Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seedeelundid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kuidas jaotatakse suuõõs?
  • Mis on piiriks nende osade vahel?
  • Kui palju toodetakse ööpäevas sülge?
  • Milliste toitainete lõhustumine algab sülje toimel?
  • Mis on ja millest koosneb lümfoidne neelurõngas?
  • Mis on selle funktsioon?
  • Mis on peritoneum?
  • Milles seisneb mao funktsioon?
  • Kui palju toodetakse ööpäevas maomahla?
  • Milles seisneb peensoole funktsioon?
  • Mida toodab peensoole limaskest?
  • Kui palju toodetakse ööpäevas soolemahla?
  • Kui palju toodetakse ööpäevas kõhunäärmenõret?
  • Milles seisneb maksa funktsioon?
  • Kui palju toodetakse ööpäevas sappi?
  • Milles seisneb sapipõie funktsioon?
  • Milliste toitainete seedimisel osaleb sapp?
  • Milles seisneb jämesoole funktsioon?
 
 
Seedeelundite süsteemi kordamisküsimused 
 
1.
Nimetage seedekanali osad järgnevuses  

suuõõs   cavum  oris 

neel  
pharynx 

söögitoru   oesophangus 

magu        ventriculus, gaster 

peensool  intestinum tenue 

jämesool   intestinum crassum 

Pärak 
2.
Nimetage suured seedenäärmed ja mida nad toodavad 
*  Maks­ Sapisoolad, sapipigmendid,  kolesterool  
*  Kõhunääre­Toodab amülaasi, trüpsinogeeni ja  lipaasi  
*  Suured süljenäärmed­Toodavad amülaasi 
3.
Selgitage mõisted: 
Peristaltika   soole  lainelised  lihaskontraktsioonid,  mille  abil  liigub  edasi  soole  sisu,  mis  segatakse 
seedemahladega 
Dentitsioon  kahe hammastuse esinemine 
Defekatsioon roojamine 
Toitaine  on süsivesik,  lipiid , proteiin 
Toiduaine  on toitainetest koosnev aine. 
4.
Kuidas jaotatakse suuõõs? 
      *   suuesik  
*  pärissuuõõs 
Mis on  piiriks  nende osade vahel? Hambad 
5.
Hambad – ladina keeles Dentes 
Jäävhambaid on inimesel 32,   piimahambaid on 20 
6.
Nimetage hammaste tüübid  
* lõikehammas 
* silmahammas 
* eespurihammas 
* purihammas 
 
 
7.
Loetlege keele funktsioone: 
1. kõne  
2. imemine  
3. toidu  segamine   
4. mälumine  
5. neelamine  
6. maitsetundlikkus 
 
8.
Nimetage süljenäärmed ja nende juhade avanemiskohad 
Kõrvasüljenääre kaalub u.30 grammi, asub m
  õlemal p
  ool n
  ägu, v
  älisest k
  uulmekäigust e
  espool ja a
  ll. J
  uha a
  vaneb 

 
 
 
suhu  teise ülemise molaari (purihamba) piirkonnas suuesikusse. 
(Ala)lõuaalune  nääre  kaal  u.15g., asub  mõlemal  pool nägu alalõualuu nurga all, suupõhjalihastest allpool.  Juha  
avaneb  suupõhjas keelealusel lihakesel. 
Keelealune  nääre  kaal u.5g., asub suupõhjas limaskesta all, suupõhjalihastest ülevalpool, tal on palju väikeseid 
juhasid mis  avanevad  suupõhja keelealusel kurrul. 
 
Kui palju toodetakse ööpäevas sülge? 1,5L 
9.
Milliste toitainete lõhustumine algab sülje toimel?  Süsivesikud 
10.
Neelu    asend   
Ühendab suuõõnt söögitoruga ja ninaõõnt kõriga, olles ainsaks kohaks, kus õhu­ ja toiduteed ristuvad 
11.
 
