Liis Roose 7. klass Võsaülane (Anemone nemorosa) Referaat Juhendaja õpetaja Kristi Adosson Tartu 2010 Sisukord Teen referaadi võsaülase kohta, kuna see taim on väga levinud. Ülast leidub peaaegu igas metsas, ning võsas, nagu nimi ütleb. Ülased on tavaliselt valged, kuid ma arvan, et on ka teisi värve, selle ma hakkangi vastust otsima. Ülane on ka silmale ilus vaadata, tema valged õielehed paistavad esimese asjana silma. Kuid selleks, et ülane ikka ilusti kasvaks, on vaja teada tema kõiki vajadusi, ning eripärasusi kasvamiseks. Näiteks palju vajab ta valgust, toitained ja vett. Kuidas ülane paljuneb või levib, missugusel aastaajal ta kasvab ja kui kaua. ...
Finding Nemo, the Pixar movie introduced millions of people around the world the clownfish. Twenty-nine species of clownfish live among the reefs from East Africa to French Polynesia and from Japan to eastern Australia. Among scientists and aquarists, clownfish are also known as anemone fish because they can't survive without a host anemone, whose stinging tentacles protect them and their developing eggs from intruders. It's still a mystery exactly how a clownfish avoids being stung by the anemone. Of the roughly thousand species of anemones, only ten host clownfish. What's good for the clownfish is good for the anemone, and vice versa. Clownfish spend their entire lives with their host anemone, rarely straying more than a few yards from it. They lay their eggs about twice a month on the nearest hard surface concealed by the fleshy base of the anemone, and they aggressively protect the developing embryos. If the young fish doesn't find an anemone and acclimatize to its new life
ÜLANE (Anemone) Kuulub tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonda Ülaseperekonda kuulub umbes 150 erinevat liiki, mis looduslikult kasvavad kogu maakeral, peamiselt aga põhjapoolkeral Ülaseidvõib jaotada kahte suurde rühma: mugulsibulatega paljunevad risoomidega paljunevad. Eestis looduses kasvavad ülased on risoomülased Eestiskasvab looduslikult kolm liiki: võsaülane (Anemone nemorosa), kollane ülane (A. ranunculoides) metsülane (A. sylvestris) Võsaülane (Anemone nemorosa) Rahvapärane nimetus: lumelill, külmalill, lumekelluke, valge lill, varesjalg Valgete õitega, rohelise südamikuga Kollane ülane (Anemone ranunculoides) Rahvapärased nimed: kollane varesjalg, kollalill, külmalill, sarapuunaat Kollaste õitega, rohelise südamikuga ÜHISED TUNNUSED VÕSA JA KOLLASEL ÜLASEL: Õitseb aprillis- mais Õied on mõlemasugulised Valguslembesed kasvavad enamast...
