Mutt Talpa europaea Nimi Välimus · Muti tüvepikkus on 110160 mm. · Isend kaalub 65130 g. · Mutil on silinderjas keha. · Esijäsemed on labidakujulised. Elupaik · Mutid asustavad mitmesuguseid elupaiku, näiteks: lehtmetsad, heinamaad, karjamaad. · Mutt ei ela liigniisketes ja happeliste muldadega piirkondades. · Mutt ei ela saartel. Toitumine · Suure osa muti toidust moodustavad vihmaussid, eriti talvel. · Sööb ka kahepaikseid, nälkjaid ning mullaputukate valmikuid ja vastseid.
Metsalinnud Linnud Lindude skeletiluud on kerde ja õhukesed täis õhukambrikesi Lindudel on luuline nokk Pikk painduv kael Lindudel on paadikujuline rinnaluu koos rinnakukiiliga Linnu luustik Linnud Linnul on arteriaalne ja venoosne veri eraldatud Lindude kehatemperatuur on püsivalt 42- 44 C Lindudel on nelja kambriga süda Pöialpoiss (Regulus regulus) Sabatihas (Aegithalos caudatus) Suur-kirjurähn (Dendrocopus major) Mets-lehelind (Phylloscopus sibilatrix) Metsvint (Fringilla coelebs) Puukoristaja (Sitta europaea)
· Juhatuse liikmed vastutavad ühingu ees. 7 Sihtasutus · Ei ole liikmeid; · Loodud vara valitsema ja kasutama; · Rajavad üks või mitu asutajat (füüsilised või juriidilised isikud) määramata või määratud ajaks; · Võib asutada ka testamendi alusel; · Juhtorganiks on juhatus ja nõukogu; · Nõutav on audiitor; Euroopa äriühing (Societas Europaea) (SE) · Ühingu märgitud kapital peab olema vähemalt 120 000 eurot. · Olemuselt võrreldav aktsiaseltsiga. · EÜ määrus 2157/2001 on kõikides EL liikmesriikides otsekohalduv, siiski peavad liikmesriigid täpsustama mõningaid määruse rakendamise üksikasju. · Suunatud peamiselt suurtele ja keskmistele ettevõtetele. Euroopa äriühing (Societas Europaea) (SE) · Äriregistri Tallinna haru registreeris teisipäeval kindlustusfirma Sampo Life
L Eesti Ladina Laane - karihiir Sorex caecutinus Lagrits Eliomys quercinus Leethiir Clethrionomys glareolus Lendorav Pteromys volans M Eesti Ladina Mets karihiir Sorex araneus Metskits Capredus capredus Metsnugis Martes martes Metssiga Sus scrofa Mink Mustela vison Mutt Talpa europaea Mäger Meles meles N Eesti Ladina Euroopa naarits Musteona lutreola Nattereri lendlane Myotis nattereri Niidu uruhiir Microtus agrestis Nirk Mustela nivalis O Eesti Ladina Ondatra Ondatra zibet Orav Sciurus vulgaris P Eesti Ladina Pargi - nahkhiir Pipisrellus natushii
L Eesti Ladina Laane - karihiir Sorex caecutinus Lagrits Eliomys quercinus Leethiir Clethrionomys glareolus Lendorav Pteromys volans M Eesti Ladina Mets karihiir Sorex araneus Metskits Capredus capredus Metsnugis Martes martes Metssiga Sus scrofa Mink Mustela vison Mutt Talpa europaea Mäger Meles meles N Eesti Ladina Euroopa naarits Musteona lutreola Nattereri lendlane Myotis nattereri Niidu uruhiir Microtus agrestis Nirk Mustela nivalis O Eesti Ladina Ondatra Ondatra zibet Orav Sciurus vulgaris P Eesti Ladina Pargi - nahkhiir Pipisrellus natushii
edu.ee/taimed/oistaim/laanelill.h Lakkleht http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/lakkleht.htm – karvane piiphein Luzula pilosa tm – metskastik Calamagrostis arundinacea – karukold Lycopodium clavatum – kattekold Lycopodium annotinum – laanelill Trientalis europaea – lakkleht Orthilia secunda – rohekas uibuleht Pyrola chlorantha karvane-piiphein http://bio.edu.ee/taimed/gen Karukold Kattekold http://bio.edu.ee/taimed/genera http://nhm2.uio.no/botanisk/nbf
