Kristel Leola 9.klass Kuidas säilitada koolirahu? Kõigile meeldib päevad läbi olla keskkonnas, kus on kõik korras ning puudub igasugune vägivald, probleemid ja üksteise halvustamine. Kahjuks on sellist aurat raske saavutada, eriti koolides, kus toimub pidev üksteise mahategemine ja halvustamine. Kuid milliste meetoditega siiski oleks võimalik säitlitada koolirahu? Selleks, et ühiskonnas oleks hea koos viibida, on vaja üksteise mõistmist, positiivsust ja
Eesti Maaülikool Energeetika Üliõpilane: Martin Pabusk, Õppeaasta: 2014/2015 Rühm: EK III-1 Regina Feldman, Ardi Puis Töö tehtud: 06.11.2014 Aruanne esitatud: Juhendaja: T. Leola Töö nr. 9 TÜRISTORI UURIMINE Katseobjekt: Kasutatud seadmed: Türistor D238E Digitaalmultimeeter Udmax = URmax= 150 V Ampermeeter No 743248 Idmax = IRmax=20 mA Voltmeeter No 88686 Utmax = 2 V Toiteplokk Itmax = 10 A Pmax = 20 W Joonis 9.1.Trinistori lülitusskeem
MEHIS HEINSAAR Kai Leola 12. klass ELUKÄIK · Sündinud 1. augustil 1973 · Esimesed 12 eluaastat elas Tallinnas, järgmised 7 aastat kuni keskkoli lõpetamiseni KarksiNuias · Luuletusi hakkas kirjutama 1617aastasena · Lapsena unistas saada pikamaajooksjaks · 19922000 õppis Tartu ülikoolis eesti filoloogiat, diplomitöö tegi August Gailitist · Tartusse kolides sai Heinsaarest luulerühmituse Erakkond ja Tartu NAK liige LOOMING · Trükidebüüt 28. jaanuaril 1995 Postimehes (luuleveerg) · Esimene avaldatud proosapala "Keeristorm Tartus", ilmus 14. jaanuaril 1997 Postimehes · Järgnesid avaldamine Vikerkaares 1997 ja Loomingus 1998, üsna pea sai Heinsaar ka tunnustuse osaliseks · Inspiratsiooni on saanud vene kirjandusest ja elust enesest · Absurd, sürrealism, unenäolisus, fantastika, muinasjutulisus · Kirjutanud näidendeid üliõpilasteatrile ning tegelenud tõlkimisega LEMMIKUD · Eesti...
First World War Kristel Leola First World War was first big warm in that time, whereby were bound lots of countries. First World War happened from 20.07.1914 to 11.11.1918. About that this war had a name, it has lots countries of crushes. No one war do not start completely no consider and no before plan. First World War intense situation and foregame extended about fifteen years. Every different war brings along different aftermaths and usually are lots of perishes and suffers in a big war.
