Absint Koostanud: Siim Sommer K-06B Sissejuhatus Absint ehk rahvapäraselt koirohuviin (hüüdnimi roheline haldjas, prantsuse keeles la Fée Verte) on aniisimaitseline, kergelt kibe, kahvaturohelist või valget värvi, kange (45% kuni umbes 72%) destilleeritud alkohoolne jook ja aperitiiv. Traditsionaalse absindi retsepti põhiosa moodustavad aniis, koirohi, ja apteegitill. Kuigi tihti arvatakse ekslikult, et absint on liköör, sisaldab see palju alkoholi ja väga vähe suhkrut ega vasta seega likööri definitsioonile. Traditsiooniline viis absindi serveerimiseks on selle lahjendamine jääkülmas vees, suhtes umbes kolm kuni viis osa vett ühele osale absindile, mille käigus muutub segu valgeks ja läbipaistmatuks. Vastavalt maitsele lahustatakse vett läbi erilisele absindilusikale asetatud suhkrutüki
4.1. Nelkpipar: · Ulukiliha · Marinaadid · Aedviljatoidud · Piparkoogid · Kuumad joogid · Vorstitooted · Vürtsisegud 4.2. Kappar · Kastmed · Salatid · Supid · Lihatoidud (vasikaliha, Köningbergi klops) 4.3. Safran · Taignatooted · Riisiroad (risotto, paella) · Lamba-, liha-, linnu- ja kalaroad Paljude Araabia riisitoitude koostises 5. Seemnelised · Muskaatpähkel · Koriander · Kardemon · Aniis · Seesamiseemned · Vürtsköömned · Sinepiseemned Kasutamine: 5.1. Muskaatpähkel · Aedviljatoidud · Heledad kastmed · Muna-, liha- ja kalaroad · Ulukitoidud · Juustufondüüd · Maks 5.2. Koriander · L-Saksamaal klassikaline leivavürts · Küpsised · Praetud kala · Linnu- ja liharoad · Liköörid Maitsestatakse Tai, India, Mehhiko ja Brasiilia toite 5.3. Kardemon · Oluline komponent karrisegus
ABSINT Triin Vaino MY11 ÜLDISELT Prantsusmaa Ekslikult liköör Kahvaturoheline või valge Kangus 45%-72% Müüt hallutsinatsioonidest MAITSE Aniis Seostatakse koirohuga Apteegilill Kerge piparmündi laadne kibedus VALMISTAMINE Taimede leotamine Destilleerimine Värvuse saamine SERVEERIMINE JA JOOMINE Ei jooda tavaliselt puhtalt Lahjendatakse veega Suhkur Spetsiaalne lusikas Tänan kuulamast !
16] Klassikalisi ehk ehtsad vürtse, nagu nelk, pipar, kaneel, tarvitatakse ainult kuivatatult. Need säilivad üsna kaua, on kergesti transporditavad ja kasutatakse kogu maailmas. Tihti tuleb vürtse algul röstida või õlis kuumutada, et nende maitse paremini esile tuleks. Eriti oluline on see India vürtside puhul. Enamik ehtsaid vürtse on troopilise või lähistroopilise päritoluga. Kodumaistest vürtsidest kuuluvad siia köömned ja kadakamarjad, meil kohandatud liikidest koriander ja aniis. Kasutatavamad vürtsid: aniis, tähtaniis, kadakamari, ingver, kaneel, Cayenne'i pipar, kardemon, kurkum, köömen, nelk, pipar, vürts e piment e nelkpipar e vürtspipar, safran jne. [kalev.ee] Ürdid on aga jaheda või külma ilmastikuga maade rohttaimed, mida tihti kasvatatakse taimekasvandustes. Tooreid ürte peab hakkima, et nende maitse paremini esile tuleks. Tooreste ürtide maitse on mahedam kui kuivatatutel. Ürte peaks lisama toiduvalmistamise lõpus
Toite maitsestatakse maitse täiendamiseks ja parandamiseks. 10. Millal toite maitsestatakse? Maitseaineid lisatakse toidule kas enne töötlemist või kuumtöötlemise järel, oleneb toidust. Vormitoitudele ja hakkmassist toodetele lisatakse enne kuumtöötlemist. Suppide ja kastmete maitsestamine toimub nende valmistamise ajal. Peenestatud maitseained kuumtöötlemise lõpus. 11. Nimeta kodumaised vürtsid? Kodumaised vürtsid on: kadakamarjad, köömned, koriander ja aniis. 12. Nimeta ehtsad ehk klassikalised vürtsid? Ehtsaid vürtse kasutatakse kuivatatult. Pipar, ingver, kaneel, kappar, kardemon, loorber, nelk, muskaat, vanill. Puljongid ja supid 13. Mis on konsomee, nende valmistamine, serveerimine Konsomee on selge puljong see on hele puljong, kurnatud selitatud. Serveeritakse kõrvale antavate või puljongisse pandavate lisanditega. 14. Millest keedetakse supipuljongeid? Supipuljongeid keedetakse lihast
Sinep on pärit Vahemere maadest ning seda on umbes 40 liiki. Musta sinepi seemnete lõhn on väga rikkalik ning kibe, valge sinepi seemned on kollased ja väga suured ning maitse ei ole väga kibe. Sarepta sinepit, tuntud kui lehtsinep, kasutatakse saamoodi kui spinatit. Sinepiseemneid võib kasutada tervelt, jahvatatult, toorelt, röstitult või väga kuumas õlis praetult, kus need avanevad nagu plaksumais. Sinep on tähtis koostisosa paljudes kuumades ja külmades kastmetes. Aniis Pärit on ta Vahemere idakaldalt ja Egiptusest, kus kasvab tänapäevani looduslikuna. Harilik tähtaniis on pärit Hiinast. Euroopasse jõudis ürt 14. sajandil. Esialgu kasutati seda maitsestamisel, keskajal kasutati aniisi ravimite ja armujookide koostisosana. Tänapäeval kasutatakse kokanduses aniisi seemneid kookide, küpsetiste ja maiustuste maitsestamisel. Aniisi lehti kasutatakse nii kuumtöödeldult kui ka toorelt salatite, suppide, kalade, aedviljade ja tee maitsestamiseks.
