Aed-ploomipuu - Prunus domestica Alõtsa(haraline ploomipuu) - Prunus cerasifera Laukapuu - Prunus spinosa Maguskirsipuu - Cerasus avium Stepp-kirsipuu - Cerasus fruticosa Lõhnav kirsipuu - Cerasus mahaleb Hapukirsipuu - Cerasus vulgaris Aed-õunapuu - Malus domestica Mets-õunapuu - Malus sylvestris Aed-pirnipuu - Pyrus communis Harilik küdoonia - Cydonia oblonga Jaapani ebaküdoonia - Chaenomeles japonica Must aroonia - Aronia melanocarpa Harilik vaarikas - Rubus idaeus pampel - Rubus fruticosus Must sõstar Ribes nigrum Punane sõstar Ribes rubrum Karusmari - Grossularia Harilik astelpaju - Hippophae rhamnoides Harilik jõhvikas - Oxycoccus Mustikas - Vaccinium Viinapuu - Vitis Sinine kuslapuu Lonicera caerulea
Puuviljataimed minu aias Harjumaa Saku vald Saustinõmme küla Ristiku tee 18 Kadri Rännel 01.11.2012 Tähis KULTUUR Sort Alus Istutusaeg Märkused Liik/perekond ÕUNAPUUD 1-1 Malus domestica ´Liivi Kuldrenett´ 2011k Sügissort. Vili keskmise suurusega, ümmargune, enamasti kollane, maitse hapumagus. Valmib sept-okt, säilib kuni jaanuarini. 1-2 Malus domestica ´Liivi Sibulõun´ 2011k Talvesort. Vili väike, laiümmargune
4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia 15 Jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica 16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla 17 Karvane viirpuu Crataegus submollis 18 Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa 19 Metskibuvits Rosa majalis 20 Näärelehine kibuvits Rosa pimpinellifolia
4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia 15 Jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica 16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla 17 Karvane viirpuu Crataegus submollis 18 Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa 19 Metskibuvits Rosa majalis 20 Näärelehine kibuvits Rosa pimpinellifolia
´Jöteborgi Valge´ ´Jöteborgi Valge´ poolvari Hapukirsipuu Prunus cerasus 3 2,5 Täisvalgus/ ´Shokoladnitsa´ ´Shokoladnitsa´ poolvari Pirnipuu Pyrus communis 7 4 Täisvalgus/ ´Moskovskaja ´Moskovskaja poolvari Õunapuu ´Auksis´ Malus domestica 6 5 Täisvalgus/ ´Auksis´ poolvari Õunapuu ´Majoru Malus domestica 6 5 Täisvalgus/ Saldais´ ´Majoru Saldais´ poolvari 3.1 Viljapuud ja põõsad Õunapuu ’Majoru Saldais’ (Malus domestica ’Majoru Saldais’) Kollakasroheline, punaste “põskedega”, magus ja mahlane vili. Valmib varasuvel. Hea
5 6. Ribes alpinum Mage sõstar 6 7. Physocarpus opulifolius Harilik-, või Lodjap-Põisenelas 7 8. Spirea chamaedryfolia Taraenelas 8 9. Contoneaster lucidus Läikiv tuhkpuu 9 10. Pyrus communis Harilik pirnipuu 10 11. Malus domestica Aedõunapuu 11 12. Sorbus aucuparia Harilik pihlakas 12 13. Sorbus intermedia Pooppuu 13 14. Aronia melanocarpa var. Grandifolia Must aroonia 14 15. Chaenomeles japonica Jaapani ebaküdoonia 15 16. Crataegus rhipidophylla Harilik viirpuu
õietolmu. Erinevad liigid õitsevad erineval ajal. Nektari saagikus on kuni 250kg/ha kohta. 1.3 Must sõstar ladinakeelne nimetus: Ribes nigrum. Õitsemise aeg: 1. mai - 15. mai. Meeproduktiivsus: kuni 30 kg/ha. Must sõstar on levinud marjakultuur. Õitseb mai alguses kuni 10 päeva. Mesilased on peamised musta sõstra tolmendajad. Meeproduktiivsus on kuni 30 kg/ha. Mesilased saavad peale nektari ka õietolmu. 1.4 Ploomipuu ladinakeelne nimetus: Prunus domestica. Õitsemise aeg: 5. mai - 20. mai. Meeproduktiivsus: kuni 70 kg/ha. Ploomipuu hakkab õitsema mai alguse poole, kokku umbes 10 päeva. Meeproduktiivsus 10-70 kg/ha. Õietolm on määrdunudklollane. 1.5 Harilik Vaher ladinakeelne nimetus: Acer platanoides. Õitsemise aeg: 3. mai - 15. mai. Meeproduktiivsus: kuni 200 kg/ha. Väga levinud puu eesti parkides ja maakodude ümbruses. Vaher hakkab õitsema umbes samal ajal kui kask läheb lehte. Õitseb kuni 2 nädalat
Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. Aia rajaja mälestuskivi asub bastioni ringvallil vanade pärnade all. Taimed: Välitaimed: Malus domestica Borkh aed-õunapuu Laurus nobilis harilik loorberipuu Actinidia kolomikta südajas aktiniidia Rheum tibeticum tiibeti rabarber Vitis amurensis amuuri viinapuu Festuca glauca hall haruhein Vicia tenuifolia Roth peenelehine hiirehernes Petroselinum crispum aedpetersell
