aastal. Aastail 20102012 oli ta Rahvusooper Estonia Ooperiakadeemia liige ja aastast 2012 Rahvusooper Estonia solist. Belcore, maffiapealik: René Soom Lähemalt: René Soom on õppinud klassikalist laulmist aastail 19951999 G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis 20002004 Eesti Muusikaakadeemias ja jätkanud 20042008 samas ka magistriõppes. Ta on pälvinud Marje ja Kuldar Singi nimelise noore laulja preemia (2006), Harjumaa teatripreemia (2009) ja Georg Otsa nimelise preemia (2012). Dulcamara, soolapuhujas rändarst: Raiko Raalik Lähemalt: Raiko Raalik on õppinud Heino Elleri nim. Muusikakoolis Taisto Noore lauluklassis ning õpib hetkel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dots. Taavi Tampuu klassis. Aastal 2013 osales Rahvusooper Estonia noorteprojektis ,,OPERAtsioon VOX". Alates hooajast 2017/18 on Raiko Raalik Rahvusooper Estonia stipendiaat. Giannetta, klatsidaam: Olga Zaitseva Lähemalt: Olga Zaitseva omandas bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 2012
Võimatu oli tema ponnistustele mitte kaasa elada ning tema hingevalule mitte kaasa tunda. Adina oli särtsakas, eneseteadlik ja iseseisev naine, kes mind oma allaheitmatu ja õrritava iseloomuga positiivselt üllatas, kuid kelle hooletu mäng Nemorino emotsioonidega, mulle niiväga meelt mööda ei olnud. Adina pideva tagasilükkamise ning mehe järjepideva korvi saamise traditsiooni toob aga suure muutuse küla väisav soolapuhuja Dr Dulcamara. Tänu viimase armujoogile, mis on tegelikkuses tavaline bordoo vein, avaneb Nemorinos viimaks lootus võita oma kallima kiindumus. Otse loomulikult sai armjoogist alguse lumepall, mis veeres muudkui kogukamaks ning tõi endaga kaasa hulganisti arusaamatusi ning naljakaid kui ka pealtnäha lootusetuid seiku. Ehk palju kära ei millestki. Kiiva kiskumisega aga ei liialdatud üle ning erinevad armujoogi mõjust tulenevad lustakad olukorrad
Lehe pikkus on 3...10 cm ning laius 1,5...5,5 cm. Leherood ja -roots on veidi karvased. Paljunemine: Paljuneb peamiselt risoomi abil, harvem seemnetega. Kasvukoht: Kasvab niiskemates kasvukohtades: laane-, palu-, salu-, lodu- ja rabametsades ning puisniitudel rohurindes põõsaste varjus. Külmakindel. Mürgistusnähud: oksendamine, kõhulahtisus, peapööritus, nõrkus, südamehäired, pulsi kiirenemine. Rasketel juhtudel teadvus kaob ja saabub surm. HARILIK MAAVITS Solanum dulcamara Rahvapärased nimed: jooksvapuu, kuisavits, viinapuu, soolikarohi Eluvorm: Mitmeaastane ühekojaline poolpõõsas. Pikkus 0,3...3 m. Õis: Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon liitlehised
PEREKOND: käbihein (Prunella) harilik käbihein (Prunella vulgaris) PEREKOND: pune (Origanum) pune (Origanum vulgare) PEREKOND:nõianõges (Stachys) mets-nõianõges (Stachys sylvatica) PEREKOND:salvei (Salvia) aedsalvei (Salvia officinalis) PEREKOND:iminõges (Lamium) hambuline iminõges (Lamium hybridum) SUGUKOND: maavitsalised (Solanaceae) PEREKOND: maavits (Solanum) harilik maavits (Solanum dulcamara) SUGUKOND: mailaselised (Scrophulariaceae) PEREKOND:käokannus (Linaria) harilik käokannus (Linaria vulgaris) PEREKOND: vägihein (Verbascum) üheksavägine (Verbascum thapsus) must vägihein (Verbascum nigrum) PEREKOND: mailane (Veronica) kassisaba (Veronica spicata) kevadmailane (Veronica verna) PEREKOND: härghein (Melampyrum) harilik härghein (Melampyrum nemorosum) SUGUKOND:teelehelised (Plantaginaceae)
Heinanohu. Õues hakkab hullem, sees on parem. Rahutus. Janu. Joob korraga vähe. Nõuab palju juua, joob lonkshaaval, tihti. Belladonna - veidi verine nohu. Väga tugev ja akuutne nohu. Nägu punane, silmad kuivad. Vahib ühte punkti, silmad pärani. Kuiv, punane, ärritunud olek. Nahk niiske, nohu lopsakas.Värvitu eritis. Calcium carbonicum tavaline imikute ninakinnisus, mõnikord koos kollaka eritisega. Tihti laps higistab magades peast. Magab kehvalt. Ärkab täiskuuga öödel. Dulcamara - nohu, mis kaasneb igasuguse ilmastiku muutusega. Sageli esineb sügisel, kevadel, talve suladega, pööripäevadel. Euphrasia - Silmad jooksevad ja põskedelt nahk punane silmaeritisest. Nohu on vesine. Ninaalune ei ole punane. Gelsemium Survetunne ninajuurel. Õues läheb paremaks. Eritus vesine, nohuga koos peavalu ja natuke palavikku. Silmalaud on väga rasked. Palju aevastamist, lihased nõrgad, lõdvad. Kalium jodatum lopsakas, vesine, ärritav nohu