Kalevipojasäng (Alatskivi) Pikad lootsikud, linnuses sees elasid ülikud, ohu korral said varju tavakodanikud. Viidi kaasa loomad, toit ja muu vajalik. Rauaajal oli ka viikingiajastu 9. 10. saj. 1187 arvatavasti saarlased ja eestlased hävitasid Rootsis Sigtuna linna. 10. 13. saj. Eesti oli jagatud maakondadeks ja kihelkondadeks. Eesti aladel oli 8 suurt maakonda. Ja nende vahel veel 4 väikemaakonda e. suurkihelkonda. Kihelkondade juhti Eestis nimetati vanemateks. LEMBITU Leola linnus. Maleva - sõjavägi Läti Hendriku kroonikas kirjapandule teame muistsest sõjaväest. Põlluharimine: kahevälja ja kolmeväljasüsteem. Kaheväljasüsteemi puhul üks poolt põllust kandis vilja, teine pool puhkas. Kolmeväljasüsteemil kaks osa põllust kandsid vilja ja kolmas puhkas. Järgimisel aastal tehti vahetust. Põllumaad saadi juurde metsade arvelt alepõllundus. Mets raiuti maha ja seejärel pandi põlema, tuhk oli hea väetis. Tuhk kandis aga
NIKOLAI TRIIK Kai Leola 12. klass ELUKÄIK Sündis 7. augusti 1884 Tallinnas rätsep- meistri perekonnas 1901-1905 õppis Stieglitzi kunsttööstuskoolis (revolutsioonis osalemise pärast eemaldati koolist) Seejärel A. Laikmaa ateljeekoolis 1906 Peterburis Josef Braszi ateljees 1906 kevadel Soome Kunstiühingu koolis 1906 abiellus Peterburi rikka vabrikandi kunstnikust tütre Valentina Grekovaga 1906 lõpus täiendas end Pariisis ELUKÄIK Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus juhatas aastani 1911 ajakirja Noor-Eesti kunstiosakonda Alates 1913 töötas Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kursuste ja alates 1914 kunsttööstuskooli juhatajana 1919-1921 haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja 1921-1940 Tartu kunstikool "Pallas" (alates 1930 professor) 1940 siirdus tagasi Tallinna Suri 12. augustil 1940 Tallinnas Nikolai Triik on maetud pereko...
EESTI MAAÜLIKOOL TEHNIKAINSTITUUT Energiakasutuse eriala Üliõpilased: Õppeaasta: Rühm: A.Puis M.Pabusk R.Feldman 2014/2015 EK 1 ELEKTROONIKA ALUSED Juhendaja: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Toivo Leola 22. oktoober 17. detsember Töö nr: 4 POOLJUHTSTABILITRONI UURIMINE Katseobjekt: Kasutatud seadmed: Õppida tundma pooljuhtstabilitroni oma- Juhtmed dusi. Ränistabilitroni pinge-voolu tunnus- joonte ja koormustunnusjoonte ülesvõtmine Reostaat x2 (ECO 1 tube 210Ω 1,7A) ning analüüs. Stabilitroni parameetrite Takisti määramine tunnusjoonte alusel. Pooljuhtstabilitron KC156A
EESTI MAAÜLIKOOL TARTU TEHNIKAKOLLEDŽ Eriala: Biotehnilised süsteemid Üliõpilane: Mailis Zirk, Berta Õppeaasta: 2014 Rühm: Mürk, Ragnar Rosenberg, Kristjan Runtal AUTOMAATIKA Juhendaja: Toivo Leola Töö Aruanne tehtud: 05.03 esitatud: 08.04 Töö nr. POOLJUHTTERMOTAKISTI TERMILISTE 3 SUURUSTE KATSELINE MÄÄRAMINE Katseobjekt: Kasutatud seadmed: Töö programm. 1. Võtta üles termistori ja posistori takistuse sõltuvused temperatuurist
