TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED (0)

TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED
ABILEHT
Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust
39.
Lehelaba on kas terve või erineval määral lõhestunud
Leheserv on terve või erinevat moodi sakiline
Liitlehel kinnitub ühe leherootsu külge mitu lehekest
40.
Liitleht koosneb erinevast arvust lehekestest
Sulgja liitlehe lehekesed kinnituvad rootsule üksteise kõrval nagu linnusule osakesed
Sõrmja liitlehe lehekesed kinnituvad leherootsu otsa nagu sõrmed pihupessa

Abilehed

Leherootsu alusel olevad lehesarnsed väljakasved, pärislehtedest enamasti palju väiksemad (harva suuremad või sama suured), terve või sakilise servaga

41.
 hõbemarana lehe alusel on kaks väikest abilehte
 aas-seahernel on  kahe   sulglehekesega lehe alusel kaks sama suurt abilehte
42.
hambulise servaga   abileht kannikese  leherootsu alusel
43.

Kõrglehed

taime ülemises osas õite läheduses asetsevad lehed, mis on enamasti pärislehtedest väiksemad ja erineva kujuga, sageli värvilised

44.
lillad kõrglehed hariliku härgheina varre tipus

Kandelehed

õie või õisiku alusel olev leht, sageli värviline, teistsuguse kujuga  kui pärislehed

45.
valged kandelehed soovõha õisikute alusel
AKTINOMORFNE E. KIIRJAS E. KORRAPÄRANE  ÕIS

Kolmetine õis

Kõiki õieosi kolm või kolmekordne arv
100.
kõõlusleht

Neljatine õis

Kõiki õieosi neli või neljakordne arv
101. põldrõigas

Viietine õis

Kõiki õieosi viis või viiekordne arv
102. muulukas

Täidisõis

Õis, kus kroonlehti on tavalisest rohkem, enamasti on need muundunud tolmukad ja emakad , seega täidisõied sageli seemneid ei moodusta, st on steriilsed
103.

KIIRJAS e. KORRAPÄRANE e. AKTINOMORFNE ÕIS

Korrapäraselt asetunud õieosadega õis, mida saab kahe või rohkema lõikepinnaga jagada sümmeetrilisteks osadeks
104. roomav tulikas

SÜGOMORFNE ÕIS

Õis, mida saab ainult ühe lõikepinnaga jagada kaheks sümmeetriliseks pooleks

105. harilik murtudsüda

HUULJAS ÕIS

Sügomorfne kroon on kokku kasvanud viiest kroonlehest: ülahuul kahest, alahuul kolmest. Ülahuul ulatub kiiverjalt  ettepoole , kaitstes tolmukaid ja emakat.
Tupp liitlehine, viie terava tipmega 
106.
107. mets-nõianõges

LIBLIKJAS ÕIS

Sügomorfne õis, mille kroon koosneb ühest ülemisest laiemast kroonlehest, PURJEST, kahest külgmisest TIIVAST ja  kahest alumisest, mis on kokkukasvanud LAEVUKESEKS.
Tupp liitlehine, viie tipmega

108.

KIIVERJAS ÕIS

Kiivritaoliselt kumerdunud krooniga õis

109. sinine käoking

KANNUSJAS ÕIS

Kroonleht pika õõnsa väljakasvega, kannuseid võib õies olla üks või mitu
110. harilik käokannus
111. harilik kurekell

LEHTERJAS ÕIS

Liitlehise krooniga õis, mille krooni alumine osa aheneb õiepõhja suunas ühtlaselt, lehterjalt
112. ogaõun

KELLUKJAS ÕIS

Liitlehise krooniga õis, mille alumine osa on avar, ümar
Tupp liitlehine
113. ümaralehine kellukas

RATASJAS ÕIS

Korrapärane liitlehise krooniga õis, mille krooni alumine osa moodustab lühikese putke, ülemine osa laiub aga lamedalt ühes tasapinnas