Meriroosid Meriroosilised Tuntud kui aktiinid Üle 1000 liigi Klounkaladele meeldib väga nendes pesitseda, kuna see pakub neile kaitset. Elavad troopika metsades Suu ava ümbritsevad kombitsad Röövloomad Meriroosid toiduna Tuntud maailmas Hiinas supina Friteeritakse Söödes meditsiiniline toime Kasutatud kirjandus http://shanghaiist.com/2012/06/07/off_the_beaten_palate_sea_an emone.php https://et.wikipedia.org/wiki/Meriroosilised https://www.google.ee/search? espv=2&biw=1527&bih=836&tbm=isch&sa=1&q=sea+anemon e+fried+in+oil&oq=sea+anemone+fried+in+oil&gs_l=img.3...5 563.8517.0.8682.0.0.0.0.0.0.0.0..0.0....0...1c.1.64.img..0.0.0.cxur 0uOzHAM#imgrc=h0-j5agb4ldv5M:
Ladinakeelsed ja eestikeelsed nimed Achillea raudrohi Acorus kalmus Aegopodium naat Alchemilla kortsleht Anthemis karikakar Anemone ülane Bellis kirikakar Caltha varsakabi Campanula kellukas Carex tarn Centaurea jumikas Convallaria maikelluke Dianthus nelk Drosera huulhein Dryopteris sõnajalg Elodea vesikatk Eguisetum - osi Filipendula angervaks Geranium kurereha Hepatica sinilill Heracleum karuputk Hypericium naistepuna Iris võhumõõk Lamium iminõges Lathyrus seahernes
Spring in Estonia 10 Puud/Põõsast 1. Harilik jalakas (Ulmus glabra) 2.Künnapuu (Ulmus laevis) 3. Lepp (Alder) 4.Harilik mänd (Scots pine) 5. Harilik haab ehk haab (Aspen) 6. Pihlakas (Rowan) 7. Pärn (Lime) 8. Saar (Island) 9. Vaher (Maple) 10. Kask (Birch) 10 lille(metsa/peenra) 1.Sinilill (Blue flower) 2.Ülane (Anemone) 3.Maikelluke (lily-of-the-valley) 4.Orhidee (orchid) 5. Harilik nurmenukk (Primula veris) 6. Kannike (Pansy) 7. Lumikelluke (Snow bell) 8.Harilik kullerkupp (Ordinary kullerkupp) 9. Kevadine krookus (Spring crocus) 10. Varsakabi (Caltha ) 10. Rändlindu 1. Linavästrik (Motacilla alba) 2. Metsvint (chaffinch) 3. Põldlõoke (lark) 4. Kuldnokk (Starling) 5.Hallhani (grey goose) 6.Ööbik (Bulbul) 7. Kiivitaja (Pewit) 8.Suitsupääsuke (swallow) 9.Valgepõsk-lagle (Barnacle goose) 10. Künnivares (Rook) ...
kroonlehed petal leht/lehed leaf vars shaft nartsiss daffodil tulp column nelk clove võõrasema stepmother põllulilled forest flower lumikelluke snow drop märtsikelluke spring snowflake meelespea myosotis nurmenukk primula võilill dandelion kullerkupp trollius ülane anemone sinilill hepatica piibeleht lily of the valley moon poppy rukkilill cornflower karikakar daisy ristikhein trefoil lehtpuu leafy tree okaspuu conifer okas pine oks twist puutüvi drunk puukoor bark kadakas juniper kask betula tamm dam mänd pine
muld line Hosta Hosta x hybrida ´Patriot´® 60 cm juuli-august helelillad Niiske, Poolvarju- toitainerikas line, muld varjuline Hubei ülane Anemone hupehensis `Pamina` 40-50 cm August-sept. roosakaspunane Huumusrikas Päikseline, muld poolvarju- line Igihaljas kevadik Draba aizoides 10 cm aprill-mai kollased Vett päikseline
Niiskuspelglik. · Kiviktaimla, lillepeenrad. Hosta Hosta Hosta Hosta · Väga palju erinevaid sorte. · Lehtdekoratiivne taim. Väga erinevaid värve ja lehti. · Kõrgus 30-90 cm. · Õied on valged või roosakad. · Meeldib poolvari kuni vari. · Toitaineterikas, parasniiske muld. · Varjulisemad püsilillepeenrad, veekogu kaldad. · Kiirekasvuline. Hubei ülane Anemone hupehensis Hubei ülane Anemone hupehensis · Mõned sordid: 'Splendens`, `Prinz Heinrich' · Kõrgus 70-90 cm. · Laiuv puhmik. · Õitseb septembris. Roosakad õied. · Päikeseline kuni poolvarjuline kasvukoht. · Huumusrikas parasniiske, vett läbilaskev muld. · Õitseb rikkalikult. Hübriidülane Anemone hybrida Hübriidülane Anemone hybrida · Mõned sordid: `Königin Charlotte`, 'Pamina' , `Whirlwind'. · Õied valged või lillakaspunased. Õitseb august, september.
