paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse A katkemiseta (nn. plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses. A T E A D U S antiklinaal sünklinaal pos. kurd neg. kurd eksogeensed Maa välisenergia mõjul tekkinud M glatsiaalsed mandrijää või liustike kulutav kuhjav tegevus A A T E A D U S www.earthscienceworld.org eksogeensed Maa välisenergia mõjul tekkinud M
Sündis 3. oktoober 1895 Konstantinovo Rjazani kubermang Talupoja perekonnast Suri 28. detsember 1925 Leningrad Sensuaalne küla- ja looduslaulik Gümnaasium Moskva (trükkikoda) Rahvaülikool Petrograd (Blok) Värsked, elurõõmsad, looduslähedased värsid Moeluuletaja 1916. a esikkogu " Radunitsa " Revolutsioon (nukrus, isiklik kurbloomus) Igast embusest hinge jääb kurd. Ei mind keegi saa endale päris. Minu õnn on nii terav ja kurb, et ta elu mul tükkideks närib. 1919. a liitus imazinistidega * täielik vabadus ainestiku ja luulevormide valikul * esmatähtis stiilikujund * ekstravagantsed ideed * tormiline eluviis Sõit Moskvast Volgamaale 1921. a ameerika tantsijanna Isadora Duncani Reisimine mööda Euroopat Hukatus , koduigatsus 1923. a naasis Venemaale Polnud enam moes depressioon Parimad ja siiraimad värsid Sõber, hüvasti, muleesonminek
profundus- sügav Concha- karbik Fibra- kiud proximalis- lähimine Costa- roie Gingiva- ige sinister- vasak Crista- hari Glandula- nääre superficialis- pindmine Lamina- leste, plaad Retina- võrkkest ventralis- kõhtmine Lingua- keel Palpebra- silmalaug acromion- õlanukk Mandibula- alalõualuu Plica- kurd, volt articulatio- liiges Maxilla- ülalõug Commissura- nide brachium- õlavars Orbita- silmakoobas Glandula suprarenalis- canalis- kanal, toru Raphe (kr.), es- õmblus neerupealis cingulum- vööde Scapula- abaluu clavicula- rangluu Spina- oga, hari coccyx- õndraluu Vena- veen costa- roie Vertebra- lüli dens- hammas Patella- põlvekeder
LAAMTEKTOONIKA Litosfäär liigendub plaatideks ehk laamadeks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Ookeanilaamade külgsuunalist lahknemist nim spreedinguks. Laamade liikumise põhjus on lihtne-soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale, mis paneb vahevöö konvektiivselt liikuma, mis omakorda purustab hapra litosfääri üksikuteks tükkideks ehk laamadeks, mis edaspidi üksteise suhtes liikuma hakkavad Ehkki vahevöö on valdavalt tahke, liigub ta siiski konvektiivselt , ehkki liikumiskiirus jab reeglina vahemikku mõnest mm, kuni mõne cm-ni aastas. Kurrutused- laamade kokkupõrgetel toimuvad kivimite kurrutused , kuna kivimeid mõjutavad suured jõud. Kivimite teke- laamade liikumise tagajärjel pääseb magma pinnale, mille jahtumisel tekivadki kivimid Ookeaniliste laamade eemaldumine- (ookeanide keskahelikud) magma pääseb tekkivast lõhest pinnale, jahtub ning tekkib uus maakoor. Kuna magma tungib pinnale te...
- sidemed + musculus thyrohyoideum - Sidemed: membrana thyrohyoidea ligamentum thyrohyoideum medianum et laterale - neelamisel aitab kõrikaanele survet avaldada kõrirasvkeha – corpus adiposum laryngis ligamentum hyoepiglotticum + ligamentum thyrohyoideum medianum = nendevahelises ruumis KÕRIJUURDEKÄIK – ADITUS LARYNGIS - paikne peaaegu frontaalselt ja avaneb neeluõõnde - eest: kõrikaane ülaserv - küljed: pilkkõhre-kõripealise kurd – plica aryepligottica (köbrukesed) - taga: pilkkõhrede tipud + kõhredevahelist sälku ümbritsev pilkkõhredevahe-kurd – plica interarytenoidea KÕRIÕÕS JA HÄÄLEAPARAAT - pilkkõhrede hääljätketelt lähtub kilpkõhrenurga sisepinnale hääleside – ligamentum vocale - pilkkõhrede anterolateraalselt pinnalt kilpkõhrenurga sisepinnale esikuside – ligamentum vestibulare - plica vocalis + plica vestibularis
Seedeelundid 1. Suuõõs: Algab suupiluga(rima oris), lõppeb kurgukitsusega(isthmus faucium) 2 osa: suuesik(vestibulum) ja pärissuuõõs(cavitas oris propium), nende vahel hambad ja igemed. Seinad: ülal suulagi(palatum), külgedel põsed(buccae), ees huuled(labia), all suupõhi(fundus oris). Suulagi(palatum): a) Kõrvalsuulagi(palatum durum) – eesmine 2/3, sees luud, submukoosa tihe ja liitunud periostiga. b) Pehmesuulagi(palatum molle) – tagumine 1/3, sees lihased, lõpus kurgunibu(uvula). Sünonüüm: suulaepuri(velum palatinum) Sees lihased (kokku 5 paari): a) koljupõhimikult suulakke (tõmbavad üles): 1. suulaepurje tõstur; 2. suulaepurje pingutaja. b) suulaest keelde ja neelu seina (tõmbavad alla): 3. suulae-keele lihas; 4. suulae-neelu lihas. c) kurgunibu sees 5. kurgunibulihas Suupõhi(fundus oris) Moodustatud peamiselt lihase poolt: a) alt tugevdab: kakskõhtlihase eesmine kõht b...