114. meelespea
ALUMINE SIGIMIK
ÕIE OSAD
1  õiepõhi
2  tupplehed
3  kroonlehed
4  tolmukad
5  emakas
Õis kinnitub õieraole
76.
KROONLEHT
ülemine, laiem osa on NAASTUKE

kroonlehe alumine, kitsam osa on PINNUKE
LISAKROON
lisakrooni moodustavad kroonlehe pinnukese ja naastukese piiril arenevad püstised väljakasved
77.
LIITLEHINE KROON
Kroonlehed kokku kasvanud, kroonlehtede ülemised vabad osad on krooni tipmed. 
Krooniputk - kroonlehtede alumine, kokkukasvanud osa
78.
LAHKLEHINE KROON
Kroonlehed pole kokku kasvanud
79. sinilill
LIITLEHINE TUPP tekib, kui tupplehed küljetsi omavahel kokku kasvavad
LAHKLEHISE TUPE korral pole tupplehed omavahel kokku kasvanud
Välistupp - tupplehti kaks ringi, välimised on väiksemad, asuvad suuremate vahekohtades
80. kevadmaran
ÕIE NEEL
koht, kus liitlehise õiekrooni alumine, putkjas osa läheb üle ülemiseks, laienevaks osaks e. Serviseks
81.
MÜHKSOOMUSED
õõnsad puhetised õiekrooni neelus, sageli sellest erinevalt värvunud
82. kollased mühksoomused meelespea õieneelus
EMAKA EHITUS
sigimikus on seemnealgmed, millest peale viljastamist arenevad seemned
                           