Kodumajandus KM21 Kodumajanduse erialased terminid Juhendaja: Maire Jürjen 2016 1. Aerolatte- väike patareiga töötav vispel, kasutatakse piima vahustamiseks 2. ala Carte- tellitavad road restoranis; valmistusviisilt keerukamad ja luksuslikumad kui nn päevaroad 3. al dente- Itaaliakeelne termin makaronide ja riisi õige küpsusastme kohta keetmisel (pehme, aga hakkab kergelt hambale vastu) 4. aniis- aniis on hariliku aniisi seemnetest saadav vürts 5. antrekoot- antrekoot on veise seljatükist ribikondi vahelt lõigatud steek paksusega umbes 2 cm 6. aseptika- puhastamine ja tegutsemine viisil, mis väldib mustuse edasi kandumist, sattumist puhastele pindadele ja tagab mustuse kokku korjamise 7. aspikk- kange, selge ja hästi tarretuv hele puljong, mida kasutatakse tarrendise roogade valmistamiseks 8. asuu- pruunis tomatikastmes hautatud veiselihakangid 9
Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, kohv, antibiootikumid, magneesiumi puudus. Ilma värvita, värvi vahetanud juuksed mangaan, vask Mangaan: mustikas, vaarikas, õietolm, linnurohi, ubaleht, pärn, põdrakanep, sigur, kask, tamm Kaitseb rakke vabade radikaalide põhjustatud kahjustuste eest. mangaani puudust põhjustab raua üleküllus. Takistab üleliigse rasva ladestumist ja osaleb selle väljaviimises. Vask: õietolm, kakao, kollane vesikupp, aniis, käokann, põdrakanep, toomingas, moon, mustikas Aitab võidelda vabade radikaalide vastu. Annab nahale elastsust ja siledust. Vase puudus tekitab ,,põhjuseta" väsimust, peavalusid, krampe, kiirendab vananemisprotsesse, veresoonte laienemsit ja seinte õhenemist ning tuiksoonelaiendeid. Puudust tekitab alkohol, piimatoodetega liialdamine, mao ja soolestikuhaigused, Cvitamiini liig. Juuste väljalangemine B2, B5, B6, B8, A, C, H, F, kaltsium, kloor,
Merle Suurväli Veebruar 2010 Maitseained. Maitseainete sobivus toiduvalmistamisel : Aed piparrohi Aedruut * ulukiliha * kalatoidud * linnulihatoidud *lihatoidud ( vasikaliha,loomaliha) *lihatoidud ( sealiha, lambaliha) *köögiviljatoidud * supid *salatid * köögiviljatoidud Aniis Apteegitill *salatikastmed *köögiviljatoidud *kala *kalatoidud *vasikalihatoidud *küpsetised *ahjukartulid *küpsetised Aroomisool Basiilik *lihatoidud *salatid *kanalihatoidud *kastmed *kalatoidud *supid
Neid saab kasutada Kohalikud maitseained kuivatatult, keedetult, rarineeritult või värskelt Maitserohelisena kasutatavad taimed kasvavad enamasti metsikult Tavaliselt kombineeritakse 4 5 liiki maitserohelist 1 2 klassikalise vürstiga Siia kuuluvad näiteks: aniis, vürstibasiilik, aed-harakaputk, iisop. Vürtsisegud Vürtsisegud koosnevad mitmest kindlas vahekorras segatud vürtsist Vürtsisegud annavad huvitavama lõhnabuketi ja lihtsustavad toidu valmistamist Kuna vürtsid on väga kallid, transportimine võib olla raskendav ja suurte koguste hoiustamine on muutunud tülikaks hakati otsima võimalusi valmistama vürtse kunstlikult Säilitamine Maitseainete säilitamiseks ei sobi
• Ingver (Zingiber officinale) • Sandlipuu (Santalum album) Mandariini õli Mandariini koores on eeterlikku õli, mida pressitakse. Mandariinipuu on pärit Vietnamist ja Lõuna-Hiinast. Kõige rohkem kasvatatakse teda Jaapanis, Hiinas, Indias ja Malaisias. Kuna mandariinipuu võib kasvada ka pisut jahedamas kliimas, on ta hakanud levima ka Musta mere ääres. Nelk Hiina õukondlased hoidsid suus nelki, kui nad keisri poole pöördusid, et hingeõhk magus oleks. Aniis Tuntakse ka Hiina või tähtaniisi nime all. Kasutatakse toidu valmistamisel. Kaneel Lõuna-Hiinast. Koort lõigatakse kaneelipuu tüvelt üks kord 8–10 aasta tagant Legendi järgi kasvas kaneel ligipääsmatuis paigus, mida valvasid erilised ning väga mürgised maod. Seega tuli raskelt hangitud kaneelivaru jagada kolme ossa, millest üks osa ohverdati jumalatele, teine kingiti preestritele ja kolmas jäeti oma tarbeks Apelsini eeterlik õli magus Juba iidsetest aegadest on
kastmed. kui ka mõningate soolaste roogade maitsestamiseks. Sinep Safran Pärit Vahemere · Pärit Väike- Aasiast. maadest. · Lõhn kibe, maitse Must sinep, valge mõrkjas. sinep, lehtsinep. · Kasutatakse Kasutatakse maitsestamiseks ning kastmetes. värvi andmiseks. Aniis Kurkum Pärit Vahemere · Pärit Indoneesiast või idakaldalt. Malaisiast. Euroopas kasutusel · Värvus sinepikollasest alates 14.sajandist. sidrunikollaseni. Kasutatakse seemneid, · Maitse kibe, aroom lehti ja ka juurt. tugev. Tähtis osa liköörides. · Kasutusutatakse toidu
