rarely annual, herbs. They have wide-spreading underground and overground stolons and erect, square, branched stems. The leaves are arranged in opposite pairs. Leaf colors range from dark green and gray-green to purple, blue, and sometimes pale yellow. The flowers are white to purple. • Most mints grow best in wet environments and moist soils. Mints will grow 10–120 cm tall and can spread over an indeterminate area. Species •Mentha aquatica – water mint, marsh •Mentha laxiflora – forest mint mint •Mentha longifolia (syn. Mentha •Mentha arvensis – corn mint, wild sylvestris) – horse mint mint, Japanese peppermint, field mint, •Mentha piperita – peppermint banana mint •Mentha pulegium – pennyroyal •Mentha asiatica – Asian mint •Mentha requienii – Corsican mint
.....................lk 3 Mündi liigid..........................lk 4-5 Mündi kasvatamine...............lk 6 Münt tervisele.......................lk 7 Münt Köögis.........................lk 8 Retseptid.............................. lk 9 Kokkuvõte ...........................lk 10 Kasutatud kirjandus...............lk 11 2 Münt Mentha Tutvustus Mündid on väärtuslike maitse- ja ravimtaimede perekond, kelle erinevad liigid kasvavad jõudsalt nii aedades kui looduses. Paljude rahvaste toidukultuuris on eeskätt meeldivalt vürtsika maitse ja värskendava lõhnaga piparmünt populaarne maitsetaim. Meiegi võiksime teda pruukida rohkem ja mitmekesisemalt kui tänaseni tavatseme. Piparmünt on eriti kasulik südamele. Aias on kõigil mündiliikidel lehetäisi peletav mõju.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv/Riina Treumuth Piparmünt referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord: 1)Sissejuhatus 2)Piparmünt 3)Faktid piparmündist 4)Kokkuvõte 5)Kasutatud allikad Sissejuhatus Piparmünt kannab ladina keeles nime Mentha x piperita L. ning kuulub huulõieliste sugukonda. Pärit on see meile laialt tuntud taim aga kaugelt Aasiast – Hiinast ja Jaapanist, kuigi antud hetkel on taime suurim tarbija hoopiski Inglismaa, mistõttu vahel ekslikult peetakse seda ka piparmündi kodumaaks. Selle taime jälgi olevat Vana-Egiptusest leitud juba 1600 aastat eKr, ka Vana-Kreekas oli piparmünt tuntud maitse- ja ravimtaim. Piparmünt
PIPARMÜNT Ladina keeles Mentha piperita. Veel nimetatakse: Aiamünt, Piparmints, Vehverments, Vehvermänts, Vehvervents. Piparmündi päritolu ja omadused Münte teatakse 15 erinevat sorti. Farmaatsiatööstuses eelistatakse seda sorti, mis on pärit 18 s. Inglismaalt Surrey krahvkonnast. Teine tööstuses laialt kasutatav sort on Mentha Spicata, mis on ürgselt pärit Prantsusmaalt ja Põhja-Itaaliast. Seda sorti kasutatakse USAs närimiskummi-, kompveki- ja veinitööstuses. Piparmünt ei kasva Eestis metsikult, vaid teda kultiveeritakse. Piparmünt kuulub huulõieliste perekonda, on vähenõudlik, umbes 50 cm kõrgune taim. Varrest lähtuv roomav juurestik moodustab võsusid, mis võtavad juured alla ja nendest võsudest saab taime paljundada. Vars on peaaegu paljas, enamasti on ta neljakandiline ja harunenud
2-AASTASED Harilik ussikeel Echium vulgare Valge mesikas Melilotus albus Mitmeaastased SAMMASJUURELISED Harilik võilill Taraxacum officinale Harlik tõlkjas Bunias orientalis PUHMIKULISED Luht-kastevars Deschampsia caespitosa VÕSUNDILISED Hanijalg Potentilla anserina RISOOMIDEGA Harilik orashein Elytrigia repens Harilik puju Artemisia vulgaris Harilik naat Aegopodium podagraria Kõrvenõges Urtica dioica Põldmünt Mentha arvensis Soo-nõianõges Stachys palustris Paiseleht Tussilago farfara Põldosi Equisetum arvense ROOMJUURELISED Põldohakas Cirsium arvense Põld-piimohakas Sonchus arvensis Harilik hiirehernes Vicia cracca
