Seedeelundid (4)

Seedeelunkond
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM
Systema digestorium seu apparatus digestorius.
Seedeelundite süsteemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jääkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ühinenud õõneselundid:
suuõõs ( c a v u m o r i s )
neel ( p h a r y n x )
söögitoru ( o e s o p h a g u s )
magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r )
peensool ( i n t e s t i n u m t e n u e )
jämesool ( i n t e s t i n u m c r a s s u m )
Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed.
Mao ja soolestiku mõned osad täidavad peamiselt edasitransportimise funktsiooni (suuõõs, söögitoru), teised on peamiselt reservuaari funktsioonis (magu, jämesool), seedimine ja imendumine e. resorptsioon toimub peamiselt peensooles . Seedimises osaleb küll ka suuõõs ja magu, aga toitainete imendumine leiab aset siiski peensooles.
Imendumist juhib suur hulk hormoone ja bioloogiliselt aktiivseid aineid, silelihaste enda elundiline aktiivsus ja autonoomne närvisüsteem.
http://www.mhhe.com/biosci/ap/dynamichuman2/content/gifs/0120.gif
http://www.owensboro.kctcs.edu/gcaplan/anat2/notes/Image489

MÕISTED
-digestioon digestio e.seedimine
- absorptsioon absorptio e. imamine
-resorptsioon resorptio e. imendumine, kasutatakse seedimise iseloomustamiseks, seeditud materjal läbib soole seina ja satub vere-ja lümfikapillaaridesse
- sekretsioon secretio e.nõristus, antud juhul mõistetakse seedenõrede eritumist
- peristaltika peristaltica e.soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega
- eliminatsioon eliminatio e. eritamine , eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse e.ekskreteeritakse roojana (uriinina)
-defekatsioon defaecatio e. roojamine
- flaatus flatus e. soolestiku kaudu väljuv gaas
- faeces roe, väljaheide
- mesenterium soolekinni(s)ti
-omentum rasvik
-bolus toidupala
SEEDEKANALI SEINA EHITUS
Sein koosneb limas -, lihas- ja side- või serooskestast.
http://www.mhhe.com/biosci/ap/dynamichuman2/content/gifs/0123.gif
I. Limaskest , ( tunica mucosa), vooderdab kogu seedekanalit seestpoolt, värvuselt roosa , produtseerib lima, sellest tuleneb ka nimetus. Läheb suu- ja pärakupiirkonnas üle väliseks nahkkatteks. Ehituslikult koosneb limaskest omakorda 4 osast. Limaskesta pind on enamasti sile, ebatasasusi tekitavad näsad, hatud , kurrud . Limaskesta rakud pole sarvestunud ega sisalda pigmenti, seetõttu on limaskest pehme ja läbipaistev, tema all paiknevad verekapillaarid annavad limaskestale roosaka värvuse. Pind on tänu limanäärmetele niiske, lima katab seedetrakti seinu ja kaitseb teda enese seedimise e. autodigestiooni eest. Teatud kohtades paiknevad limaskestas seedenäärmed, mis sekreteerivad ensüüme.
Limaskesta komponendid:
1. epiteel seedekanali ülemises osas (suuõõs, neel, söögitoru) esineb mitmekihiline lameepiteelina, millel on peamiselt kaitsefunktsioon; seedekanali alumises osas (magu, sooled) on ühekihiline silinderepiteel, mida iseloomustab sekretoorne ja resorptiivne funktsioon
2.limaskesta päriskiht s.o. epiteeli sidekoeline toes
3.limaskesta lihaskiht annab limaskestale aktiivse liikumisvõime
4.limaskesta alune kiht e. submukooskiht ( tunica submucosa )on kohev sidekude, mis ühendab limaskesta tema all oleva lihaskestaga ja võimaldab sellel liikuda lihaskesta suhtes. Sisaldab veresooni, närvipõimikuid, lümfisooni ja lümfikude. Närvipõimik- Plexus Meissneri, sisaldab nii sümpaatilisi kui parasümpaatilisi närvikiude, mis innerveerivad limaskesta ja paikneb ringlihaskihi ja submukooskihi vahel. Submukooskiht on tihenenud keele ja neelu piirkonnas, puudub kõvasuulael ja igemetel.