Viina on võimalik valmistada kartulist, suhkrupeedist, riis. Viinad jagunevad: * Maitsestamatta * Maitsestatud * Puuviljaviinad Maitsestamatta viin - On maitselt naturaalsem, värvitud, põhirühma moodustavad vodkad. Kasutatakse rohkelt segujookides. Tuntumad margid on: Absolut Vodka, Smirnoff, Danska Vodka, Finlandia Vodka jne. Eesti markidest: Viru Valge, Saaremaa. Maitsestatud viin Maitsestatakse destilleerimise ajal või pärast seda kadaka marjade, pomerantsi koor, korjander, aniis, fenkol. Tuntud maitsestamata viinad: Akvavriidid Skandinaavias, Köönmetest. Aniisiviinad Vahemare maades valmistatakse. Maitsestatakse aniisi õlide ja aniisi seemne aroomiga. Absint ehk koirohuviin, on aniisi maitseline, kergelt kibe. Dzeneveer valmistatakse Saksamaal, Hollandis ja Belgias. On Dzinni tüüpi jook, mis valmistatakse terase või linnase viinast. Maitsestatakse põhiliselt kadakamarjadega. Dzinn Kangem kui dzeneveer. Maisestatakse kadakamarjadega, kasutatakse
6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander Coriandrum sativum 18. Aedmajoraan e. vorstirohi Majoranahortensis (Origanum majorana) 19. Vürtsbasiilik Ocimum basilicum 20. Salatkress Lepidium sativum 21. Ürtallikkress Nasturtium officinale 22
osa likööre tegelikult kunstlikest essentsidest. Tuntud likööreid: on sartröös, amaretto, limon cello, kurassoo, benediktiin Eestis tuntuim Vana Tallinn. ABSINT Rahvapäraselt kutsutakse rohelisekshaldjaks / koirohi. Kergelt kibe, kahvaturohelist või valget värvi. Kange (45% kuni umbes 72%) destilleeritud alkohoolne jook. Traditsionaalse absindi retsepti põhiosa moodustavad aniis, koirohi, ja apteegitill. Sisaldab palju alkoholi ja väga vähe suhkrut. ÕLU Kääritamise teel teraviljas t või tärkliserikkast toorainest valmistatud alkohoolne jook. Õlu on maailma kõige populaarsem ja tõenäoliselt kõige vanem alkohoolne jook. Õlle valmistamist nimetatakse pruulimiseks. Tooraineks oder. Paljudel juhtudel põhjustab ülekaalulisust. VEIN
Botaaniline ja bioloogiline iseloomustus Botaaniliselt on tegu sarikaliste sugukonna taimega. Köömen on kaheaastane maitse- ja ravimtaim. Kõrgus on umbes 30-60 cm Harilik köömen on üllatavalt ulatusliku areaaliga, kasvades looduslikult kogu Euraasias. 30 liigi hulgas leidub köömneid, kes asustavad ka troopikamaid. Juba Pliniuse ajast on köömnetaime ja tema vilju hinnatud vürtsise lõhna tõttu. Köömne sugulastest on tuntumad porgand, till, aniis, petersell, seller ja leeskputk. Tuhandeid aastaid on inimene osanud kasutada kööment kui toidu- ja ravimtaime. Köömen pärineb Euroopa ja Aasia põhja- ning keskosast. Kel siiski võib tekkida raskusi taime äratundmisega, siis peaks silmas pidama tema eripära: köömen eelistab inimlähedust, kasvades sageli teede ääres, taluõuedel, kuivadel niitudel. Köömnetaim õitseb valgete liitõisikutega maist juulini. . Vars on paljas püstine, harunenud,
6. Mis on graavimine ja kuidas seda tehakse? Graavimine ehk kalade toorsoolamine. Toorsoolamiseks kasutatakse suuremate kalade nahaga fileesid. Puhastatud ja kuivatatud kalafileed maitsestatakse soola, suhkru ja värske tilliga, fileed asetatakse kahekaua nahata pooled vastastikku fooliumisse või toidukilesse mähituna 24-72 tunniks külmikusse vajutise alla seisma. 7. Nimeta kalade maitsestamiseks sobivaid maitseaineid (10) till, sibul, aniis, köömned, loorber, sojakaste, sidrunipipar, äädikas, vürtsiköömen. 8. Millised on viisid kalade keetmiseks? Kalu teedetakse tervena(roogitutena), fileedena või portsjontükkidena. * Väheses vees keetmine- võetakse vett nii palju, et kalad või kalatükid oleksid kaetud. * Jahutavas vees- sobib keeta väiksemaid kalu ja portsjontükke, kuna suured terved kalad ei saa jahutavas vees päris valmis. Vett võetakse 1kg kala kohta 3l.
ürdile. Tooreste ürtide maitse on mahedam kui kuivatatutel. Ürte peaks lisama toiduvalmistamise lõpus. Pikem kuumtöötlemine sobib rosmariinile, tüümianile, salveile, loorberilehele. Kasutatavamad ürdid: till, iisop, basiilik, kurgirohi, loorberileht, petersell, koriander, piparmünt, sidrunirohi, sidrunmeliss, oregano e. pune, majoraan, rosmariin, köömen, salvei, estragon, tüümian, murulauk, kasutatavamad vürtsid: aniis, tähtaniis, kadakamari, ingver, kaneel, cajun, kardemon, kurkum, köömen, nelk, pipar, vürts e piment e nelkpipar e vürtspipar, safran jne. Vürtsid on... Vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed maitseained, mida saadakse mitmesuguste taimede: Seemnetest (nelk, safran) Koorest (kaneel) Risoomist (ingver) Tuntuimad vürtsid Ingver Aroomilt värske lõhnaga, maitselt vürtsine ja teravalt mõrkjas On olemas ka ingverijuurt Kasutatakse india ja hiina köökides
9. Võrdle Tsiilit ja Norrat. Leia neli sarnast tunnust. 1) Väga pikk ja kitsas territoorium. 2) Fjordrannik 3) Ranniku kliimat mõjutavad hoovused 4) Mägine reljeef (Andid, Skandinaavia mäed) 5) Mõlemas on arenenud kalatööstus ja naftatööstus. Ja teised õiged vastused (max 4 punkti) 10. Tõmba maha taimeliik, mis loetellu ei sobi. Õlipuu, küpress, oleander, baobab, magnoolia, piinia, aniis. Maha tõmmata baobab Millise loodusvööndi taimed on ülejäänud? Vahemerelised metsad ja põõsastikud (max 2 punkti) Nimeta kaks riiki, mille territooriumil see loodusvöönd asub? Kreeka, Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa, Türgi, USA jt. (max 2 punkti) 11. Maailma atlases lk. 68 on foto tundrast