................10 Kasutatud materjalid..............................................................................................11 SISSEJUHATUS Minu referaadi pealkiri on ,,Mutt". Mul on sel teemal referaat, sest me oleme loodusõpetuse tunnis sellest rääkinud. Õpetaja andis ülesande, uurida põhjalikult muti eluolu. Minu põhieesmärgid on: 1. Teada kes on mutt? 2. Uurida tema elupaiku. 3. Milline on tema eluviis? KES ON MUTT? Euroopa mullamutt (Talpa europaea L.) - väike loomake, kelle keha on 12-15 cm pikk, saba pikkus 2,5- 4,5 cm ja kaal umbes 70-120 gr., veninud peaosaga, mis läheb sujuvalt üle kehaks, armsa väikese näokesega ja üleni kaetud kena siidja karvkattega. Mutt on varustatud 44 terava hambaga, mis on nagu ikka kiskjalistel - päris teravad. Esihambad on väga pikkad. Käemoodi jalakesed omavad peopesi, mis on pidevalt väljapoole suunatud, mitte sissepoole, nagu enamus loomadel.
ning rahvusvaheliste suhete keel `Code Napoleon' 1804 `Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch' 1811 Tänapäeval Tõlkelaenud `Codex Iuris Canonici' 1917 Kanooniline õigus katoliku kiriki kohta puudutav Erinevaid keeli ja õiguskultuure esindavate juristude kommunikatsioonivahend. Hõlbustab Euroopa kohtusüsteemi ühendamist ning muudab juriidilise suhtlemise lihtsamaks. Ladina juriidilised terminid Euroopa Äriühendus `Societas Europaea' Euroopa Kohtu materjalidest väljend: · Klassikaline hääldus: Cicero [kikero] ·Traditsiooniline hääldus: Cicero [tsitsero] Vokaalid: a, e, i, o, u y = ü: hypotheca i = j sõna algul vokaali ees ja liitsõnades põhisõna algul vokaali ees: ius, iungo, adiungo i = jj sõna keskel vokaalide vahel: maior (Keskajal hakati neid sõnu kirjutama: jus, adjungo, major) Diftongid: ae, oe, au, eu ae = ää: aedilis, praesidium oe = öö: proelium Konsonandid: x = ks: Xerxes z = dz: Zenon
ennetamiseks ning toote säilitamiseks. Allpool on toodud näited 2 erinevast ripsmetussist, üks tavatoode ja teine looduslik alternatiiv. Ingredients: Water, Beeswax, C18-36 Acid Triglyceride, Glyceryl Stearate, Copernicia Cerifera Wax (Carnauba), Stearic Acid, Alcohol Denat., Polyisobutene, Isododecane, VP/VA Copolymer, Glycerin, Silica, Ethyl Trisiloxane, C10-30 Cholesterol/Lanesterol Ester, Limnanthes Alba Seed Oil (Meadowfoam), Olea Europaea Fruit Oil (Olive), Prunus Amygdalus Dulcis Oil (Sweet Almond), Myristic Acid, Isostearic Acid, Xanthan Gum, Triethanolamine, Trisodium EDTA, Phenoxyethanol, Methylparaben, Propylparaben, Fragrance, May also contain: Iron Oxides, Black 2 Ingredients: purified water, organic sunflower seed oil, sorbitol, cetearyl alcohol, beeswax, hydrogenated palm kernel glycerides, hydrogenated palm glycerides, organic rose hip seed oil, evening primrose oil, organic food-grade non-gmo lecithin,