puhmikulised luht-kastevars- deschampsia caespitosa- puhmikulised võsundilised hanijalg- potentilla anserina- võsundilised risoomidega harilik naat- aegopodium podagraria- risoomidega soo-nõianõges- stachys palustris- risoomidega põldosi- equisetum arvense- risoomidega harilik orashein- elytrigia repens- risoomidega harilik puju- artemisia vulgaris- risoomidega kõrvenõges- urtica dioica- risoomidega paiseleht- tussilago farfara- risoomidega põldmünt- mentha arvensis- risoomidega roomjuurelised harilik hiirehernes.Vicia cracca- roomjuurelised põldohakas- cirsium arvense- roomjuurelised põld-piimohakas- sonchus arvensis- roomjuurelised
MIDA KORJAN? o närimiskummi-, kompvekkide-, sokolaadide ja veinide tootmisel Enamasti korjatakse piparmündi lehti või varre õitsema hakkavaid latvu. KOOSTAMISEL KASUTASIN Parim aeg münti varuda ongi õitsemise algul juuli lõpus või augustis. Piparmündi lehed lasevad end hästi kuivatada ja säilitavad suletud nõus hoituna o http://home.einst.ee/~mesinik/taimed/mentha.htm pool aastat oma mõju. o http://www.cybernature.ee/herb/piparmynt.htm o http://www.kokaraamat.ee/maitsetaimedjaained.php?mta=8&mtaID=56 o http://www.plantex.ee/maitset/10.htm
● Ei armasta liigniiskust. ● Valguselembene taim, kasvab päiksepaistelisel või poolvarjulises kasvukohas. ● Mulla suhtes vähenõudlik pH 4,9...7,5. ● Istutada avamaale vahedega 25 x 40 cm. Saak ● Esimene saak lõigatakse enne peaharude õite puhkemist. ● Taimed lõigatakse 5...8 cm kõrguselt. ● Suve jooksul saab 3...4 saaki (viimase veel septembri algul). ● Kuivatamistemperatuur ei tohi olla üle 40º C. MÜNDID • Lad. Mentha Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond. ● Müntide perekond on väga variantide- ja vormirohke, sinna kuulub 18...19 liiki (+alamliigid) ja 13 hübriidliiki (+paljud aretatud sordid). ● Kõikide hübriidide vanemateks on 2 või rohkem Euroopa päritolu liiki. ● Mündid on ühed vanimad kultuurtaimed. ● Paljud kasvatatavad liigid on hübridiseerunud, seetõttu on vormiderohkus väga suur ka
Igal küsimusel on 3 vastusevarianti ja liigutakse edasi ka valesti vastamise puhul. Mängu teema: tuntuimad ravimtaimed Eesmärgid: Lapsed õpivad tundma ravimtaimi ja saavad ravimtaimede kohta uusi teadmisi. Lapsed arendavad koostöövõimet. Vahendid: lauamäng, täring, nupp/nupud, mängujuhend, tutvustustekst iga ravimtaime kohta Kasutatud kirjandus: Gorbunova T. (2000) Ravimtaimed koduapteegis. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda 1.Piparmünt Mentha piperita Mis võib tekkida piparmündi ülemäärasel tarvitamisel? a) peavalu b) valu jalgades c) valu südame piirkonnas 2.Harilik raudrohi Achillea millefolium Eestis on kõige levinuim.. a) võsa-raudrohi b) harilik-raudrohi c) lõhnav raudrohi 3. Teekummel Chamomilla recutita Eelkõige kasutatakse teekummelit.. a) ergutava toime tõttu b) põletikuvastase toime tõttu c) hea maitse tõttu 4. Palderjan Valeriana officinalis
Aitab üle saada väsimusest ja raske haiguse järgsest nõrkusest, annab energiat, tõstab vererõhku, lõdvestab lihaseid, suurendab vastupidavust ja eneseusku ja tõstab hemoglobiini sisaldust veres. Sobib reuma ja lihaspingete raviks, hea tselluliidi massaažiks, niisutab ja pingutab vananenud nahka. Ei sobi epilepsia, raseduse ja kõrge vererõhu korral. Rosmariin soodustab juuste kasvu ja takistab kõõma ning tselluliidi teket. Piparmündiõli (Mentha piperita) - Kakspidise mõjuga õli, mis üldiselt jahutab ning annab energiat, kuid suuremates kogustes on soojendava toimega. Aitab üle väsimusest, turgutab keha ja vaimu. Aitab peavalu ja iivelduse puhul. Leevendab külmetushaigusi. Reguleerib kehatemperatuuri. Suurepärane abivahend peapöörituse korral. Suurendab keskendumisvõimet Heaks abiks astma, bronhiidi, kopsupõletiku ravil. Soodustab seedimist, rahustab närve. Stimuleerib mõtlemise selgust. Raseduse ja imetamise ajal ei