vili tekib sigimikust
83.
TOLMUKA EHITUS
tolmukapeas asuvad tolmuterad, mille sees on isassugurakud
84.
POLLIINIUM
kokku kleepunud tolmuterade kogumik käpalistel
85.
polliiniumid on kleepunud mesilase seljale ja viiakse nii teise õide
86.
SIGIMIKU ASEND
I  ülemine sigimik - õiepõhi kumer , kõik teised õieosad kinnituvad sigimikust allpool
II  keskmine sigimik - õiepõhi kausjalt nõgus, sigimik kinnitub selle keskele, teised õieosad kinnituvad õiepõhja servale, sigimik pole õiepõhjaga kokku kasvanud
III  alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja sellega kokku kasvanud sigimik, teised õieosad kinnituvad sigimikust kõrgemale
87.
ÕITE SUGU
Kahesuguline ehk hermafrodiitne õis - õies on olemas emakad ja tolmukad
Ühesuguline õis - õies on kas ainult tolmukad (isasõis) või ainult emakad
 (emasõis)
Kahekojaline taim - sama taime peal olemas nii emakate kui tolmukatega õied
Ühekojaline taim - ühel taimel olemas kas emakate või tolmuktega õied
Kolmekojaline taim - mõne sama liigi taime õites nii emakad kui tolmukad, mõnel kas ainult tolmukad või ainult emakad
ÕIEKATE - kas tupplehtedest ja kroonlehtedest (kaheli õiekate) või ainult ühetaolistest, kroon- või tupplehetaolistest kattelehtedest (lihtne õiekate e. perigoon) koosnev tolmukaid ja emakaid ümbritsev õieosa
KAHELI ÕIEKATE - olemas tupplehed (rohelised) ja kroonlehed (värvilised)
88. maasikas
LIHTNE ÕIEKATE e. perigoon- õiekattelehed ühesugused, enamasti värvilised
89. tulp
ARILL E. SEEMNERÜÜ
KÄBI
on   okaspuude paljunemisorganite kogumik.
    Käbid on ühesoolised
172.
isaskäbide kogumik
Isaskäbid on tihedad moodustised eelmise aasta pikkvõrse alusel, soomuste kaenlas tekivad tolmuterad
173. mänd
noor emaskäbi
Emaskäbi koosneb teljest ja sellele kinnituvatest kattesoomustest, millede  kaenaldes seemnesoomuste peal moodustuvad seemned.
Emaskäbid tekivad pikkvõrse tippu.
174. kuusk
lihakas käbi "kadakamari" e. marikäbi
kadaka emaskäbi soomused muutuvad lihakaks
175.
jugapuu seemet ümbritse lihakas seemnerüü e. arill
jugapuul korralikke emaskäbisid pole
176.
AVAVILI
SULGVILI on vili, mis seemnete valmides ei avane ja kukub maha koos seemnetega
puitunud viljakestaga kuivvili, mille viljakest pole seemnega kokku kasvanud
pähkel
157.
AVAVILI on kuivvili, mis seemnete valmides avaneb ja seemned laiali puistab
kupar
158.
 avaneb kaanekese, avade  või hammaste
   moodustumise teel
  tõru
on nahkja viljakestaga pähklitaoline vili, mille alus asub tihedasti kokkukasvanud õiekattelehtedest moodustunud lüdis
159.
seemnis
160.
üheseemneline nahkja kestaga sulgvili korvõistel ja uniohakalistel, mille seemnekest ei ole viljakestaga kokku kasvanud
pappus
161.
on korvõieliste seemiste küljes olev "vihmavari", mille abil seemned levivad; moodustub õite tupplehtedest
võilille pappustega varustatud seemnised kinituvad õisikupõhjale
kõder
162.
pikuti kaheks pooleks avanev vili, mille pikkus ületab laiuse üle kolme korra, seemned kinnituvad kileja vaheseina külge
kõdrake
163.
pikuti kaheks pooleks avanev vili, mille pikkus ületab laiuse kuni kolm korda, seemned kinnituvad kileja vaheseina külge
seemnis
164.
 päevalille seemnete ümbert on viljakestad kergesti eemaldatavad
kaun
165.
karvase hiireherne toored kaunad ja valminud avanenud kaun
166.
kaksikseemnis
valminult jaguneb kaheks seemniseks
 esineb sarikalistel
167.
teris
üheseemneline sulgvili kõrrelistel, mille seemnekest on viljakestaga kokku kasvanud
168. nisu terised
kukkurvili
ühepesaline vili, mis valmides avaneb ühte õmblust mööda
169. sinise käokinga kukkurviljad
tiibvili
üheseemneline mitmesuguste tiibjate lisemetaga vili
170. vahtra "ninad"
171. jalaka viljad
EBASARIKAS
ELLIPTILINE LEHT
LIITLEHED
Sõrmjas liitleht
46. hobukastan
Paaritusulgjas liitleht
lehekesi paaritu arv, tipmine sulgleheke olemas
47.
Kolmetine liitleht
48. ristik
Paarissulgjas liitleht
lehekesi paaris arv, tipus lehekest pole
49.
Paarissulgjas liitleht
tipmise lehekese asemel võib olla köitraag
Köitraod võivad moodustuda  ka varre harudest või tervest lehest
50.
Katkestunult sulgjas liitleht
suuremate  lehekeste paaride vahel  on teistest oluliselt väiksemad lehekesed
51. angervaks
Kahelisugjas liitleht
iga esimese järgu sulgleheke on omakorda sulgjas liitleht
52.
LIHTLEHED
Lehe kuju
ovaalne,      munajas,   äraspidimunajas, mõlajas
53.
odajas,   nooljas,   ümar,   elliptiline       
lineaalne,   kilpjas,   südajas, pügaldunud tipuga
54.