EESTI MAAÜLIKOOL TEHNIKAINSTITUUT Energiakasutuse eriala Üliõpilased: Õppeaasta: Rühm: A.Puis M.Pabusk R.Feldman 2014/2015 EK 1 ELEKTROONIKA ALUSED Juhendaja: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Toivo Leola 03. detsember detsember Töö nr: 7&8 BIPOLAARTRANSISTORI UURIMINE Katseobjekt: Kasutatud seadmed: Õppida tundma bipolaartransistori omadusi. Juhtmed Tutvuda bipolaartransistori tööga ühisbaas- (ÜB-) ja ühisemitter- (ÜE-) ühenduses. Reostaat x2 Võtta üles transistori sisend- ja väljund- Bipolaartransistor (KT361E)
Esimest korda mainitakse teda koos teise üliku Meemega juhtimas 1211. aastal toimunud ühe sakalaste väe rüüsteretke Ümerale. Lembitu võimupiirkond asus maakonna põhjaosas Navesti jõe ääres, kus asus arvatavasti eraldi kihelkond ja Viljandi järel maakonna tähtsuselt teine keskus. Kroonika nimetab seal paiknenud Leole linnust Lembitu linnuseks, samuti üht sealset küla Lembitu külaks. 1215. aastal alistus Leola linnus pärast piiramist sakslastele. Kõik linnuses olnud ristiti. Lembitu ja teised vanemad viidi pantvangidega Riiga. Vanemad said tagasi koju alles pärast seda, kui nende pojad sakslaste kätte anti. Nii on võimalik, et ka Lembitu poeg või pojad Riiga jäidki. Eestlaste vanemate võsukesi, said sakslased vajadusel survevahendina kasutada. Suure tõenäosusega sunniti poisse mungatõotust andma. Lembitu hukkus 21. septembril 1217 (801. aastat tagasi) Madisepäeva lahingus, kui tema
uuest ja tunnistati ta sõjaväekõlbulikuks ja 2.järgu vabatahtlikuks. Seejärel ta astuski ka vabatahtlikuna Venemaa Keisririigi sõjaväkke. 1902.aasta septembris astus Vilno sõjakooli. 1903.aasta 3.jaanuaril ülendati Laidoner allohvitseriks ja 1904 aasta oktoobris vanemveebliks, ning lõpetas sõjakooli 5.01.1905.aastal oma kursuse parimana ja autasustati riigivapiga kaunistatud kuldkellaga ja ülendati nooremleitnandiks. · Korp! Sakala vilistlane kuni 1934. Korp! Leola auvilistlane. · 22.06.1940 vabastas Konstantin Päts Johann Laidoneri Nõukogude okupatsioonivõimude survel Sõjavägede ülemjuhataja ametist. Maria Kruszewskaga sai Laidoner tuttavaks Vilnos teenides, kui Maria oli 15-aastane. Nikolai Kindralstaabi Akadeemias õppides, kohtas Laidoner ka tuttavat neidu- Maria Kruszewskat, kes olis siis Peterburi konservatooriumi üliõpilane. 1909. aastal abiellusid Maria ja Johann. Neil sündis poeg Michael, aastal 1913.
1212 mõlemad pooled kurnatud, otsustati sõlmida vaherahu eestlaste ja ristirüütlite vahel. Toreida v Turaida- vaherahu! Mõlemad pooled olid kurnatud, albert läks saksamaale uusi ristirüütleid värbama. Sellel ajal jõudis eesti ja liivimaa aladele katk, MUST SURM. Rüüstas eestlasi ja ka ristirüütleid, aga sellel ajal ei olnud katk väga suure levikuga,aga oli siiski üks põhjustest. 1215 ristirüütlid ründasid uuesti Eesti alasid, asusid ründama Leola e Lõhavere linnust, mis oli ühtlasi ka Lembitu linnus. Ta püüdis moodustada suurt malevad maakondadest, oli tugevalt ristirüütlite vastu, sakslased tahtsid seda vallutada. Teise perioodi jooksul lõuna ja kagu eestis langesid risti rüütlite kätte. Alates 1215 tuli eestlastel sõdida ka venelastega. Nad olid ühel puhul eestlaste liitlased, teisel puhul aga ristirüütlite liitlase, vastavalt sellele, kumb kasulik. 1215 liitusid ristirüütlitega.
