tagumise pinna - puudutab vasakut neeru ja neerupealist, põrna, kõhunääret ja ristikäärsoolt d) suhe peritoneumis suhtes magu paikneb intraperitoneaalselt ! 4. Maks a) mis läbivad maksaväratit (ristivagu)? a. hepatica propria, v. portae hepatis ja ductus hepaticus communis b) mis asub maksasagariku keskel? v.centralis c) mis asub portaalsagariku keskel? portaaltriaad - a. ,v. et ductulus interlobularis d) kuidas paikneb maks peritoneumi suhtes? mesoperitoneaalselt e) mis täidab vasaku sagitaalvao eesosa – lig. teres hepatis, tagaosa – lig. venosum d) mis täidab parema sagotaalvao eesosa - vesica biliaris, tagaosa - v. cava inferior a) milline kest paikneb kõhukelme all - tunica fibrosa b) milline jäljend on vistseraalpinnal paremal keskel, paremal taga - paremal keskel impressio duodenalis, paremal taga impressio renalis ja suprarenalis vasakul - impressio gastrica
·Akuutne salpingiit · Divertikuliit (lokaliseeritud <20% Keskmine perforatsioon) · Peensoole perforatsioon (mittevaskulaarne) ·Gangrenoosne koletsüstiit · Jämesoole perforatsioon letaalsus Raske · Soole isheemia 20-80% · Äge nekrootiline pankreatiit · Postoperatiivsed komplikatsioonid Kliiniline pilt Lokaalne leid parietaalse peritoneumi ärritus ja iileus Valu - äge perforatsioonivalu - süvenev difuusne kõhuvalu Kaitsepinge Kõhupuhitus Soolehäälte vaibumine soole paralüüs Üldised haigusnähud Palavik, külmavärinad Higistamine Tahhükardia, tahhüpnoe Higistamine Rahutus, dehüdratatsioon Oliguuria Sokk (septiline + hüpovoleemiline) Diagnostika Anamnees vanus ja tarvitatavad ravimid Valu iseloom Lokalisatsioon Intensiivsus Kiirgumine Üldised parameetrid Digitaalne rektaalne uurimine
· Reetina · Epifüüs · Hüpüfüüüsi tagasagar Neuraalharjad (ganglioniliist) · Kraniaalsed ja sensoorsed ganglionid · Neerupealise säsiosa · Pigmentrakud Mesoderm · Kraniaalne mesoderm · Lateraalne mesoderm Kolju Jäsemete sidekude ja Pea lihased ja sidekude lihased Hamba dentiin Pleura, perikardi ja · Paraksiaalne mesoderm peritoneumi serooskest (somiidid) Vere- ja lümfirakud Kehatüve lihased Kardiovaskulaar- ja Skelett (v.a. kolju) lümfisüsteem Pärisnahk e. dermis Põrn · Intermediaarne mesoderm Neerupealise kooreosa Urogenitaalsüsteem (incl. gonaadid, suguteed ja lisasugunäärmed) Entoderm · Hingamisteede epiteel (trahhea, bronhid, bronhioolid)
muutuva paksusega funktsionaalkiht, mis vastavalt menstruaaltsükli faasidele regulaarselt irdub ja taastub; b) emaka lihaskest e. müomeetrium on paks, kihid läbi põimunud – venib laienemisel ühtlaselt igas suunas; c) serooskelmet emaka pinnal nim. perimeetrium. Tupp (vagina, colpos): ca 10 cm pikkune torujas kopulatsioonielund vaagnapõhja lihaste vahel. Emaka sidemed: Emaka laiside (ligamentum latum uteri): Emaka laiside on peritoneumi duplikatuur (=2 kihti), mis ümbritseb naise sisesuguelundeid. Selle ülaserva sees on munajuhad (siit ülaosa nimetus: munajuha kinnisti e. mesosalpinx); tagumise lestme külge kinnituvad munasarjad (neil on ka väike munasarjakinnisti e. mesovarium) ja suurem osa laisidemest kulgeb emakalt vaagnaseinale (see osa on emakakinnisti e. mesometrium). Emaka servade ja kinnisti vahel on sidekoe kogumik, milles on veresooned ja närvid – see on parameetrium.