1.
osad 
 
ninamine osa e.  ninaneel    
suumine osa, ulatub pehmesuulaest kõri juurdekäiguni 
kõrimine osa, on neelu alumine kõige pikem ja kitsam osa, mis paikneb kõri taga ja kõriga ühendab teda kõri 
juurdekäik. 
 
12.
Mis on ja millest koosneb lümfoidne neelurõngas? Mis on selle funktsioon? 
Koosneb kurgumandlitest, keelemandlist, tõrvemandlist ja neelumandlist ja funktsiooniks kaitsemehanism 
haigustekitajate vastu 
13.
Söögitoru    pikkus 25­30cm 
Funktsioon .Toidu juhtimine suust makku. 
1.
Ehituslik iseärasus 
Lihaskest
ülemises ⅓  vöötlihas, keskmises 
⅓  segalihas, alumises 
⅓ silelihaskude.  Lihaskest koosneb ringkihist ja pikikihist lihaskihist. 
 
14.
Kuidas jaotatakse kõhuõõs ja millised  elundid  vastavates osades asuvad 
1.
ülakõht   
2.
keskkõht 
 
3.
alakõht   
 
15.
Mis on  peritoneum ?  
Kõhukelme 
16.
Magu  lad. k. gaster 
 
Milles seisneb mao funktsioon? Mao funktsiooniks on toidu segamine, happeliseks muutmine ja 
lagundamine happe toimel. 
Maos on   a. aluseline     b.  neutraalne       c. happeline  keskkond 
Mao näärmete funktsioon: Toota sekreeti, mis lammutavad põhiliselt valke ( pepsiini  toimel). Samas leidub 
maos vähesel määral ka lipaasi, mis lammutab eeskätt piimarasvadele. 
 
Maomahlas leidub  süsivesikuid / valke / rasvu lõhustavaid fermente. 
       Pepsinogeen  lõhustab valke 
Lipaas lõhustab lipiide 
Soolhape   toime: .hapustab toidu ja lõpetab sülje α­amülaasi toime. Samuti hävitab soolhape mikroobe ja 

 
 
 
kindlustab happelise keskkonna, mis on vajalik ensüüm pepsiini toimeks – pH 1,5 – 3,5. Samuti soodustab 
soolhape raua imendumist  peensooles
 
Kui palju toodetakse ööpäevas maomahla? 2­3L 
17.
 Nimetage peensoole osad  ja lisage pikkus 
Kaksteistsõrmiksool ehk  duodenum  25cm 
Tühisool­2m 
Niudesol­3m 
Milles seisneb peensoole funktsioon? Peensooles lagundatakse valke edasi ning toimub toitainete 
imendumine verre. Samuti peensooles silelihased liigutavad toidumassi edasi. 
18.
Kirjeldage lühidalt peensoole limaskesta ehitust.  
Limaskest  omab rohkelt kurde, mida katavad  soolehatud  ­ s
  uurendavad i mendumispinda 3 k
  orda, e
  sinevad k
  ogu 
peensoole  ulatuses  ja  annavad  talle  sametise  ilme  (u.  4  miljonit,  kõige   tihedamalt   duodeenumis).  Lihaskest 
koosneb 2  kihist , seespool ring­, väljaspool pikikihist. Serooskest – ümbritseb väljastpoolt. 
 
 
Mida toodab peensoole limaskest?   soolenõret 
Kui palju toodetakse ööpäevas soolemahla? 1,5L 
19.
 Kõhunääre  lad. k pancreas  
 
      Nimetage, milliste toitainete lõhustamisel osaleb kõhunäärmenõre 
Toodab olulisi seedeensüüme – amülaasi (süsivesikute  lammutamine ), lipaasi (rasvade lammutamine) ja 
trüpsinogeeni (valkude lagundamine). 
Kui palju toodetakse ööpäevas kõhunäärmenõret? 1,5L 
20.
 Maks  lad. k. hepar        kaal 1,5kg 
Asukoht ülakõhus parempoolses osas 
 
