pizzade, toorsalatite, tomati, herne ja oaroogade maitsestamiseks, salatid, kuklid, Kurgirohi Harilik Tarvitatakse kurgi asemel, kurgirohi salatited, kaunistusena, kastmetes, suppides, ravioolide täidisena, juustule, kohupiimale,. Alkohoolsetele
lõhnavat kirsipuud. Produktiivsus umbes sama. Üldiselt külastavad mesilased kirsipuid rahuldavalt, tagades nende tolmeldamise. [3] Külvatavad meetaimed Mesilaste korjemaa parandamiseks ja laiendamiseks külvatakse meetaimi põldudele, viljapuude reavahedesse, niitudele, karjamaadele ja jäätmaadele. Meetaimede külviga saab korjet rikastada, pikendada, täita korjevaheaegu ja täiendada korjevaeseid perioode. Spetsiaalsed meetaimed on keerispea, moldaavia tondipea, kurgirohi, veiste-südamerohi, mesiohakas, meliss, iisop, ussikeel ja naistenõges. [2] Ussikeel kasvab looduslikult teede servades. Põuakindel, eritab nektarit kestva põua korral. Meeproduktiivsus on 400-500 kg/ha. Õietolm on sinakas. Eestis kasvatatakse aedades üheaastase taimena teelehtjat ussikeelt ja temast aretatud sorte. Kevadise külvi korral õitseb juunist septembrini. Pinnase suhtes vähenõudlik, kuid eelistab liivasemat ja päikeselist kasvukohta. [3]
tähtsusega lehe tipp, alus jne. (Rohtla, 2001) Taimede liigiliseks tunnuseks on ka veel õite, õisikute värvus ja nektarinäärmed. Õites paikenvad enamikul meetaimedest nektarinäärmed, seetõttu ongi jus õis mesiniku peamine huviobjekt. Nektarinäärmed asetsevad enamasti emaka ja tolmukate alusel, õiepõhjal, tupp- ja kroonlehtedel. Osadel taimeliikidel on nektarinäärmed kaitstud karvakestega, näiteks paju, vaarikas, viljapuud, hobukastan. Samuti ka veel soomustega, näiteks kurgirohi. Soomused kaitsevad eritatud nektarit sademetega väljauhtumise või kiire kuivamise eest. Vihma kaitseks on mitmete taimede õied pöördunud allapoole, näiteks vaarikas, kurgirohi. Kujult on nektarinäärmed väga erinevad: mügarjad, näsajad, ketta- või padjakujulised. On ka taimi, kellel nektarinäärmed pole väliselt üldse märgatavad. (Rohtla, 2001) Korjeobjektid Üks tähtsamaid korjeobjekte on meetaimel nektar. Viimane on suhkruid
vähenemine a. C vitamiini sisalduse vähenemine (spinat, kapsa ja salat 3 päevaga kadunud) b. lausa päikese käes on kadu veelgi suurem Lehtköögivilja ja maitsetaimi hoida niisutatult suletud kilekotiga külmkapis Kasutusel kõik kuumtöötlemise meetodid Mitmekordne kuumtöötlemine ei ole tervislik Maitsestamine soola ja suhkru asemel tuleks eelistada maitserohelist ja teisi maitsetaimi aed-haraputk, tüümian, basiilik, estragon, harilik pune, koriander, kurgirohi, köömned, leesputk, meliss, piparmünt, piparrohi, till, petersellilehed, roheline sibul ja murulauk, riivitud tsitruseliste koor vürtsid Cayenne pipar, karri, muskaat, must pipar, piment, valge pipar, kadakamarjad, koriander Köögiviljade maitsestamisel peab olema väga hoolikas, domineerima peab jääma köögivilja maitse. Väga tähtis on välimus (tükelduskuju, mitte üle valminud) Serveerimine kohe peale valmistamist
