakkas olukord rahunema. 10.Võrrelge Balti erikorda ja asehalduskorda. (Maksukorraldus, aadliomavalitsus, keskvõimu piirid ja linnade valitsemine) Balti erikorraga jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus. Asehalduskorraga muudetu seda põhjalikult ja Eesti- ning Liivimaal seati sisse pearahamaks. Balti erikorra puhul teostasid aadliomavalitsust nii Eesti-, Liivi, kui ka Saaremaa rüütelkond. Asehalduskorra puhul saadeti rüütelkonnad laiali ja kõik aadlikud olid võrdsed. Balti erikorra puhul olid keskvõimu esindajad Tallinnas ja Riias ametisse määratud kindralkubernerid
Foogtid nõudsid tihti suuremaid makse(maksu koormuse tõus). Karl IX rõhutas talupoegade olukorra parandamise vajadust. Ta nõudis, et ka talupoegadel oleks õigus saata oma poegi loodavaisse koolidesse. Ta tahtis lõpetada ära talupoegade piinamise. 7) Milline roll oli Eesti alade valitsemises aadlikel? Miks mõisnikud olid Karl IX uuenduskatsete vastu? Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, millel olid oma asutused ja ametiisikud. Selline aadliomavalitsus toimis konkureerivana riigivõimu kõrval. Rüütelkonna kõrgemaks asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad. 8) Iseloomustage Saaremaa valitsemist Taani võimu ajal.(asehaldur, ametkonnad ja vakused, 1563.a. Kuressaarest linn) Taani võimud kinnitasid aadli senised eesõigused. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. See kitsendas tunduvalt riigiasutuste tegevusvabadust, kuid taanlased panid riigivõimu kindlalt maksma. Riik teostas reduktsiooni, s.t
Liivimaa kubermang- Lõuna-Eesti, Põhja-Läti Saarema liideti Liivima kubermangu 1645. aastal kuid ta oli eraldi rüütelkond. Mõlemal oli võimupeaks kindralkuberner, keskamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiamentike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Võimu teostasid ka kõrvuti kindralkuberneriga rüütelkonnad, maapäevad, maapäevi juhtisid maanõunikud. 7.Kuidas oli organiseeritud kohalik aadliomavalitsus? (rüütelkonnad, maapäev, maanõunikud jms) Riigivõimu ja aadli suhted? (lk 98 99) Rüütelkonnad : Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa. Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste küsimuste lahendamine langes rüütelkonna pealiku õlule.
Tallinnas. Sagedaste sõdade olukorras täitis ka sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu, kaitse, samuti vägede moonastamise ja transpordi eest. Kontrollis, et aadel täidaks ratsateenistuse kohustust. Valvas riigitalupoegadelt maksude laekumist. Linnuseläänid: Kogu provints jagati linnuseläänideks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. NÖ maakonnad. Foogt: ametiisik, kes seisis riigimõisa eesotsas. Riigimõisa mõisnik. Eestimaa rüütelkond: Aadliomavalitsus. Neil olid oma ametiisikud ja asutused. Konkureeris riigivõimu kõrval. Maapäev: Rüütelkonna kõrgeim asutus, millest võtsid osa kõik mõisate valdjad. SIIT EDASI TAANI SAAREMAAL Saaremaa rüütelkond: Aadliomavalitsus. Aadli eesõigused kinnitati. Reduktsioon: Mõisnikelt maa tagasi võtmine. Tekitas pahameelt, püüd Taani riigist lahku lüüa. Asehaldur: Haldas riigimaid. Ametkond: Ma oli nendeks jagatud. Vakus: Nendeks jagunesid ametkonnad. 23
ühtlustama Rootsi talupoegkonna omaga, mis tähendas sisuliselt liikumist tugeva vabatalupoegkonna kujundamise suunas. Samas piirati ka Liivimaa rüütelkonna tegevusvabadust. Paraku takistas neid arenguid näljahäda 16951697 ning Karl XI surm, lõplikult aga Põhjasõda. [redigeeri] Venemaa Keisririik 17001721 kestnud Põhjasõja tulemusena läks Eesti Venemaa koosseisu. Olulist osa mängis Harku mõisas 28. septembril 1710 sõlmitud leping, millega Eestimaa rüütelkond kui kohalik aadliomavalitsus vandus truudust Vene keisrile tingimusel, et säilivad aadlike endised privileegid, säilib luteri usk ning saksa keel asjaajamiskeelena. See rajas Balti erikorra ja muutis Eesti Vene tsaaririigi omanäoliseks laialdase omavalitsusega piirkonnaks. A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel. Sauniku eluhooned on tüüpiliseks näiteks eestlaste tolleaegsetest eluhoonetest. 1816. ja 1819. aastal kehtestati Eestis uus talurahvaseadus, millega senine pärisorjast talupoeg tunnistati isiklikult vabaks