Milles seisneb maksa funktsioon? Maksafunktsiooniks on võõrkehade  kahjutuks  tegemine (Inaktiveerib 
hormoone, veredepoo ja veedepoo, energia allikas, laguproduktide ekskretsioon) 
Kui palju toodetakse ööpäevas sappi? 800­1200ml 
21.
 Sapipõis  lad. k.  Bile   maht   40­60ml 
 Milles seisneb sapipõie funktsioon? Hoiustada sapivedelikku 
Milliste toitainete seedimisel osaleb sapp?  Lipiidid  
22.
 Milliste ühenditena omastab organism toiduga saabunud  toitained  
Valgud    aminohapped 
Rasvad   lipiidid 
Süsivesikud  monosahhariidid 
Vee ioonidena 
Vitamiinid vitamiinidega 
Mineraalained ioonidena 
23.
Nimetage, millised toitained imenduvad peensoolest  
Kõik toitained imenduvad peensoolest. 

 
 
 
24.
 Nimetage jämesoole osad ja lisage pikkus 
1.
umbsool­­7cm, mille juurde kuulub ka 
ussripik  appendix vermiformis­ 7cm 
 
2.
ülenev käärsool 
3.
ristikäärsool­­50cm 
4.
alanev  käärsool­­30cm 
5.
sigmasool  
6.
pärasool,  rectum  ­13cm
 
 
 
Milles seisneb jämesoole funktsioon? Ainete tagasiimendumine 
25.
Kirjeldage jämesoole seina ehitust  Limaskest ja lihaskest 
26.
Nimetage, mis  imendub  jämesoolest 
vee, mineraalsoolade, ka mõningate ravimite tagasiimendumine 
 

 
Seedeelundid #1 Seedeelundid #2 Seedeelundid #3 Seedeelundid #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-08-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 115 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rainis Käo Õppematerjali autor
Erakorralise meditsiini tehniku eriala küsimused-vastused anatoomiast.

Sarnased õppematerjalid

Seedeelundkond KL
3
docx

Seedeelundkond KL

12. Söögitoru pikkus 25-30 cm Funktsioon toidupala / booluse liigutamine makku (peristaltika abil) Seina ehituslik iseärasus lihaskesta ülaosa koosneb vöötlihaskoest ja alumine osa koosneb silelihaskoest- s.t et ei ole kogu ulatuses ühe laiune, vaid omab kitsusi ning tühjana on kokkulangenud olekus Söögitoru paikneb hingetoru taga. 13. Kuidas jaotatakse kõhuõõs 1. ülakõht epigastrium 2. keskkõht mesogastrium 3. alakõht hypogastrium millised elundid vastavates osades asuvad 14. Magu lad. k. gaster/ ventriculus Mao asend J-kujuline seedetrakti laienenud osa, paikneb epigastriumi vasakpoolses keskosas Mao osad 1. läviseosa- pars cardiaca 2. lukutiosa- pars pylorica 3. maokeha- corpus ventriculi 4. maopõhi- fundus ventriculi Paiknevus teineteise suhtes Milles seisneb mao funktsioon? maomahla produtseerimine, toidu seedimine ja lõhustumine, erinevate ainete ja vitamiinide imendumine Maos on happeline keskkond

Kategoriseerimata
Anatoomia ja füsioloogia II eksam
15
pdf

Anatoomia ja füsioloogia II eksam

1. SEEDIMINE Seedekanal 1) Suuõõs CAVUM ORIS 2) Neel PHARYNX 3) Söögitoru OESOPHAGUS 4) Magu GASTER 5) Peensool INTESTINUM TENUE 6) Jämesool INTESTINUM CRASSUM Lisaelundid - keel LINGUA - hambad DENTES - seinavälised seedenäärmed Suured seedenäärmed - maks HEPAR - eritab sappi - kõhunääre PANCREAS - eritab kõhunäärmenõret ja hormoone Soolkanali limaskest toodab soolenõret Peristaltika - soole lainelised lihaskontraktsioonid Peensoole osad on: 1) Kaksteistsõrmiksool DUODENUM 2) Tühisool JEJUNUM 3) Niudesool ILEUM Seedekanali seina ehitus Sein koosneb limas-, lihas- ja side/serooskestast. Limaskest tunica mucosa - värvuselt roosa, produtseerib lima, - limaskesta pind on enamasti sile, ebatasasusi tekitavad näsad, hatud, kurrud. - limaskesta rakud pole sarvestunud ega sisalda pigmenti, seetõttu on limaskest pehme ja läbipaistev, tema all paiknevad verekapillaarid annavad limaskestale roosaka