kuruguvalu korral panna sidruni viil mõneks ajaks kurgulakke ja hoida. loputada kange soola veega hommikul ja õhtul viinaga kuristamine Päevas inhalleerida 3-5 korda a 10 min (niisutab hingamisteesid, vabastab limast). Kas kuuma soolaveega: 1 spl meresoola või jodeeritud söögisoola 1 l veele või eeterlikke õlisid nt eukalüptiõli, tüümiani, kampferi (2-3 tilka 1 l veele). Päevas juua 2-3 l. Hea on vesi, ent veel parem kuum rohutee. Köha ravivad on aniis, apteegitill ja paiseleht (1 tl 1 l keedetud veele, lastakse tõmmata 10 min kaanestatud nõus). Teedele võib lisada luuderohu (eefeu??) tilgaekstrakti (retseptivaba) - limaväljutav. Kuum sidruni-rinnamähis stimuleerib verevarustust ja keha kaitsejõudu bronhides. 1/2 sidrunit pigistatakse 1/4 l kuuma vette, milles niisutatakse puuvillane rätt, väänatakse välja ja asetatakse rinnale. Ülakeha ümber seotakse villane sall ja lastakse mõjuda hommikuni
hüdrogeenitud peroksiid, kasutatakse sageli kombineeritult ja nimetatakse kui kasulikke ja tervislikke. Mõned tootjad lisavad selliseid antibakteriaalseid koostisosi, nagu tsinikkloriid või triklosaan, et ennetada igemepõletikke. Naatriumhüdroksiid on sageli kasutusel, et neutraliseerida happeid. Hambapastasid leidub polettidel erinevates toonides ja maitsetega. Kõige enam levinud maitsed on variatsioonid mündist (piparmünt jt). Rohkem eksootilised maitsed on aniis, aprikoos, närimiskumm, kaneel, lavendel, vanilje, sidrun, apelsin ja mänd. Väga ebatavalised maitsed on viski, pähklivõi ja jäätee. On olemas ka maitsestamata hambapastasid. 4. TOKSILISUS Hambapasta ei ole mõeldud allaneelamiseks, erandiks on vaid koduloomadele ja astronautidele mõeldud pastad. Allaneelamisel võivad ilmneda iiveldus ja kõhulahtisus. Kui hambapasta allaneelamine toimub pidevalt, siis see tähendab, et saadakse üleliia suur fluoriidi kogus, mis võib
Maitse on ise alati nurgakivi. Food Expo ja innovatsiooni Market Insights on kirjeldanud mitmeid olulisi maitse suundumusi, hästi on esindatud kogu info trendide suhtes: pähkli maitsega, sealhulgas kasupähklid, mandlid ja pistaatsiapähklid, tervislikud joogid, piimad ja jogurtid. Kuuma vürtsika koostisainetega nagu tsillipipart kasutatakse toitude valmistamisel,samuti ka kommi ja vürtsi lisamiseks ning garneeringuna. Ravimtaimelise koostisainetega nagu on seda kaneel, koriander, aniis, ingver ja piparmünt, kasutatakse üha enam piimatoodetes, jäätise- ja nätsu valmistamisel. Kohv, cappuccino vahvlite või sokolaadi latte macciato küpsised samuti rabarber , kiivi , mitmesugused marjad , ahvileivapuu saadus ja kohvi marjad on tärkava maitsed. Jogurtis on võimalik nautida juurvilja maitsed,näiteks ulatuvad kurgi, tilli ja porgandi maitsed. Lille maitsega tooted liiguvad maailmaturul, jasmiini maitsega latte, muraka ja violetne jogurt ja roosi kroonlehtedega jooke
sinikaid, jõhvikaid, pähkleid ning seeni. Keskajal imporditi ka sisse paljuid tooteid. Nõutuim maitseaine sool oli ühtlasi üks tähtsaim impordiartikkel. Suhkru osa hansakaubanduses jäi tagasihoidlikumaks. Soola järel tähtsuselt teine impordiartikkel oli heeringas. Palju saabus vürtse, maitsepuuvilju ja puuvilju: ingver, pipar, nelk, safran, kannel, muskaatõied ja -pählid, kalgan, kardemon, paradiisitera, nelgipipar, kalmus, rooma köömen, kubeebpipar, loorber, aniis, oliivid, ussipujuseemned, viigimarjad, sidrunid, datlid, apelsinid, kreekapähklid, humal. Teraviljadest imporditi tõenäoliselt riisi ja hirssi. Piimasaadustest veeti Läänest Tallinna palju erinevaid sorte juustu. LINNAELANIKU PEATOIDUS. LEIB, LIHA, KALA Keskajal tarvitati Tallinnas liha palju ja laias valikus: nii härja-, veise- lamba-, kitse-, vasika- kui ka linnuliha. Toore liha kõrval tuli ette veel selliseid kaubaartikleid nagu sink,
Aedsalat A 15-20 C Redis A 15-18 C 3-5 päeva Sibul A 26 C 10-25 päeva Koriander A 2-3 nädalat Kurgirohi A Salatkress A V 15-18 C 3-4 päeva Aniis A 15-25 C 21-28 päeva Arbuus 3 25 C 7 päeva mai Avamaale Ida- varjulill Asperula orientalis A V 10 C 30-42 päeva Suur värihein Briza maxima A 20-22 C 10-12 päeva Harilik saialill Calendula officinalis A 20 C 10-14 päeva
luksuslikumad, kui nn. päevaroad; menüüs on tavaliselt näidatud ka ooteaeg 2. al dente - itaalia termin, mis iseloomustab köögivilja-, pasta- või riisiroogade valmidusastet. Al dente keedetud toiduaine on väljast peaaegu pehme, seest aga osutab hambale kerget vastupanu 3. alkohol - etüülalkoholi ehk etanooli tavanimi. Saadakse suhkrute mikrobioloogilisel kääritamisel. Kääritatud jookide (sh. õlu, vein ja ka keefir, kali jne) komponent 4. aniis - vahemeremaades kasvav kergelt lagritsamaitseline maitsetaim. Vahel esineb teda metsikult ka meie aladel 5. antrekoot - 5-6 cm paksune pehme loomaliha ribidevaheline lõik. Seda võib kergelt kloppida, maitsestada ja praadida õlis 10 minutit. Serveeritakse ilma kastmeta. Soovi korral võib panna kastme lauale eraldi. Lisandiks praetud kartulid ja shampinjonid 6. aseptika - koristamine puhtamast mustema poole, et mustus ei kanduks puhtama osa poole 7
