Teeleht (Plantago media) SLAID: Keskmine teeleht ehk plantago media on rohttaim teeleheliste sugukonnast. Taim kasvab 1560 cm kõrguseks. Kasvab niitudel ja teeservades. Eestis on ta tavaline. Keskmine teeleht saaremaal Keskmine teeleht on kuivade niitude ja loopealsete taim, kes vahel kasvab ka mererandades. Koos inimesega on ta levinud aga ka kõikidesse teistesse kuivadesse kohtadesse. Sellist taime nimetatakse inimkaaslejaks liigiks: ta levib sinna, kuhu inimene läheb. Nii on keskmine
PEREKOND:käokannus (Linaria) harilik käokannus (Linaria vulgaris) PEREKOND: vägihein (Verbascum) üheksavägine (Verbascum thapsus) must vägihein (Verbascum nigrum) PEREKOND: mailane (Veronica) kassisaba (Veronica spicata) kevadmailane (Veronica verna) PEREKOND: härghein (Melampyrum) harilik härghein (Melampyrum nemorosum) SUGUKOND:teelehelised (Plantaginaceae) PEREKOND: teeleht (Plantago) keskmine teeleht (Plantago media) SUGUKOND: palderjanilised (Valerianaceae) PEREKOND: palderjan (Valeriana) palderjan (Valeriana officinalis) SUGUKOND: uniohakalised (Dipsacaceae) PEREKOND: äiatar (Knautia) äiatar (Knautia arvensis) SUGUKOND: kellukalised (Campanulaceae) PEREKOND: kellukas (Campanula) suureõieline kellukas (Campanula persicifolia) SUGUKOND: korvõielised (Asteraceae) PEREKOND:raudrohi (Achillea)
Filipendula angervaks Geranium kurereha Hepatica sinilill Heracleum karuputk Hypericium naistepuna Iris võhumõõk Lamium iminõges Lathyrus seahernes Leontodon seanupp Leucanthemnum härjasilm Lycopodium kold Lycopsis karukeel Lysimachia metsvits Matricaria kummel Myosotis lõosilm Nymphaea vesiroos Orehis käpp Oxalis jänesekapsas Paris ussilakk Plantago teeleht Primula nurmenukk Ranunculus tulikas Rumex oblikas Scilla siniliilia Stellaria tähthein Tanacetum soolikarohi Taraxacum võilill Tritolium ristik Tussilago paiseleht Tupha hundinui Urtica nõges Vicia hiirehernes Viola - kannike
Järve elustik Järve elustik HarilikHarilik konnarohi konnarohi ja konnaosi Harilik konnaleht Nimetused: vesilill, havirohi, mets resid, ojalill, koerakeelerohi. Ladinakeelne nimetus: Alisma plantago-aquatica. OnRahvapärased väga mürgine. nimed: vesilill, havirohi, metsresid, ojalill, Helerohelist värvi. koerakeelerohi. Valged ja kollased õied. Kasutatakse rahvameditsiinis. Omab ujulehti, tupplehti ja kroonlehti. Ladinakeelne nimetus: Alisma plantago-aquatica. Konnaosi Ladinakeelne Väga nimetus: Equisetum fluviatile L mürgine.
rohemünt (Mentha spicata) L. 61. harilik käbihein (Prunella vulgaris) L. 62. harilik tihashein (Scutellaria galericulata) L. Sgk: mailaselised (Scrophulariaceae) 63. harilik silmarohi (Euphrasia officinalis) L. 64. harilik käokannus (Linaria vulgaris) Mill. 65. harilik härghein (Melampyrum nemorosum) L. 66. harilik mailane (Veronica officinalis) L. 67. kassisaba (Veronica spicata) L. Sgk: teelehelised (Plantaginaceae) 68. suur teeleht (Plantago major) L. 69. keskmine teeleht (Plantago media) L. Sgk: uniohakalised (Dipsacaceae) 70. harilik äiatar (Knautia arvensis) (L.) Th. Coult Sgk: kellukalised (Campanulaceae) 71. harilik kellukas (Campanula patula) L. 72. sinilobeelia (Lobelia erinus) L. Sgk: korvõielised (Asteraceae) 73. harilik raudrohi (Achilla millefolium) L. 74. kollane karikakar (Anthemis tinctoria) L. 75. harilik puju (Artemisia vulgaris) L. 76
Suur teeleht Rahvapärased nimed: Paiseleht, Tiileht, Teenuiad, Tiiain. Sandra ja Grete Kirjeldus: ★ Suur teeleht (Plantago major) on ühekojaline rohttaim teeleheliste sugukonnast, teelehe perekonnast. ★ Taim ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. ★ Taime kõrgus on enamasti 10–35 cm. ★ Lehed on tumerohelised, munakujulised ning siledad. ★ Maapealne vars puudub. Lehed on juurmised, algavad kimbuna maapinnalt, moodustades spiraalse asetusega kodariku. ★ Lehel on 5–7 tugevat kaarekujulist roodu. Kui leht taime küljest lahti tõmmata, siis