........................................................................................40 2.4.12. Selts: piiritajalised (Apodiformes), sugukond: piiritajalased (Apodidae)......................41 2.4.12.1. Priiritaja (Apus apus)...............................................................................................41 2.4.13. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: puukoristajalased (Sittidae)....................42 2.4.13.1. Puukoristaja (Sitta europaea)...................................................................................42 2.4.1. Vaatlustulemused..............................................................................................................43 KOKKUVÕTE...............................................................................................................................45 KASUTATUD ALLIKAD..............................................................................................................47
- meso-vahemereline (ligikaudu 400-700 m) - supra-vahemereline (ligikaudu 700-1 800 m) - montaanne vahemereline (ligikaudu 1 800-2 200 m) - supra-metsavöönd (ligikaudu 2 200-2 917 m) Vahemereline igihaljas mets. Madalamatel kõrgustel on valdavad igihaljaste laialehiste puude liigid, nagu jaanileivapuu Ceratonia siliqua, mastiksipistaatsia Pistacia lentiscus, euroopa õlipuu Olea 1 europaea, maasikapuu Arbutus sp., värvitamm Quercus coccifera, iilekstamm Quercus ilex, eerikad Erica sp., jne. Süüria männi Pinus halepensis ja kreeta männi Pinus brutia metsad esinevad rannikumadalikel ja kohati kuni 800 m kõrguseni. Metsad on suhteliselt avatud ja nende alustaimestik koosneb igihaljastest liikidest nagu foiniikia kadakas Juniperus phoenicea, värvitamm Quercus coccifera, laialehine fillüüria Phillyrea latifolia, Calicotome villosa, puis-eerika Erica arborea, kanarbik E.
Usaldusosa kohta ei tohi välja anda väärtpaberit. Tulundusühistu. Ühistu eesmärgiks on liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuse osutamisega. Ühistu vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Osakaüital – 2500 eurot. Mittetulundusühistu. Kasumit mitte taotlev ja jaotav. Asutajad võivad olla füüsilised ja juridiilised isikud. Kõrgemaks juhtimisorganiks on üldkoosolek. Euroopa äriühing (Societas Europaea). Ühingu kapital – 120 000 eurot. Olemuselt võrreldav aktsiaseltsiga. Suunatud peamiselt suurtele ja keskmisele ettevõtetele. Turumajanduse toimimiseks. Registreerida ettevõtjana, registreerida töötajad. Sõlmida töövõtjatega lepunguid. Kuni kaks nädalat võib olla suuline töölepingut. Äriplaan on ettevõtja kirjali document oma ettevõtte äriideedest ja eesmärkidest ning nende saavutamise võimalusest. Äriidee on idee, mille eesmärk on teenida kasumit
suuremates parkides ja maal. Ta talub ka kärpimist, mis sobib kõrgemaks hekiks. Puit on pehme, vaiguta. Temast toodetakse tselluloosi, paberit ja mööblit. (12.) (Vt. Pilte Lisa3) 10 7. LEHIS Lehise ladina keelne nimetus on Larix. Lehis on kõrgekasvuline, sirge tüve ja hõreda võraga valgusnõudlik puu. Lehise perekonda kuulub koos hübriididega üle 20 liigi. Nendeks on Euroopa lehis ( lad. k Larix decidua, Larix europaea, Pinus), Siberi lehis (lad.k Larix sibirica), Dauuria lehis ( lad. k Larix gmelinii, Larix dahurica), Jaapani lehis ( lad. k Larix kaempferi, Larix leptolepis), Rupprechti lehis (lad.k Larix principis-rupprechtii), Hiina lehis (lad. k Larix potaninii), lad. k Larix himalaica, lad.k Larix mastersiana, lad.k Larix speciosa, Himaalaja lehis ( lad.k Larix griffithii, Larix griffithiana), Ameerika lehis ( lad.k Larix laricina, Larix americana), Lyalli lehis (lad. k Larix lyallii), Läänelehis ( lad