kibe maitse kadunud. Erinevalt teistest maitsetaimedest kasutatakse köögiviljadel kõiki taimeosi - nii lihakaid maa-aluseid organeid (risoomid, juured, sibulad) kui ka maapealseid osi (lehed, varred, seemned). Maitseköögivilju võib kasutada värskelt, kuivatatult, keedetult, marineeritult, rasvas hautatult. Neid tarvitatakse palju sagedamini kui teisi vürtse. Maitserohelistena kasutatavad taimed kasvavad enamasti metsikult, kuigi mitmed kultuuristati juba iidsetel aegadel (nt aniis, koriander, köömen, münt, till, lavendel). Enamasti tugevneb maitserohelise aroom pärast kuivatamist, kuid on ka liike, mille maitseomadused kuivatades kaovad (nt kressid) ning mida seepärast tarvitatakse üksnes värskelt. Enamikul maitserohelise liikidel kasutatakse vaid maapealseid osi -ürti-, mõnel liigil õisi või seemneid, mõnel ka maa-aluseid osi - risoome ja juuri (kalmus, maamõõl, koluuria). Tinglikult arvatakse maitserohelise hulka ka mõned põõsad ja poolpõõsad,
6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander Coriandrum sativum 18. Aedmajoraan e. vorstirohi Majoranahortensis (Origanum majorana) 19. Vürtsbasiilik Ocimum basilicum 20. Salatkress Lepidium sativum 21. Ürtallikkress Nasturtium officinale 22
lisandiga või puuviljasalatina mis on maitsestatud mõne alkoholiga. Mõnevõrra rohkem kasutatakse puuvilja- ja marjakompotte. Valmistamise tehnoloogia järgi jagatakse kompotid: Toorkompotid- sobivad pehmema viljalihaga puuviljad ja marjad (banaan, tsitrusviljad, maasikad, vaarikad) millele keedetakse peale suhkrusiirup. Siirupit võib maitsestada tsitrusviljade koorega või erinevate maitseainete(kaneel,nelk,vanilla) või ürtidega (piparmünt, meliss,aniis). Siirup kurnatakse ja valatakse peale kuumalt. Keedetud kompotid- kasutatakse nii värskeid, külmutatud kui ka konserveeritud puuvilju ja marju. Magusamaitselistele marjadele keedetakse siirup 1l veest ja 200g suhkrust. Hapumatele kasutatakse siirupit mis on keedetud 1 l veest ja 500g suhkrust. Kompotist natuke tihedam on kissell mida võib valmistada nii marjadest ja puuviljadest kui ka siirupitest, mehudest, mahladest, veinist ja piimast. Maitsestamiseks
Rapsi koristamine ja säilitamine · Kvaliteetse õli saamiseks peavad seemned olema täiesti valminud · Koristatakse kombainiga, mis vajab eelnevat seadistamist rapsi koristuseks · Koristatud seeme vajab kuivatamist. Kuivatamistemperatuur tuleb hoida madal · Seemnete lõppniiskus on 7...9%, mida ei või alandada alla 6% 35. Eeterõlikultuurid -Tähtsamad on teekummel, piparmünt, köömen ja koriander ja aniis. -Eeterlikke õlisid saadakse viljadest (köömen ja aniis) , seemnetest ( sinep), lehtedest (piparmünt) ja õitest (roos) 36. Heintaimede liigid, jaotamine kasvukiiruse ja kasutamise järgi, nende kasvatamise iseärasused ja võimalused Liigid Liblikõieliste heintaimede tähtsus · On proteiiniallikas loomade söödaratsioonis · On mullastruktuuri parandajad · Rikastavad mulda lämmastikuga · On väga head eelviljad järgmistele kultuuridele Kõrreliste heintaimede tähtsus · Moodustavad põhiosa meie niitude ja karjamaade segudes
kaneelipuu, soojumikas, mõru krooton, aedmädarõigas, must kapsasrohi, magus mürr, peruu harilik palsamipuu, sabina kadakas, lamav talihali. Vannivees kasutamisel tasub olla ettevaatlik aniisi, bensoe, kampri, nelgi, eukalüpti, ingveri, kadaka, musta pipra, piparmündi, salvei, piparrohu, rohemündi, liivateega- mitte kasutada üle 1-2 tilga korraga. Nahaärritust ja allergiat võivad nahaga kokkupuutel tekitada: aniis, bensoe, kamper, nelk, eukalüpt, ingver, kadakas, must pipar, piparmünt, salvei, piparrohi, aedpiparmünt, liivatee. Liigse ning liiga tiheda kasutamise puhul võivad tundlikku nahka ärritada ka järgnevad õlid: pimendipuu, kardemon, salvei, till, jasmiin, kadakas, sidrun, lõhnav litsea, leeskputk, mimoos, apelsin, mänd, roos, rohemünt, harilik palsamipuu, ylang-ylang. Lahjendamata kujul võivad
suurenevat keerukust. Ligikaudu 32. nädalal hakkavad kopsudes arenema alveoolid ehk õhutaskud. Nende teke jätkub kuni 8. eluaastani pärast sündi. 35. nädalal oskab loode käega tugevasti haarata. Loote kokkupuuted erinevate ainetega näivad mõjutavat sünnijärgseid maitse-eelistusi. Näiteks looted, kelle emad tarbisid aniisi, ainet, mis annab lagritsale eriomase maitse, eelistasid aniisi ka sünnijärgselt. Vastsündinutele, kellel ei olnud looteeas aniisiga kokkupuudet, aniis ei meeldinud. 10 11 5. SÜNNITAMINE Esmasünnitajatel on loode juba mitu nädalat enne sünnitust oma pea ettepoole painutanud, nii et tema lõug on vastu rinda. Nüüd on kukalsee osa peast, mis asub emakakaela suudme ees. Samuti on loode vaagna sissepääsu kiilunud, nii et välisel läbivaatusel ei saa ämmaemand enam lapse pead liigutada. Seda nimetatakse loote pea fikseerumiseks. Niimoodi on laps sünnituseks valmis.