Ploomipuude istandiku rajamine Koostanud: Eliisabet Ojar Räpina 2015 Sissejuhatus Kultuur valitud juhuslikult. Ootused töö koostamisel: saada tööga efektiivselt hakkama ning saada uut harivat informatsiooni. Olemasoleva istandiku lühikirjeldus: Asub Räpina Aianduskooli õppemajandi aias, ploomipuud ühes reas, palju erinevaid sorte. Kultuuri iseloomustus Levik, ajalugu Harilik ploomipuu ehk aed-ploomipuu (Prunus domestica) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv viljapuu. Harilik ploomipuu on levinud Euraasias, Põhja- Ameerikas ning Põhja- ja Lõuna-Aafrikas. Aed-ploomipuu hõlmab enamuse aedades kasvatatavatest ploomisortidest. Tänapäeval tuntakse maailmas üle 2000 ploomisordi. Aed-ploomipuu on tekkinud laukapuu ja haralise ploomipuu ristumisel juba 8500 aastat tagasi. Ploomipuul on 48 kromosoomi, sama palju kui laukapuul (32) ja haralisel ploomipuul (16) kokku
TOAKÄRBES KLASS: Putukad SELTS: Kahetiivalised SUGUKOND: Päriskärblased PEREKOND JA LIIK: Musca domestica Välimus Hallikaspruun keha Pea, rindmik, tagakeha Suu asemel imilont Rindmikul üks paar õhukesi värvituid tiibu Pirinatekitajaks on sumistid (tasakaaluelundid) Peas on lühikesed tundlad ja suured liitsilmad Silmad on laiad ja punased, neil puuduvad silmalaud Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kuus peenikest ja pikka jalga
ÕUNAPUU Aed-õunapuu (Malus domestica) on suhteliselt madal, 512 meetri kõrgune viljapuuliik, mille vili on õun. Karl von Linné määras õunapuu perekonda Pyrus koos pirnipuuga ja hariliku küdooniaga. Philip Miller eraldas kõik kolm omaette perekonda. See jaotus sai kiiresti üldtunnustatuks ja on selline tänapäevani. Ajalugu ja põlvnemine Aed-õunapuud hakati kultiveerima umbes 20 000 aastat tagasi ja sellega võib ta olla esimene kodustatud taim. Aed-õunapuu looduslikuks eellaseks peetakse mägi-õunapuud (Malus
ideaaliks Mozart. Richard Straussi teosed: Sümfoonilised poeemid "Macbeth" (1888/90) "Don Juan" (1888) "Surm ja kirgastumine" ("Tod und Verklärung"; 1889) "Till Eulenspiegel" ("Till Eulenspiegels lustige Streiche"; 1895) "Nõnda kõneles Zarathustra" ("Also sprach Zarathustra"; 1896) "Don Quijote" (1897) "Kangelase elu" ("Ein Heldenleben"; 1898) "Kodusümfoonia" ("Symphonia domestica"; 1903) "Alpisümfoonia" ("Eine Alpensinfonie; 1915) Ooperid "Guntram" (1894) "Feuersnot" (1901) "Salome" (1905) "Elektra" (1909) "Roosikavaler" ("Der Rosenkavalier"; 1911) "Ariadne Naxosel" ("Ariadne auf Naxos"; 1912/16) "Varjuta naine" ("Die Frau ohne Schatten"; 1919) "Intermezzo" (1924) "Egiptuse Helena" ("Die ägyptische Helena"; 1933) "Arabella" (1933) "Vaikiv naine" ("Die schweigsame Frau"; 1935)
Bruckneri muusikas esineb sagedasti vaskpillide signaalitaolisi motiive. VII ja IV sümfooniad on kõige tuntumad. Alapealkirjaks neil ,,Romantiline". NÄIDE: Bruckneri I sümfoonia Richard Strauss 1864-1949 Ta oli saksa helilooja ja dirigent. Peazanriteks olid sümfooniline poeem ja ooper. Oopereid on tal 14 (,,Roosikavaler"; ,,Salomé"; ,,Elektra"). Sümfooniline poeem (,,Don Juan"; ,,Lõbusad vembud"; ,,Till Ullenspiegel"), 2 sümfooniat (,,Alpisümfoonia" ja ,,Sinfonia Domestica"). Hilisemal perioodil vaated muutusid, ta seadis ideaaliks endale Mozarti muusika. 20. sajandi muusika Lagunes ära klassikalise harmoonia süsteem. Põhjuseks oli see, et heliloojad olid piire laiendanud koguaeg ja lõpuks tuli lihtsalt loobuda sellest süsteemist. Heakõlaline muusika asendus dissoneeruva muusikaga. Polnud enam üht kindlat stiili vaid palju erinevaid stiilide paljusus. Suunad ja põhilised esindajad: Hilisromantism Sibelius, Rahmaninov. Impressionism Debussy, Ravel