Lihaskest , (tunica muscularis ), on seedekanali ülemistes osades vöötlihaskoest s.t.on tahtele alluv , alates söögitoru keskosast silelihaskoest e. tahtele allumatu.
Lihaskest koosneb omakorda 2 kihist . Lihaskest reguleerib valendiku läbimõõtu, segab ja transpordib peristaltika abil seedetrakti sisaldist. Lihaskest koosneb 2 teineteisega ristuvast kihist (välimisest pikikihist e. longitudinaalkihist ja sisemisest ringkihist e.tsirkulaarkihist). Ringkiht võib kohati pakseneda ja moodustada sulgurlihase e. musculus sphincteri, mis teatud kohtades takistab sisaldise edasiliikumist või eritumist. Lihaskihtide vahel on rohkelt vere- ja lümfisooni ning motoorikat reguleeriv närvipõimik- Plexus Auerbachi, mis koosneb sümpaatilistest ja parasümpaatilistest närvidest.
III. Sidekest või serooskest (tunica serosa). Sidekest esineb neelul, söögitorul, pärasoole lõpposal; serooskest on maol ja sooltel. Serooskest koosneb ühekihilisest lameepiteelist ja selle sidekoelisest toesest. Serooskest on kõhuõõne elunditele väliskatteks.Ta on niiske, õhuke, sile ja elastne kate, mis vähendab elundite omavahelist hõõrdumist. Seedekanali sidekoelises seinas kulgevad närvid, vere- ja lümfisooned.
II. SEEDEELUNDKONNA ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA
Seedeaparaadi vahendusel saab organism väliskeskkonnast vajalikke toitaineid, mineraalsooli, vitamiine, vett jne..
Toidu sattudes seedetrakti, vabanevad ensüümid, mis lõhustavad toidu aminohapeteks, monosahhariidideks, rasvhappeks ja glütserooliks. Seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained soolehattude vahendusel verre ja lümfiringesse. Verre imenduvad aminohapped , vitamiinid , mineraalained , monosahhariidid . Rasva laguproduktid imenduvad lümfisüsteemi. Peale imendumist kasutab organism nimetatud toitaineid ülesehituprotsessides ja energeetilise materjalina.
Seedetrakt kulgeb läbi rindkere , kõhuõõne ja vaagna. Suuõõnega on ühenduses 3 paari suuri süljenäärmeid, kaksteistsõrmikuga maks ( hepar ) ja kõhunääre ( pancreas ).
Näärmed eritavad
-sülge
- maomahla ja soolemahla eritatakse seedetrakti limaskesta poolt
- pankrease nõret
- sappi
SUUÕÕS cavum oris
Suuõõs jaotub suuesikuks ja pärissuuõõneks
Suuesik ( vestibulum oris) on kitsas hoburaua kujuline ruum, mida seespoolt piiravad hammaskaared ja igemed . Väljaspoolt huuled ( labium superius et inferius) ja põsed (buccae). Igemed ( gingivae) on lõualuu alveolaarosa kattev limaskest (periostiga tihedelt liitunud).
Huuled (labia oris) koosnevad pehmetest kudedest ja nende põhikihiks on suu sõõrlihas, mida väljaspoolt katab nahk ja seespoolt limaskest. Naha ülemineku kohalt limaskestaks on teravalt piiristunud ja intensiivselt punane -huulepuna, see on suu sõõrlihase konksjalt . ettevõlvunud serv, mis tingib huulte erineva kuju ja on omane ainult inimesele.
Põsed ( buccae) moodustavad suuõõne külgseinad, nende põhikihiks on põselihas, mille toonus hoiab põse tihedalt vastu hambaid ja alveolaarjätkeid.
Pärissuuõõs cavum oris proprium
Suuõõs on piiratud
Eest - huuled
Taga - jätkub neelu suumine osa
Külgedel - põskede lihasted
Üleval - eespool 2/3 kõva- ja tagapool 1/3 pehme suulagi
All - keele ja suupõhja pehmete koed