Ülekuumutatud terad (Canadian standard by FOSTA) maksimaalselt kuni 5,0 % 4. Õlisisaldus, baasiline sisaldus 40,0% 5. Klorofüll maksimaalselt kuni 30 mg/kg (kokkuleppel kuni 50 mg/kg) 6. Glükosinolaadid, maksimaalselt kuni 25 mmol/kg 7. Eruukhapped, maksimaalselt kuni 2,0% 8. Vabade rasvhapete sisaldus FFA maksimaalselt kuni 2,0 % 35. Eeterõlikultuurid Eeterõlikultuurid · Kasvatatakse üle 20 erineva liigi · Tähtsamad on teekummel, piparmünt, köömen ja koriander ja aniis · Vähesel määral sisaldavad taimed eeterlikke õlisid, mis koosnevad terpeenidest ja nende derivaatidest ning on tugeva lõhnaga · Eeterlikke õlisid saadakse viljadest (köömen ja aniis) , seemnetest ( sinep), lehtedest (piparmünt) ja õitest (roos) · Õli toodetakse taime osadest ekstraheerimise või pressimise teel Koriander · Üheaastane , 50 cm kõrge · Vars sirge, nõrgalt põlvjas, hargnev · Lehed mitmesugused · Õisik liitsarikas · Õied heledad valged, roosad,
kõrge munasisaldusega munapasta - kuni 6 muna 1 kg jahu kohta munata pasta 2. Vürtsid (mis nad on, liigitus, näited) 93. Taimsed saadused, mida enamasti kasutatakse kuivatatult. 94. Ehtsad vürtsid pipar, kaneel, nelk, muskaatpähkel jne. Vürtsid sisaldavad maitset andvaid koostisosi: eeterlikud õlid, parkained, vaik, sahhariidid jne. 95. juured: ingver; 96. viljad: vanill, muskaat, sidrunikoor; 97. seemned: aniis, till, kardemon, koriander, köömned, moon, pipar; 98. õied: nelk, safran; 99. koor: kaneel. 100. Lisatakse jahvatatult taignasse ja kondiitrimassidesse (jaotuvad ühtlasemalt, annavad paremini aroomainet). Säilitatakse vastavalt nõuetele, et säiliksid aroomained. Kindlaks määrata toodetele lisatavad kogused. Rasked, rasvarikkad tooted kaotavad küpsetamisel vähem maitset ja lõhna kui "kerged" tooted. Kaaluda täpselt.
maitseaineid jt. lisandeid *Küpsised - jahust kondtoodete levinum liik. Taigna kobestamiseks kobestusaineid - kergitajaid, jahuparandajaid, söögisoodat *Lihtküpsised - rabedad, vees paisuvad aeglaselt, mustriks augud *Kuivküpsised - ei sisalda suhkrut, taignal lisandeid (köömed, juust, aniis) *Suhkruküpsised - sisaldab rohkem rasvainet ja suhkrut. Taigen plastilisem, murenevad kergemini ja paisuvad vees kiiremini *Magustaignaküpsised - nim. ka dessertküpsised. Palju suhkrut, muna, piima, lsaneid (rosin, mandel, sukaad, aroomiaineid). HEade maitseomadustega, erinevate kujudega *Biskviitküpsis - pehme, poorne, suhkrusisaldus suur, rasvasisaldus väike
20. Vanill- või vanillisuhkur- Vanill- või vanilliinsuhkur saadakse kas kristall- või tolmsuhkrule ehtsa või sünteetilise vanilli lisamisega. Kasutage järelroogade ja küpsetiste maitsestamiseks. Kasutatud allikad: www.toidutare.ee 11 3. Maitsetaimed ja maitseained 3.1 Klassikalised vürtsid K L VILJALISED VÜRTSID A pipar, vanill, aniis, S kardemon, koriander S I SEEMNELISED VÜRTSID K sinep, muskaatpähkel A L ÕIELISED VÜRTSID I nelk, safran S E LEHELISED VÜRTSID D loorberileht V Ü KOORELISED VÜRTSID R kaneel T S JUURELISED VÜRTSID I ingver D 1. Viljalised vürtsid Pipar- valge, must ja roheline pipar on ühe ja sama taime erineval ajal valminud viljad. Valge pipar on valminud, korjatud ja kooritud pipra vili. Must pipar on on poolvalminult
On müügil ka pruunivärvilisena, mis sobib eeskätt kohvi maitsestamiseks. 20. Vanill- või vanillisuhkur- Vanill- või vanilliinsuhkur saadakse kas kristall- või tolmsuhkrule ehtsa või sünteetilise vanilli lisamisega. Kasutage järelroogade ja küpsetiste maitsestamiseks. Kasutatud allikad: www.toidutare.ee 12 3. Maitsetaimed ja maitseained 3.1 Klassikalised vürtsid K L VILJALISED VÜRTSID A pipar, vanill, aniis, S kardemon, koriander S I SEEMNELISED VÜRTSID K sinep, muskaatpähkel A L ÕIELISED VÜRTSID I nelk, safran S E LEHELISED VÜRTSID D loorberileht V Ü KOORELISED VÜRTSID R kaneel T S JUURELISED VÜRTSID I ingver D 1. Viljalised vürtsid Pipar- valge, must ja roheline pipar on ühe ja sama taime erineval ajal valminud viljad.
värsked puuviljad. Estrite ühendid-tekivad fermeneerimise ja küpsemise ajal. Annavad veinile marjaseid, lillelisi, puuviljaseid noote. Soe kliima-magusad, küpsed, troopilised, vürtsised, puuviljased, täidlased lõhnad Jahe kliima-värsked, rohelised, õhemad aroomid Pudelis küpsenud aroomid liituvad, tekivad lõhna ühendid, mis erinevad algsest veinist. VEINI AROOMID Puuviljased: tsitrusviljad, marjad, puuviljad, troopilised viljad, kuivatatud viljad. Vürtsid: aniis, köömed, lagrits, roheline pipar, nelk, muskaat, kaneel Animaalsus: hobune, higi, märg koer, märg vill, sõnnik Keemilised: alkohol, apteek, kumm, plastik, papp, paber, petrool, väävel, eukalüpt, mentool, pesuvahend Taimed, ürdid: taimevars, niidetud rohi, münt, spargel, nõges, keedetud kapsas, oliiv, kannikem, roos, akaatisia Kuivatatud ürdid: hein, sigar, tee, tubakas Puised: vaik, seeder, tamm VEINI AROOMID Vanilje: vanilje, tammevanilla
sinikaid, jõhvikaid, pähkleid ning seeni. Keskajal imporditi ka sisse palju tooteid. Nõutuim maitseaine sool oli ühtlasi üks tähtsaim impordiartikkel. Suhkru osa hansakaubanduses jäi tagasihoidlikumaks. Soola järel tähtsuselt teine impordiartikkel oli heeringas. Palju saabus vürtse, maitsepuuvilju ja puuvilju: ingver, pipar, nelk, safran, kannel, muskaatõied ja -pählid, kalgan, kardemon, paradiisitera, nelgipipar, kalmus, rooma köömen, kubeebpipar, loorber, aniis, oliivid, ussipujuseemned, viigimarjad, sidrunid, datlid, apelsinid, kreekapähklid, humal. Teraviljadest imporditi tõenäoliselt riisi ja hirssi. Piimasaadustest veeti Läänest Tallinna palju erinevaid sorte juustu. Soolale järgnes teisena imporditavusest oli heeringas ning Liivimaale transporditi ka kuivatatud turska. Heeringas oli üheks nõutavamaks lihtrahva peolaual. 2. LINNAELANIKU TOIDULAUD
2. Mis on maitseaine? On sellised toiduained, mida kasutatakse toitude, jookide, küpsetiste maitse täiendamiseks ja parandamiseks ning neile maitsenüansside lisamiseks. 3. Mida nimetatakse klasikalisteks vürditeks? On enamikus pärit troopikast või lähitroopikast. Need on piprad, ingver, kaneel, kappar, kardemon, loorber, muskaat, nelk, vürts, vanill, safar. 4. Millised on kodumaised klassikalised vürtsid? Kadakamarjad, köömned ja aniis. 5. Mis on maitsetaimed? Võib kasutada kogu maapealset osa, mida nim. Maitseürdiks, kas värskelt või kuivatatult, mingit osa ürdist või taime maa-alust osa. 6. Loetle, milliseid maitsetaimi tunned? Basiilik, tüümian jne. 7. Mis on maitsesoolad? Too näiteid. On maitseainete segud sooaga. Nt: pitsamaitseaine, karri, kalamaitseaine jne. 8. Kuidas maitseaineid säilitatakse? Jahedas kuivas suletud kapis. 9. Millal toitu maitsestatakse?