Taimsed mürgid Ingmar Juurik Sisukord Mürktaimedest üldiselt Eesti mürktaimed Mõned mürktaimed ja nende iseloomustus Muud mürgid Teised mürgised taimed Mürktaimedest üldiselt Mürktaimi on umbes 10 000 liiki, neid kasvab kõikjal, kõige rohkem lähistroopikas ja troopikas; enamik kuulub õistaimede hulka. Eestis ei ole taimemürgistused eriti sagedased, peamiselt juhtub neid alla 10-aastastel lastel. Eluohtlike ägedate mürgistuste keskmiseks sageduseks arenenud maades loetakse kuni 4 juhtu 1000 elaniku kohta aastas, neist 1-1,5 % on mürgistused taimedega. Eesti ohtlikumad mürktaimed Eesti ohtlikemad mürktaimed on mürk-, surma- ja koeraputk, näsiniin, äiakas ja jugapuu. Vähem mürgised on ussilakk, sookail, mürktulikas, piimalilled, vereurmarohi, metspipar, soovõhk. Ilutaimedest on väga mürgised sinine käoking, sügislill, adoonis, oleander, upsujuur ja piimalill. Mürktaimede seas on ka ravim...
korral ka päikseline kasvukoht. Ei talu teiste taimede juurte konkurentsi. Kasutamine haljastuses: taimekonteinerites, aktsenttaimedena, lõikelilledena, pinnakatteks, veekogude ääres, metsaaias. Joonis 3. Hubei ülane (http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Anemone_hupehensis- IMG_7150.jpg) Joonis 4. Hubei ülane Kasutatud kirjandus: Aiasõber. Liigikirjeldused. Kättesaadav http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/266. 04.08.2013. Heritage perennials. Anemone hupehensis. Kättesaadav http://www.perennials.com/plants/anemone-hupehensis.html. 04.08.2013. Seemnemaailm. Hubei ülane Anemone hupehensis. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=11588. 04.08.2013. 1.3 Metspipar (Asarum) Konkreetne liik: harilik metspipar (Asarum europaeum) (joon. 5, joon.6) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-20 cm, läbimõõt 20 cm. Taime välislaadi kirjeldus: madal, moodustab suuri vaibataolise kogumikke.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Xxxx xxxxxx Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD PÜSILILLED .................................................................................................................................. 5 Kortsleht (alchemilla) ................................................................................................................. 5 Jaapani või hubei ülane (Anemone) ............................................................................................ 8 Metspipar (Asarum) .................................................................................................................. 10 Aster (Aster) .............................................................................................................................. 12 Astilbe (Astilbe) ...........................
id=71682209 Metsülane (Anemone sylvestris) Puhmik, 20 cm Kasvab poolvarjus või varjus, Pinnas on parasniiske ja kobe, viltjas talub ka rasket savimulda Õitseb mai-juuni, õied piimvalged ja ümarad, lehed sõrmjalt lõhestunud, umbes 4-6cm suurused, Paljundamine seemnest isekülv või juurevõrgustiku jagamine Istutada varjulistesse kohtadesse, puittaimede ääristuseks Sorte "Flore Pleno", " Flore Pleno Elise Fellmann", "Wienerwald", "Frühlingszauber". Anemone tomentosa- viltjas ülane, "Serenade", "Robustissima" http://herba.folklore.ee/pildid/mets%C3%BClane2.jpg Puju (Artemisia spp ) Püstine taim, puhmik, kõrgus 80-110 Kasvab niitudel, heinamaadel, kodumurus Vähenõudlik, talub varju, sobib niiskem muld Õitseb juuni- juuli, Õisikud siniste küünalde sarnased, kõrgus 15-20 cm, õied kollased ja väikesed, suvehaljad, suured, rohelised, sulgjad liitlehed
Puisniit 600 40 30 Looniit 270 17 16 Laminiit 350 23 12 Rannaniit 390 26 19 Võsaülane Anemone nemorosa (tulikalised) Kollane ülane Anemone ranunculoides (tulikalised) Metsülane Anemone sylvestris (tulikalised) Harilik kuutõverohi Polygonatum odoratum (liilialised) Härjasilm Leucanthemum vulgare (korvõielised) Metsmaasikas Fragaria vesca (roosõielised) Pääsusilm Primula farinosa (nurmenukulised) Külad ja heinategu Küla 19. sajandini asustus-, majandus- ja haldusüksus (külakogukond kui sotsiaalne organisatsioon, temale kuuluv maa-ala ehk külasaras
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ÕPIMAPP Ilutaimede kasutamine Tartu 2014 SISUKORD 1.1 Kortsleht (Alchemilla).......................................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)......................................................................................................................6 1.5 Astilbe(Astilbe).................................................................................................................8 1.6 Bergeenia (Bergenia).................................................