Võhandu jõest püüdnud on. Määrasime ka Võhandu jõe pH jõe pH on 8 ehk mõõdukalt aluseline. Taimestik Oma uurimuslikku tööd alustasime taimeliikide määramisega. Jagasime jõe ja paisjärve erinevateks lõikudeks ja käisime vaatamas taimi, kus pääses vee äärde. Alustasime liikide määramist Räpina pargi piires ja allika ääres. Paisjärve ääres kooli taga leidus palju kollast võhumõõka (Iris pseudacorus), vesimünti (Mentha aquatica) ja sootarna (Carex acutiformis) ning rohkelt harilikku kalmust (Acorus calamus. Pilliroogu (Phragmites australis) leidus rohkem pargi poolsaare tipuosas. Vähe leidus vesiputku (Oenanthe aquatica) , soovõhka (Calla palustris) , varsakapja (Caltha palustris) ja leidus ka kollast vesikuppu (Nuphar lutea). Mõisa paadisilla juures leidus ka valget vesiroosi (Nymphaea alba), mis on III kaitsekategooria liik. Allika juures oli taimi palju vähem, seal oli väga palju pilliroogu. Kaldal
53. sookail (Ledum palustre) L. Sgk: mustikalised (Vacciniaceae) 54. harilik mustikas (Vaccinum myrtillus) L. 55. harilik pohl (Vaccinum vitis-ideae) L. Sgk: nurmenukulised (Primulaceae) 56. ussilill (Lysimachia thyrsiflora) L. Sgk: karelehelised (Boraginaceae) 57. harilik ussikeel (Echium vulgare) L. Sgk: huulõielised (Lamiaceae) 58. valge iminõges (Lamium album) L. 59. verev iminõges (Lamium purpureum) L. 60. rohemünt (Mentha spicata) L. 61. harilik käbihein (Prunella vulgaris) L. 62. harilik tihashein (Scutellaria galericulata) L. Sgk: mailaselised (Scrophulariaceae) 63. harilik silmarohi (Euphrasia officinalis) L. 64. harilik käokannus (Linaria vulgaris) Mill. 65. harilik härghein (Melampyrum nemorosum) L. 66. harilik mailane (Veronica officinalis) L. 67. kassisaba (Veronica spicata) L. Sgk: teelehelised (Plantaginaceae) 68. suur teeleht (Plantago major) L.
Kogu taim on sidrunilõhnaline. Lehti ja ürti kogutakse enne õitsemist värskelt ja kuivatamiseks. Lehti kasutatakse eelkõige ravimina, kui rahustit ja krambivastast vahendit. Melissitõmmisega tehtud kompresse pannakse liigestele ja lihastele reumaatilise valu korral, samuti põrutada saanud kohtadele, haavanditele ja paisetele. Samuti sobib meliss juurvilja- ja seenetoitudesse, riivsalateisse, salateisse ja magustoitudesse. Piparmünt: Piparmünt (Mentha piperita) kuulub huulõieliste perekonda. Taim pärineb Inglismaalt. Eestis piparmünti metsikult ei kasva. Üks piparmündi eellasi on aga Eesti jõgede kaldal ja kaldavees kasvav vesimünt, millest saab keeta healõhnalist teed. Kuna piparmünt on hübriiditaim, saab teda paljundada vaid vegetatiivselt. Piparmündi lehtedest valmistatakse teed. Samuti kasutatakse piparmünti köögis maitseainena lambalihatoitudele, ühepajatoitudele, jogurtites ja magustoitudes
Nelgiõli saadakse maitseainetaimena tuntud nelgipuu Syzygium aromaticum, syn. Eugenia caryophyllus, Myrtaceae veel avanemata kuivadest õienuppudest. Puu kasvab umbes 20 m kõrguseks ja selle lehed meenutavad loorberilehti. Nelgi kuivmass sisaldab umbes 20% õli. Nelgiõli, millel on tuimestav, antiseptiline mõju, sisaldab omakorda 82--87% eugenooli, karüofülleeni ja eugenoolatsetaati.Kosmeetikatoodetes parandab nelgiõli säilitusainete mõju. Piparmündiõli MENTHA ARVENSIS HERB OIL Piparmündiõli saadakse looduslikust piparmündist, Mentha arvensis L., Labiatae. Mentooli sisaldav piparmündiõli on poore ahendava, rahustava ja antiseptilise toimega. Õli kasutatakse nahahooldusja suuhügieenitoodetes, liköörides, parfüümides ja tubakatoodetes. 2.5.1.1 Looduslike lõhnaainete saamismeetodid Ekstraheerimine Ekstraheerimine tähendab lahusti abil aine eraldamist segust. Sellist meetodit, mille