Mulla pH võib seejuures varieeruda üsna suures ulatuses (5,5–8,5), eelistatud on siiski kergelt happelised 4 mullad. Ta ei kasva hästi üleujutatavatel maastikel. Puu talub küllalt hästi talvekülma, kuid õisi võivad kahjustada kevadised hiliskülmad. Magus kirsipuu on valgusnõudlik ja küllaltki lühiealine puuliik, keda esineb sageli metsaservades ja -lagendikel. Aed-õunapuu Malus domestica Aed-õunapuu õitseb Eestis mais või juuni alguses. Õied on valged või roosakad. Õunapuu õisikuks on sarikõisik. Õunapuu õiel on õievars, viis tupplehte, viis kroonlehte, hulgaliselt tolmukaid ja üks viie suudmega emakas. Emaka alumine osa on sigimik (vilja alge), mida ümbritseb sigimikuga kokku kasvanud õiepõhi. Kui sigimik on viljastunud, sulguvad pärast kroonlehtede varisemist õunapuuõie tupplehed (neist tekib karikas) ning õiepõhjast
7) Physocarpus opulifolius harilik põisenelas (sarnane lodjapuuga!) Lehe alus kergelt südajas. Karvad lehelaba allküljel roodudel. Suurus varieeruv. 8) Spiraea chamaedryfolia taraenelas Lehed munajad/piklikmunajad. Serv kahelisaagjas. Paljas. Sügisel kollased. 9) Pyrus communis harlik pirinipuu Lehed ovaalsed. Tipp lühike ja teritunud. Serv terve/madalalt peensaagjas. Paljas. Roots pikk. Külgrood peenikesed, moodustavad võrgustiku. 10) Malus domestica aedõunapuu Lehed varieeruvad erinevatel sortidel. Elliptilised. Karvased alt, noortel puudel ka pealt karvane. Serv saagjas. Roots lühike ja karvane. 11) Sorbus aucuparia harilik pihlakas Lehed paaritusulgjad (11-15). Alt terved, ääred peensaagjad. Alt karvased. Sügises kolletunud. 12) Sorbus intermedia pooppuu Lihtlehed, munajas ovaalsed, madalate hõlmadega. Alt viltjalt karvased. 13) Aronia melanocarpa var. Grandifolia must aroonia
· Rheum tibeticum tiibeti rabarber · Vitis amurensis amuuri viinapuu · Achilllea asplenifolia tume raudrohi · Achillea millefolium harilik raudrohi · Physalis alkekengi harilik füüsalis · Phyllostachys aureosulcata triibuline lehistähikbambus · Lathyrus undulatus Boiss laineline seahernes · Lathyrus nusolia oras-seahernes · Lathyrus clymenum kahevärviline seahernes · Petroselinum crispum aedpetersell · Malus domestica Borkh - aed-õunapuu · Laurus nobilis harilik loorberipuu · Lathyrus vicia sepium aedhiire-hernes · Lathyrus pisum sativum söögihernes · Laurus azorica assoori looberipuu Põllumajanduslikudtaimed sees: · Cocos nucifera harilik kookospalm · Phoenix sylvestris mets-datlipalm · Phoenix roebelenii laose datlipalm · Brahea edulis söödav brahheapalm · Phoenix dactylifera harilik datlipalm · Dracaena draco draakonipuu
Harilik kõrvahark Kõrvahark Nahktiivalised Putukad Lülijalgsed Loomad Forficula auricularia Forficulidae Eudermaptera Dermaptera Insecta Arthropoda Animalia Ämblikulaadsed Majaämblik Lehterämbliklased Ämblikulised Ämblikulaadsed Lülijalgsed Loomad Tegenaria domestica Tegenaria domestica Agelenidae Araneae Arachnida Arthropoda Animalia Vesiämblik Ämblikulised Ämblikulaadsed Lülijalgsed Loomad Argyroneta aquatica Argyroneta Cybaeidae Araneae Arachnida Arthropoda Animalia Võsapuuk Puuk Puugid Nugilestalised Ämblikulaadsed Lülijalgsed Loomad
väikevorme orkestrile ja kammerkooridele. Sümfoonilised poeemid "Macbeth" (1888/90) "Don Juan" (1888) "Surm ja kirgastumine" ("Tod und Verklärung"; 1889) "Till Eulenspiegel" ("Till Eulenspiegels lustige Streiche"; 1895) "Nõnda kõneles Zarathustra" ("Also sprach Zarathustra"; 1896) "Don Quijote" (1897) "Kangelase elu" ("Ein Heldenleben"; 1898) "Kodusümfoonia" ("Symphonia domestica"; 1903) "Alpisümfoonia" ("Eine Alpensinfonie; 1915) Teisi teoseid Olympische Hymne koorile ja orkestrile (1934) Metamorphosen 23 keelpillile (1945) Neli viimast laulu (Vier letzte Lieder) (1948) Süit 13 puhkpillile (1884) Soololaulud häälele ja klaverile Ooperid "Guntram" (1894) "Feuersnot" (1901) "Salome" (1905) "Elektra" (1909) "Roosikavaler" ("Der Rosenkavalier"; 1911) "Ariadne Naxosel" ("Ariadne auf Naxos"; 1912/16)
Toakärbes Merilyn Mõttus Looma koht süstemaatikas Hõimkond: lülijalgsed Klass: putukad (Insecta) Alamklass: välislõugsed (Ectognatha) Selts: kahetiivalised (Diptera) Sugukond: päriskärblased (Muscidae) Toakärbes (Musca domestica) kuulub päriskärblaste sugukonda. Päriskärblaste sugukonnas on veel umbes 3 000 liiki kärbseid. Päriskärblaste sugukond on eluviisidelt nii valmikute kui vastsete osas väga mitmekesine. Toakärbes on ilmselt üks kõige laiema levikuga putukas kogu maailmas. sugulased Päriskärblaste sugukond on liigirikas ning siia kuulub üsna erineva välimusega kahetiivalisi. Järgnevalt toon mõned näited. Päriskärbse üheks sugulaseks on nt harilik pistekärbes (Stomoxys calcitrans)