cartilago kõhr papilla näsa cavitas õõnsus pars, patres osa, osad cavum õõs plexus põimik centrum keskus plica kurd collum kael processus (proc.) jätke corpus keha protuberantia mügar cortex koor crista hari radix juur curvatura kõverik ramus haru recessus sopis
caput pea ostium suistik cartilago kõhr cavitas õõnsus papilla näsa cavum õõs pars, patres osa, osad centrum keskus plexus põimik collum kael plica kurd corpus keha processus (proc.) jätke cortex koor protuberantia mügar crista hari curvatura kõverik radix juur ramus haru discus ketas recessus sopis dorsum selg regio piirkond
Ahmedit kehastas Yasser Talib, kes vaatamata oma vähesest vanusest väga raske ja mitmetahulise rolliga hätta ei jäänud. Tal õnnestus hästi kujutada Iraagis elavat tüüpilist vaeslast, kes hoolimata oma vähestest materiaalsetest võimalustest ja virelevatest heitlustest ikkagi elu üle rõõmu oskab tunda. Ahmedi vanaema mängis Shazada Hussein. Ahmedi vanaema oli tüüpiline Iraagi vana naine, kes ei ole kunagi saanud haridust, ning seetõttu ka ei oskanud lugeda ja kuna ta oli kurd, siis ei osanud ta ka teiste kohalikega suhelda, mistõttu oli ta ühiskonnast eraldatud. Taolised olukorrad tekitavadki Iraagis olukorra, kus on tekkinud lõhestunud ühiskond ja eraldi hoidvad kultuurigrupid, kes omavahel halvasti läbi saavad. Shazada Husseini näitlejatöö oli filmi arengu seisukohapealt hea, kuid minu jaoks jäi see natukene kuivaks ja ta ei suutnud mind eriti temale kaasa elama panna. "Paabeli poeg" paneb publiku mõtlema erinevate ühiskonna probleemide üle, mis
kihtvulkaanid.N:Etna.5.Kehalaine:kerapinnalaadsete frontidena nagu helilaine õhus.Eristatakse kiiremaid P-laineid e pikilaineid mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvateja välja venivate impulssidena.S-laineid e ristilaineid.Pinnalaine:Piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist.Pinnalained levivad kehalainetest aeglasemalt.Rayleighi lained panevad maapinna lainetama.Lovei lained aga võnguma. Selgita:Uue mandrilise maakoore teke- Kurd mäestike teke-maakoore kokkusurumis piirkonda laamade põrkepiirile tekkiv plastiliselt deformeeritud kurrutatud kivimitest mäestik.Vulkaani purskega kaasnevad nähtused-Peale purske eraldub palju veeauru ja mürgist süsinik-ja vääveldioksiidi ning N,Cl,Fjt ühendeid.Nõlvaprotsess-Varisemise korral langevad või veerevad kivimiosad nõlva jalami suunas.Tagajärjeks on nõlva ülemise osa järsemaks ja alumise osa laugemaks muutumine.Libisemise korral liiguvad kivimiplokid või
Igikeltsatekkelised. Need pinnavormid on külmumise tagajärjel tekitatud nt. polügonaalpinnas ja termokarst 7. Dobsoni ühik Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. See vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele (mm) merepinna tasemele normaalrõhule (1atm) temperatuuri o kraadi; 8. Eksogeensed pinnavormid- Maa välisenergia mõjul tekkinud- päikeseenergia on liikumapanevaks jõuks. 9. Sünklinaal ja antisünklinaal - vaod Sünklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas. Sünklinaali keskosa koosneb seega noorematest kihtidest kui ääreosad. Antisüniklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Antiklinaali keskosa koosneb seega vanematest kihtidest kui ääreosad. F 1. Maa pikalaineline kiirgus, kuidas tekib? Pikalaineline kiirgus- soojuskiirgus, Maa õhkkonna ja aluspinna elektromagnetkiirgus vahemikus 4100 µm
Mis on leetumine? mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Mis on soo? looduslik ala, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub soomulla ehk turbana. Kurd on tektooniliste Kirjelda maakoore kurrutusi, teket, tagajärgi. - jõudude tulemusena tekkinud kihiliste kivimite paine. Kurrud tekivad enamasti tektooniliste survepingete (horisontaalpingete) tulemusena, kuid võivad tekkida ka maakoore vertikaalsete liikumiste tulemusena Kirjelda maakoore rikkeid ja nende tekke mehhanisme. Rikked on näiteks lõhed ja murrangud. Tekivad siis, kui Mis on lihtkraater? Lihtkraater on negatiivne pinnavorm, mille sügavaim koht on kraatri keskel
Orundid -piklikud laiapõhjalised avatud pinnavormid Balti klint -kulutus astang Platvorm -suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristallsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kuurutamata kivimitega pealiskorrast Pinnakate -pealiskorra pindmine osa, mis koosneb pudetatest setetest Aluspõhi -kõik pinnakatte all olevad kivimid Kilp -aluskorra positiivne kurd, mis ulatub läbi pealispinna ja paljandub otse maapinnal Eesti aluskord -koosneb kristalsetest kivimitest (graniit, gneiss, kvatsiit), pealis-korra moodustavad vanaaegkonnas meredes kulunud settekivimite lasund Kuesta -A sümetrilise läbilõikega reljeef Ürgorg -sügavad aluspõhjaga lõikuvad orud Loopealne e. alvar -paetasandiku osa, kus pinnakate on väga õhuke või puudub