1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander Coriandrum sativum 18
leevendab kurguvalu ning soodustab higistamist. Kõige krooniks on taimel rahustav toime, mille tõttu seda kasutatakse unehäirete ja depressiooni leevendamiseks. Meliss põhjustab harva ebameeldivaid kõrvalnähte, kuid seda soovitatakse vältida rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel. Melissi ei tohiks tarvitada inimesed, kellel on kilpnäärmeprobleemid või kel esineb glaukoom, sest sel juhul võib taim häirida teatud ravimite toimet. 2.4.2. Piparmünt (Mentha piperita ) Piparmünt on bastard, mille päritolu on vähetuntud. Sellest hoolimata on tal kindel positsioon ravim- ja õlitaimede seas. Münte teatakse 15 erinevat sorti. Farmaatsiatööstuses eelistatakse seda sorti, mis on pärit 18 saj. Inglismaalt Surrey krahvkonnast. Teine tööstuses laialt kasutatav sort on Mentha Spicata, mis on ürgselt pärit Prantsusmaalt ja Põhja-Itaaliast. Seda sorti kasutatakse USAs närimiskummi-, kompveki- ja veinitööstuses
1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander Coriandrum sativum
Vili: enamasti jaguvili, mis jaguneb 4 pähklikeseks või luuviljaks aedsalvei (Salvia officinalis), Salvia hispanica õlisalvei Seemned (tsiiaseemned) + tsiiaõli harilik rosmariin (Rosmarinus officinalis), basiilik (Ocimum basilicum) oregano (pune) või majoraan (Origanum spp.), lavendel (Lavandula spp.), münt (Mentha spp.), liivatee (Thymus vulgaris) Sugukond Pedaliaceae seesamilased Sesamum indicum h.seesam Sugukond mailaselised Scrophulariaceae peamiselt rohttaimed Sug. Plantaginaceae teelehelised o p. Antirrhinum lõvilõug o Plantago media keskmine teeleht o p. Veronica mailane Selts Solanales Maavitsalaadsed Selts sisaldab kaht suuremat sugukonda, maavitsalised (Solanaceae) ja
Lenduv fütontsiid allitsiin ja mikroelemendid stimuleerivad immuunsüsteemi tegevust ning mõjuvad hormonaalsüsteemile, mis tagab küüslaugu antibakteriaalse ja kasvajatevastase toime. Et küüslauk omastatakse kiirelt ja ta püsib organismis suhteliselt kaua, piisab 1-2 küünest päevas. (Küüslauk kui ravim) 18 2.4 Ravimtaimed 2.4.1 Piparmünt Piparmünt ladina keeles Mentha piperita pärineb Inglismaalt. Seal kasvatatakse teda kultuurtaimena aedades. Eestis piparmünti metsikult ei kasva. Piparmündipreparaadid rahustavad, vaigistavad valu, ergutavad sapieritust ning talitavad maksa ja neil on antiseptiline ja antitoksiline toime. Kõik see toimub tänu mentoolile, kuna see laiendab ja tugevdab südame-, kopsu-, ja ajuveresooni. Piparmünti kasutatakse neurooside, unetuse, suurenenud erutuvuse ja südamevoolmete raviks
Aga need masinad on väga kallid. Bioloogiline Tuntud on tõrje ohakarooste preparaatide ja putukate Urophora cardui, Larinus planus abil. Keemiline MONITOR Toimeaine: sulfosulforoon 750 g/kg Preparaadi vorm: vees lahustuvad graanulid Kulunorm- 26,7 g/ha lahustatuna 100-250 l vees Kordus-2 Hind-575 eur/kg MUSTANG Toimeaine- florasulaam 6,25 g/l; 2,4-D etüülheksüülester 452,5 g/l (300 g/l happeekvivalendina) Kulunorm- 0,4 - 0,6 l/ha.vee - 100-300 l/ha Kordus-1 Hind-19.14eur/l Põldmünt (Mentha arvensis) Ennetatav Rohi õigeajegselt niita ja kasutada puhast külvist. 2015 Eesti Maaülikool Agrotehniline Sügav mullaharimine. Füüsikalis-mehaaniline Tüüpõllud koorida ja järgnevalt künda.Märgade muldade kuivendamine ja happeliste muldade lupjamine võimaldab luua kultuurtaimedele soodsad tingimused,mis takistab põldmündi levikut.