madalate karvadega, pealt tumeroheline, lühike karvane roots · Läikiv tuhkpuu · Cotoneaster lucidus Ovaalne, teritunud tipp lehe serv terve või madalalt saagja servaga Külgrood väga peened ja tihedad Pikk roots · Harilik pirnipuu · Pyrus communis Kitsas elliptiline kuni laielliptiline, karvane (eriti alt küljelt), serv täkilissaagjas · Aedõunapuu · Malus domestica Borkh. Lehed on 5...7 paari lehekestega paaritusulgjad liitlehed. Lehekesed on saagja või kahelisaagja servaga ja terveservase alusega, allküljelt hallikad ning karvased. · Harilik pihlakas · Sorbus aucuparia Lihtleht Madalate hõlmadega 6-9 Pealt tumerohelised, alt hallikad, viltjalt karvased, lehelaba laikiiljas või ümardunud · Pooppuu · Sorbus intermedia Laielliptiline või
- (tume)roheline või kuldne - leht paljas või all küljel heledad karvad (suht tuhm) * Cotoneaster lucidus - Läikiv tuhkpuu - tumeroheline (hiljem punakas) - alt heledam ja karvane - lehe kuju eliptiliselt munajas - ühtlaselt teravnev tipp - lühike roots (võivad olla punakad ääred, kuivades läige kadunud) * Pyrus communis - harilik pirnipuu - lehed ovaalsed, servast peen saagjad või teravad - läikivad (ilusad ümarad lehed, tipust ühtlaselt teravnev, tumeroheline) * Malus domestica aedõunapuu - leht üsnagi varieeruv - lehed laimunajad - lehed karvased! (alt tihedalt) (suured lehed, tuhm helerohelised, beezid ääred, nahkjas, ümarik) * Sorbus aucuparia - harilik pihlakas - leht paaritu sulgjas liitleht (10-15) - saagja või kahelisaagja servaga - pealt rohelised, alt hallikas rohelised ja karvased - punased viljad * Sorbus intermedia - pooppuu - hõlmine liitleht - munajas ovaalne - madalad hõlmad - tumeroheline, alt hallikas karvane, pealt tumeroheline
servadega, õhuksesed paljad rohelised lehed, sügisel muutuvad kuldkollaseks) Cotoneaster lucidus läikiv tuhkpuu ( kiilja alusega , terava tipuga munaja kujuga, pealt tumeroheline, kui on väske leht siis on pealt tugevalt läikiv) Pyrus communis harilik pirnipuu( hästi ümar leht, leht võib olla isegi punase värvusega, lehe äär võib olla nõrgalt saagjas või täiesti terve, leht on paljas, roots on küllaltki pikk, umbes samapikk kui lehelaba) Malus domestica aedõunapuu Sorbus intermedia pooppuu(sulghõlmine leht, lihtlehed, karvased, munajasovaalse kujuga) Sorbus aucuparia harilik pihlakas (paartitusulgjad lehed, saagjad lehed, sügisel lehed kolletuvad) Aronia melanocarpa var. grandifolia must aroonia( äraspidimunajas leht, alt kergelt karvased, keskkrool esinevad tumedad näärmed)
Looduses on eluiga tõenäoliselt u 10 a, tehistingimustes võib elada üle 20 a. Tšintšiljade karusnahk oli hinnatud juba inkade ajal. Eurooplaste sissetungiga algas röövküttimine ja tšintšiljad sattusid hävimisohtu. Nüüdseks on nad kaitse all, kuid kohati jätkub küttimine ja elupaikade kahanemine. Karusnahafarmides kasvatatakse erineva värvusega loomi. (Tšintšilja) Merisiga (Cavia porcellus f. domestica) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Närilised (Rodentia Sugukond: Merisigalased (Caviidae) Põlvneb Kesk- ja Lõuna-Ameerikast, Euroopasse toodi 16. sajandil.Nime on merisiga saanud oma ruigava hääle järgi, ehkki ta on näriline ja tal pole midagi ühist ei mere ega sigadega. Tänapäeval on merisiga üks levinumaid labori- ja lemmikloomi. On aretatud mitmeid tõuge. Merisiga on aktiivne päeval. Kahekuise tiinuse järel sünnib 2–4 (vahel kuni 7) poega
Lehed on munajad kuni piklikmunajad, ümara või kiilja alusega, jämedalt ja ebaühtlaselt kahelisaagja servaga, paljad, 2...6 cm pikad, 1...3 cm laiad. Cotoneaster lucidus– läikiv tuhkpuu Lehed on elliptilis-munajad, terava tipuga, pealt läikivad, alt helerohelised, madalakarvalised. Pyrus communis – harilik pirnipuu Lehed on ovaalsed, teritunud tipuga, terve või nõrgalt saagja servaga, 3..6 cm pikad, pealt läikivad, paljad. Leheroots on 2,5...5(6) cm pikk. Malus domestica– aedõunapuu Lehed on väga mitmesuguse kujuga, peamiselt laielliptilised, mõlemalt, eriti aga altküljelt karvased, täkilissaagja või saagja servaga, 5...10(12) cm pikad. Leheroots on karvane. Sorbus aucuparia – harilik pihlakas Lehed on 5...7 paari lehekestega paaritusulgjad liitlehed. Lehekesed on saagja või kahelisaagja servaga ja terveservase alusega, allküljelt hallikad ning karvased. Sorbus intermedia – pooppuu Lehed on munajasovaalsed, 6..