Ajutine Valitsus J ohan Laidoneri polkovniku auastmesse. Vabadus s õ da Vabadussõja algul tuli Soome kaudu Eestisse, kus nimetati 14. detsembril Operatiivstaabi ülemaks. 23. detsembrist 1918 Sõjavägede ülemjuhataja. 20. jaanuaril 1919 ülendati pärast Narva tagasivallutamist kindralmajoriks. 26. märtsil 1920 lahkus omal soovil ülemjuhataja kohustest ning ülendati kindralleitnandiks. Elu rahuajal Korp! Sakala vilistlane kuni 1934. Korp! Leola auvilistlane. Enamlaste mässukatse puhul 1. detsembril 1924 nimetati Laidoner taas Sõjavägede ülemjuhatajaks. 12. märtsil 1934 nimetati J ohan Laidoner Riigivanema otsusega kolmandat korda Kaitsevägede ülemjuhatajaks ja Sisekaitse Ülemaks. 1938 nimetati J ohan Laidoner Tallinna Tehnikaülikooli audoktoriks. 24. veebruaril 1939. aastal ülendati J ohan Laidoner kindraliks. 22. juunil 1940 vabastas Konstantin Päts J ohan Laidoneri
nõudeid, mida läheb vaja hügeeniliseks, samas ka õigeks lüpsiks. Kui udara ettevalmistus on puudulik, siis võib see lehmade piimatoodangut vähendada. Udara puuduliku ettevalmistuse tagajärjel pikeneb ka järellüps mitmekorra ja ka lüpsja tööaeg. 11 Kasutatud kirjandus 1. H. Ollino, U. Muld, E. Otti 1988, Tallinn ,,Valgus" ,,Lüpsitarkusi" lk 50-51 ja lk 74, 76 2. M. Henno, A. Leola, A. Olkonen 1998 ,,Lüpsmine ja piima kvaliteet" lk 5-6 3. A. Olkonen 2001 Tartu ,,Greif" ,,Piimanduse käsiraamat" lk 47-48 4. H. Older 1997 Saku ,,AS Rebellis" ,,Piimakarjapidaja ja konsulendi käsiraamat" lk 225 5. www.vak.fi/vsakky/liitetiedostotot/editori_materjali 12
E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Kai Leola 12. klass EESTI PULMATRADITSIOONID Referaat Juhendaja: Piret Õunmaa Juuru 2010 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................
13.11.2007) materjalid. Tartu 2007. 32 lk. 29 2. Hiielaid K. Bürooruumide sisekliima ja selle mõju töötajate töövõimele. Magistritöö. (Juhend V.Viljasoo). EMÜ Tehnikainstituut. Tartu 2007. 90 lk. 3. Põder V., Resev J., Kokin E. Üliõpilastööde vormistamise juhend. Kättesaadav: http://tehnika.eau.ee/ (18.12.07). 4. Nõu T. Töökeskkond ettevõttes Ühinenud Farmid AS. Bakalaureusetöö. (Juhend A.Leola). EMÜ Tehnikainstituut. Tartu 2007. 20 lk. 5. Oolberg A. Töökeskkond ettevõtte AS Tiksoja Puidugrupp mööblitootmistsehhis. Magistritöö. (Juhend V. Viljasoo). EPMÜ Põllumajandustehnika instituut. Tartu 2005. 74 lk. 6. Roomets S. Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn 2006. 45 lk. 7. Tamm T. Isotermiliste veovahendite soojus-tehniline diagnoosimudel. Magistritöö. (Juhend V.Viljasoo). EMÜ Tehnikainstituut. Tartu 2007. 69 lk. 8. Sihver L
Firmatoodetest oleksid veel Puma, Adidas ja Nike. Eeldatavaks sihtgrupiks oleks spordihuvilised vanuses 16-40 aastat. Ettevõte asuks Viljandi linnas. Plaanis on luua kolm töökohta: kaks töötajat, juhataja. Spordipoe omanikuks oleks Krete Allik. Reklaamikanaliteks oleks kindlasti spordipoe enda isiklik kodulehekülg, kus klientidel on võimalik tutvuda toodetega. Samuti reklaamimiseks hakatakse kasutama suhtlusvõrgustikke. (nt Facebook) 1.2 Asukoht Ettevõte asuks Viljandi linnas Leola 61. Ruumi üüritasu on 3.50 €/m², millele lisandub kommunaalmaksed, mis on 1,5 €/ m²-1,8 €/ m². Kogupinnaks on 350m². Lisaks on olemas ka autoparkla. Kuna ettevõtte ei asu päris kesklinnas, siis antud kohas on olemas ka Magazini kauplus ning kohvik, kus kliendid saavad oma aega veel sisustada. 1.3 Töötajad Plaanis on tööle võtta kolm inimest. Töötajate hulka kuuluvad: juhataja ehk mina ja kaks töötajat. Juhatajana asendaksin vajadusel ka töötajat.
