RAHVUSLIKU KÄSITÖÖ OSAKOND RAHVUSLIK TEKSTIIL PUUVILL Referaat Helen Priks Viljandi 2012 MIS ON PUUVILL? PUUVILLAPÕÕSAS ON SOOJALEMBENE PÕUAKINDEL TROOPIKATAIM. SELLE VILI ON KUBAR, MILLES OLEVAID SEEMNEID KATAVAD PIKAD ÜHEREALISED TSELLULOOSIKIUD. PUUVILLAPÕÕSAID KASVATATATI JUBA 3000 A. E.M.A. INDIAS, HILJEM KA EGIPTUSES JA HIINAS. EUROOPAS SAI PUUVILL TUNTUKS ARAABLASTE VAHENDUSEL 1000 AASTA PAIKU. PUUVILLA ON NELJA LIIKI: GOSSYPIUM HIRSUTUM TUNTUD KÕRGUSTIK PUUVILL VÕI MEHHIKO PUUVILL. KÕIGE LAIEMALT ISTUTATUD PUUVILLA LIIKE USAS, MOODUSTADES UMBES 95% KOGU PUUVILLA TOOTMISEST. PÄRINEB KESKAMEERIKAST JA MEHHIKOST. KOGU MAAILMAS PUUVILLA TOOTMISEST ON UMBES 90% KOGU TOOTMINE SELLEST LIIGIST. GOSSYPIUM BARBADENSE TROOPILINE, KÜLMATUNDLIK MITMEAASTANE TAIM, MIS TOODAB KOLLASEID LILLI JA MUSTI SEEMNEID. TA KASVAB NAGU VÄIKE KOHEV PUUD, HARVAESINEVALT PIKK, SIIDINE KIUD. VAJAB
Puuvill Nikita Ille 11.A Iseloomustus Puuvill on pehme kiuline materjal, mida saadakse puuvillapõõsa (Gossypium) liikidelt. Päritolu Puuvilla hakkasid kultuurtaimena kasvatama Induse oru asukad 5.–4. aastatuhandel eKr. https://www.youtube.com/watch? v=DIqSCu4uIkk Kasvatamine Kasutamine Tuntus Eestis TÄNAN TÄHELEPANU EEST! • https://et.wikipedia.org/wiki/Puuvill • http://skolarbete.nu/et/skolarbeten/b omull-3/ • http://www.tarbijakaitseamet.ee/et/tar bijakool/puuvill • https://annaabi.ee/Kiudained-m3704. html
Lüsigeensed sekretoorsed mahutid tekivad sekreeti sisaldavate rakkude hävimisel. Need esinevad näiteks ruudiliste (Rutaceae) sugukonna perekonnas tsitrus (Citrus) või kassinaeriliste (Malvaceae) perekonnas puuvill (Gossypium). Skisogeensed sekretoorsed õlimahutid esinevad eukalüptidel (Eucalyptus, sugukond mürdilised, Myrtaceae). Need tekivad ühe epidermiraku järglastest, mis diferentseeruvad epiteeliks ja piirderakkudeks. Edasises arengus kujuneb epiteelirakkude vahele
Sug. Malvaceae kassinaerilised o Lehed: sageli suured, sõrmroodsed, hõlmised või lõhised, vahelduvad Õied: tihti välistupega (moodustub kõrglehtedest) Õiekate: viietine, Kroon: lahklehine, aktinomorfne (kiirjas) või puudub Tolmukaid: tavaliselt palju, niidid kokkukasvanud sambaks Viljad: kupar või jaguvili Puuvillapõõsas - Gossypium hirsutum Tilia cordata h. Pärn Hibisk Cola acuminata teravalehine koolapähklipuu Durian - Durio zibethinus (haisev vili) Theobroma cacao h. kakaopuu Selts Sapindales seebipuulaadsed sug. burseralised - Burseraceae Viiruk ja mürr on puude vaik, pärinedes vastavalt viirukipuu (Boswellia) ning mürripuu (Commiphora) liikidelt. Sug Anacardiaceae nakardilised