новые зимостойкие сорта, которые спокойно можно выращивать на Северном Кавказе и в Волгоградской области. 1.22 Маслина (Oliivid) - род вечнозелёных деревьев и кустарников семейства Маслиновые (Oleaceae), известный прежде всего одним видом — Olea europaea (Маслина европейская, или Маслина культурная, или Оливковое дерево), широко культивируемым с древности масличным растением. 10 1.23 Груша (Pirn) - В диком виде в Европе груша распространена примерно до 60° с. ш. На северной границе
õppetöö ja teaduse ning rahvusvaheliste suhete keel Code Napoleon 1804 Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch 1811 Ladina õiguskeel tänapäeval Codex Iuris Canonici 1917 Kanooniline õiguse koodeks Erinevaid keeli ja õiguskultuure esindavate juristide kommunikatsioonivahend Hõlbustab Euroopa kohusüsteemi ühendamist ing muudab juriidilise kirjanduse rahvusvaheliselt mõistetavaks Ladina juriidilised terminid Euroopa Äriühendus- Societas Europaea Euroopa Kohtu materjalidest väljend: fumus boni iuris hea, s.t juriidiliselt korrektse ja faktidega põhistatud õiguse hõng ehk esialgsee õiguskaitsevahendite kohaldamise taotlus on tõenäoliselt põhjendatud Õigusteaduse keel Õiguspraktika keel Ladina keel Ladina kiri Bustrophedon- kirjutati vaheldumisi paremalt vasakule ja vasakult paremale 4. Saj eKr kinnistus vasakult paremale kirjutamine ABCDE FZIKLMNOPQRST X
metssiga (Sus scrofa) siga (Sus) sigalased (Suidae) punahirv (Cervus elaphus) hirv (Cervus) hirvlased (Cervidae) põder (Alces alces) põder (Alces) hirvlased (Cervidae) metskits (Capreolus metskits (Capreolus) hirvlased (Cervidae) capreolus) orav, punaorav (Sciorus orav (Sciurus) oravlased (Sciuridae) vulgaris) Euroopa kobras (Castor fiber) kobras (Castor) kobraslased (Castoridae) mutt (Talpa europaea) mutt (Talpa) mutlased (Talpidae) mets-turbasammal turbasammal turbasamblalised (Sphagnum squarrosum) (Sphagnum) (Sphagnaceae) lainjas kaksikhammas kaksikhammas tiivikulised (Fissidentaceae), (Dicranum polysetum) (Dicranum) (Dicranum) väike saletipik (Leptobryum saletipik pungsamblalised (Bryaceae), pyriforme) (Leptobryum) (Meesiaceae)
o kastanipuu (Castanea sativa) Selts Cucurbitales kõrvitsalaadsed Sugukond Cucurbitaceae kõrvitsalised o Palju tuntud toidutaimi nagu o kurk (Cucumis sativus), o melon (Cucumis melo), o kõrvits (Cucurbita pepo), o arbuus (Citrullus lanatus), o pudelkõrvits (Lagenaria ciceraria) Klaad 2 (Ei ole sümbioosis lämmastikku siduvate bakteritega): Selts Celastrales kikkapuulaadsed Euonymus europaea h. kikkapuu Vili- kupar, Seemned arilliga. Juured sisaldavad kautsukitaolist mahla gutapertsi Selts Malpgihiales malpiigialaadsed Viljalehti tavaliselt 3 Mol. tunnuste alusel kirjeldatud Sug. Malpighiaceae o Malpighia glabra sile malpiigia (acerola) Kirsitaoline luuvili, sisaldab 65 korda rohkem C vitamiini kui apelsiin. Üks vili = päevane vajadus C vitamiinis