Lõuna-Eestis hajakülad (talud üksteisest kaugel) Kihelkonnad ja maakonnad - Ühe piirkonna külad moodustasid kihelkonna (tähtsaim haldusüksus) - 45 kihelkonda - välisohu tõttu liitusid maakondadeks 8 maakonda (Virumaa Rakvere l; Rävala Lindanise, Viru; Järvamaa Jäneda, Äntu; Harjumaa Varbola, Keava; Läänemaa Lihula; Saaremaa Valjala; Ugandi Otepää, Tartu; Sakala Viljandi, Lõhavere e Leola) - maakondade ühistegevus riikluse kujunemise alged Rahvakoololekud ja ülikud - 11-12 saj elanikkond ühtne (valdav osa rahvast vabad ning varanduslikult ja õiguslikult võrdsed inimesed) - rahvakoosolekud - eraomanduse kasv (kaubitsemine, sõjakäigud, sõjavangid orjadeks/sulased) varanduslik ebavõrdsus - küla-ja kihelkondade vanemad arukamad ja mõjukamad mehed, kõrgemal ühiskondlikul positsioonil - hakkas kujunema ülikkond Sõjaline tase
liigapalju verd. Suvi-vasturetkena lähevadeestlased Kaupo Toreida linnuse alla, esmalt edukad kuid katku tõttu jääb linnus vallutamata ja sõlmitakse järgmiseks 3.a vaherahu, sellega lõppeb 1.periood. 2.periood- 1215.a- juba enne vaherahu lõppu korraldasid mõõgavennad ennetava sõjakäigu Ridalasse. Siirdusid röövsaagiga tagasi Läti aladele. Kevadel mõõgavendade rüüsteretk Sakalasse Lembitu Luhavere (ehk Leola) linnuse alla, linnus vallutatakse, lembitu vangistatakse aga vabastatakse poegade vastu(pojad koolitati preestriteks). Luhavere rahvas ristiti. Aprill- Mai, suurejoonelisemaid ettevõtmisi eestlaste poolt- kolme maleva manööver: eesmärk hävitada sakslaste koloonia Liivimaal. Plaan: saarlased tulevad laevadega Taugava jõe suudmesse ja sulevad ligipääsu Riia linnale. Teine malev e läänlased ründavad samal ajal Kaupo Toreida linnust
E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Kai Leola 10. klass ANNA ELEANOR ROOSEVELT Referaat Juhendaja: Kaia Laansoo Juuru 2007 SISUKORD ANNA ELEANOR ROOSEVELT.....................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................2 LAPSEPÕLV...........................................................................
kutsuma Mõõgavendade orduks. 1208. a algas võitlus Eestimaa pärast. Esimene ohver oli Ugandi. Ümera lahing: 1210-pärast Võnnu piiramist asusid võnnulased (Mõõgavendade ordule kuulus) pagevaid eestlasi taga ajama. Ümera-äärsetes metsades tungisid peituvad eestlased ootamatult vaenlastele kallale. Rünnak kulges edukalt. Osa vaenlasi surmati, osa vangistati. Ümera lahingus saavutatud võit andis jõudu edaspidiseks. Saadi usku oma võimetesse. Lembitu: Leola linnuse vanem. Sakslased kogunesid selle alla peale Toreida rahu rikkumist. Linnus pandi põlema ja eestlased olid sunnitud alla andma. Hiljem sai temast peaorganiseerija Madisepäevalahingus. Langes seal. 1217. Saabus suur venelaste vägi Otepää alla (oli loodud liit, eriti saarlastega). Madisepäevalahing: 21. sept. 1217. kohtusid väed Viljandi lähedal. (venelased abiks jälle). 1227 a. jaanuaris- Lõppvaatus Saaremaal. Kogu mandriosa oli sakslaste käes. Kui
momendil otsustatakse lahing ikkagi vastu võtta. Näiteks 1210 Ümera lahing, 1218 Metsepoole lahing, 1223 Ümera lahing. Väljatungilahingud – (6) Toimub tavaliselt mingi kindlustatud punkti, linnuse juures. Piiratavad mingil hetkel tungivad linnusest välja. Kas see on ajutine väljatung või on kaugemad eesmärgid, see ei olegi antud juhul oluline. Näiteks 1211 metsa rajatud ajutise kindlustuse juures toimunud lahing, kus eestlased end kaitsesid, 1215 Lõhaväere ehk Leola linnuse juures toimunud lahing. Kui esimene väeüksus kohale jõudis, siis tungisid eestlased välja, 1220 Lihula piiramine, kõige edukam väljatungilahing. Saarlased piiravad rootslasi ning rootslased tungivad välja. Põhjus võis olla ka selles, et saarlastel õnnestus linnus põlema süüdata ja rootslased lihtsalt pidid välja tungima, 1221 ja 1223 Tallinna piiramisel on ka taanlased teinud väljasööste.