6. Hõimkond sarnaste tunnustega klasside rühm 7. Riik sarnaste tunnustega hõimkondade rühm. Süsteem on hierarhiline iga madalamat järku üksus kuulub kõrgemat järku üksusesse. Süstemaatika üksus Näited Liik a) Tark inimene (Homo sapiens) b) Ilves (Felis lynx) c) Võsaülane ( Anemone nemorosa) Perekond a) Inimene b) Kass c) Ülane Sugukond a) Inimlased b) Kaslased c) Tulikalised Selts a) Primaadid b) Kiskjalised
paiknevate rohkearvuliste õieosadega õied on primitiivsed, sellist tüüpi õied on tõepoolest enamlevinud fülogeneetiliselt basaalsetes rühmades. o Siia kuulub palju tuttavaid perekondi: tulikas (Ranunculus), kullekupp (Trollius), ülane (Anemone), sinilill (Hepatica), kurekell (Aquilegia), käoking (Aconitum), kukekannus (Delphinium), lumeroos (Helleborus). Anemone nemorosa - võsaülane Trollius europaeus h. kullerkupp Hepatica nobilis h. Sinilill o Paljud liigid on mürgised, mõned isegi eluohtlikult. Põhjuseks on südameglükosiidide esinemine, mida nad sisaldavad lisaks alkaloididele Sugukond magunalised Papaveraceae o rohtne, bensüülisokinoliinalkaloide sisaldav piimmahl või vee rikas sekreet (piima)soontes või piklikes näärmerakkudes
Fifth level Kuldõieline krookus CROCUS chrysanthus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaunis krookus CROCUS speciosus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Õrn ülane ANEMONE blanda Click to edit Master text styles 15cm, aprillis- Second level mais Third level Fourth level Fifth level Harilik võrkiiris IRIDODICTYUM reticulatum 10-15cm, Click to edit Master text styles Second level aprillis- Third level mais Fourth level
LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõ...
athlete, Olympic, diagnosis, prognosis, thesis, analysis, technology Literature o Epic, drama, poem, tragedy, comedy, theatre, epilogue, prologue, metaphor, Affixes o a-, geo-, halo-, hyper-, hypo-, mega-, meta-, -ology, -o-, photo-, tele-, Inflectional endings retained but spelt in the Latin style o Abiogenesis, aegis, analysis, anemone, antithesis, automaton, charisma, cinema, crisis, criterion, cytokinesis, diagnosis, dogma, drama, electron, enigma, genesis, gnosis, hoi polloi, kerygma, lalophobia, magma, osteoporosis, phenomenon, photon, rhinoceros, rhododendron, stigma, synthesis, thesis. With Latin endings o Brontosaurus, chrysanthemum, diplodocus, hippopotamus, Pliohippus Endings dropped or adapted
KOIGI PÕHIKOOL MATSALU RAHVUSPARK referaat Koostaja: Aivar Siska Juhendaja: Anne-Mai Jüriso 1 Koigi 2012 Sisukord 1. Kultuuripärandi kaitse 4 2. Asustuse kujunemine 5 3. Looduslik mitmekesisus 6 3.1 Maastik 7 3.2 Vetevõrk 8 3.3 Taimestik 9 3.4 Loomastik 10 3.4.1 Lahemaa imetajad 10 3.4.2 Kujunemine, muutused 10 3.5 Elupaigad ja asukad 10 3.5.1 Metsad 10 3.5.2 Sood ...