võimalik maj. Kasutada. Settekivim- kivim, mis on tekkinud metmesuguste setete kivistumisel, harilikult kihiline ja võib sis. Kivistisi. Rift- maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe Kurrutamine- Kahe laama kokkupõrge deformeeruib kummagi serve. Kivimid ja setted, mis sellesse tsooni jäävad, surutakse tugevasti kokku- kurrutatakse. Kurdmäestik- mäestik, kus maakoorekihid on geoloogiliste sisejõudude mõjus surutud lainekujulistesse voltidesse: kurd on sisejõudude toimel tekkinud maakoorekihtide lainekujuline käänd. Kaldeera- suur järskude ja astmeliste veerudega katlataoline nõgu vulkaani või selle koonuse ülaosas. Kilpvulkaanid- vulkaanid, mis purskavad rahulikult, laava on väga vedel, valgub üle kraatri serva ja moodustab lameda kuhiku. Maavärin- maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. Seismologiajaamad- jaamad, mis tegelevad maavärinate põhjuste, leviku uurimise, maavärinate esinemise ennustamisega
aja vältel maakoore suures sügavuses. Plastilistel deformatsioonidel tekkivad kurdmäestikud (n Alpid ja Himaalaja), habrastel deformatsioonidel tektoonilised lõhed ja murrangud. 2. Kirjelda maakoore kurrutusi, teket, tagajärgi. Kurrutumine on Maa sisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Antiklinaal on positiivne (e ülespoole suunatud) kurd. Sünklinaal on negatiivne (e allapoole suunatud) kurd. 3. Kirjelda maakoore rikkeid ja nende tekke mehhanisme. Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. Rikked tekivad väga mitmesugustel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenevad rikete tekke läbi. Enamasti on rike kaht kivimkeha lahutav pind, mida nimetatakse ka rikkevööndiks. Rikked jagunevad lõhedeks ning murranguteks. Lõhe on rike
Murrangute tüübid: - nihkemurrang - kaldmurrang - langatusmurrang - kerkemurrang - langatusmurrang - lüstriline murrang Lüstriline murrang langatusmurrang, mille laugeneb murrangupind läheb sügavuses üle horisontaalseks lõigutuspinnaks - Millised on võimalikud kivimkeskkonna pingeväljad ja deformatsioonid? · survepinged, venituspinged, nihkepinged · paindedeformatsioonid: kurd, venitud, külgpaine · rebenddeformatsioonid: kerke-, langatus-, nihkemurrang - Mis on kurru elemendid ja tüübid? · sümmeetriline kurd · sukelduv kurd - Mille poolest erineb antiklinaal sünklinaalist? antiklinaal tõuseb üles, sünklinaal vajub alla - Milline murrangutüüp ilmneb venituspingete väljas? lüstriline murrang Maavärinad
1. Kuidas kogutakse tänapäeval andmeid Maa siseehituse kohta? Puurid, puuraugud; vulkaanide uurimine; seismiliste lainete uurimine; kivistused. 2. Millega tegelevad geoloogid? Geoloogid tegelevad Maa siseehituse, kivimite uurimisega. 3. Millistel elualadel vajatakse geoloogilisi uuringuid? Geoloogilisi uuringuid vajatakse näiteks ehituses, maavarade kaevanduses, kaevude rajamisel. 4. Töö näiteid piirkondadest, kus maakoor kerkib või vajub. Lääne-Eestis kerkib, Tiibetis ja Hollandis vajub. 5. Kuidas muutub kivimainese tihedus Maa sisemuse suunas? Mis on selle põhjuseks? See suureneb, kuna suureneb rõhk. 6. Mis vahe on maakoorel ja litosfääril? Litosfääri moodustavad maakoor ja selle all olev kivimiline osa (astenosfääri peal olev osa) 7. Miks on ookeaniline maakoor tunduvalt noorem kui mandriline maakoor? Sellepärast, et ookeaniline maakoor on õhem ning on püsivas muutumises. 8. Selgita konvensioonivoolude...
Need pinnavormid on külmumise tagajärjel tekitatud nt. polügonaalpinnas ja termokarst Dobsoni ühik Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. See vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele (mm) merepinna tasemele normaalrõhule (1atm) temperatuuri o kraadi; 3 mm paksune osoonikiht vastab 300 DU-le. Eksogeensed pinnavormid- Maa välisenergia mõjul tekkinud- päikeseenergia on liikumapanevaks jõuks. Sünklinaal ja antisünklinaal Sünklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas. Sünklinaali keskosa koosneb seega noorematest kihtidest kui ääreosad. Juhul kui maapinnani ulatuva sünklinaali keskosas olevad kihid on ära kulutatud, võib sünklinaal moodustada negatiivse pinnavormi. Tekkinud vagumus võib, aga olla ka setteid täiskantud ja muidugi võib sünklinaalist moodustuda ka positiivne pinnavorm. Seda juhul, kui sünklinaali ääreosade kihid on pehmemad ehk alluvad paremini kulutusele.
välisdünaamilised protsessid(post glatsiaalsed) ja kaasaegsed(jõelised, merelised, soolised jne) mille osa on ka inime ja tegevustest tulenev. Geograafia maastik on kirjeldav, elemedipõhine, inimgeograafia maastik inimese põhine. Bioloogia maastik on elupaigapõhine. Maakoore kõikuvad liikumised Kõikuvate liikumiste puhul vaadeldakse maakoore vertikaalsuunalisi s.o. vajumisi ja kerkimisi. Kurrutusliikumised Antikliaal ehk kohr Positiivne kurd, kihid on kallutatud võlvist mõlemas suunas eemale. Antiklinaalsed Diapiirkurrud võivad levida eestis, ei ole endogeensed protsessdi. Tekivad niimoodi, et on kahelubjakivi vahel on savi ja kui jää liikus üle, siis jääkoormuste tõttu savi.. Rahulikel aladel platvormidel kujunevad antekliisid ja sünekliisid, kilbid. Maavärinad Tektoonilised: maa vahevööd või maakoores esinevate sisepingete lahendus
polügonaalpinnas ja termokarst 7. Dobsoni ühik Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. See vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele (mm) merepinna tasemele normaalrõhule (1atm) temperatuuri o kraadi; 3 mm paksune osoonikiht vastab 300 DU-le. 8. Eksogeensed pinnavormid- Maa välisenergia mõjul tekkinud- päikeseenergia on liikumapanevaks jõuks. 9. Sünklinaal ja antisünklinaal Sünklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas. Sünklinaali keskosa koosneb seega noorematest kihtidest kui ääreosad. Juhul kui maapinnani ulatuva sünklinaali keskosas olevad kihid on ära kulutatud, võib sünklinaal moodustada negatiivse pinnavormi. Tekkinud vagumus võib, aga olla ka setteid täiskantud ja muidugi võib sünklinaalist moodustuda ka positiivne pinnavorm. Seda juhul, kui sünklinaali ääreosade kihid on pehmemad ehk alluvad paremini kulutusele.
kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn. plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses. 2. Kirjelda maakoore kurrutusi, teket, tagajärgi. Kurrutumine on Maa sisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Antiklinaal on positiivne (e ülespoole suunatud) kurd. Sünklinaal on negatiivne (e allapoole suunatud) kurd. nt: kurdmäestikud 3. Kirjelda maakoore rikkeid ja nende tekke mehhanisme. Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. Rikked tekivad kivimite habraste deformatsioonide tulemusena. Lõhe on rike kivimeis, mille puhul on toimunud ainult kivimkeha katkemine. Murrang on rike kivimeis, mille puhul kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud. Lühivastused (1-2p): 1. Mis on lihtkraater? Too näide. Lihtkraater on negatiivne pinnavorm, mille sügavaim koht on kraatri keskel, n Kaali kraater Saaremaal,
Absoluutne peegeldaja k=0, a=1. Absoluutseks õhuniiskuseks nim 1m3 niiskes õhus leiduva veeauru massi g. Absoluutselt must keha- k=1, a=0, Ajavööndid- mudel: seesmist, 15° tagant eristatud meridiaanidega ketast pöörates nihkuvad vastavad paigad kaardil vastava kellaajaga märgitud välisketta kohale. 15° kaarepikkust= 1 tund. Antisünklinaalid ehk Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Atmosfääri osad: troposfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfääri tsirkulatsioon on oluline soojuse, niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilanssi seisukohast. Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest
3. Mis on kaldeera? Vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm 4. Mis on nekk? Nekk on vulkaani lõõri täitnud ja vulkaanikoonuse kulumisel sammasja jäänukina säilinud vulkaanilisest kivimist keha 5. Mis on (tektooniline) lõhe? Lõhe on rike kivimeis, mille puhul on toimunud ainult kivimikeha katkemine. 6. Mis on (tektooniline) murrang? Kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud 7. Mis on sünklinaal? Sünklinaal on negatiivne (ehk allapoole suunatud) kurd. 8. Mis on antiklinaal? Antiklinaal on positiivne (ehk ülespoole suunatud) kurd. Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjelda maakoore plastilisi ja hapraid deformatsioone. Plastiline deformatsioon- maakoor paindub või muudab vormi ning peale pinge eemaldamist keha ei taasta oma esialgset kuju. NT: kurdmäestikud (Alpid ja Himaalaja). Habrastel deformatsioonidel tekivad tektoonilised lõhed (esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina) ja murrangud. 2
1) laamade põrkepiiridel, ookeani süvikute ja kollideeruvate kontinentaalsete laamade piirkonnas on valdavad survepinged (Himaalaja, Alpid) 2) laamade lahknemispiiridel, ookeani keskahelike ja kontinentaalsete riftiorundite piirkonnas (Ida- Aafrika) valdavad venituspinged, 3) laamade nihkepiiridel transformsete murrangute piirkonnas valdavad nihkepinged (San Andreas). Pingedeformatsioonid kurrud: kurd, venitus (õhenemine), külgpaine, Rebenddeformatsioonid murrangud: kerkemurrang, langatusmurrang, nihkemurrang. Maakoore tüüpilised deformatsioonistruktuurid: monoklinaal, kurd, murrang. Monoklinaal kihtide horisontaalselt kallutatud lasuvus - võib tekkida nii plastilistel kui rebenddeformatsioonidel. Geol. struktuurid, mille puhul kivimikihid on ühesuguse kallakusega. Iseloomustavad rõhtsiht ja kallakus. 102. Kivimite elastsed, plastilised ja haprad deformatsioonid
Litosfäär. Litosfäär maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahvöö tahest ülaosast. Litosfäär on liigendunud laamadeks. Astenosfäär vahevöö ülaosas paiknev sfäär, kus kivimid on mõningases ülessulanud olekus (plastilisus). 50 (ookean) või 200 (mäestik) km sügavusel. Moho pind maakoore ja vahevöö eraldusvöönd. Mandriline maakoor · Ulatus: 5-75 km · Keskmine tihedus: 2,7 g/cm3 · Peamised kivimid: graniit, basalt, settekivimid · Temperatuur: 0-600°C · Aine olek: tahke · Paksus: paksem · Vanus: üle 4 miljardi, vanem Ookeaniline maakoor · Ulatus: ...-10 km · Keskmine tihedus: 3,0 g/cm3 · Peamised kivimid: basalt, setendid · Temperatuur: 0-600°C · Aine olek: tahke · Paksus: õhem · Vanus: üle 180 miljoni, noorem näitaja Mandriline maakoor ...
Aeratsioonivöönd-maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku. Alliitne murenemine-niiskes troopilises kliimas toimub murenemine, mille käigus mineraalid lagunevad kiiresti. Murenemiskoorikust leostub ränioksiid välja ja paigale jäävad vett sisaldavad raud- ja alumiiniumoksiid, mis annavad mullale punase värvuse. Astenosfäär-ookeanide all ~50km, mandite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningasse ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Atmosfäär ehk õhkkond-maa sfäär, maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäärifront-kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Eristatakse sooja(kui soojem õhumass liigub külmema õhumassi peale), külma (külmem õhumass liigub soojema õhumassi alla) ja statsionaarset fronti(kui front on mitu päeva paigal seisnud).Bioloogiline murenemine-valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Mõju võib olla füüsikaline(puujuure kasvam...
Hingamiselunditeks on lõpused (veetigudel) või kops (maismaatigudel ja veetigudel) Teod on liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne kui ka munarakud. Kojata teod on nälkjad. Teod moodustavad ühe lüli looduse aineringes. Nad töötavad ümber suure osa taimsest massist. Ning ise on nad toiduks paljudele loomadele (konnad, pardid) Koda limuste koha kattev ja kaitsev kõva lubiainest moodustis Mantel limustel koja all paiknev naha kurd, mis katab keha ja eritav koja moodustumiseks vajalikku lubiainet. Hõõrel arvukate kitiinhambakestega riivitaoline elund tigude suuõõnes toidu hankimiseks ja peenestamiseks. KARBID ON PEATA LIMUSED Karbid elavad nii mageveekogudes kui ka meredes Karpidel puudub pea. Keha kaitseks on neil kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda. Kojapoolmeid saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil.
Instuderingsfrågor inför tentamen i fonetik och fonologi: 1. Definiera skillnaden mellan vokaler och konsonanter med avseende på: a) produktion och b) funktion. Fonetik light . s. 43. Produktion- vokalerna har õppen ljudkanal längs en mittlinje genom svalg och mun. De är tonande, de har ingen spärr! Konsonanterna har avspärrad eller kraftig förträngd passage längs denna mittlinje.De har ngt hinder!! Vilken typ av hinder? Fullständigt stopp- p, Funktion- Vokalerna utgör stavelsekärnor, men sonora konsonanter som l, r, m, n har också stavelsebildande eller syllabisk funktion. En stavelse består av en vokal och en eller flera konsonanter. Ibland kan vokalerna sakna stavelsebildane funktion- då är de osyllabiska. Konsonater bara fyller stavelser. 2. Ge exempel på svenska enstaviga ord som innehåller följande ljud (stryk under ljudet, dvs. här = grafemet, i ordet, samt det fonetiska tecken): Vokaler : a) en rundad bakre halvöppen, månne,...
LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; mandriline Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alune maakoor. maakoorr Ookeaniline maakoor - ookeanide alune, peamiselt basaltsetest ookeaniline maakoor kivimitest koosnev maakoor. maakoorr litosfäär Litosfäär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfäär plastiline astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on vahevöö liigendunud laamade...
reljeefist.Pinnavormideks võib olla jõeorg, voor, sandur, aga ka näiteks tuhamägi. Pinnavormi suurus ei ole piiratud. Pinnavormiks on nii Himaalaja mäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid). -pinnavormid võivad tekkida vulkaanide tegevuse tagajärjel, veevoolu või tuule mõjul, pinnavorme võivad kujundada liustikud, meri, igikelts, gravitatsioon ja ka inimene. 30. Sünklinaal ja antiklinaal, murrangud. -Sünklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas. Sünklinaali keskosa koosneb seega noorematest kihtidest kui ääreosad. Juhul kui maapinnani ulatuva sünklinaali keskosas olevad kihid on ära kulutatud, võib sünklinaal moodustada negatiivse pinnavormi. Tekkinud vagumus võib, aga olla ka setteid täiskantud ja muidugi võib sünklinaalist moodustuda ka positiivne pinnavorm. Seda juhul, kui sünklinaali ääreosade kihid on pehmemad ehk alluvad paremini kulutusele.
Murranguks nimetatakse rikkeid, mille puhul mööda lõhepinda kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud paraleelselt kas vertikaalselt või horisontaalselt astangud 55. Kurrutamine, sünklinaalid, antisünklinaalid Kurrutamine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja ülekummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Sünkliaalid on positiivne kurd ja antisünkliaal negatiivne kurd 56. Liustike tüübid, nende setted Klimaatiline lumepiir tähistab ala kus aasta jooksul maapinnale langev lume kogus on võrdne sulamisvete ja auramisega ära kantava sademete kogusega Aluspinna kallakuse (mägiliustikud), jää suure paksuse tõttu (mandriliustikud) ja kui jää hakkab liikuma (jääliustikud). Limnoglatsiaalsed liustike või mandrijää sulamisvee järvedes settinud pinnavormid
[3, 5, 7] Kudemise ajaks seljauimed kõrgenevad, emastel moodustub pärakuuim, isastel pikk (umbes 4 mm) ja peenike genitaalnäsa (paaritusorgan). Narmad suuketta serval on isastel suuremad ja eredavärvilised, emastel peaaegu puuduvad, väikesed. Värvus võib isegi naaberjõgedes varieeruda. Selg veidi rohekas, pronkspruun, küljed oliivrohekad- pronksjad kuni hallid, kõht hallikaskollakavalge; seljauimed läbipaistvad, oliivrohekalt kollakad. Tagumise seljauime alusel tume kurd, eesmisel uimel on see kitsam. Sabauim kahkjalt pigmenteerunud. Läbi naha kumavad tihedate püstjoontena lihassegmentide piirid. Keskmiseks ojasilmu pikkuseks on 20 cm ja elueaks peetakse 7 a. Kromosoomide arv 2n = 146. Sugu- ja kudemisküpsete, koelmule kogunenud ojasilmude pikkus varieerub 10-16 cm piirides. Emased ojasilmud on keskmiselt isastest pikemad. Vastsete pikkus on enamjaolt pikem kui jõesilmul. Ka marjaterad paisuvad ojasilmul veidi suuremaks kui jõesilmul.
KÕRIJUURDEKÄIK ADITUS LARYNGIS - paikne peaaegu frontaalselt ja avaneb neeluõõnde - eest: kõrikaane ülaserv - küljed: pilkkõhre-kõripealise kurd plica aryepligottica (köbrukesed) - taga: pilkkõhrede tipud + kõhredevahelist sälku ümbritsev pilkkõhredevahe- kurd plica interarytenoidea KÕRI LARYNX KÕRIÕÕS JA HÄÄLEAPARAAT
saaks. Sonis palju tütardest, proua Vauquer tahtis saada u 200 franki, Eugéne oli sunnitud pantima Delphine kuldkella. Eugéne läks Anastasie juurde, ütles, et tuleb kui saab, Delphine ütles, et on haige, kuid kui nägi, et kella pole, oli valmis kohe minema. Kodus opereerisid Bianchon ja arst isa Goriot, kuid see ei aidanud. Sylvie aitas õpilastel linad vahetada, isa Goriot pani käed poiste peadele, arvas et tütred tulid, langes koomasse. Anastasie jõudis kohale, oli kurd, Delphine teenija ütles, et tema ei tule, oli tüli. Söögilauas käituti inetult, isa Goriot suri, Boianchon ja Eugéne korraldasid väikesed matused, Delphine ja Anastasie ei tahtnud maksta. Proua Vauquer võttis isa Goriot kaelast kuldketi ära, kuid Eugéne pani tagasi. Kui isa Goriot maeti, oli tütarde tühjad tõllad kohal, mõni teenija ka. Eugéne otsustas, et maksab tütardele kätte, läks Delphine juurde lõunastama.
Sonis palju tütardest, proua Vauquer tahtis saada u 200 franki, Eugéne oli sunnitud pantima Delphine kuldkella. Eugéne läks Anastasie juurde, ütles, et tuleb kui saab, Delphine ütles, et on haige, kuid kui nägi, et kella pole, oli valmis kohe minema. Kodus opereerisid Bianchon ja arst isa Goriot, kuid see ei aidanud. Sylvie aitas õpilastel linad vahetada, isa Goriot pani käed poiste peadele, arvas et tütred tulid, langes koomasse. Anastasie jõudis kohale, oli kurd, Delphine teenija ütles, et tema ei tule, oli tüli. Söögilauas käituti inetult, isa Goriot suri, Boianchon ja Eugéne korraldasid väikesed matused, Delphine ja Anastasie ei tahtnud maksta. Proua Vauquer võttis isa Goriot kaelast kuldketi ära, kuid Eugéne pani tagasi. Kui isa Goriot maeti, oli tütarde tühjad tõllad kohal, mõni teenija ka. Eugéne otsustas, et maksab tütardele kätte, läks Delphine juurde lõunastama. · Õnn on naiste luule, nagu tualett on nende mink.
Lauge katab väljastpoolt õrn nahk, seestpoolt sidekest e. konjunktiiv. Laugude toese moodustab tihedast sidekoest lau- e. tarsaalplaat e. tarsus, milles paiknevad muundunud rasunäärmed (tarsaalnäärmed). Lau vabal serval on tugevad karvad - ripsmed - ja ninapoolse nurga läheduses kummalgi laul pisarapunkt. Laugude sidekoes asetseb osa silma sõõrlihasest. Sidekest jätkub konjunktivaalvõlvi kaudu silmamunal. Silma ninapoolses nurgas on sidekesta volt, pool kurd. Pisaraaparaadi peamine osa on silmakoopa ülemises välimises nurgas paiknev seroosne pisarnääre, mille nõre niisutab ja puhastab pidevalt side- ja sarvkesta. Pisaravedelik nõristub silma sisenurga kaudu pisarakotti ja sealt nina - pisarajuha kaudu ninaõõnde. 33. Kõrv
mylohyoideus), mida sageli nimetatakse ka suu diafragmaks. c) Seespoolt tugevdab lõuatsi-keeleluu lihas. Suupõhja lihased on enamuses kaetud keelelihaste poolt, vaid väike osa on vaba ja kaetud limaskestaga. Suupõhja limaskest on õhuke ja liikuv, submukoosa paks ja kohev – kergelt tekivad vigastused ja tursed! Pinnal on näha: keskel – keelekida (frenulum linguae), sellest kahel pool keelealused lihakesed (caruncula sublingualis) ja keelealune kurd (plica sublingualis). Kurgukitsus (isthmus faucium) See on suuõõne tagumine osa, üleminek neelu. Kurgukitsust piiravad: ülalt – pehmesuulagi; alt – keelejuur; külgedelt – kurgukaared. Kurgukaared: eespool – suulae-keele kaar, tagapool – suulae-neelu kaar. Kaarte sees on samanimelised lihased. Kurgukaarte vahel on mandliurge (sinus tonsillaris), kus paikneb suulaemandel (ka kurgumandel) (tonsilla palatina). Hambad (dentes, odontes)
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE VENE GÜMNAASIUM Anasstassia Aboljanina Anna Lipskaja 11.B klass MULTFILMIKANGELASTE MÕJUST 11. KLASSI ÕPILASTELE Uurimistöö Juhendaja E.Prave Kohtla-Järve 2013 Sisukor Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. TEOREETILINE TAUST.......................................................................................................4 1. 1Mõju mõiste......................................................................................................................4 2. EMPIIRILINE TAUST...........................................................................................................7 ...
vest vanade ja värskete toidujälgedega, nende seas tunnistusega, et härra von Kremeri einelaual naljalt vedelad munad ei puudu. Varalisest inimesest annab märku ainult jäme pitsatsõrmus ta esimese sõrme arutu suure nüki taga, vestil punakalt hiilgav tukatikuldne soomuskee ning selle kütkes olev ja väga harva nähtavale tulev Genfi kuldkronomeeter. Mees ise on parajasti selles juba püsivas vanusejärgus, kus mõni uus kurd lõua all suuremat muutust ei tähenda, niisama vähe kui pisut enam härmatist habemes, kumerust kuklas ja kõverust õndlas. Kremerid vananevad üldse aeglaselt - võib-olla sellepärast, et nad ehk sündideski enam päris noored ei ole. Jalutuskäigul olles ei vaata ta naljalt kunagi peremehelikult silmitsedes ringi. Ta pilk kõnnib püsivalt saapaninade ees. Ja kui see korraks ometi ära eksib mõne hoone peale, siis mõmiseb vanahärra midagi, kehitab õlgu ja võtab kolm-neli pikemat sammu
distaalne ringlihaskimp tahtele allumatu - Musculus detrusor vesicae - põietühjendaja Laiendid URETHRA MASCULINA - pars prostatica - umbes 20 cm pikkune kuse- ja sugutee - bulbus penis Osad - glans penis -> lodiauk -> limaskesta kurd – valvula fossae Pars prostatica navicularis - 3 cm Kõverdused - tagaseinas - curvatura infrapubica - jätkab uvula’t kumerus taha alla membraani- ja käsnaosa teineteiseks ülemineku
Sonis palju tütardest, proua Vauquer tahtis saada u 200 franki, Eugéne oli sunnitud pantima Delphine kuldkella. Eugéne läks Anastasie juurde, ütles, et tuleb kui saab, Delphine ütles, et on haige, kuid kui nägi, et kella pole, oli valmis kohe minema. Kodus opereerisid Bianchon ja arst isa Goriot, kuid see ei aidanud. Sylvie aitas õpilastel linad vahetada, isa Goriot pani käed poiste peadele, arvas et tütred tulid, langes koomasse. Anastasie jõudis kohale, oli kurd, Delphine teenija ütles, et tema ei tule, oli tüli. Söögilauas käituti inetult, isa Goriot suri, Boianchon ja Eugéne korraldasid väikesed matused, Delphine ja Anastasie ei tahtnud maksta. Proua Vauquer võttis isa Goriot kaelast kuldketi ära, kuid Eugéne pani tagasi. Kui isa Goriot maeti, oli tütarde tühjad tõllad kohal, mõni teenija ka. Eugéne otsustas, et maksab tütardele kätte, läks Delphine juurde lõunastama. Tegelaste (2) iseloomustus
väljaspool arvestust, aga siiski võitis Lipp kuulitõuke võistluse ära. 2.3. Sammud suurde sporti Tõeline sporditegemine algas alles siis, kui Heino Lipp astus Tratu Kehalise Kasvatuse Instituuti, kus teda juba varem märganud ning kogenud treener Fred Kudu võttis enda ,,käe alla." Oma maamehelikku olemisega võitis ta õpingukaaslaste tähelepanu. Pikad, kerged ja tihti külgedele langevad juuksed. Paksud, päikesest ja veest heledaks pleekinud kulmupuhmad, ninajuurelt algav püstine kurd ja mõni põiki kulgev vagu otsmikul. (Teemägi_1963) Samas oli ta aga endiselt väga tagasihoidlik ja kui juttu oli temast endast, võis kuulda vaid paari sõna. Kaasüliõpilaste hulgas tunti teda siiski ka teisest küljest, huumori ja riukamehena. Õppelaagris juhtunud lugusid räägitakse veel tänaseni. Lipp oli tubli õppija ning näitas häid tulemusi teoreetilistes ainetes. Sageli istus ta konspektide ja raamatute taga ka siis, kui teised juba magasid
nekk – vulkaani lõõri täitnud ja vulkaanikoonuse kulumisel sammasja (diameeter mõni meeter kuni 1,5 km) jäänukina säilinud vulkaanilisest kivimist keha Mäestikud: kurrutumine – maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn. plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Peamine mäestike tekke põhjus. antiklinaal – positiivne kurd sünklinaal – negatiivne kurd Maakoore rebendrikked: rike – katkestus kivimikeha pidevuses. Rikked tekivad väga mitmesugustel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimikeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenevad rikete tekke läbi. Enamasti on rike kaht kivimkeha lahutav pind, mida nimetatakse ka rikkevööndiks. Rikked jagunevad lõhedeks ning murranguteks
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
Laamade külgsuunas liikumiste piirkondades. Erosioon kujundab monoklinaalidest viltuse maastiku. (kuesta relieef) Eesti maastik on kergelt monoklinaalne 2-3m/km. Kurrud on enamasti tektoonilise päritoluga. Mittetektoonilised e kompaktsioonilised kurrud võivad tekkida erinevalt tihenevates setendites. Kurrud võivad olla kas sümmeetrilised või sukelduvad. Sukelduvate puhul on lisaks kurru kallutusele ka kurru ,,telg" viltu ja laskuv. Antiklinaalne kurd paine maapinna suunas, Sünklinaalne kurd paine allapoole. Kurde liigitatakse ka kurru lainete kalde järgi. Kuppelkurrud. Kurdmäestikud = orogeenid = kurdvööndid. kanada kaljumäed, apalatsid, alpid. Kurdmäestikud tekkivad kokkusurvepingete väljas ja amrkeerivad oma tekkeaegseid laamade kokkupõrke piire. Üle 540 Ma vanad mäestikud on kulutatud ja mattunud. 540-250 Ma vanad on ,,vanad kurdmäestikud". 250 Ma ja nooremad on ,,noored kurdmäestikud"
jpg Kõvasuulagi, (palatum durum) selle aluseks on luuline suulagi, mis moodustatakse ülalõualuude ja suulaeluude poolt. Limaskest on ebatasane, limaskesta aluskiht puudub. Pehmesuulagi, (palatum molle) laskub purjetaoliselt alla, siit tuleneb ka tema teine nimetus suulaepuri. Pehmesuulae aluseks on aponeuroos, millele kinnituvad pehmesuulae lihased. Pehmesuulae keskelt ripub alla suulaenibu (kurgunibu) e. uvula. See on limaskestaga kaetud lihase kurd, mis külgedel läheb üle neelu seinteks. Uvula ülemisest osast algavad 4 limaskesta volti, kummalgi pool kaks, nende vahele jäävad lümfoidsese koe kogumikud tonsillid e. kurgumandlid (suulaemandlid) (tonsillae). Pehmesuulae abil reguleeritakse hingamis- ja toiduteede vahekorda neelamisel, haigutamisel, oksendamisel. Suulaelihase halvatus põhjustab nasaalse kõne, imemine on takistatud ja vedelik satub neelamisel ninaõõnde. Lõtvunud suulaepuri selili magamisel põhjustab norskamist.
tõukejõu suurenemise tõttu laineharjale. Kui aga laeva keskosa asub laine põhja kohal, vajub laev sügavamale vette. Sellise õõtsumise periood võrdub lainete perioodiga. Amplituud aga oleneb laeva suurusest ja lainete kõrgusest. Joon. 3.33. Külgsuunaline- või põikiliikumine (sway, боковое смещение) esineb külglaines, kui laev koos laines toimuva veeosakeste liikumisega kantakse kurd ühe, siis teise parda poole. 25 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Pidurdumine ja kiirendumine (surge) esineb tagant- ja eestlaines, kui laev laineharjal kiirendub või vastu jooksva laine löögist pidurdub.
● suupõhja limaskest moodustab keskjoonel keelekidaFRENULUM LINGUAE. ● all keel ja suupõhja pehmed koed 1) Kõva-suulagi (luuline) PALATUM DURUM: ❏ ülalõualuud + suulaeluud, limaskest ebatasane, aluskihita 2) Pehme-suulagi PALATUM MOLLE (suulaepuri) ❏ aluseks on aponeuroos, kuhu kinnituvad lihased ❏ keskelt ripub alla suulae/kurgunibu UVULA: limaskestaga kaetud lihase kurd, mis külgedel läheb üle neelu seinteks. ❏ Uvula ülaosast algavad 4 limaskestavolti (2 ja 2), mille vahele jäävad lümfoidse koe kogumikud tonsillid e kurgumandlid(suulaemandlid) TONSILLAE PALATINA ❏ suulaelihaste halvatus -> nasaalse kõne, imemine on takistatud, vedelik satub neelamisel ninaõõnde ❏ suulaepurje lõtvumine -> norskamine
Sündroom tähendab SUURT HULKA ERINEVAID SÜMPTOMEID · Lapsel on madalam vaimne võimekus (IQ) on alla 70- tõenäosus · Käitumisprobleemid ja tähelepanuhäire. Selle põhjuse osatähtsus kasvab. Hüperaktiivsus nt. · Alakaalulised · Väike pea ehk mikrotsefaalia · Iseloomulikud näojooned- näo keskkosa kudede (pehmed osad) arengudefekt- silmaala on suhteliselt kitsas, silmanurkades on kurd. Ninaots on veidi püsti ja lühike ning lame ninaselg. Ülahuul on kitsas, nina ja huule vahel ei ole vagu. Kõrvalestad võivad olla veidi moondunud. · Süda, suguorganid · Jäsemete anomaalia, käojoonte moondumised FSS- võimalik emade lastel, kes inhaleerivad raseduse ajal toksiinilisi aineid. (hingavad sisse). Alkoholi mõõdukus on kõigile erinev. 3 esimest kuud ei tasu uimastitega, alkoholiga raseduse ajal kokku puutuda. Hiljem ei teki orgaanilisi
Sisemised suguelundid Munasari (ovarium) Munasari on kujult lapik-ovaalne ploomikivi meenutav 4x2x1 cm suurune paarisorgan, mis kaalub ligikaudu 5g. Munasarjal on tubaarne (munajuhapoolne) ja uteriinne (emakapoolne) ots, eesmine e. munasarjakinnistmine serv ja vaba (tagumine) serv, lateraalne ja mediaalne pind. Munasarja ülemine, tubaarne, ots on munajuha kõhtmise otsa lingukujulises haardes ja munasarja kandesideme abil kinnitunud vaagnaõõne külgseinale. See side on kõhukelme kurd, milles kulgevad munasarja veresooned. Munasarja alumine, uteriinne, ots on emakale lähemal ja on sellega ühenduses munasarja-pärissideme abil. Munasarjakinnistmine serv kinnitub munasarjakinnisti, mesovaariumi, abil emaka laisideme tagumisele pinnale. Munasarja vaba serv on kokkupuutes munajuhanarmastega. Puberteediealise tütarlapse munasarja välispind on sile, tuhmi läike ja hallikasroosa värvusega. Suguküpse naise munasarja pind on ebatasane, see on seotud folliiklite
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