Valisuse alla kuulus palju erinevaid osakondi. Keskvalitsus tugevdas kubermangude sisemist julgeolekut. Nendega kõrvuti valitsesid ka Rüütelkonnad ja Maapäev. Asehalduskord 1783-1796. Elluviija oli Katariina II ja teda aitas Georg Browne. Halduslikud ümberkorraldused: moodustati Riia asehaldurkond uued maakonnad (Paldiski, Võru, Viljandi) ja linnad (Paldiski 1783), Võru (1784) Poliitilised ümberkorraldused: Baltimaadel hakkasid kehtima ülevenemaalised aadliomavalitsus- ja linnaseadused rüütelkondade ja linnade vanad omavalitsusorganid saadeti laiali (raad > linnaduuma) uus maksukorraldus: pearahamaks, hingeloendused Peale seda taastati peaaegu täielikult Balti erikord. 4. Balti aadel Rootsi ja Vene ajal. Balti aadel Rootsi ajal · nõrgad sidemed keskvõimuga (kuningavõim oli nõrk), tahtis balti aadli privileege suurendada. · 1680
talupoegkonna omaga, mis tähendas sisuliselt liikumist tugeva vabatalupoegkonna kujundamise suunas. Samas piirati ka Liivimaa rüütelkonna tegevusvabadust. Paraku takistas neid arenguid näljahäda 1695–1697 ning Karl XI surm, lõplikult aga Põhjasõda. 9.5. Venemaa 1700–1721 kestnud Põhjasõja tulemusena läks Eesti Venemaa koosseisu. Olulist osa mängis Harku mõisas 28. septembril 1710 sõlmitud leping, millega Eestimaa rüütelkond kui kohalik aadliomavalitsus vandus truudust Vene keisrile tingimusel, et säilivad aadli ja linnade endised privileegid, säilib luteri usk ning saksa keel asjaajamiskeelena. See rajas Balti erikorra ja muutis Eesti Vene tsaaririigi omanäoliseks laialdase omavalitsusega piirkonnaks. 20 1816. ja 1819. aastal kehtestati Eestis uus talurahvaseadus, millega senine pärisorjast talupoeg tunnistati isiklikult vabaks
Tallinnas Toompeal ja Riias, Riia lossis: aastatel 15611674 Eestimaal kuberner ja aastatel 16741710, kindralkuberner; aastatel 16211710 Liivimaa kubernerid; aastatel 16291710 Liivimaa kindralkuberner. Vastavalt 1634. aasta Rootsi ,,valitsemiskorraldusele" (regeringsform) oli kuberneri ametiaeg kolm aastat, mille möödudes tuli 1. juuniks ilmuda Stockholmi aru andma. Kuningas võis ametiaega pikendada. Põhja-Eesti tugev aadliomavalitsus leidis tollal ja edaspidigi Rootsi kuningriigi keskvõimu poolt aktsepteerimist, hiljem liidetud Liivimaad kohtles Rootsi võim teisiti. Eestimaa rüütelkonna ja Tallinna linna alistumist Rootsile käsitati vabatahtliku sammuna, ent Liivimaa 2 oli Rzeczpospolitalt vallutatud territoorium, mille puhul ei peetud vajalikuks aadliga samal määral arvestada. Rzeczpospolita võimu ajal õiguslikult ja majanduslikult allasurutud Liivimaa
kuninganna Kristiina (16321654) ülalpidamismaaks. Pärast Kristiina surma 1689. aastal kuulus Saaremaa Rootsi riigile ja seda valitses kuningale alluv maapealik. Eesti Rootsi kuningriigi koosseisus 16291710 1629. aastal langes Rootsi valdusse ka Poola-Leedu käes olnud Liivimaa ning nõnda kogu Mandri-Eesti. Eesti- ja Liivimaast said nüüd Rootsi ülemere-provintsi kubermangud (hiljem kindralkubermangud), mille etteotsa seati (kindral)kubernerid. Kui Põhja-Eesti tugev aadliomavalitsus leidis tollal ja edaspidigi keskvõimu poolt aktsepteerimist, siis mitukümmend aastat hiljem liidetud Liivimaad kohtles Rootsi teisiti. Eestimaa alistumist Rootsile käsitati vabatahtliku sammuna, ent Liivimaa oli vallutatud territoorium, mille puhul ei peetud vajalikuks aadliga samal määral arvestada. Poola võimu ajal õiguslikult ja majanduslikult allasurutud Liivimaa aadel lootis Eestimaa seisuste õigusliku seisundi laienemist ka Lõuna-Eestile -- sellele
annaabi.ee 