44 Ocimum 45 Borago officinalis 46 Foeniculum vulgare 47 Phaseolus vulgaris 48 Physalis 49 Hyssopus officinalis 50 Pimpinella anisum 51 Rumex acetosa 52 Coriandrum sativum 53 Nepeta cataria 54 Nigella 55 Rosmarinus officinalis 56 Lavandula angustifolia 57 Artemisia dracunculus 58 Artemisia absinthium 59 Origanum vulgare 60 Portulaca oleracea 61 Thymus vulgaris 62 Majorana hortensis 63 Mentha × piperita 64 Apium graveolens var. dulce 65 Apium graveolens var. rapaceum 66 Lactuca sativa var. capitata 67 Salvia officinalis 68 Ruta graveolens 69 Nasturtium officinale 70 Melissa officinalis 71 Anthriscus cerefolium PUUVILJA- JA MARJAKULTUURID Prunus domestica Prunus cerasus Prunus avium Malus domestica Pyrus communis Chaenomeles japonica Ribes uva-crispa Ribes rubrum Ribres nigrum
Mitteniidetavatel aladel hakkavad rohkem levima lehtrohud: soopihl (Potentilla palustris), angervaks (Filipendula ulmaria), ubaleht (Menyanthes trifoliata), harilik metsvits (Lysimachia vulgaris), kollane võhumõõk (Iris pseudacorus), suur tulikas (Ranunculus lingua) jt. Ilmuvad ka mitmed niidetavatel aladel harva esinevad liigid: soo-nõianõges (Stachys palustris), harilik maavits (Solanum dulcamara), ussilill (Naumburgia thyrsiflora), mürkputk (Cicuta virosa), männasmünt (Mentha verticillata) jt. (Pork, 1981). Soomaa luhtadel laiuvad valdavalt angervaksa- ja tarnaväljad. 1.2.3. Luharohumaade levik Euroopas on luharohumaad levinud suuremate jõgede lammidel. Põllumajanduses viimase sajandi jooksul toimunud muutuste tõttu on aktuaalsed nende majandamise ja taastamise probleemid (Benstead jt., 1999). Eestis võib luharohumaid sagedamini leida Kesk- ja Lõuna-Eestist, suurimad neist asuvad Emajõe ja Pedja ning Koiva ja Mustjõe ääres
neuralgiliste valude, valuliku menstruatsiooni ja emakaverejooksu, seedehäirete, üleväsimuse ja halva enesetunde korral. Välispidiselt kasutatakse neid suu loputamiseks suu, kurgu ja neelu limaskesta põletiku puhul, jalavannide tegemiseks podagra, liigesereumatismi ja jalgade higistamise puhul. Nendega tehakse surveloputust naissuguelundite haiguste korral ning mähiseid hemorröa, haavandite, ekseemi ja lauäärte põletiku puhul. Piparmünt Mentha piperita 30 Inglismaalt pärinevat piparmünti kasvatatakse kultuurtaimena aedades, metsikult ta Eestis ei kasva. See on mitmeaastane tugeva aromaatse lõhnaga rohttaim, mis kasvab 30-60 cm kõrguseks. Vars on peaaegu paljas, enamasti neljakandiline ja harunenud. Vastakud teravad lehed on munajassüstjad, teravsaagjate servadega, pealt tumerohelised, alt heledamad, kaetud lühikeste liduskarvadega
annaabi.ee 