mürgisemad, okkalisemad ning muidu hirmuäratavamad taimed. Nii on lugu ka ussilakaga. Nagu pea kõigi mürgiste taimede puhul, on ka tema mürgid kaasatud rahvameditsiini heaks. Nii kasutatakse ussilakka tema enda poolt põhjustatavate hädade vastu. Näiteks aitavad ussilakast tehtud ravimid pea- ja närvivalude korral, samuti hingetorude haiguste ja kõripõletiku puhul. Mürgisuse tõttu on aga taime kasutamine ravimisel siiski ebasoovitav. Laanelill (Trientalis europaea) metstäht, taevatäht, tähelill, külmalill Laanelille nimi viitab selle kauni lille kasvamisele suurtes laantes. Tõepoolest, teda võime kohata pea igas veidigi niiskemas metsas. Laanelille ära tunda pole kuigi raske. Iseloomulikule välimusele viitavad tema väga laialt levinud rahvapärased nimed: metstäht, taevatäht, tähelill, nõmmetäht, oravamarjaõis. Omapärane nimi on ka "pärnanupud". Need kõik
Toitumine Segatoiduline. Suvepoolaastal on ülekaalus selgrootud loomad, võib rüüstata ka teiste lindude pesi. Talvepoole lisanduvad taimeseemned, marjad, puuviljad ja muud taimeosad. Pesitsemine Rohukõrtest ja samblast pesa ehitab sobivasse õõnsusesse, tavaliselt mitte kõrgemale kui 5 m maapinnast. Esimese kurna muneb tavaliselt aprillis. Hilisemad kurnad (juunis, juulis) on harvemad. Kurnas on 6...12 muna. 22Puukoristaja Sitta europaea osava ronijana võib puukoristaja ainsana meie lindudest puutüvel, pea ees, alla ronida. Ronimisel ei kasuta ta porri ega rähni kombel saba toetuspunktina, vaid tema imetlusväärne ronimisvõime on tingitud pikkade varvaste ebatavaliselt suurest siruulatusest ning teravaist ja tugevaist küünistest. Puukoristaja lend on enamasti lühimaaline ja lainjas, maas kulgeb ta hüpeldes. Oma erksa ja energilise olemisega meenutab puukoristaja tihaseid, kellega koos ka tihti tegutseb
Arts and Sciences) auliige; 1987/88 Guggenheimi stipendium; 1988 - Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Teaduste Akadeemia (U.S. Academy of Sciences) välisliige; 1989 - Tartu Ülikooli audoktor; 1991 - Rootsi Kuningliku Akadeemia välisliige; 1992 - Londoni Kuningliku Ühingu (Royal Society of London) liige; 1994- Kuldmedal elutöö eest psühholoogias, Ameerika Psühholoogia Fond (American Psychological Foundation); 1996- Academia Europaea, välisliige 1996- McGoverni autasu, Ameerika Teaduse Edendamise Ühing (American Association for the Advancement of Science) 2001- Toronto Ülikooli audoktor Endel Tulving on saanud praktiliselt kõik, mida akadeemik võiks ihaldada. Kui veel üldse millestki unistada, siis vast ainult Nobeli preemiast, mida ühel psühholoogil on teadagi raske saada, kuid aju uurijal sugugi mitte võimatu. Kord
1987/88 Guggenheimi stipendium; 1988 - Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Teaduste Akadeemia (U.S. Academy of Sciences) välisliige; 1989 - Tartu Ülikooli audoktor; 1991 - Rootsi Kuningliku Akadeemia välisliige; 1992 - Londoni Kuningliku Ühingu (Royal Society of London) liige; 1994- Kuldmedal elutöö eest psühholoogias, Ameerika Psühholoogia Fond (American Psychological Foundation); 1996- Academia Europaea, välisliige 1996- McGoverni autasu, Ameerika Teaduse Edendamise Ühing (American Association for the Advancement of Science) 2001- Toronto Ülikooli audoktor Endel Tulving on saanud praktiliselt kõik, mida akadeemik võiks ihaldada. Kui veel üldse millestki unistada, siis vast ainult Nobeli preemiast, mida ühel psühholoogil on teadagi raske saada, kuid aju uurijal sugugi mitte võimatu. Kord aastas ilmuv ajakiri Annual Review of