veel üks kuulus dirigent, kuid võtja oli siiski Strauss. 1. Millised kirjandusteosed on olnud inspiratsiooniks Straussile ja Mahlerile ? Strauss : Tema teosed:sümfooinilised poeemid: „Macbeth“, „Don Juan“, „Surm ja kirgastumine“, „Nii rääkis Zarathustra“, „Don Quijote“, „Kangelase elu“; ooperid: „Salome“, „Elektra“, „Roosi kavaler“, Ariadne Navosel“; sümfooniad (programmilised): „Alpi sünfoonia“ ja „Sinfonia Domestica“ (ehk kodusümfoonia) Ja Wagner . Mahler: Tema eeskujudeks on Jean Paul Hoffmann, Goethe ja Dostojevski, kellelt pärineb tema põhiline idee Mõlemale on olnud eeskujuks just rahvaluule ja üldtuntud eeposlikud kirjandusteosed. Mahlerit innustas nt. Brentano rahvaluulekogumik "Poisi võlusarv", Dostojevski teosed ja ka Goethe kirjatükid. Straussi inspireerisid, aga kirjanduslikud teosed nagu "Don Quijote", "Don Juan". Siiski ei rääkinud kumbki
siga Sus domesticus 38 kasvamiseks ja igapäevaselt kahjustuste või haiguste tõttu surevate miljonite siidiliblikas Bombyx mori 56 * kromosoomiarv varieerub või pole täpselt rakkude asendamiseks. Sellist raku jagunemist nimetatakse mitoosiks. simpans Pan troglodytes 48 teada toakärbes Musca domestica 12 Teist tüüpi rakkude jagunemisel, mida nimetatakse meioosiks, tekivad sugurakud, veis Bos taurus 60 äädikakärbes Drosophila melanogaster 8 mille ühinemisel saab alguse uus elusolend. http://www.eau
inimese tervisele surmavalt ohtlik. Kähriku liha inimene ei söö, aga nakatumine võib toimuda läbi metssealiha söömise, kuna metssiga võib kõigesööjana olla söönud nakatunud kährikkoera korjust. Populatsiooni kontrolli all hoidmiseks on vajalik piisav küttimine, seda soodustaks nõudluse suurenemine karusnahaturul, kuid see protsess pole ei ökoloogide ega jahimeeste meelevallas, vaid sõltub pigem moeloojaist ja filmitööstusest. [23] Kodutuvi (Columba livia f. domestica) on toodud meile arvatavasti kodustatud tuvidena Saksamaalt. Levikutihedus on seotud inimasustusega ja elab ta peamiselt linnades. Kahjulik on ta eelkõige ehitistele, rajatistele, ausammastele jms. otseselt elukeskkonna reostajana asulates. Tema negatiivne mõju keskkonnale seisneb selles, et ta konkureerib meie linnuliikidega toidu pärast ja levitab haigusi. Levikut saab tõkestada pesitsusvõimaluste piiramisega. Küttimine on varem andnud häid tulemusi, kuid üldine ettevaatlik suhtumine
o Humulus lupulus humal Sug. Jalakalised Ulmaceae o (Ulmus spp.) Sug. Nõgeselised Urticaceae o (Urtica spp.) Sug Morsaceae mooruselised o Morus alba mooruspuu o Ficus carica h. Viigipuu Sugukond Rosaceae roosõielised o eluvormid varieeruvad, sageli puittaimed o kibuvitsad ja roosid - perekond Rosa o h. pihlakas (Sorbus aucuparia) õunapuu (Malus domestica), pirnipuu (Pyrus communis), vaarikad ja murakad (Rubus spp.) aedmaasikas (Fragaria ananassa) viirpuu (p. Crataegus) o Perekond Prunus ploomipuu Prunus persica Prunus armeniaca Prunus padus Prunus cerasus kirsipuu Prunus domestica ploomipuu Selts Fagales pöögilaadsed eluvormilt puittaimed, sümbioosis bakteritega Frankia perekonnast Õied
Teda seostatakse Saksa võimu poliitilise poolega, ta on ametlik helilooja. Zanrid: hilisromantilised sümfoonilised poeemid Wagnerilaadis, sümfooniad, ooperid Tema teosed:sümfooinilised poeemid: ,,Macbeth", ,,Don Juan", ,,Surm ja kirgastumine", ,,Nii rääkis Zarathustra", ,,Don Quijote", ,,Kangelase elu"; ooperid: ,,Salome", ,,Elektra", ,,Roosi kavaler", Ariadne Navosel"; sümfooniad (programmilised): ,,Alpi sünfoonia" ja ,,Sinfonia Domestica" (ehk kodusümfoonia). Strauss elas sellest ajas üle, kus ta elas (sarnane Rahmaninoviga)nad jätkasid uute sümfooniate loomist peale I maailmasõda, kuigi stiil oli muutunud (erinevus Sibeliusega, kes lõpetas uute sümfooniate loomise). Tema isa oli kontsertmeister ja soolode mängija. Straussil oli Wagneri ooperitega kokkupuude hiljem. Ta õppis filosoofiat ja ajalugu Müncheni Ülikoolis. Richard debüteeris 20-aastaselt dirigendina, ta on hea ooperidirigent (sarnasus Mahleriga).