toatemperatuuril. Salvi valmistatakse peenestatud ürtidest, mis puistatakse searasva või taimeõlisse 12-ks tunniks. Ravimtaimi ei tohi töödelda mis tahes nõu sees. See peab olema portselanist, roostevabast tersest või emailitud materjalist. (Kahn 2013: 1). Mõningatest enimkasutatavatest ravimtaimedest on tuntud perekond kortslehe (Alchemilla) liigid, millest on abi naistehaiguste puhul ja külmetushaiguste ravis. Perekond teelehe (Plantago) Eestis kasvavatest liikidest kasutatakse ravimina suurt, keskmist ja süstlehist teelehte, mis mõjuvad tervendavalt kergete nahavigastuste korral. Teelehest valmistatud siirupist on abi köha puhul. Mahla või purustatud lehtede massi pannakse haavadele, hõõrdunud või haudunud nahale. Perekond hiirekõrv (Capsella) kasvab üheaastase umbrohuna põldudel, seda tarvitatakse teena või leotisena kõrge vererõhu korral. Ürti kogutakse suvel, et vältida küpsete kõdrakeste sattumist droogi
Gypsophila repens roomav kipslill LV Iberis sp ibeeris (mitmed liigid ja sordid) Leontopodium alpinum alpi jänesekäpp (eedelveiss) L Lewisia sp leviisia (mitmed liigid ja sordid) K Phlox subulata nõeljalehine leeklill (ja mitmeid teisi liike) Plantago nivalis hõbe-teeleht Primula auricula kõrvikpriimula Pulsatilla sp karukell (mitmed liigid ja sordid) Ramonda myconi pürenee ramonda VK Ranunculus sp tulikas (mitmed liigid ja sordid) Saxifraga sp kivirik (mitmed liigid ja sordid) Sedum sp kukehari (mitmed liigid ja sordid)
Õitel nõrk rahustav toime. Ei sobi imikutele ja väikelastele Limad toimivad paikselt ülemiste hingamisteede limaskestale, vähendades põletikust tingitud ärritust ja vaigistades põletikku. Paiseleht (Tussilago farfara) põletikuvastane. Kasutatakse köha, bronhiidi, larüngiidi korral. Vastunäidustused raseduse ja rinnaga toitmise korral. Mitte kasutada üle 4-6 nädala aastas. Teeleht (Plantago major) mähkiv, rögalahtistav, antibakteriaalne. Raseduse korral vastunäidustatud. Suurtes annustest põhjustab kõhulahtisust ja alandab vererõhku. 4. on samaaa. Loodustooted kt 2 1. Küllastumata rasvhapped 2. Toeshaiguste korral lokaalselt kasutatavad preparaadid 3. Humal, viirpuu, veistesüdamerohi (lad k, toimed organismis st kasutamine vms, hoiatused) 4. Hõlmikpuu, naistepuna (lad k, toimed organismis st kasutamine vms, hoiatused) 1
; · kraavluga Juncus ranarius L. ; · ahtalehine hundinui Typha angustifolia L.; · kollane vesikupp Nuphar lutea (L.) Sm.; · ujuv penikeel Potamogeton natans L.; · kähar penikeel P. crispus L.; · harilik pilliroog Phragmites australis (Cav.)Trin. Ex Steud. ; · räni-kardhein Ceratophyllum demersum L.; · seaohakas Cirsium oleraceum (L.) Scop; · jõgi-kõõlusleht Saggitaria sagittifolia L.; · harilik konnarohi Alisma plantago-aquatica L.; Kaldaääri ääristasid paju ja sanglepa võsastikud. Esines ka karjamaid, kus paiknesid üksikud kased ja muud lehtpuud. Põhja kaldal domineerisid segametsad vaheldumisi elamutega. Tallinna maantee silla ääres esines ka ohtrasti okaspuid(kuusk, nulg, mänd), mis jõelõigule edasi liikudes enam ei esinenud. Imetajatest oli antul lõigul märgata kopra (Castor fiber) tegevust, seda arvukate
laialehine neiuvaip (Epipactis neiuvaip (Epipactis) käpalised (Orchidaceae) helleborine) suur käopõll (Listera ovata) käopõll (Listera) käpalised (Orchidaceae) harilik kalmus (Acorus calmus) kalmus (Acorus) kalmuselised (Araceae) soovõhk (Calla palustris) võhk (Calla) võhalised (Araceae) harilik konnarohi (alisma konnarohi (Alisma) konnarohulised (Alismataceae) plantago-aquatica) rabakas (Scheuchzeria rabakas rabakalised palustris) (Scheuchzeria) (Scheuchzeriaceae) ujuv penikeel (Potamageton penikeel penikeelelised natans) (Potamogeton) (Potamogetonaceae) ahtalehine hundinui (Typha hundinui (Typha) hundinuialised (Typhaceae) angustifolia) lihtjõgitakjas (Sparganium jõgitakjas jõgitakjalised (Sparganiaceae)
basiilik (Ocimum basilicum) oregano (pune) või majoraan (Origanum spp.), lavendel (Lavandula spp.), münt (Mentha spp.), liivatee (Thymus vulgaris) Sugukond Pedaliaceae seesamilased Sesamum indicum h.seesam Sugukond mailaselised Scrophulariaceae peamiselt rohttaimed Sug. Plantaginaceae teelehelised o p. Antirrhinum lõvilõug o Plantago media keskmine teeleht o p. Veronica mailane Selts Solanales Maavitsalaadsed Selts sisaldab kaht suuremat sugukonda, maavitsalised (Solanaceae) ja kassitapulised (Convolvulaceae) ning mitmeid väiksemaid sugukondi Sugukond maavitsalised - Solanaceae rohtne või puitunud, mitmesuguseid alkaloide sisaldav (palju mürgised esindajad) Lehed: vahelduvad Õied: ebasarikjad (tsümoossed) või üksikult
annaabi.ee 
