39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus 50 Villane lodjapuu Viburnum lantana 51 Punane leeder Sambucus racemosa 52 Must leeder Sambucus nigra 53 Harilik lumimari Symphoricarpos albus KASELISED BETULACEAE
39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus 50 Villane lodjapuu Viburnum lantana 51 Punane leeder Sambucus racemosa 52 Must leeder Sambucus nigra 53 Harilik lumimari Symphoricarpos albus KASELISED BETULACEAE
Sugukond: kaselised (Betulaceae) Püstise võraga rohkesti hargnevate Väga külmakindel. Küllaltki valgusnõudlik. okstega 12,5m kõrgune lehtpõõsas. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid Koor hallikaspruun, kollakate eelistab niiskemaid happelisi muldi. täpikestega. Lehed noorelt karvaselt, hiljem ainult roodude juurest. Õitseb mais. Õied koondunud urbadeks. Vili (pählike) valmib augusti lõpuks. Võsundkontpuu (Cornus stolonifera) Sugukond: kontpuulised (Cornaceae) Looklevate võrsetega 2,44m kõrgune Väga levinud haljastuses, kuna talub lehtpõõsas. saastunud õhku. Kasvatatakse Maaga kokkupuutuvad oksad mitmeid vorme. juurduvad kergesti. Vanad oksad kollakas või pruunikaspunased, noored võrsed rohelised või kollased. Lehed pealt tume rohelised, alt valkjasrohelised, karvased. Külmakindel. Varjutaluv. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab niiskemaid pinnaseid.
(Citrus) liigid. ASTERIIDID Basaalsed asteriidid - kontpuulaadsed (Cornales), kanarbikulaadsed (Ericales) Pärisasteriidid I Lamiidid (seltsid Garryales,Gentianales,Lamiales, Solanales + sug. Boraginaceae) Pärisasteriidid II Kampanuliidid (Aquifoliales, Apiales, Asterales, Dipsacales) + 3 uut seltsi APG 3 järgi Asteriidide kõige ilmsem tunnus on kokkukasvanud õiekroon. Enamikul asteriididest on kroonlehed liitunud (erandiks on sarikaliselaadsed ja kontpuulised). Asteriidide fül. basaalsed sugukonnad on samuti vabade kroonlehtedega. BASAALSED ASTERIIDID Selts Cornales kontpuulaadsed sug. kontpuulised(Cornaceae) on vabade kroonlehtedega Cornus alba siberi kontpuu sug. Hydrangeaceae hortensialased Hydrangea hortensis aedhortensia Selts Ericales kanarbikulaadsed kanarbikulised - Ericaceae o Tuntud esindajad on mudakanarbik (p.Erica), kanarbik (Calluna
pöörduvad lõpu tipu poole) Viinapuulised- Vitaceae Parthenocissus quinquefolia harilik metsviinapuu( lehed on sõrmjad, viietised, elliptilised, jämeda saagja servaga, värvuvad sügisel violettpunasteks, viljad söödavad) Kikkapuulised- Celastraceae Euonymus europaeus harilik kikkapuu ( vili on punane, peenjalt saagja servaga, terava tipuga) Kontpuulised- Cornaceae Cornus sanguinea verev kontpuu( leht on natuke laielliptiline , äraspidine, laimunajas, järsult teranev tipp, alt teistsuguse värvusega(heledam tuhm roheline) Cornus alba siberi kontpuu( leht elliptilise kujuga , ühtlaselt teravnev tipp, ümardunud alus , pealt tumerohelised, alt sinakas-hallid, alt tihedalt lühikarvane) Kuslapuulised- Caprifoliaceae
pomerantsviljad e. tsitrusviljad loeng 14 42. Asteriidid – seltsid, sugukonnad Õistaimede liikide arvust kolmandik 10 seltsi Peamiselt rohttaimed Kroonlehed liitunud (erand on sarikaliselaadsed, aga neil on lahklehine kroon kujunenud sekundaarselt) Seemnealgmed ühe kattega (v.a. nurmenukulised), nõrgalt arenenud nutselliga Endosperm enamasti rakuline Lamiidid ja kampanuliidid on sarnase keemiaga Selts kontpuulaadsed – Cornales Sugukond kontpuulised – Cornaceae Praegu ainult perekond kontpuu (Cornus s.l.) ja mõned pisikesed: - selge nektarikettaga väikeste neljatiste õitega puud ja põõsad - lehelaba külgrood kaarduvad ja jäävad ühendatuks ka lehe katkirebimisel 50 liiki, Eestis looduslikult 2 liiki Ilutaimena ja metsistunult mitmeid kontpuu liike Selts kanarbikulaadsed – Ericales umbes 20 sugukonda, varem jagati vähemalt nelja seltsi Morfoloogiliselt raske iseloomustada:
Sugukond kannikeselised – Violaceae Sugukond naistepunalised – Hypericaceae Selts oalaadsed Fabales Sugukond kaunviljalised e. liblikõielised Fabaceae Selts roosilaadsed Rosales Sugukond roosõielised – Rosaceae Selts kõrvitsalaadsed Cucurbitales Sugukond kõrvitsalised – Cucurbitaceae Selts pöögilaadsed Fagales Sugukond kaselised Betulaceae Selts ristõieliselaadsed Brassicales JPM 41. Asteriidid – seltsid, sugukonnad Selts kontpuulaadsed – Cornales Sugukond kontpuulised – Cornaceae Selts kanarbikulaadsed – Ericales Sugukond kanarbikulised – Ericaceae Sugukond nurmenukulised – Primulaceae Sugukond karelehelis Selts emajuurelaadsed – Gentianales ed – Boraginaceae Sugukond emajuurelised – Gentianaceae Sugukond madaralised – Rubiaceae Selts iminõgeselaadsed – Lamiales Sugukond õlipuulised – Oleaceae Sugukond huulõielised – Lamiaceae JPM
annaabi.ee 