Phyllostachys viridiglaucescens – Lathyrus clymenum – kahevärviline rohekas seahernes sinine lehistähkbambu Petroselinum crispum – aedpetersell Rheum tibeticum – tiibeti rabarber Malus domestica Borkh - aed-õunapuu Vitis amurensis – amuuri viinapuu Laurus nobilis – harilik loorberipuu Achilllea asplenifolia – tume raudrohi Lathyrus vicia sepium – aedhiire-hernes Achillea millefolium – harilik raudrohi Lathyrus pisum sativum – söögihernes Physalis alkekengi – harilik füüsalis
58 Artemisia absinthium 59 Origanum vulgare 60 Portulaca oleracea 61 Thymus vulgaris 62 Majorana hortensis 63 Mentha × piperita 64 Apium graveolens var. dulce 65 Apium graveolens var. rapaceum 66 Lactuca sativa var. capitata 67 Salvia officinalis 68 Ruta graveolens 69 Nasturtium officinale 70 Melissa officinalis 71 Anthriscus cerefolium PUUVILJA- JA MARJAKULTUURID Prunus domestica Prunus cerasus Prunus avium Malus domestica Pyrus communis Chaenomeles japonica Ribes uva-crispa Ribes rubrum Ribres nigrum Ribes rubrum f. leucocarpum hort. Rubus idaeus Fragaria x ananassa Oxycoccuc palustris Vaccinium corymbosum Kasutatud allikad: Viks, A. Aiandus väikeaedades. Valgus, 1985 Rausch, A. Lotz, B. Maitsetaimede leksikon. Maalehe Ramat, 2004 Pihlik, U. 100 maitsetaime. 2006 Laas, E. Dendroloogia. Valgus, 1987 Issako, L
........................................................................ 12 Hooldus isekülvil või levimisel.............................................................................................12 Elujõulisuse suurendamine................................................................................................... 13 Kosmeetiline hooldus............................................................................................................14 HARILIK PLOOMIPUU (Prunus domestica)..........................................................................16 Iseloomustus..........................................................................................................................16 Hooldus ja lõikamine............................................................................................................ 16 Noorendamine.......................................................................................................................17
Neil on enamasti lihtlehed, lehed asetsevad vaheldumisi. Õied on tavaliselt valged kuni roosad, mõnikord punased, viie kroonlehe ja viie tupplehega. Esineb arvukalt tolmukaid. Perekond Prunus Läänepoolkeral kasvad liigid olid täitsa võõrad. Idapoolkeral kasvavad mõned tuntumad liigid : • P. cerasifera - Haraline ploomipuu ehk harilik alõtša • P. cerasus – Hapu kirsipuu • P. domestica – Aed-ploomipuu • P. dulcis – Harilik mandlipuu • P. maackii – Amuuri toomingas • P. padus – Harilik toomingas • P. persica – Harilik virsikupuu • P. triloba - Kolmehõlmaline mandlipuu • P. serrulate - Peensaagjas kirsipuu • P. mahaleb - Lõhnav kirsipuu • P. avium – Magus kirsipuu Perekond Prunus Mandlipuu õitseb Virsik õitseb Amuuri
38. Soo määrang geneetiliselt Lahksugulistel organismidel, kus isendid on eristunud kaheks geneetiliselt, füsioloogiliselt, morfoloogiliselt või ka ökoloogiliselt erinevaks vormisk, lähtub suguline eristumine kas keskkonna või geneetilistest teguritest Põhiline siiski geneetiline, ehk kromosomaalne soomääramine. Jaotub veel kaheks: Soo määrab ühe lookuse alleelide erinevus osadel putukatel (Musca domestica) on dominantne lookus M, mis heterosügootsena M/m määrab isasisendi, retsessiivselt homosügootsena m/m aga emasisendi Kogu genoom määrab soo näiteks mesilastel, kus diploidsed isendid on emased või töömesilased, viljastamata munarakust aga arenevad haploidses isased (lesed) Sugu määratakse sugukromosoomide poolt. Ka seda võib omakorda jaotada: Putukatel määratakse sugu kvantitatiivselt (sugukromosoomide arvu erinevusega) .