aktsia- osaühing tulundus- täisühing usaldus- Euroopa ettevõtja filiaal äriühing selts ühistu ühing (Societas Europaea) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register mittetulundusühing sihtasutus http://www.rik.ee/stat/9_11tg.phtml (11.03.2009)
Esimesel on prantsusmaa õigus, leedul on aga ameerika õigus, sest raha tuli sealt. Hahahaaaa Tulundusühistu pole kasumi teenimine. Esmärk on toetada oma liikmete tegevust. Se lehmade näide. Sihtasutus läheb kõrvale ta pole ühing. Allub samale loogikale ja samadele reeglitele, kuid pole siiski ühing. 3 EL ühingud SEP, SE, SCE, EMHÜ (euroopa majandushuvi ühing) inglisekeelsed nimetused. Societas europaea euroopa aktsiaseltsid. FIE on tavaline inimene, see ei tähenda isiku kahestumist. Blablabla Meil on neid 20 000 äriregistris. Tegelt tegutsevad vaid pooled. Täisühing ja usaldusühing on neid kokku 1100 Tulundusühinguid on ca 600. ALLIKAD Kolm põhiallikat saksa, holland, rootsi AS ja OÜ Tulundusühistu saksa seadus, osaühingureeglid üle tõstetud. MTÜ,sihtasutus kohapeal välja mõeldud. Täisühing saksa kohtupraktika 1
..4 cm. Seemnesoomused on rombjad või äraspidimunajad, (nähtav) väljaulatuv osa on pika kitsa tipuga, kolmnurkne või kaarjas, lainja või täkilise, mõnikord ka sileda servaga või pügaldunud tipuga. Käbide järgi eristatavad kuusevormid: P. abies var. acuminata seemnesoomused sihvakad, piklikrombjad, soomuse tipp pikk, kitsas, lõpeb järsult nagu lõigatult, selle laius on 2...3 mm, serv peensaagjas. Käbi pikkus keskmiselt 9,4 cm. Esinemissagedus Eestis umbes 20%. P. abies var. europaea seemnesoomused rombjad, rombi külgmised nurgad sageli ümardunud, suurim laius enam-vähem keskel, tipp lõpeb 2...3 mm laiuse otsaga, mis on peensaagjas. Käbi pikkus keskmiselt 9,1 cm. Esinemissagedus Eestis umbes 75%. P. abies var. obovata seemnesoomused äraspidimunajad, laialt kumera terveservalise tipuga. Käbi keskmine pikkus on 8,9 cm. Esinemissagedus Eestis umbes 5%. P. abies f. deflexa seemnesoomused (pikalt) teritunud ja tagasipöördunud tipuosaga. P. abies f
mistõttu saab kasutada salatite ja suppida valmistamiseks. Suurel hulgal tarvi- tatuna mõjub kahjulikult, halvab neerude tegevuse. Varem kasutati rohuna avitaminoosi (skorbuudi) vastu kuna lehed sisaldavad C vitamiini. Jänesekapsa perekonnas on liike, mida kasvatatakse koduaedades ilutaimedena. 27 LAANELILL Trientalis europaea; nimi on tuletatud ladinakeelest, triens kolmandik (õieraag moodustab taime pikkusest umbes 1/3), europaea euroopa. Sugukond nurmenukulised. Kasvukoht: see varjulembene metsataim kasvab okas- ja segametsades, eelistab rabastuvat pinnast. Kasvamas leiame teda palu-, laane-, lodu- ja rabastuvas metsas. Laanelill on 7-15 cm kõrgune, mitmeaastane rohttaim. Risoom on peenike, maa- aluste võsunditega. Vars püstine, alumises osas paljas, ülemises osas 5-7 lehest