vajaliku normi õietolmu. Taimi külvatakse ka siis, kui tahetakse muuta mee värvust või maitset (mee värvus ja maitse sõltuvad taimede õietolmust). Eriti rikkalik mesi on nende taru elanikel, kelle läheduses asuvad rapsipõllud. Külvatavate meetaimede hulka kuuluvad raps, aedkoriander, metssalvei, jumikas, harilik keerispea, söödagaleega, valge ristik, harilik käokannus, roosa ristik, ussikeel, tatar, valge mesikas, harilik kurgirohi, valkjas mesiohakas, moldaavia tondipea, veiste südamerohi, kurk, iisop, lõhnav reseeda, aedmajoraan, harilik naistenõges. Iisop Valge mesikas Valkjas mesiohakas Kasutatud kirjandus · Internet: www.mesindus.ee · Ajalehed: Maaleht
Ürte müüakse toorelt või kuivatatult. Tooreid ürte peab hakkima, et nende maitse paremini esile tuleks. 15 ml (üks supilusikatäis) toorest ürti vastab 5 ml (üks teelusikatäis) kuivatatule või 1-2 ml (teelusika otsatäis) jahvatatud ürdile. Tooreste ürtide maitse on mahedam kui kuivatatutel. Ürte peaks lisama toiduvalmistamise lõpus. Pikem kuumtöötlemine sobib rosmariinile, tüümianile, salveile, loorberilehele. Kasutatavamad ürdid: till, iisop, basiilik, kurgirohi, loorberileht, petersell, koriander, piparmünt, sidrunirohi, sidrunmeliss, oregano e. pune, majoraan, rosmariin, köömen, salvei, estragon, tüümian, murulauk, kasutatavamad vürtsid: aniis, tähtaniis, kadakamari, ingver, kaneel, cajun, kardemon, kurkum, köömen, nelk, pipar, vürts e piment e nelkpipar e vürtspipar, safran jne. Vürtsid on... Vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed maitseained, mida saadakse mitmesuguste taimede: Seemnetest (nelk, safran)
100 Liigitus meetaimede alusel On kaks suurt eri liiki- õiemesi ja lehemesi.Meetaimed: paiseleht, punapaju, raagremmelgas, harilik vaher, punane sõstar, must sõstar, karusmari, harilik mustikas, harilik võilill, valge iminõges, pohl, kollakas, õunapuu, pihlakas, suur läätspuu, harilik paakspuu, põldsinep, põldrõigas, valge ristik, 105 harilik vaarikas, roosa ristik, aasristik, lutsern, pajulill, harilik ussikeel, kurgirohi, nõmm-liivatee, valge mesikas, veiste-südamerohi, tatar, mesiohakas, harilik pärn, harilik sinep, raps, harilik kanarbik, meliss, sügisene seanupp, keerispea, põdrakanep. 110 Mee kasutamise võimalused toiduvalmistamisel Igapäevaga kasutatakse mett toitudes aina rohkem, kalaroad, liharoad, küpsetised, joogid jne. Enamasti kasutatakse kondiitritoodetes. Samuti kasutatakse mett ka leiva või saia peale määrimiseks, tee või kohvi sisse suhkruasendajana
ümbritsevast õhust. Optimaalne suhkrusisaldus mesilaste jaoks 50-56%. Enamikel korjetaimedel on nektar 20- 40 %-lise suhkrusisaldusega Meetaimede liigitamine kasvukoha järgi: · Põllukultuurid (putuktolmlejad taimed) · Haljasalade ja parkide meetaimed · Metsades kasvavad meetaimed · Niidu-, soo- ja karjamaataimed · Viljapuud ja marjapõõsad · Köögiviljakultuurid Spetsiaalselt külvatavad meetaimed , milledeks on: keerispea, kurgirohi, veiste südamerohi, mesiohakas, iisop, naistenõges, ussikeel jms Tähtsamad meetaimed: Kevadised meetaimed: Paju, vaher, võilill jt 6 Suvised meetaimed: Metsvaarikas, valge ristik, põdrakanep jt Sügisesed meetaimed: Kanarbik, sügisene seanupp jt Tähtsamad õietolmutaimed: Kevadised õietolmutaimed: Lepp, sarapuu, paju jt Suvised õietolmutaimed: Metsvaarikas, ristikud, põdrakanep jt