temperatuuril 0...+6*C. 4. Malus - perekond Iluõunapuu Õunapuu (ladina k. Malus) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv puude perekond ja üks kõige vanemaid kultuurtaimi. Ta kodustati juba vanemal kiviajal nähtavasti sõltumatult Euroopas, Kaukaasias, Kesk-Aasias ja Hiinas (Õunapuu perekond 2015). Õunapuid kasvatatakse viljapuuna ja ilutaimena. Maitsvate viljadega aed-õunapuu (Malus domestica) esivanemateks on Sieversi õunapuu (Malus sieversii) jt liigid. Iluõunapuu pole iseseisev õunapuu liik, vaid saadud eri liikide ja sortide ristamise tulemusel. Iluõunapuudel on dekoratiivne lehestik, rikkalik õitsemine ja kauapüsivad või silmapaistvalt värvunud viljad. Enamasti on iluõunapuude viljad väikesed, hapud ja kõvad. Iluõunapuude õied on valged, roosad või purpursed. Tuntakse ka täidisõielisi või pooltäidisõielisi iluõunapuu sorte
Urbepäeva traditsioonides on olulisel kohal pajuurvad, sageli tuntaksegi urbepäeva (urvapäeva, urvepüha, urvsipüha, Lutsis urgõpäiva) nime all. Pajuurbadega löömine (urbimine ehk urvitamine) või mõne muu puu (palmi, pöögi, kase, elupuu, kuuse jne) vitstega peksmine on rahvusvaheline komme, mille tekkeaeg ulatub eelkristlikku perioodi. 9 4. Aed-õunapuu (Malus domestica) Aed-õunapuud hakati kultiveerima umbes 20 000 aastat tagasi ja sellega võib ta olla esimene kodustatud taim. Aed-õunapuu looduslikuks eellaseks peetakse mägi-õunapuud (Malus sieversii), mis kasvab Lääne-Hiinas ja Kesk-Aasias. Aed- õunapuu arengus on teatud osa olnud ka mets-õunapuul (Malus sylvestris) . Eestis on aed-õunapuu levinuim ja kõige külmakindlam viljapuu. On teada, et õunapuid kasvatati Eestis kloostrite juures juba keskajal. Sealt hakkasid
Mahler oli väljapaistev dirigent (tegutses Viinis, New Yorkis) mõjutas oluliselt ooperielu ja intepretatsiooni. Hilises loomingus impressionismi mõjud. Kirjutanud 9 sümfooniat ja laulutsükleid. Strauss- Nooruses Wagneri mõjutused, isikupärane stiil alates"Salomest". Sümfoonilise poeemi meistriteosed. Oli väljapaistev dirigent (Berliinis ,Viinis). Tähtsamad lavateosed : Salome, Elektra, Roosikavaler, Adriane Naxosel. Sümfoonilised poeemid: Machebeth, Don Juan. Programmsümfooniad: Domestica, Alpisümfoonia. Kontserdid, kammermuusika, laulud. IXI TEEMA- XX saj. muusika 1. Impressionism. a) Debussy b) Ravel Impressionism tegeleb kõlamaalingutega, otsib uusi "värvilisi" harmooniaid, annab edasi muljeid ,väldib suuri kontraste. Hingeliste muljete edastamine. Impressionism armastab õrnu meeleolupilte: looduse muljed inimeses, inimene suhtes loodusega. Uued hingemaastikud ja tundeelu kunstilises kujutamises. Kõige olulisem imp
Selts: Harjashännalised - Microcoryphia (Thysanura) Väikesed (8,0- 20,0 mm), saledad, soomustega kaetud putukad. Neil on pikad tundlad ning haukamistüüpi, peakapslist väljaulatuvad suised. Tagakeha 11-lüliline, pikkade urujätkete ja pika sabaniidiga. Eluiga 2-5 aastat ja kestuvad elu jooksul kuni 41x. Elavad igal pool, ka majades ja sipelga- ning termiidipesades. Munad ei arene, kui vett pinnasest juurde ei saa. Tavalisemad liigid on kodusoomukas Thermobia domestica, majasoomukas Lepisma saccharina. Liikide arv: 400, Eestis 3 liiki. Kirjandus: kokkuvõtvat tööd ei ole Selts: Ühepäevikulised Ephemeroptera Ühepäevikulised on mitmesuguse suurusega (keha pikkus 3-40 mm). Tagakeha lõpeb kahe või kolme sabaniidiga. Tiibu1-2 paari, tagumised on eesmistest tunduvalt lühemad. Tiibadega staadiume on kaks. eelvalmik väljub veepinnale tõusnud viimase järgu vastsest ja lendab kaldataimestikule, kus kestub valmikuks. Valmiku eas ühepäevikulised ei toitu.