Hüpotüreodismi nähud: Nägu on ilmetu, pundunud ja kahvatu. Nahk on külm ja kuiv, nahaalune kude on paksenenud, võib esineda turse • Hääl on kähisev ja madal, kõne on aeglane, sageli esineb kuulmise häireid • Mõtlemise häired, unisus, depression, letargia • Isu on vilets, seedetrakti motoorika on vähenenud ja tavaline on kõhukinnisus • Lihaste nõrkus • Süda võib olla laienenud, võib esineda vedelik perikardi-, pleura- ja peritoneumi õõnes • Sageli esineb aneemia, hüperlipideemia • Juuste karedus ja väljalangemine • Menstruaaltsükli häired, menoraagia • Külma talumatus Kudedes kuhjuvad hüdrofiilsed glükoosaminoglükaani d, nt. hüaluroonhape, põhjustavad veega agregeerumisel müksödeemi. Hüpertüreodism Graves´i tõbi kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) retseptori stimulatsioon IgG antikehade poolt – 80% juhtudest. • TSH-st sõltumatu üleproduktsioon (toksiline adenoom või struuma)
ja seinte vahel. Normaalselt on selles ruumis vaid mõni ml seroosvedelikku! Mõnes kohas on elundite vahel väga sügavad sopised (recessus); suurim on mao taga – sel on omaette nimetus: rasvikupaun (bursa omentalis). Kõige sügavam koht peritoneaalõõnes on naisel pärasoole ja emaka vahel – pärasoole-emaka õõnestis e. Douglas`e õõs (proovide võtmine!). Mehel piiravad sügavaimat kohta pärasool ja kusepõis. Elundite asend peritoneumi suhtes: a) Intraperitoneaalne: peritoneum ümbritseb elundit (praktiliselt) igast küljest, moodustades tavaliselt ka kinnisti. N.: magu, peensool. b)Mesoperitoneaalne: peritoneum ümbritseb elundit suuremas osas, kuid mingi (suur) osa elundist ei ole peritoneumiga kaetud ja seega seina (vm.) küljes kinni. N.: maks, ülenev käärsool. c) Ekstraperitoneaalne: elund asub väljapool peritoneaalõõnt (peritoneum võib katta ühte külge); suur
keskjoonest. Mõõtmed: kaal ca 300g, suurus vastab ca inimese enda lõdvalt kokkupandud rusikale. Välised orientiirid: kujult tüvikoonus – ülal lame põhimik (basis), all kumera otsaga tipp (apex). Tiputõuge tunda 5-6 roidevahemikus. Põhimiku piirkonnas väljuvad ja sisenevad suured veresooned – eespool kopsutüvi, selle taga aort, veel tagapool veenid. Südame ümber on perikard, mis sarnaneb peritoneumi ja pleuraga. Südame seina ehitus: A.Endokard – südame sisekest, kaetud endoteeliga (õhuke sisemine rakukiht, sarnaneb siseelundite epiteeliga); endoteeli all on elastse sidekoe kiht, mis moodustab ka klapid. B.Müokard – südame lihaskest, kodade seintes 2-kihiline, kuni 3mm paks; vatsakeste seintes 3-kihiline, paremal ca 5mm, vasakul ca 15mm paks. Kodade ja vatsakeste lihased on eraldi ja töötavad ka eraldi! C
Ägeda abstsessi ravi kirurgiline puhastus ja drenaaz, vajadusel antibiootikumid. Sümptomaatiline või korduvalt infitseeruv siinus nõuab kirurgilist likvideerimist (tsüsti eemaldamine, tsüstotoomia, marsupialisatsioon). Suurte siinuste kirurgiline sulgemine võib vajada nahaplastikat. 43. Songad. Klassifikatsioon. Tüsistused. Diagnostika. Ravi. Song on ebanormaalne organi või koe protrusioon läbi defekti ümbritsevas seinas. Kõhuseina songade puhul on tegu parietaalse peritoneumi väljasopistusega läbi kõhuseina olemasoleva või sekundaarselt tekkinud avause. Songad on üks kõige sagedamaid kirurgilisi patoloogiad, meestel esinevad oluliselt sagedamini. Sagedasemad songatüübid meestel on kubemesongad ja nabasongad, naistel kubemesongad ja reiesongad. Songad tekivad tavaliselt kohtades, kus anatoomilise eeldusena on kõhuseina vastupanu survele nõrgem (locus minoris resistentia)
mesoperitoneaalselt (ülenev ja alanev käärsool, sapipõis, kusepõis) 3. kõhukelmeväliselt e.ekstraperitoneaalselt s.t. ainult nende eesmine pind on kaetud kõhukelmega (pankreas, neerud ja neerupealised, porn, kaksteistsõrmiksool) Vaagnaelundid on peritoneumiga kaetud vaid ülemisel pinnal. Maksa katab peaaegu täielikult peritoneum, mis kinnitab ta diafragma alumisele pinnale. Lestmete omavahelise hõõrdumise hoiab ära nende vahele jääv vedelik, mida sekreteeritakse peritoneumi rakkude poolt. Mehel on peritoneaalõõs täielikult suletud, naisel avanevad sinna munajuhad. Peritoneumiõõs pole avar ruum. Ta moodustab siseelundite ümber keerulise pilude süsteemi, mis pidevalt muutub seoses elundite liikumisega. Kõhukelme osaleb ainevahetuses kõhukelme seroosse vedeliku ja vere-lümfi vahel. Kattes siseelundeid kaitseb neid üksteise vastu hõõrdumise eest ja soodustab libisemist.Põletiku korral kaotab peritoneum oma sileduse ja
annaabi.ee 