ingver, vürtsnelkide, muskaatpähkli ja kaneeli kodumaaks on Aasia troopikavöötmed. Nelgipipar, tsiili ja vanill pärinevad Kesk- ja Lõuna- Ameerikast. Vahemere regioon, Väike- Aasia ja Idamaad annavad aromaatseid taimi, nagu koriander, lambalääts, apteegitill, moon, safran ja sinep..............................................................................................................................8 Erinevad vürtsid aitavad parandada inimeste tervist näiteks Aniis soodustab seedimist, alandab põletikke, leevendab köha, tõstab toonust, parandab meeleolu, pipar soodustab toitainete omastamist, leevendab valu, aitab külmetuse ja kõhukinnisuse korral, peletab väsimust, aitab kerge depressiooni korral, paprika takistab veresoonte lupjumist, korrastab vereringet, tugevdab südant jne. .................................................................................................8 .........................................................................
seesamiseemned, päevalilleseemned, India pähklid, mandlid, linnuliha, mesi, või, juust, tursk, suitsuheeringas, safran, köömned ja kollased sinepiseemned. (Struthers 2008: 124) Rohelised toidud on rahustava ja tasakaalustava toimega. Need aitavad alandada vererõhku, tugevdada südant ja vähendada stressi. Rohelist tasub süüa igal toidukorral, sest see tasakaalustab teiste toiduainete energiat. Rohelised toiduained on näiteks salat, spinat, kapsas, seller, kurk, avokaado, hernes, uba, aniis, roheline sibul, roheline oliiv, laim, kiivi, tikker, roheline õun, oliivõli, kõrvitsaseemned, valge kala, piim, jogurt, basiilika, petersell, münt ja salvei. (Struthers 2008: 124, 125) Sinised, indigosinised ja lillad toiduained aitavad tasakaalustada punaste, oranzide ja kollaste toiduainete mõju. Selle kategooria toiduained rahustavad, aitavad võidelda stressi ja pingega ning lihtsustada mõtlemist. Selle kategooria toiduaineid sööme me tavaliselt kõige vähem.
– Seemned külvatakse istikukasti aprilli algul. – Tõusmed ilmuvad 3 nädala jooksul. – Avamaale istutada vahekaugusega 30 x 30 cm Kasvatamine – Eestis külmakindel. – Samal kasvukohal kasvatatakse istandusena 4 aastat. – Saagina lõigatakse enne õitsemist taime rohelised osad 15 cm kõrguselt maapinnast. – Kuivatatud taimi saab 0,2...0,3 kg/m². 14. HARILIK ANIIS • Lad. Pimpinella anisum Botaaniline iseloomustus • Sarikaliste sugukond. • Üheaastane rohttaim. • Kõrgus 20...50 cm. • Kodumaaks peetakse Egiptust ja Lähis-Ida, kus kasvab looduslikult. Botaaniline iseloomustus • Vars ruljas, sooniline, harunev. • Alumised lehed neerjad, keskmised sulgjad, ülemised sügavalt lõhestunud. • Õied liitsarikates, valged. Õitseb juunis- juulis.
Kokkuvõtvalt olid need põhilised toidud Hiinas Põhja-Hiinas nisu ja hirss, Lõuna-Hiinas riis. Vaesed inimesed peale nende toitude midagi muud praktiliselt ei söönudki. Kui inimesed suutsid endale seda lubada, siis osteti või kasvatati juurvilju, et süüa seda koos riisiga. Sojaoad ja kurk kasvavad põliselt Hiinas. Puuviljadest kasvasid apelsinid, sidrunid, virsikud ja aprikoosid. Põhilised maitseained on ingver ja aniis, millest mujal maailmas nüüd ka likööri tehakse. (. Chinese cuisine). Erilistel juhtudel, kindlasti mitte igapäeva toidus, pandi riisi sisse väikeseid liha tükke. Alates 5500 e.m.a hiinlased sõid kodustatud kanu, kes tulid algselt Taist. Paar tuhat aastat pärast seda hakati sööma ka sealiha. Umbes samal ajal jõudis Hiinasse ka lambad ja kariloomad mida hakati ka kasvatama ja kasutama, samuti Lääne-Aasiast.