4) Tarukaal tõuseb üle 2 kg päevas 5) Kärgedes on palju vedelat nektarit, mis kallutades tilgub välja 6) Kärjekanne on pikendatud valge vahaga 7) Hommikul on taru esisein ja lennulaud niiske Meetaimede liigitamine kasvukoha järgi Põllukultuurid (putuktolmlejad taimed) Haljasalade ja parkide meetaimed Metsades kasvavad meetaimed Niidu-, soo- ja karjamaataimed Viljapuud ja marjapõõsad Köögiviljakultuurid Spetsiaalselt külvatavad meetaimed , milledeks on: keerispea, kurgirohi, veiste südamerohi, mesiohakas, iisop, naistenõges, ussikeel. 3 Kevadised korjetaimed: Punapaju Meil looduslikult kasvav 2-4 meetri kõrgune rohkesti hargnev põõsas(harvemini madal puu),mida kasvatakse ka dekoratiivpõõsana.Nime on punapaju saanud pikkade peente ja sitkete,päikesepoolselt küljelt punaste võrsete järgi.Lineaalsüstjad või äraspidikiiljad paljad
Spinat A 15 C 8-14 päeva Aedsalat A 15-20 C Redis A 15-18 C 3-5 päeva Sibul A 26 C 10-25 päeva Koriander A 2-3 nädalat Kurgirohi A Salatkress A V 15-18 C 3-4 päeva Aniis A 15-25 C 21-28 päeva Arbuus 3 25 C 7 päeva mai Avamaale Ida- varjulill Asperula orientalis A V 10 C 30-42 päeva
15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander Coriandrum sativum 18. Aedmajoraan e. vorstirohi Majoranahortensis (Origanum majorana) 19. Vürtsbasiilik Ocimum basilicum 20. Salatkress Lepidium sativum 21. Ürtallikkress Nasturtium officinale 22. Teekummel Chamomilla recutita 23. Kurgirohi Borago officinalis Eestikeelne nimetus Aedsalvei Ladinakeelne nimetus Salvia officinalis Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks. VARS kergesti puituv LEHT tugeva lõhnaga piklik hallikasroheline sametkarva; terved või sulglõhised ÕIS valged, sinised või helelillad õied paiknevad männastena tähkades, kobarais või pööristes; SEEMNED vajavad idanemiseks valgust
15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander Coriandrum sativum 18. Aedmajoraan e. vorstirohi Majoranahortensis (Origanum majorana) 19. Vürtsbasiilik Ocimum basilicum 20. Salatkress Lepidium sativum 21. Ürtallikkress Nasturtium officinale 22. Teekummel Chamomilla recutita 23. Kurgirohi Borago officinalis 2 AED SALVEI Salvia officinalis Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks VARS alumises osas puitunud, ülalt roheline LEHT tugeva lõhnaga, piklikud, hallikasrohelised, sametkarvased. Lehed
kadakamari, ingver, kaneel, Cayenne'i pipar, kardemon, kurkum, köömen, nelk, pipar, vürts e piment e nelkpipar e vürtspipar, safran jne. [kalev.ee] Ürdid on aga jaheda või külma ilmastikuga maade rohttaimed, mida tihti kasvatatakse taimekasvandustes. Tooreid ürte peab hakkima, et nende maitse paremini esile tuleks. Tooreste ürtide maitse on mahedam kui kuivatatutel. Ürte peaks lisama toiduvalmistamise lõpus. Kasutatavamad ürdid: till, iisop, basiilik, kurgirohi, loorberileht, petersell, koriander, piparmünt, sidrunirohi, sidrunmeliss, oregano ehk pune, majoraan, rosmariin, köömen, salvei, estragon, tüümian, murulauk. [kalev.ee] Maitsetaimed on hõrk ja tervislik toidulisand, nad sisaldavad organismile vajalikke vitamiine. Värskete maitsetaimede lehed annavad toidule võrratu varjundi. Kaunistades kas või kõige lihtsamat toitu ürtidega, muutub see hetkega gurmeeroaks!