Puit hajulisooneline, pole jaotunud lüli- ja maltspuiduks, värvuselt kollakas kuni valge, kerge, tihedusega kuni 0,7 gr/cm³. Enamus liikidest eelistavad reaktsioonilt neutraalset kuni aluselist, rammusat ja parasniisket, hea aeratsiooniga mulda. Taluvad normaalselt linnatingimusi, tolmu, gaase, tahma. 31 Harilik kikkapuu (Euonymus europaea L.) Harilik kikkapuu kasvab kuni 5 m kõrguse kõrge püstise põõsana ka Kagu-Eestis, Koiva jõe lammil, olles meil oma areaali põhjapiiril. Kasvab kogu Euroopas, Balkanimaadel ja Kaukaasias ning Krimmis, metsaservades, võsastikes, jõeorgudes, tõustes mägedes kuni 1500 m kõrguseni merepinnast. Võrsed: tavaliselt neljakandilised, vahel kaetud korkjate liistakutega, rohekad. Lehed: munajad kuni äraspidimunajad, teritunud tipuga, laikiilja alusega, peensaagja servaga, kuni
Mittetulundusühing: on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. (MTÜS § 1 lg 1); ... Eriliigid eriseadustes nt. kirikud ja kogudused, ametiühingud ja erakonnad Sihtasutused: on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. (SAS § 1 lg 1) Euroopa ühistu (Societas Cooperativa Europaea, SCE) ... Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 «Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta» rakendamise seadus Euroopa äriühing (Societas Europea, SE) ... Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 «Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta» rakendamise seadus Euroopa majandushuviühing (European Economic Interest Grouping, EEIG) ... Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2137/85 «Euroopa majandushuviühingu kohta» rakendamise seadus
Negatiivse poolena tuleks märkida seda, et põõsad kahjustuvad kergesti võrgendikoi rüüstest. Enamus liikidest eelistavad reaktsioonilt neutraalset kuni aluselist, rammusat ja parasniisket, hea aeratsiooniga mulda. Taluvad normaalselt linnatingimusi, tolmu, gaase, tahma. Paljundatakse seemnetega, millised on hea külvata sügisel, kevadiste külvide puhul vajavad seemned stratifitseerimist. Ka haljaspistikutega, võrsikutega on võimalik liike paljundada. Harilik kikkapuu (Euonymus europaea L.) Harilik kikkapuu kasvab kuni 5 m kõrguse kõrge püstise põõsana ka Kagu-Eestis, Koiva jõe lammil, olles meil oma areaali põhjapiiril. Kasvab kogu Euroopas, Balkanimaadel ja Kaukaasias ning Krimmis, metsaservades, võsastikes, jõeorgudes, tõustes mägedes kuni 1500 m kõrguseni merepinnast. Tsoon III. Kultuuris väga pikka aega. Tunnused: Võrsed: tavaliselt neljakandilised, vahel kaetud korkjate liistakutega, rohekad.
harva võib leida ka pohlakaasikuid ja - haavikuid. Männikud saavutavad kõrge produktiivsuse, on hea tüvekujuga ja hästi laasunud. Boniteet võib küündida isegi Ia kuni II klassini, männikute tagavara raieküpses puistus ulatub kuni 600 tm ha-l. Alusmetsas esineb hõredalt h. pihlakat ja h. vaarikat või see puudub hoopiski. Alustaimestikust esineb h. pohl, palu-härghein, h. mustikas, kilpjalg, metskastik, h. maikelluke (Convallaria majalis),h. laanelill (Trientalis europaea) vähesel määral h. jänesekapsas jt. Samblarindes kasvavad palusammal, laanik, lehviksammal, kaksikhambad. Raiesmikel kasvab ohtralt kilpjalga, ja kõrrelisi. Metsade LU raskendatud muldade kamardumise tõttu. Kultiveeritakse tavaliselt Mä, kuni 5000 tk/ha, võib katsetada ka Lh ja Ts. Kasvukohatüüp levinud enamasti Kagu-Eestis, moodustades 1,6 % kogu metsamaast. Mustika kasvukohatüüp (ms) Kasvukohatüüp esineb palumetsades reljeefi tasastel madalamatel osadel,
annaabi.ee 