ohtlik! Õiges annuses on maikellukese glükosiididel südant tugevdav toime, suurema koguse puhul võib saada raske mürgituse ja südamehäired. Lõhnaaineid kasutatakse parfümeerias. Vanasti lisati ka nuusktubakale, sest kuivatatud ja peenestatud õied kutsuvad nuusutamisel esile ägeda aevastamise. Arvati, et ninalima sisaldab haigustekitajaid ja nendest taheti lahti saada. VÕSAÜLANE Anemone nemorosa, tõlkides ladinakeelset nime, saame Anemone tuule tütar, nemorosa salus (tammikus) elav. Taime nime seos tuulega ilmneb ka teistes keeltes nt. vene ja saksa keeles.( vetrenitsa ja Windröschen). Tulikaline. Kasvukoht: võsaülane, nagu näitab tema nimigi, on võsastike taim, meelsasti kasvab ta niiskes lepikus ja hõredates metsades. Taim on kuni 25 cm kõrgune pika maa-aluse risoomiga püsik. Noored taimed veel ei õitse ja kannavad vaid sõrmjaid lehti;
Õpimapp SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 KEVADE VÄRVID JA HELID.................................................................................................5 KEVADE LILLED.....................................................................................................................8 Võsaülane........................................................................................................................8 Varsakabi........................................................................................................................8 Võilill...................................................................................................................
Süstemaatika põhiühikuks loetakse liiki; nende kirjeldamisega tegeleb nn. α-taksonoomia. Liigid ühendatakse süsteemis perekondadeks, sugukondadeks jt. liigist kõrgemateks rühmitusteks (ß-taksonoomia); neid kõiki koos nime- tatakse taksoniteks. Tuleb eristada taksonit (näit. perekonda või liiki) kui süstemaatika kategooriat, hierarhilise liigitamise klassi (viimase sõna loogika-alases tähenduses) ja konkreetset taksonit (näit. perekonda Anemo- ne, ülane; liiki Anemone nemorosa, võsaülane). Liikide kõrgemateks taksoni- teks ühendamine (või elusolendite kogumi jagamine liikideks) on klassifit- seerimine ehk süstematiseerimine. Seda võib teha mitmeti sõltuvalt klassi- fitseerimise eesmärgist, aluseks olevast vaadete süsteemist eluslooduse mitmekesisuse päritolule, rakendatavast filosoofilisest alusest ja loogi- kast. Oluline on süstemaatikas ka liikide identifitseerimine ja sellega seotud nimetamine; viimane on kokkuleppeliselt rangelt reguleeritud
26 Joy Smith Prince Edward Island Atlantic 9.54 Joy Smith Prince Edward Island Atlantic 3.99 Joy Smith Prince Edward Island Atlantic 1.35 Tony Molinari Nova Scotia Atlantic 30 Tony Molinari Nova Scotia Atlantic 1.57 Gene Hale British Columbia West 13.99 Gene Hale British Columbia West 60.2 Cathy Armstrong British Columbia West 9.68 Cathy Armstrong British Columbia West 3.5 Anemone Ratner New Brunswick Atlantic 35 Anemone Ratner New Brunswick Atlantic 56.2 Anemone Ratner New Brunswick Atlantic 54.92 Duane Noonan Yukon Yukon 29.7 Duane Noonan Yukon Yukon 46.74 Benjamin Venier Ontario Ontario 54.11 Natalie Webber Manitoba Prarie 19.99 MaryBeth Skach Saskachewan Prarie 5.86 Kelly Andreada Saskachewan Prarie 0
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