g. bizhnitze, which is frequently repeated throughout her account, or bakshish) are of Turkish origin and have negative connotations, thus emphasizing the oriental image of Romania that prevails in Hoffman's narrative. However, once again, the phonological/spelling domestica- tions in the source text would become phonological/spelling foreignizations in the translation with strange effects on the target readers. Moreover, Hoffman's orientalization of Romania is further reinforced by her incorporation of an Arabic
Hibisk (Hibiscus sabdariffa), tuntud ka Hiina roosina kuulub kassinaeriliste sugukonda, kasutatakse kroonlehti. Samuti hästi tuntud C-vitamiini allikana, ent mitte ainult. Hiina meditsiinis on teda aegade vältel kasutatud kõrge vererõhu ja maksahädade korral. Hiinas on tehtud ka kliinilisi katseid, tõestamaks taime võimalikku abistavat rolli südamehaiguste ennetamiseks ( takistamaks "paha" kolesterooli depositsiooni e. ladestumist). Õun (Malus domestica)- õunad ergutavad loidu ainevahetust, on tõhusad veeajatid. Õunakoorest on abi südame- ja veresoonkonnahaiguste puhul; neeru- ja sapikivitõve korral ja rasvumise vastu. Mustikas (Vaccinium myrtillus)- meile tuntud metsamari ja hea kõhurohi. Lisaks sellele parandab mustikas nägemist, eriti öist ja aitab kaitsta silmi kahjulike mõjude eest. Soovituslik arvutifanaatikutele ja teistele teravat silma vajavate elukutsete esindajatele.Angiini korral võib marjatõmmist kasutada kuristamiseks
Malus Thuja fruticosa Iluõunapuu Elupuu Cornus alba põõsasmaran Siberi kontpuu Prunus cerasus Rhus typhina Harilik kirsipuu Cotoneaster Äädikapuu scandinavicus Prunus harilik tuhkpuu Sorbaria domestica Harilik sorbifolia H. ploomipuu Crataegus pihlenelas monogyna Prunus padus üheemakane Sorbus Harilik toomingas viirpuu intermedia poop- puu Sorbus aucuparia Deutzia gracilis
Ploomipuuliigid on jagatud kahte ossa: pärisploomipuud ja kirssploomipuud. Pärisploomipuud on Euroopa ja Aasia liigid, kirssploomipuud on levinud peamiselt Põhja-Ameerikas. Pärisploomipuud on heitlehised, enamasti juurevõsusid moodustavad lehtpuud ja -põõsad, võrsed on asteldega või ilma, lehed jagunematud, valged, rohekad või roosakad õied paiknevad üksikult või sarikjate kimpudena, vili on üheseemneline luuvili. Kõige tuntumad liigid on Harilik ploomipuu (Prunus domestica) ja kreegipuu (Prunus insititia) (Mägi, Niiberg, 1999). Eestis on viljapuude arvukuselt ploomipuu õunapuu järel 2. kohal (Eesti Entsüklopeedia). Ploomipuude elutsükkel jaotatakse kolme perioodi: puu vegetatiivsete osade intensiivse kasvu ehk võra väljakujunemise periood, viljakandmise periood ning puu vananemine ja hävinemine. Harilikult läbitakse need perioodid 30-35 aasta jooksul, meil esinevate külmade talvede tõttu on ploomipuude eluiga tavaliselt poole lühem 10-20 aastat.
Liik Ladinakeelne nimetus n 2n Malaariaplasmoodium Plasmodium malariae 1 2 Hobusesolge Ascaris megalocephala 2 4 Jõevähk Astacus fluviatilis 58 116 Siidiliblikas Bombyx mori 28 56 Sääsk Culex pipiens 3 6 Äädikakärbes Drosophila melanogaster 4 8 Toakärbes Musca domestica 6 12 Mesilane Apis mellifera 16 32 Karpkala Cyprinus carpio 52 104 Kana Gallus domesticus 39 78 Pärlkana Numida meleagris 38 76 Kalkun Meleagris gallopavo 41 82 Hani Anser domesticus 41 82 Part Anas domesticus 40 80 Hiir Mus musculus 20 40
annaabi.ee 