Anatoomia ja füsioloogia
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM
26
pdf

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM

● Suurrasvik ​OMENTUM MAJUS - algab mao suurelt kõverikult - katab põllena siseelundeid eest ● Kõhukelmeõõs - kõhukelme kahe lestme (parietaallestme ja vistseraallestme) vahel Kõhuõõne elundite paiknemine vistseraallestme suhtes 1. kõhukelmesiseselt​e INTRAPERITONEAALSELT - täielikult ümbritsetuna vistseraalsest kõhukelmest, mis kinnistina läheb üle seinmiseks peritoneumiks - elundid nagu ripuvad kinnisti abil kõhuseina küljes ja on liikuvad - elundite veresooned paiknevad kinnisti kahe lestme vahel - magu, tühi- ja niudesool, risti- ja sigmakäärsool, umbsool ja ussripik - maksa katab perituneum peaaegu täielikult, kinnitades ta diafragma alumisele pinnale 2. poolkõhukelmesiseselt​e MESOPERITONEAALSELT - ülenev ja alanev käärsool, sapipõis, kusepõis 3. kõhukelmeväliselt​e EKSTRAPERITONEAALSELT

Anatoomia ja füsioloogia
Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA
32
docx

Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA

34. Vererõhk Rõhk mida veri avaldab arterite seinale Norm. täiskasvanul 120/80 mmHg 35. Pulsisagedus On arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst. Sõltub Veresoone täitumisest verega ja südame kokkutõmbe tugevusest 36. Pulsi palpeerimine Randmel a. radialis Kaelal a. carotis Kubeme piirkonnas a. femoralis ANATOOMIA: KUSE-SUGUELUNDITE SÜSTEEM 1. Eritusfuntksiooni täitvad elundid organismis * Neerud Eemaldavad organismist valkude laguprodukte, vett ja soolasid. Aitavad vere osmootse rõhu konstantsuse säilitamisele * Kopsud Eritavad vett ja süsihappegaasi * Jämesool Eritab laguprodukte, sapipigmente ja mitmeid mineraalsooli * Nahk Valkude laguproduktid ja mõned soolad 2. NeerREN, neerud RENES. Parema neeru asukoht on 12 rinnalüli Vasaku neeru asukoht on 11 rinnalüli

Õendus
Seedeelundid
26
doc

Seedeelundid

vistseraalleste, mis moodustab kinnisteid e. mesenterium`e, kurde ja rasvikuid e. omentum. Kelme, mis katab siseelundeid, ladustab enesesse rasva ja moodustab kõhuõõnes suure- ja väikese rasviku. Suurrasvik katab põllena siseelundeid eest, algab mao suurelt kõverikult. Kõhukelme kahe lestme- parietaallestme ja vistseraallestme vahele jääb kõhukelmeõõs. http://www.your-mesothelioma-resource.com/Abdominal%20Cavity%20Showing%20Peritoneum.PNG Kõhuõõne elundid võivad paikneda vistseraallestme suhtes 3 asendis Tartu Tervishoiu Kõrgkool 10 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond 1. kõhukelmesiseselt e. intraperitoneaalselt s.t. täielikult ümbritsetuna vistseraalsest kõhukelmest, mis kinnistina läheb üle seinmiseks peritoneumiks. Need elundid nagu ripuvad