1212 - Toreida rahu (3 aastat). See saadi, sest saarlased piirasid Toreida linnust, kus valitses Kaupo. Rahuleppingu sõlmimise põhjuseks oli kõige muu ka eestisse jõudnud katk. 1212 - Mstislav Uljas, Novgorodi vürst, tuli sõjakäiguga järva- ning harjumaale. Piirati Varbola linnust. Eestlased ostsid ennast 700 marga hõbeda eest vabaks. Samal ajal käis Lembitu edukal sõjakäigul Pihkva all. 1215 - Sakslased tungisid Sakalasse ja Ugandisse. Piirati Ridalat. Esile kerkis Leola vanem Lembitu. 1215 - Kolme malev manööver. Saarlased sulgesid oma laevadega Väina jõe suudme, et saksa koged läänemerelt ei pääseks sakslastele Riiasse appi. Samal ajal liikusid osa eestlastest Riia linna poole 3 maadpidid. Kui saarlased nägid merelt tulemas kahte koget, siis nad kartsid kahe tule vahele jääda ja põgenesid. Maaväed ei jõudnudki lahingutegevusse asuda. 1215 - Merelahing Uues sadamas
1222 Taani vägi maabus Saaremaale kus hakati ehitama kivilinnust. Kasutati kiviheite masinat kui Linnus anti üle Saarlastele, võeti pantvange ja linnus lammutati maha. saarlased hakkasid linnust piirama. 1223 Eestlaste ühine pealetung. Kõigepealt vabastati Varbola linnus. Tungiti Viljandisse ja Tänu kiirele tegutsemisele saadi taas Eestimaa enda kätte ning hävitati kõik mis tapeti. Mindi edasi Leola linnusesse. Otepäe ja Tartu talitsesid samamoodi, saades vabaks. puudutas ristiusku. Pöörduti tagasi esivanemate kommete juurde. Linnuseid kindlustati veelgi, ehitati kiviheite masinad. 1223 Eestlaste sõjakäik Ümerasse. Sakslased saavutasid võidu.
1292 2481 Lehtmaa Meelis Tallinn 04:09:57 M21 1784 2919 Lehtme Janno Harju 04:36:07 M21 349 1081 Leiger Roomet Harju 03:20:49 M21 475 386 Leius Aivar Valga 03:29:07 M21 995 928 Lejins Martins Läti 03:55:43 M21 1480 925 Lello Priit Tallinn 04:19:18 M21 938 1032 Lemberg Raivo Tallinn 03:53:08 M21 1018 1269 Lemmik Kalev Valga 03:56:33 M21 2302 1921 Leola Taavi Tartu 05:30:46 M21 1059 2357 Leontjevs Andis Läti 03:58:59 M21 915 692 Lepajõe Jaan Tartu 03:51:43 M21 Oksana Perova 13.11.2009 1493 1051 Lepasild Raul Tartu 04:19:59 M21 1439 1098 Lepik Tiit Valga 04:17:15 M21
annaabi.ee 
