(Philadelphus) 1,5-2m kõrgune püstine põõsas. Lehed on karedad, liigile iseloomulike alt roodude nurkades asetsevate karvadega. Lehe serv harvalt jämesaagjas. Juunis valged, lõhnavad, 5-7 õielised õiekobarad. varjus õitsevad vähem. Oksad on väga haprad. Kiirekasvuline. Värd-ebajasmiin (Philadelphus) 1-1,5m kõrgune ümarmunajas hübriidliik, väiksemate ja tumerohelisemate lehtedega kui eelmine liik. Õied tugevasti lõhnavad. varjus õitsevad vähem. Puishortensia (Hydrangea) Kuni 1,5m kõrgune põõsas. Lehed on pealt paljad, alt nõrgalt karvased ja sinakad. Õied on valged, kumerates õisikutes. Õitseb juuni lõpust juuli alguseni. niisked, huumusrikas ja rammus muld. Päike kuni poolvari. Noored taimed ei talu lubjarikast mulda. Helesiniste õitega hortensia saamiseks peab muld olema happeline, selleks tuleb taime kasta alumiiniumsulfaadi 2% lahusega. Aedhortensia (Hydrangea) Kuni 2m kõrgune ümara võraga põõsas.
Haanja Nature Park Where? When? Located: Võru County, in the Haanja Uplands Area:About 20 000 ha History: 1957- Suur-Munamägi, Vällamägi protection 1997 Haanja landscape reserve was created What are habitats there? Farmhouses are spread far apart Plains of glacial river Plains of glacial lake Small plots of land Poor arable land Morainplains Grasslands Pastures Inhabitants Braun's holly fern Yellow hydrangea Lady's-slipper orchid Hairy Maarja-leaf Animals · Roe · Badger · Boar · Beaver · Fox · Mink · Gray rabbit · Otter · Moose · Shrew · Red deer · Lynx What can visitors do there? Suur Munamägi
Muld hoida ühtlaselt niiskena. Mitte üle kasta ega lasta mullala läbi kuivada Südajas suutera e bacopa Bacopa Südajas suutera e bacopa Bacopa Õitseb mai-september. Õied valged või lillad. Pinnakatte taim, ronitaim, ripptaim, rõdutaim. Jõudsa kasvu tõttu peab teda rikkalikult kastma ja väetama suvelilleväetisega. Mulda oleks soovitatav eelnevalt segada kastmisgeeli, mis hoiab mulla kauem niiskena. Suurelehine hortensia Hydrangea macrophylla Suurelehine hortensia Hydrangea macrophylla Kõrgus võib olla 1-1,5m Õied lillad, roosad, valged, sinised Õitseb juuni-september Poolavari või päikeseline kasvukoht Eesti kliimas talvel külaõrnad. Saab kasvatada, kas suvelillena või siis viia talveks talvituma jahedasse pimedasse ruumi, nii on igal kevadel taim üha suurem. Talvituvat taime kasta vähe, ainult niivõrd et muld läbi ei kuivaks. Tihedama
Prunus scandinavicus Ploomipuu Harilik tuhkpuu Sorbus Aucuparia Deutzia gracilis Harilik pihlakas Kaunis deutsia Deutzia scabra Kare Deutsia Forsythia suspense Värdforsüütia Hydrangea arborescens Puishortensia Hydrangea paniculata Aedhortensia Laburnum anagyroides Harilik kuldvihm Potentilla fruticosa
.......................................................... 72 Tuhkpuu (Cotoneaster) ............................................................................................................. 74 Kontpuu (Cornus) ..................................................................................................................... 76 Viirpuu (Crataegus) .................................................................................................................. 78 Hortensia (Hydrangea) ............................................................................................................. 80 Põisenelas (Physocarpus) ......................................................................................................... 82 Ebajasmiin (Philadelphus) ........................................................................................................ 84 Põõsasmaran (Potentilla) .............................................................................
kasvukohtadel sügava istutusaugu kaevamine eriti suure tähtsusega, kuna siis on võimalik selle põhja paigutada piisava paksusega drenaazikiht. Ka ei talu elulõngad mullapinna liigset kuumenemist suvise palava päikese käes, kuigi muus mõttes õitsevad elulõngad hästi üksnes täisvalguses. Mullapinna kuumenemise vältimiseks on vaja maapind kas multsida või kasvatada elulõnga juurel padjandtaimi MUID RONITAIMI Vähem levinud ronitaimeliikideks on veel · Hydrangea petiolaris -roniv hortensia (ei ole seni suudetud meil edukalt kasvatada; takistuseks eelkõige sobivate muldade puudumine, kuna vajab happelise reaktsiooniga, kuid seejuures kerget ja viljakat mulda) · Hedera helix -harilik luuderohi (külmaõrn ning kasutusel pigem toataimena; maapinda mööda roomavana on pidanud vastu saartel) · Aristolochia macrophylla -suurelehine tobiväät (külmakindel ning väga huvitav
.................................................................................37 3.2 Tuhkpuu (Cotoneaster)....................................................................................................38 3.3 Kontpuu (Cornus)............................................................................................................39 3.4Viirpuu (Crataegus)..........................................................................................................40 3.5Hortensia (Hydrangea).....................................................................................................41 3.6 Põienelas (Physocarpus)..................................................................................................42 3.7Ebajasmiin (Philadelphus)................................................................................................43 3.8Põõsasmaran (Potentilla)..................................................................................................44
Deutzia scabra Kare deutsia Spiraea x cinerea tuhkur- Forsythia x inter enelas media Värdforsüütia Symphoricarpos albus H. Lumi- Hydrangea mari arborescens Puishortensia Syringa josikaea Ungari sirel Hydrangea Syringa vulgaris paniculata H. sirel Aedhortensia Weigela praecox
..........................................................................35 20.1.Üldiseloomustus.....................................................................................................................35 20.2.Kärpimine...............................................................................................................................35 20.3.Noorendamine, elujõulisuse suurendamine............................................................................35 21. Hydrangea arborescens - puishortensia........................................................................................36 21.1 Iseloomustus...........................................................................................................................36 21.2 Kasvutingimused....................................................................................................................36 21.3 Hooldamine...........................................................................