Kupatatakse, pestakse kuuma veega ja nõrutatakse. Seened sorteeritakse suuruse järgi. Suurte kübaratega seened ja seenejalad hakitakse peeneks. 2. Kuidas seeni kupatatakse? Kupatamist vajavaid seeni kupatakse 5- 10 min. Pestakse seejärel kuuma veega ja nõrutatakse. Nõrgalt mürgised seeni kupatatakse 2 korda. 3. Milliste vürtside ja maitsetaimedega võib seenetoite maitsestada? Cayennei pipart, must ja valge pipar, karri, piment, aed- harakputk, tüümian, basiilik, estragon, kurgirohi, meliss. 4. Kuidas valmistatakse seenepudingut? Vahustatud võile lisatakse peeneks hakitud ja rasvas kuumutatud seened ja sibulag, munakollased, piim või seenepuljong, riivsai või jahu ja maitseained. Lõpuks segatakse juurde vahustatud munavalged. Mass valatakse rasvaga määritud ja riivsaiaga ülepuistatud pudinguvormi, kaetakse kaanega ja keedetakse vesivannil 45-60 min. 5. Milliste toitude lisandiks sobivad seenekastmed?
• Seemnised 1...2 mm pikkused. Valmivad pidevalt alates mõnest nädalast pärast õitsemise algust. • Idanemiseks vajavad rohkesti niiskust ja valgust. Levik • Kultuurpõldudel metsistunult elamute ümbuses, teeservades, umbrohuna põldudel, aedades ja jäätmaadel. • Eestis pole loodusliku liigina, on kultuurist metsistunud. • Levinud kogu Euroopas, Siberis, Kaug- Idas, Aasias, Põhja-Ameerikas. 23. HARILIK KURGIROHI • Lad. Borago officinalis Botaaniline iseloomustus • Kareleheliste sugukond. • Üheaastane rohttaim. • Kasvab 30...60 (100) cm kõrguseks, taim väga mahlakas, lehed ja varred on kaetud tihedate, karedate karvadega. • Vars püstine, tugevasti harunenud. Õitseb juunist septembrini. • Paljuneb kergesti isekülvi teel. Kasvatamine • Vähenõudlik, eelistab huumus- ja lubjarikast pinnast ning valgusküllast kasvukohta.
o kiivi (Actinidia deliciosa) sug Polemoniaceae o p. Phlox floks ehk leeklill PÄRISASTERIIDID I e LAMIIDID Sugukond Boraginaceae karelehelised Vahelduvad karedakarvalised lihtlehed Kerisõisik Kroon: liitlehine, aktinomorfne, tihti soomustega neelus, mis takistavad sissepääsu putke Vili: jaguvili, mis jaguneb 4-ks Pulmonaria officinalis kopsurohi Borago officinalis kurgirohi Seemned sisaldavad palju (17-28%) gammalinoleen-hapet (GLAOmega-6 rasvhappe) ja palju teisi rasvhapped mis aitavad alandada kõrget kolesteroolitaset Selts Gentianales emajuurelaadsed Sug. Gentianaceae emajuurelised Gentiana pulmonanthe sinine emajuur (kroontipmed on keerdus õiepungas) Sug. Rubiaceae madaralised o 10000 liiki, suuruselt 4 kohal (1
eriti hästi nt rasvase sealihaga. Salvei on tugevamaitseline taim ja seetõttu tuleks teda ettevaatlikult kasutada. Rukola- Rukola ehk põld-võõrkapsas on päritolult Vahemere maitsetaim, eriti hinnatud Itaalias ning Euroopa lõunapoolsetes maades. Rukola lehtede maitse meenutab salatkressi, sinepi ja pähkli maitset. Kasutatakse salatina, lisatakse segasalatitele, kohupiimale ja mitmesugustele kastmetele. Seemneid kasutatakse sarnaselt sinepiseemnetele. Kurgirohi- Päritolu: Idamaadelt. Kurgirohu lehti ja õisi korjatakse värskelt vastavalt vajadusele. Kurgirohu sinised õied on meemaitselised ja noored lehed kurgimaitselised. Kurgirohu õisi kasutatakse värskelt toorsalatitele kaunistamiseks ning kuivatatult maitseainena. Noori lehti aga tarvitatakse värskelt salatina, võileibade katteks, kapsatoitude, kurgi- ja teiste toorsalatite lisandina, kurkide sissetegemisel, seenetoitude ja roheliste suppide maitsestamisel. Säilitatakse kuivatatult.