tupega Õied: väikesed, liitsarikates Õiekate: 5-tine, tupp lühikestest või taandarenenud tupplehtedest Kroon: aktinomorfne, lahklehine Vili: kuiv jaguvili (kaksikseemnis) Angelica sylvestris heinputk aedtill (Anethum graveolens), aedpetersell (Petroselinum crispum), köömen (Carum carvi), aedseller (Apium graveolens), harilik aniis (Pimpinella anisum) Mürkputk (Cicuta virosa) porgand - Daucus carota sug. araalialised (Araliaceae) Luuderohi - Hedera helix Panax quinquefolium zensenn (rohttaim) «zen» inimene, «senn» juur Selts Dipsacales - uniohakalaadsed Iseloomulikud on vastakud lehed ja tsümoossed liitõisikud (ebasarikõisikud)
täide esinemine peas, kehal, riietel või kubemes. Inimese peatäi (Pediculus humanus capitis) on verd imev parasiit, kes elab vaid inimese peas, juustega kaetud alal. Tavaliselt on haigestunud ainult peanahk. Harva ka kulmud, ripsmed, kubeme- või habemekarvad. Täide lemmikpiirkonnaks on kõrvade tagused. RAVI/SOOVITUS mehhaanilised (täikammid), keemilised (insektitsiidid), taimsed tooted (kookosõli, aniis) ja füüsikalised (dimetikoon-silikoonõli) ravimeetodid. KAS ON NAKKAV? Nakkuse võib saada igaüks: sõltumata soost, vanusest, sotsiaalsest kuuluvusest. Karvanääpsu põletik - Follikuliit kollaka sisuga täidetud villikesed-pustulid peanahal karvade ümbruses. Haigusetekitajateks on eeskätt Staphylococcus aureus ja Pseudomonas aeruginosa. Stafülokokkide allikaks võib olla nina-neelu kandlusega inimene.
Aeduba liblikõielised eriti nõudlik 4m Füüsal maavitsalised sarnaneb tomatile kuni 50 cm päikeseline kuivemapoolsema Harilik iisop huulõielised lubjarikkama mullaga kasvukoht kuni 60 cm päikeseline, soe, viljakas muld, eelistab lubjarikast ja vett hästi Harilik aniis sarikalised läbilaskvat mulda kuni 50 cm vähenõudlik, võib kasvada Hapuoblikas tatralised poolvarjus või varjus 30 - 70 cm vähenõudlik, kuid eelistab soojemat kasvukohta ja kergemat Aed-koriander sarikalised mulda 20-60 cm
Spaa sõnastik A Aniis - Kasutatakse astma, bronhiidi, külmetuste, puhituste ja krampide raviks. Suurendab rinnapiima hulka, rahustab, mõjub hästi inimese loomulikule tasakaalule. Kasutatakse ka südamevalu, seedehäirete ja musklikrampide leevendamiseks. Ei sobi kasutada raseduse korral. Apelsin - Kudesid trimmiva toimega, naha- ja nahaaluskoe ainevahetust parandav Meeleolu parandav, rahustav ja soojendav, depressioonivastane, rõõmu- ja rahutunnet tekitav, lõdvestav. Ravib kõhuhädasid, vähendab menstruatsioonivalusid. Soodustab seedimist, tõstab söögiisu. Ergutab maksa ja pankrease tegevust. Aitab vedelikupeetuse ja ülekaalu korral. Antiseptiline, baktereid hävitav, leevendab bronhiiti. Lastele kõhukrampide vastu. Võib kasutada raseduse ajal. Akvatreening ehk vesivõimlemine toimub mereveebasseinis. Vesivõimlemine hõlmab vees sooritatavat harjutuste kompleksi, mis tugevdab kõiki lihaseid ja tõstab lihastoonust. Suurepärane liikumisviis...
lehti, vilju, seemneid, õisi, mis sisaldavad eeterlikke õlisid (lenduvad ained, kujundavad peamiselt aroomi) ning glükosiide, alkaloide ja parkaineid annavad terava ja mõrkja maitse. Maitseained liigitatakse põhimaitseaineteks (enamikke neist nimetatakse ka vürtsideks), ürtideks, maitseainesegudeks ja maitseainesooladeks. Põhimaitseained liigitatakse toiduks tarvitatava osa järgi: viljad must, valge, roheline ja rose pipar, vürts, paprika, köömen, aniis, koriander, kardemon, muskaatpähkel, vanill; seemned sinepi- ja mooniseemned; õied nelk, safran, humal, kappar; lehed loorber; koored kaneel; juured ingver, kurkum, mädarõigas; sibulad sibul, küüslauk. 36 Must pipar saadakse pipraliaani poolvalminud viljade kuivatamisel. Valmistatakse teradena või jahvatatult (tumehalli värvusega ja pehme konsistentsiga pulber).
täiendamiseks ja parandamiseks. Maitseained on vajalikud, sest need soodustavad toidu seedimist. Maitseained liigitatakse: 1. Ehtsad ehk klassikalised vürtsid. Troopilistelt aladelt on pärit: pipar, ingver, kaneel, kardemon, loorber, muskaat, nelk, vürts (ehk piment), vanill, safran. 112 Kodumaised vürtsid on: kadakamarjad, köömned, koriander ja aniis. Kõiki ehtsaid vürtse kasutatakse kuivatatult. 2. Maitsetaimed. Maitsetaimedel kasutatakse maapealset osa – eelkõige lehti ja võrseid. Maitsetaimede maapealset osa nimetatakse maitseürtideks. Neid kasutatakse nii värskelt kui kuivatatult. 3. Maitseainete segud. Need võivad olla jahvatatud või purustatud segud, milles on soola või muid lisandeid. Tuntumad maitseainete segud on: karri, pitsamaitseaine, sidrunipipar,
Vaade sellele oli mõjuv. Aiad rajati maja kõige lähemasse ümbrusesse, nii kujunes tihe side maja ja aia vahel, kus siseruum läks peaaegu märkamatult üle välisruumiks. Seda ideed väljendasid pikka aega ka Euroopa renessanssaiad ja -pargid 15.-17. sajandil. Suuremad aiad olid Hiiumaal Suuremõisas ja Kolga mõisas. Neis oli palju viljapuid - kirsse, õuna-, pirni- ja ploomipuid. Marjaaias mustsõstrad, vähem punaseid ja valgeid sõstraid ning tikreid. Maitsetaimedest aniis, sinep, majoraan. Lilledest tulbid, nartsissid, nelgid, roosid. Suuremates mõisates oli ka roosiaed, ilupõõsaste labürindid ja looklevad lillepeenrad. Iluaed oli taraga ümbritsetud, sissepääs oli värava kaudu. Looduslik muru, keskel tiik. De la Gardie perekonnale kuuluvas Suuremõisas Hiiumaal oli aed suurusega 100x260m (2,6 ha) teede poolt kaheksasse ossa jaotatud. Teid ääristasid kukerpuu- ja sõstrapõõsad. Viljapuuaias leidus 147 õuna-, 55 kirsi- ja 6 ploomipuud
annaabi.ee 