lõpetamist sai temast Estonia rahvusooperi solist. Tal on olnud üle viiekümne rolli ooperites, operettides ja muusikalides. Suurematest rollidest loobus ta aastal 1998. Alates aastast 1997 töötab ta Estonias ka näitejuhina. Alfred Doolittle, Eliza Doolittle'i isa-Mart Laur Mart Laur on lõpetanud Eesti Riikliku Konservatooriumi laulmise erialal. M.Laur on olnud koorilaulja Rahvusooper "Estonia" ooperikooris ja RAM-is. Tema rolle: Sarastro (Mozarti "Võluflööt"), Dulcamara (Donizetti "Armujook"), 11 Uberto (Pergolesi "Teenija-käskijanna"), Colline (Puccini "Boheem"), Bartolo (Paisiello "Sevilla habemeajaja"), Bartolo (Mozarti "Figaro pulm"), Basilio (Rossini "Sevilla habemeajaja") jne. 12 Põgusal Leedist nii möödnund kui tulevatsel aegadel Edrik Kerge paarisõnaga eellugu 2008.aastal 3.aprillil esietenduvale " Minu veetleva
kassitapulised (Convolvulaceae) ning mitmeid väiksemaid sugukondi Sugukond maavitsalised - Solanaceae rohtne või puitunud, mitmesuguseid alkaloide sisaldav (palju mürgised esindajad) Lehed: vahelduvad Õied: ebasarikjad (tsümoossed) või üksikult Õiekate: 5-tine, nii kroon kui tupp liitlehine Kroon: liitlehine, aktinomorfne Tolmukad: 5, tolmukapead sageli liituvad ümber emakakaela Vili: mari või kupar h. maavits Solanum dulcamara o P Solanum maavits S. lycopersicon tomat Solanum tuberosum kartul Solanum melongena baklazaan (eggplant) o Harilik paprika (Capsicum annuum) koos paljude sortidega (peperooni, jalapeno, chilli jt.). o Ilutaimedena tuntud inglitrompet (Brugmansia) ja petuunia (Petunia). o vääristubakas - Nicotiana tabaccum
arenema, muutudes aja jooksul dominandiks (Pork, 1981). Mitteniidetavatel aladel hakkavad rohkem levima lehtrohud: soopihl (Potentilla palustris), angervaks (Filipendula ulmaria), ubaleht (Menyanthes trifoliata), harilik metsvits (Lysimachia vulgaris), kollane võhumõõk (Iris pseudacorus), suur tulikas (Ranunculus lingua) jt. Ilmuvad ka mitmed niidetavatel aladel harva esinevad liigid: soo-nõianõges (Stachys palustris), harilik maavits (Solanum dulcamara), ussilill (Naumburgia thyrsiflora), mürkputk (Cicuta virosa), männasmünt (Mentha verticillata) jt. (Pork, 1981). Soomaa luhtadel laiuvad valdavalt angervaksa- ja tarnaväljad. 1.2.3. Luharohumaade levik Euroopas on luharohumaad levinud suuremate jõgede lammidel. Põllumajanduses viimase sajandi jooksul toimunud muutuste tõttu on aktuaalsed nende majandamise ja taastamise probleemid (Benstead jt., 1999).
tärkliseteradest kiht talitleb reflektorina sellest ka eriline läige. Kroonlehtede alusel paiknevad nektarinäärmed, mis on kergesti ligipääsetavad tolmeldajatele. Õitseb maist augustini. Viljaks koguvili rohketest pähklikestest, puist- ja lindlevi. Kasutamine: roomav tulikas on mürgine; sisaldab anemoniini ja ühendeid, mis hüdrolüüsimisel sinihapet eraldavad. HARILIK MAAVITS Solanum dulcamara; nimest: solanus päikeseline, solamen leevendama; dulcis magus, amarus kibe, Närimisel tundub taim algul kibe, hiljem magus (solaniini tõttu, mis sülje toimel lahustub). Sugukond maavitsalised. Kasvukoht: veekogude kallastel võsastikes, lodumetsades, metsalagendikel, lepikutes. Armastab niiskust ja varju. Harilik maavits on juurekaelast harunev poolpõõsas, varred 0,5-3 m pikad, puitunud, roomavad või väänduvad, oksised,
h. toomingas, h. kuslapuu, mage sõstar, h. paakspuu, h. vaarikas, h. pihlakas, h. lodjapuu, h. näsiniin jt. Alustaimestikus domineerivad sõnajalad, puhmarinne puudub. Sõnajalgadest kasvavad naiste-, ohtene-, laane- (Matteuccia struthiopteris) ja maarjasõnajalg (Dryopteris filix-mas). Lisanduvad h. angervaks (Filipendula ulmaria), h. heinputk (Angelica sylvestris), sookastik (Calamagrostis canescens), kõrvenõges (Urtica dioica), ojamõõl (Geum rivale), h. maavits (Solanum dulcamara), roomav tulikas, lodu- (Carex loliacea), tupp- (Carex vaginata), mets- ja pikk tarn (Carex elongata), h. metsvits (Lysimachia vulgaris), h. jänesesalat (Mycelis muralis), tähtheinad, h. jänesekapsas, püsik-seljarohi, h. saluhein (Milium effusum) jt. liigid. Samblarinne peamiselt mikrokõrgendikel, metsakäharik, kähar salusammal, tüviksammal, teravtipp, roossammal jt. Mikroreljeefi kõrgematel osadel kasvavad naadi kasvukohale iseloomulikud taimed
annaabi.ee 