eriti hästi nt rasvase sealihaga. Salvei on tugevamaitseline taim ja seetõttu tuleks teda ettevaatlikult kasutada. Rukola- Rukola ehk põld-võõrkapsas on päritolult Vahemere maitsetaim, eriti hinnatud Itaalias ning Euroopa lõunapoolsetes maades. Rukola lehtede maitse meenutab salatkressi, sinepi ja pähkli maitset. Kasutatakse salatina, lisatakse segasalatitele, kohupiimale ja mitmesugustele kastmetele. Seemneid kasutatakse sarnaselt sinepiseemnetele. Kurgirohi- Päritolu: Idamaadelt. Kurgirohu lehti ja õisi korjatakse värskelt vastavalt vajadusele. Kurgirohu sinised õied on meemaitselised ja noored lehed kurgimaitselised. Kurgirohu õisi kasutatakse värskelt toorsalatitele kaunistamiseks ning kuivatatult maitseainena. Noori lehti aga tarvitatakse värskelt salatina, võileibade katteks, kapsatoitude, kurgi- ja teiste toorsalatite lisandina, kurkide sissetegemisel, seenetoitude ja roheliste suppide maitsestamisel. Säilitatakse kuivatatult.
Pastinaak sarikalised viljakas muld kuni 2 m viljakas, neutraalne ja parajalt Aedspinat maltsalised niiske 5-20 cm vajab päikesepaistelist sooja kasvukohta ja huumusrikast, hästi Basiilik huulõielised vett läbilaskvat mulda 15 - 40 cm Kurgirohi karelehelised eelistab niiskemat kasvukohta 20-60 cm päikeseline ja vaikne kasvukoht, Apteegitill sarikalised viljakas ja lubjarikas muld kuni 1,5 m keskmise raskusega huumusrikas madalad sordid neutraalne muld, tuulevaikne 25 - 40 cm, kasvukoht, valguse suhtes pole lattaeduba kuni
* Iseloomulik keerisõisik. Õie ehitus neljatine või viietine. Kroonineelus sageli soomused, mis katavad sissepääsu putke, tolmukate juurde. Ülemine sigimik, kaks viljalehte, 4 seemnealget. * Vili on jaguvili. * Karelehelised demonstreerivad ilmekalt õie kohastumisi putuktolmlemise täiustumisel. Loomade külge haakumine või lihakad lisemed, mis meelitavad ligi sipelgaid. * Kasulikest taimedest kuuluvad sellesse sgk värvitaim alkanna, vürtsitaimena kurgirohi, mõned toataimena. 25. SUGUKOND HUULÕIELISED: TERPENOIDID?, KASUTAMINE. * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi iminõgeselaadsed. * Umbes 3500 liiki. Kasvavad lähistroopiliste maade põuastes piirkondades ja nad on vastupidavad kõrgetele temperatuuridele. * Enamikus mitmeaastased rohttaimed ja poolpõõsad, vähem puitunud põõsaid. * Väga hästi eristatav eranditult huulja õie, kahe (harva ühe) tolmukatepaari ja neljajaguse sigimiku poolest