http://training.seer.cancer.gov/module_anatomy/images/illu_mouth.jpg
Kõvasuulagi, (palatum durum ) selle aluseks on luuline suulagi, mis moodustatakse ülalõualuude ja suulaeluude poolt. Limaskest on ebatasane , limaskesta aluskiht puudub.
Pehmesuulagi, (palatum molle ) laskub purjetaoliselt alla, siit tuleneb ka tema teine nimetus suulaepuri. Pehmesuulae aluseks on aponeuroos , millele kinnituvad pehmesuulae lihased. Pehmesuulae keskelt ripub alla suulaenibu ( kurgunibu ) e. uvula . See on limaskestaga kaetud lihase kurd , mis külgedel läheb üle neelu seinteks. Uvula ülemisest osast algavad 4 limaskesta volti, kummalgi pool kaks, nende vahele jäävad lümfoidsese koe kogumikud tonsillid e. kurgumandlid (suulaemandlid) (tonsillae).
Pehmesuulae abil reguleeritakse hingamis - ja toiduteede vahekorda neelamisel , haigutamisel, oksendamisel. Suulaelihase halvatus põhjustab nasaalse kõne, imemine on takistatud ja vedelik satub neelamisel ninaõõnde. Lõtvunud suulaepuri selili magamisel põhjustab norskamist.
Suupõhi ( fundus oris) tema aluseks on suupõhja lihased. Suupõhjas asub ka vaba lihaseline elund keel e. lingua . Suupõhi on vaba ainult eesmises ja külgmises osas, tagapool on ta liitunud keelejuurega. Suupõhja limaskest moodustab keskjoonel keelekida ( frenulum linguae).
HAMBAD dentes
Hambad moodustavad ülemise ja alumise hammaskaare. Inimesel on kaks hammastust e. dentitsiooni- piimahambad ja jäävhambad. Hambumus on ülemise ja alumise hammaskaare suhe nende sulgseisu korral nii, et ülemine hammaskaar on poole ellipsi kujuline, alumine aga meenutab poolt parabooli . Seetõttu normaalse hambumuse korral ülemised hambad ületavad alumisi umbes 1/3 ulatuses.
Jäävhambad, ühel kaarepoolel on neid 8, seega kokku 32
2 lõikehammast, dens incisivus -toidu läbilõikamiseks
1 silmahammas, dens caninus -haaramiseks(murdmiseks)
2 eespurihammast, dentes praemolares -tükeldamiseks
3 purihammast, dentes molares -mälumiseks, viimane n.n. tarkusehammas ei pruugi alati lõikuda, või areneb rudimentaalsena e. alaarenenuna.
http://images.google.com/imgres?imgurl = http://images.google.com/imgres?imgurl =
Igal hambal on järgnevad osad: igemest väljaulatuv kroon ja igemega kaetud hambakael, luu sees alveolaarjätkesse kinnitunud üks või mitu hambajuurt. Hambakrooni ja kaela sisemuses paikneb hambaõõs (cavum), mis juure osas kitseneb hambajuurekanaliks. Hambaõõnes paikneb kohevast sidekoest hambasäsi (pulpa), mis sisaldab vere- ja lümfisooni ning rikkalikult närvikiude, mis sisenevad hambaõõnde juurekanali kaudu. Hamba põhilise kuju määrava osa annab dentiin e. hambaluu. Hambakrooni piirkonnas katab dentiini inimese keha kõige kõvem mineraliseerunud aine- hambavaap e. email.
Hamba kaela ja juure piirkonnas katab dentiini tsement . Hammas kinnitub hambasompu e. alveooli . Hambajuurest väljapoole jääb periodont s.o. sidekoeline hambaümbris, milles paikneb rohkelt veresooni, närve ja on valutundlik. Periodondi ülesandeks on ühendada hambajuurt alveooli seinaga .
Piimahambad on jäävhammastest ~2 korda väiksemad. Juured on krooniga võrreldes nõrgemini arenenud. Värvuselt piimjad või sinakas -valged (jäävhambad on kollaka varjundiga), arvult 20. Piimahammaste lõikumine algab u. 6 kuuselt ja peab 24 elukuuks olema lõppenud. Vahetumine jäävhammaste vastu algab 6 aastaselt ja u. 14-16 aastaks on kõik hambad vahetunud.( Piimahammaste valem 2102, jäävhammastel 2123.)
http://www.healthofchildren.com/images/gech_0001_0002_0_img0091.jpg
KEEL lingua (glossus)

Keel on limaskestaga kaetud lihaseline
elund, millel on 3 osa: tipp, keha, juur .
Limaskest keeleseljal keeletipu ja keelekeha piirkonnas on kaetud mitut liiki näsadega:
a.niitnäsad painevad kõikjal rohkearvuliselt, muudavad limaskesta sametjaks ja annavad sellele valkja värvuse. Omab mehhaanilist tähtsust.
b.vallnäsad arvult 6-16 paiknevad keele juure ja keha piiril ettepoole avatud V kujulises terminaalvaost eespool
c.seennäsad kõikjal laialipillatuna
d. lehtnäsad paiknevad keeleservadel.
Kolm viimatinimetatud näsa on seotud maitsetundlikkusega.
Keele juurepiirkond on väliselt ebatasane, siin asub lümfoidse koe kogumik-keelemandel.
Keele funktsioonid:
1. kõne 2. imemine 3. toidu segamine 4. mälumine 5. neelamine 6. maitsetundlikkus
SÜLJENÄÄRMED glandulae salivales
Väikesed süljenäärmed paiknevad keele-, huulte piirkonnas ja põseseina siseselt. Nimetatakse vastavalt asukoha järgi, suuruses nööpnõelapeast herneterani, võimalik kombelda ka läbi limaskesta.
Suured süljenäärmed.
Seinavälised, 3 paari.
a. Kõrvasüljenääre (glandula parotis)
kaalub u.30 grammi, asub mõlemal pool nägu, välisest kuulmekäigust eespool ja all. Juha avaneb