okasjas (okas on leht!!), soomusjas, lehvikjas,  neerjas   
Varreümbrine rootsutu leht
leheroots puudub, rootsutu leht ümbritseb alusega vart
55. kõrrelised
Kõrvakestega rootsutu leht
kõrvakesed - vart ümbritsevad väikesed hõlmakesed lehe alusel
56.
57. ädalalill
ROODUMINE
sulgroodne
58.
rööproodne
59.
  sõrmroodne
60.
kaarroodne
61.
LEHE LÕHESTUMINE
sulgjagune  -- sisselõiked ulatuvad peaaegu keskrooni
62.
sõrmjagune -- sisselõiked ulatuvad peaaegu aluseni
63.
sulglõhine - sisselõiked ulatuvad veidi sügavamale kui veerand lehelaba
64.
sõrmlõhine -- sisselõiked ulatuvad veidi sügavamale kui veerand lehelaba
65.
sulghõlmine -- sisselõiked ulatuvad kuni veerandini lehelaba laiusest
67.
sõrmhõlmine -- sisselõiked ulatuvad kuni veerandini lehelaba laiusest
68.
LEHE TIPP
69. terav
70. teritunud 
71. ümar
72. pügaldunud
73. tömp
LIHAKAS LEHT
paksud, rohkesti vett sisaldavad lehed
66.
LEHE SERV
1     2    3  4    5   6       7
74.
1saagjas
2 kahelisaagjas
3 hambuline
4 täkiline
5 loogeline
6 kaarhambuline
7 sopiline
Saagjas- lehe serv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega ja nende vaheliste teravate sälkudega 
Kahelisaagjas -  saagjas leheserv , mille hammastel on omakorda väiksemad saagjad hambad
Hambuline - lehe serv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega
Täkiline - lehe serv on ümaratipuliste hammastega, kuid teravate hambavaheliste sälkudega
Loogeline - lehe serva väljalõiked ja tipmed on laiad ja ümarad. 
Kaarhambuline- lehe servas on allapoole suunatud hambad, mis omakorda võivad olla hambulised
Sopiline - lehe serv on ümarate ebakorrapäraste väljalõigetega ja ümatatipuliste hammastega.  
EMASPÄHIK
Põisik
97.
tarnadel emakat (hiljem vilja) ümbritsev põie- või pudelitaoline moodustis, mille tipust ulatuvad välja emakasuudmed
Pähik
põisikud koonduvad pähikutesse
98. kahekojane tarn
Erisoolised pähikud
isaspähikud tavaliselt varre tipus
emaspähikud allpool
99.
EMASURB
KORVÕISIK
õisikupõhja servas keelõied
keskel putkõied
115. harilik härjasilm
õisikupõhja katavad väljast rohelised üldkatise lehed
116.
Korvõisikud võivad olla ka ainult putkõitega
117. soolikarohi
või ainult keelõitega
118.   harilik sigur
SARIKAS (lihtsarikas)
õisik, mille peatelje tippu kinnituvad kiirjalt ühepikkuste raagudega õied
119.
120. luigelill
LIITSARIKAS
121.
liitõisik, mille pearao  tippu kinnituvad kiirjalt asestsevad ühepikkuste raagudega sarikjad osaõisikud (lihtsarikad). Osaõisikute alusel võivad olla katise lehed
122.
katise lehed
123. sarika alusel katise lehed olemas
124. sarika alusel katise lehti pole
KÄNNAS
125.
õisik, mille õieraod algavad erinevalt kõrguselt, kuid ulatuvad ühele ja samale kõrgusele
126. harilik raudrohi
EBASARIKAS
127.
õisik, mille pearaag lõpeb õiega, millest allpool areneb kaks külgharu, mis lõpevad õitega, viimastest allpool moodustub jälle kaks külgharu, mis omakorda samal viisil harunevad
128. metstähthein
KOBAR
Õisiku peateljele kinnituvad õied on pikemate või lühemate  raagudega
129. harilik toomingas
NUTT
Õisiku lühikesele laienenud peateljele kinnitub palju raotuid või väga lühiraolisi õisi  
130. mägiristik
PÖÖRIS
liitõisik, mille külgharud kannavad kobarataolisi osaõisikuid
131.
TÄHK
132.
piklik õisik, mille peateljele kinnituvad raotud õied või pähikud
133. kõrreliste puhul tähendab see, et peatelje sõlmekohtadesse kinnituvad harud, mis kannavad raolisi pähikuid
URB
nõrga rippuva või painduva peateljega õisik, millele kinnituvad raotud õied
134. lepa isasurvad
135. lepa emasurvad sageli on isas - ja emasõied koondunud eraldi urbadesse 
sarapuu
136. isasurvad
137. sarapuu emasõisik pungast väljaturritavate punaste emakasuudmetega
TSÜAATIUM
Eriline õisikutüüp piimalillelistel, mis meenutab üksikut õit. Keskel üks emasõis, mis on ümbritsetud väikeste isasõitega ja kaetud ühiste kattelehtedega
138.
TÕLVIK
139. soovõhk
Õisik, mille lihakale jämenenud teljele kinnituvad raotud õied
tõlvõisiku alusel valge kandeleht
SIGISIBUL
õisikus või varre  küljes arenev väike sibul , millest soodsates kasvutingimustes areneb uus taim
140. sigisibulad laugu õisikus
141. sigisibulad liilia varrel lehekaenaldes
EOS
EOSED on sammalde, sõnajalgade, koldade ja osjade üherakulised paljunemisvahendid
177.
sõnajalgadel asuvad eosed eospesades e. sporangiumides lehtede alumisel küljel
EOSPEA on eospesi kandev peakujuline lehtede kogumik osjade ja koldade varte tippudes
178. vareskolla eospead
179. osjade eospead
HEITLEHINE