Bioloogia
Anatoomia-füsioloogia eksamiks
12
docx

Anatoomia-füsioloogia eksamiks

Papilla vateri on: kaksteistsõrmiksoole suur näsa Sphincter oddi on avaus, mille kaudu pääseb kaksteistõrmiksoolde sappi. Suurim keha nääre eesti ja ladina k: Maks(HEPAR) 1.5 kg Sapi funktsioon: peensooles rasvade seedimise kergendamine Süljenäärmete funktsioon: Toota sülge. Mao funktsioonid: maomahla tootmine; lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde; toitainete osaline imendumine toimub maos Nimetage kuseelundkonna elundid: neerud(RENES); kusejuha(URETER); kusepõis(VESICA URINARIA); kusiti(URETHRA). Kusejuha pikkus ja funktsioon: pikkus um. 30cm, 3-9mm piires. FN: Uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Kusepõie maht ja FN: 500-700 ml, uriini mahutamine Naise ja mehe kusiti pikkused ja FN: N. 3-3,5 cm M. 18-25 cm; kusepõie tühjendamine. Munasari (lad. OVARIUM, kr. OOPHORON) FN: munarakkude kasvamine, areng ning naissuguhormoone tootmine. Munajuha(TUBA UTERINA) FN: viljastumine

Anatoomia
Anatoomia-füsioloogia eksam
46
docx

Anatoomia-füsioloogia eksam

- 14. KÕRIKÕHR / KILPKÕHR 1) PÄRIS-HINGAMISELUNDID – KOPSUDE ALVEOOLID, TOIMUB GAASIVAHETUS ÕHU JA VERE VAHEL. 2)HINGAMISTEED – JUHIVAD SISSE- JA VÄLJAHINGATAVAT ÕHKU 2. KUIDAS JAOTATAKSE HINGAMISELUNDID KLIINILISES PRAKTIKAS?- 1) ÜLEMISED HINGAMISTEED: KOOSNEVAD – NINAÕÕS KOOS NEELU NINAMISE OSA JA KÕRIGA 2) ALUMISED HINGAMISTEED: HINGETORU JA TEISED ÕHKU JUHTIVAD ELUNDID 3. MILLE POOLEST ERINEB HINGAMISELUNDKONNA EHITUS TEISTEST ELUNDKONDADEST?- SEINTE TUGEV LUUSTIK VÕI KÕHREST SKELETT, MIS EI LASE NEIL KOKKU LANGEDA JA ON ALATI TÄIDETUD ÕHUGA 4. MILLISED ON JA KUS ASUVAD NINAKÕRVALURKED/KOOPAD (SIINUSED)?- ON→ ÜLALÕUALUU-, OTSMIKULUU – JA PÕHILUU-URGE, SÕELLUURAKUD. ASUVAD→ ÜLALÕUALUU- JA OTSMIKULUU-URGE NING EESMISED JA KESKMISED SÕELLUURAKUD AVANEVAD ÜLEMISSE NINAKÄIKU. 5. KOPS ld.k

Anatoomia
Anatoomia lühidalt
11
docx

Anatoomia lühidalt

toitainetega. Kopsualveool- kopsu kõige väiksem anatoomiline-funktsioonaalne ühik, e sombud, mis teostavad kopsude peamist gaasivahetust. Kopsukelme ­ pleura- serooskelme, mis on mõlema kopsu ümber. Pleuraõõs- koht, kus vähesel määral on serooset vedelikku, et vähendada kopsukelme hõõrdumist hingamise ajal. Pleuraõõnes EI OLE ÕHKU Mediastiinum ehk keskseinand- ruum, mida täidavad kahe kopsu vahel paiknevad elundid. Bronhiaalpu ­ kopsude sees olev võrgustik, mis juhib õhku kopsualveoolidesse. Inspiirium- korduv rütmiline sissehingamine Ekspiirium- korduv rütmiline väljahingamine Hingamistüübid:diafragmaalne ehk kõhuhingamine, rinnakuhingamine, segahingamine Hingamisagedus- hingamisliigutuste arv minutis Hingamismaht- on ühe tsükkli jooksul sisse või väljahingatava õhu hulk Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sissse või väljahingatud õhu hulk Pneumotooraks- õhkrind

Anatoomia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun