ILUTAIMED ILUPÕÕSAD Lodjap-põisenelas (Physocarpus) Kuni 3m kõrgune ümar põõsas. Juunis roosakasvalged õisikud. Dekoratiivsed punased marjad. Vanemad oksad hallikaspruunid tugevasti kestendava koorega. Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise aasta varred on mais poole ulatuses kaetud tihedalt valgete väikeste õitega Kaarjate okstega Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline. valgusnõudlikud, vajavad lõikamist Võnk-pärgenelas (Stephanandra) Kuni 1,5 m kõrgune, õrnade, maani kaarduvate punakaspruunide võrsetega laiuv põõsas sügisvärvus pun...
Haanja Nature Park Where? When? Located: Võru County, in the Haanja Uplands Area:About 20 000 ha History: 1957- Suur-Munamägi, Vällamägi protection 1997 Haanja landscape reserve was created What are habitats there? Farmhouses are spread far apart Plains of glacial river Plains of glacial lake Small plots of land Poor arable land Morainplains Grasslands Pastures Inhabitants Braun's holly fern Yellow hydrangea Lady's-slipper orchid Hairy Maarja-leaf Animals · Roe · Badger · Boar · Beaver · Fox · Mink · Gray rabbit · Otter · Moose · Shrew · Red deer · Lynx What can visitors do there? Suur Munamägi
Südajas suutera e bacopa Bacopa Südajas suutera e bacopa Bacopa Õitseb mai-september. Õied valged või lillad. Pinnakatte taim, ronitaim, ripptaim, rõdutaim. Jõudsa kasvu tõttu peab teda rikkalikult kastma ja väetama suvelilleväetisega. Mulda oleks soovitatav eelnevalt segada kastmisgeeli, mis hoiab mulla kauem niiskena. Suurelehine hortensia Hydrangea macrophylla Suurelehine hortensia Hydrangea macrophylla Kõrgus võib olla 1-1,5m Õied lillad, roosad, valged, sinised Õitseb juuni-september Poolavari või päikeseline kasvukoht Eesti kliimas talvel külaõrnad. Saab kasvatada, kas suvelillena või siis viia talveks talvituma jahedasse pimedasse ruumi, nii on igal kevadel taim üha suurem. Talvituvat taime kasta vähe, ainult niivõrd et muld läbi ei kuivaks. Tihedama põõsa saamiseks tuleks teda varakevadel tagasilõigata.
Prunus scandinavicus Ploomipuu Harilik tuhkpuu Sorbus Aucuparia Deutzia gracilis Harilik pihlakas Kaunis deutsia Deutzia scabra Kare Deutsia Forsythia suspense Värdforsüütia Hydrangea arborescens Puishortensia Hydrangea paniculata Aedhortensia Laburnum anagyroides Harilik kuldvihm Potentilla fruticosa
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Xxxx xxxxxx Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD PÜSILILLED .................................................................................................................................. 5 Kortsleht (alchemilla) ................................................................................................................. 5 Jaapani või hubei ülane (Anemone) ............................................................................................ 8 Metspipar (Asarum) .................................................................................................................. 10 Aster (Aster) .............................................................................................................................. 12 Astilbe (Astilbe) ...........................
kasvukohtadel sügava istutusaugu kaevamine eriti suure tähtsusega, kuna siis on võimalik selle põhja paigutada piisava paksusega drenaazikiht. Ka ei talu elulõngad mullapinna liigset kuumenemist suvise palava päikese käes, kuigi muus mõttes õitsevad elulõngad hästi üksnes täisvalguses. Mullapinna kuumenemise vältimiseks on vaja maapind kas multsida või kasvatada elulõnga juurel padjandtaimi MUID RONITAIMI Vähem levinud ronitaimeliikideks on veel · Hydrangea petiolaris -roniv hortensia (ei ole seni suudetud meil edukalt kasvatada; takistuseks eelkõige sobivate muldade puudumine, kuna vajab happelise reaktsiooniga, kuid seejuures kerget ja viljakat mulda) · Hedera helix -harilik luuderohi (külmaõrn ning kasutusel pigem toataimena; maapinda mööda roomavana on pidanud vastu saartel) · Aristolochia macrophylla -suurelehine tobiväät (külmakindel ning väga huvitav
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ÕPIMAPP Ilutaimede kasutamine Tartu 2014 SISUKORD 1.1 Kortsleht (Alchemilla).......................................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)......................................................................................................................6 1.5 Astilbe(Astilbe).................................................................................................................8 1.6 Bergeenia (Bergenia).................................................
Deutzia scabra Kare deutsia Spiraea x cinerea tuhkur- Forsythia x inter enelas media Värdforsüütia Symphoricarpos albus H. Lumi- Hydrangea mari arborescens Puishortensia Syringa josikaea Ungari sirel Hydrangea Syringa vulgaris paniculata H. sirel Aedhortensia Weigela praecox
...........................................................................35 20.1.Üldiseloomustus.....................................................................................................................35 20.2.Kärpimine...............................................................................................................................35 20.3.Noorendamine, elujõulisuse suurendamine............................................................................35 21. Hydrangea arborescens - puishortensia........................................................................................36 21.1 Iseloomustus...........................................................................................................................36 21.2 Kasvutingimused....................................................................................................................36 21.3 Hooldamine............................................................................
kirsipuu Thuja Elupuu Cotoneaster scandinavicus Prunus domestica Harilik Harilik tuhkpuu ploomipuu Deutzia gracilis Kaunis deutsia Padus avium Harilik Deutzia scabra Kare deutsia toomingas Forsythia x intermedia Sorbus aucuparia Harilik Värdforsüütia pihlakas Hydrangea arborescens Puishortensia Hydrangea paniculata Aedhortensia Kolkwitzia Kolkvitsia Laburnum anagyroides Harilik kuldvihm
Lehed- meenutavad sarapuulehti, mõlemalt küljelt tähtkarvased Õied- Kollakad Viljad- Punakad DEUTSIA Deutzia Mullastik- Nõudlikud Niiskus- Valgus- Päikesepaistelises kasvukohas Haljastusväärtus- Lääne-Euroopas väga populaarsed kuna nad on vähenõudlikud Puu võra- põõsad Lehed- karedad, hambulise servaga Õied- valged kuni purpurjad, kännastes, kobarates või pöörises Viljad- viljad jäävad tihti talveks põõsastele, kerajas kupar rohkete väikeste seemnetega HORTENSIA Hydrangea Mullastik- Viljakat happelise reaktsiooniga Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- Kasutatakse laialdaselt Puu võra- Ümar Lehed- vastakud, hambulise servaga Õied- valkjad, rohekad, punakad või sinakad. Kännasjad või kuprjad Viljad- kupar, paljude seemnetega SÕSTAR Ribes Mullastik- viljakat, hea drenaaziga mulda, Niiskus- parasniisket Valgus- Talub varju Haljastusväärtus- Kuldsõstar on väga dekoratiivne sellest perekonnast, eriti sügisvärvuses Puu võra-
Third level Leht karedapinnaga Fourth level Õitseb sügisel Fifth level Hiina sidrunväändik SCHISANDRA chinensis 10 m Click to edit Master text styles Väänduv Second level Mari söödav Third level Fourth level Fifth level Roniv hortensia HYDRANGEA anomala Click to edit Master text styles Second level 12m Third level Ronijuured Fourth level Fifth level Kesksuvel õitseb Niiske, viljakas muld Harilik luuderohi HEDERA helix Ronijuured Click to edit Master text styles Õied septembris Second level Mariad maist juunini Third level
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. PÜSILILLED 1.1 Kortsleht (Alchemilla) Konkreetne liik: punaraag-kortsleht (Alchemilla erythropoda) (joon. 1, joon.2) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-15 cm, läbimõõt 30-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiutav pinda kattev madal puhmas. Lehed: hõlmised, siidjad. Värvuselt hallikas- kuni sinakasrohelised, lehevarred punakad. Õied või õisikud: värvuselt kollakas-rohelised. Õitsemise aeg on mai-juuli. Liigi eritunnused: vastupidav ja vähenõudlik. Vihma- ja kastepiisad kogunevad lehe keskele. Kasvukoha nõuded: poolvari või päike, parasniiske kasvukoht. Sobib hästi ka kuivemapoolse lahjema mullastikuga pindade katmiseks. Kasutamine haljastuses: pinnakatteks, kiviktaimlates, alpiaedades, madalate hekkidena (peenardes ääristaimena), kivimüüritistel. Joonis 1. Puna...
Tallinna 21. Kool Roheline tee Elisabeth Sau 11c Juhendaja: Ilona Lille 2010, Tallinn Sisukord Sissejuhatus Uurimustöö rohelisest teest on ajendatud sellest, et jõudsin hiljuti tagasi rohelise tee maalt Jaapanist. Olin Jaapanis vahetusõpilane 10 kuud. Selle aja jooksul tekkis suur huvi rohelise tee vastu, kuna seda joodi pidevalt iga söögi kõrvale ja niisama janu kustutamiseks. Jaapanisse minnes ei teadnud ma väga palju roheliest teest. Sellegipoolest olin teinud katseid ...
Asteriidide kõige ilmsem tunnus on kokkukasvanud õiekroon. Enamikul asteriididest on kroonlehed liitunud (erandiks on sarikaliselaadsed ja kontpuulised). Asteriidide fül. basaalsed sugukonnad on samuti vabade kroonlehtedega. BASAALSED ASTERIIDID Selts Cornales kontpuulaadsed sug. kontpuulised(Cornaceae) on vabade kroonlehtedega Cornus alba siberi kontpuu sug. Hydrangeaceae hortensialased Hydrangea hortensis aedhortensia Selts Ericales kanarbikulaadsed kanarbikulised - Ericaceae o Tuntud esindajad on mudakanarbik (p.Erica), kanarbik (Calluna vulgaris), mustikad-pohlad (p. Vaccinium) ja rododendronid (p. Rhododendron) Vaccinium myrtillus mustikas Vaccinum vitis-idaea pohl kanarbik -Calluna vulgaris Oxycoccus palustris h. jõhvikas nurmenukulised Primulaceae
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