........................................................................ 42 Iseloomustus..........................................................................................................................42 Kärpimine..............................................................................................................................42 Noorendamine ja elujõulisuse suurendamine........................................................................43 PUISHORTENSIA (Hydrangea arborescens)...........................................................................44 Iseloomustus..........................................................................................................................44 Kasvutingimused...................................................................................................................44 Hooldus...........................................................................................................................
Lehed- meenutavad sarapuulehti, mõlemalt küljelt tähtkarvased Õied- Kollakad Viljad- Punakad DEUTSIA Deutzia Mullastik- Nõudlikud Niiskus- Valgus- Päikesepaistelises kasvukohas Haljastusväärtus- Lääne-Euroopas väga populaarsed kuna nad on vähenõudlikud Puu võra- põõsad Lehed- karedad, hambulise servaga Õied- valged kuni purpurjad, kännastes, kobarates või pöörises Viljad- viljad jäävad tihti talveks põõsastele, kerajas kupar rohkete väikeste seemnetega HORTENSIA Hydrangea Mullastik- Viljakat happelise reaktsiooniga Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- Kasutatakse laialdaselt Puu võra- Ümar Lehed- vastakud, hambulise servaga Õied- valkjad, rohekad, punakad või sinakad. Kännasjad või kuprjad Viljad- kupar, paljude seemnetega SÕSTAR Ribes Mullastik- viljakat, hea drenaaziga mulda, Niiskus- parasniisket Valgus- Talub varju Haljastusväärtus- Kuldsõstar on väga dekoratiivne sellest perekonnast, eriti sügisvärvuses Puu võra-
Third level Leht karedapinnaga Fourth level Õitseb sügisel Fifth level Hiina sidrunväändik SCHISANDRA chinensis 10 m Click to edit Master text styles Väänduv Second level Mari söödav Third level Fourth level Fifth level Roniv hortensia HYDRANGEA anomala Click to edit Master text styles Second level 12m Third level Ronijuured Fourth level Fifth level Kesksuvel õitseb Niiske, viljakas muld Harilik luuderohi HEDERA helix Ronijuured Click to edit Master text styles Õied septembris Second level Mariad maist juunini Third level
vabakujuliste kõrgete hekkidena haljasaladel ja koduaedades. Efektitaimena, osasid sorte saab kujundada bonsaideks. Joonis 73. Harilik viirpuu (http://nagi.ee/photos/eigo/7238819) Joonis 74. Harilik viirpuu Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=133&art=175. 20.09.2013. Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/viirpuu2.htm. 20.09.2013. 3.5 Hortensia (Hydrangea) Konkreetne liik: suurelehine hortensia (Hydrangea macrophylla) (joon. 75, joon.76) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 100-150 cm, laius 100-150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kerajas põõsas. Lehed: suured, teravsaagjad, helerohelised. Õied või õisikud: keskmised kuni suured sarikõisikud on valged, sinised, roosad või karmiinpunased. Õievärvus varieerub, võib olla sinine, lilla, roosa, valge või punane. Liigi eritunnused: õisdekoratiivne taim.
Serveerimiseks lisatakse sidrunit või linnaseid. Ei vaja suhkrut või piima, juuakse nii soojalt kui külmalt. *Japan Buddha Ama Cha Seda unikaalset teed toodetakse ainult Jaapanis ja kasutatakse budistlike tseremooniate läbiviimisel. Teed valmistatakse metsiku hortensia (Hydrangea macrophylla) lehtedest. Seda teed juuakse Buddha sünnipäeval 8. aprillil. Pidu nimetatakse Kambutu-e või Hana matsuri (Lillede pidu). Pidupäeva tähistatakse budistlikes templites ja kloostrites üle kogu Jaapani. Sellel päeval kaunistatakse kõikide templite Väikesed saalid (Hanamidod) lilledega. Saali keskele paigutatakse bassein. Basseinis seisab vastsündinud Buddha kuju , mille pead kastavad templisse sisenevad inimesed magusa ,
Asteriidide kõige ilmsem tunnus on kokkukasvanud õiekroon. Enamikul asteriididest on kroonlehed liitunud (erandiks on sarikaliselaadsed ja kontpuulised). Asteriidide fül. basaalsed sugukonnad on samuti vabade kroonlehtedega. BASAALSED ASTERIIDID Selts Cornales kontpuulaadsed sug. kontpuulised(Cornaceae) on vabade kroonlehtedega Cornus alba siberi kontpuu sug. Hydrangeaceae hortensialased Hydrangea hortensis aedhortensia Selts Ericales kanarbikulaadsed kanarbikulised - Ericaceae o Tuntud esindajad on mudakanarbik (p.Erica), kanarbik (Calluna vulgaris), mustikad-pohlad (p. Vaccinium) ja rododendronid (p. Rhododendron) Vaccinium myrtillus mustikas Vaccinum vitis-idaea pohl kanarbik -Calluna vulgaris Oxycoccus palustris h. jõhvikas nurmenukulised Primulaceae
annaabi.ee 
