epithalamus: - corpus pineale KÄBIKEHA reguleerib suguküpseks saamist ja öö ning päeva vaheldumist. thalamus dorsalis: - TALAMUS corpus geniculatum mediale KESKMISED PÕLVIKKEHAD corpus geniculatum laterale KÜLGMISED PÕLVIKKEHAD pulvinar - PADJANDID Encephalon II Telencephalon - hemisphaeria cerebri - pallium - nuclei basales- lobus frontalis, parietalis, temporalis, occipitalis, insularis sulcus lateralis,- KÜLGVAGU sulcus centralis,-TSENTRAALVAGU sulcus parietooccipitalis - KIIRU-KUKLA VAGU fissura longitudinales cerebri SUURAJU-PIKILÕHE fissura transversa SUURAJU - RISTILÕHE Lobus frontalis:- OTSMIKUSAGAR gyrus precentralis - PRETSENTRAAL KÄÄR gyrus frontalis superior - ÜLEMINE OTSMIKU KÄÄR lobulus paracentralis - SAARESAGAR ????????? gyrus frontalis medius - KESKMINE OTSMIKU KÄÄR gyrus frontalis inferior ALUMINE OTSMIKU KÄÄR pars opercularis pars triangularis
lakrimalis] Fossa, I kääne, f – auk- sg nom, sg abl Saccus, II kääne, m - kott – sg gen, pl nom Lacrimalis, III k, f – pisar - sg gen 3. crista sacralis mediana – keskmine ristluuhari, keskmise ristluu harjaga [krista sakraalis mediaana] crista – I , f – hari – sg nom, sg abl sacrum III, n – ristluu – sg gen medianus , I/II – sg nom, sg abl, pl nom, pl acc 4. morbi graves – rasked haigused [morbi graaves] 5. arteria centralis aortae – tsentraalarteri aort, tsentraalarteri aordiga [arteeria tsentraalis aortää] arteria ae f – arter – sg gen, sg dat, pl nom – arteri, arterile, arterid centralis III, m, f – tsentraal- – sg nom, sg gen – tsentraal- aorta I, f – sg nom, sg abl – aort, aordiga 6. in partes aequales – võrdsetes osades [in partes eekvales] pars, partis III,f – osad, osasid, aequalis, e – võrdsed, võrdseid – 7
Systema nervosum - NÄRVISÜSTEEM Medulla spinalis Segmenta medullae spinalis - Cauda equina - HOBUSESABA Intumesentia cervicalis et lumbosacralis -KAELAPAISUMUS JA ....PAISUMUS Conus medullaris -AJU KOONUS Sulcus ventrolateralis - Nervus spinalis- Radix dorsalis -SELGMISED JUURED Filum terminale LÕPPNIIT ajukestad on selle ümber. Canalis centralis TSENTRAAL KANAL Fissura mediana ventralis - Sulcus medianus dorsalis - Sulcus dorsolateralis - Radix ventralis KÕHTMISED JUURED Ganglion spinale SPINAALGANGLON Substantia grisea HALLOLLUS närvirakkude tuumad liblika kujuline Cornu dorsalis - SELGMINE SARV Cornu lateralis -KÜLGMINE SARV Columna lateralis -KÜLGMINE SAMMAS Cornu ventralis KÕHTMINE SARV Columna anterior EESMINE SAMMAS Columna posterior - TAGUMINE SAMMAS
- alumised 3 rinnasegmenti on samanimelisest lülist 3 lüli võrra kõrgemal - nimmesegmendid on X ja XI, osalt XII rinnalüli kõrgusel - ristluusegmendid on XII rinna- ja I nimmelüli kõrgusel - viimased on conus medullaris’es Siseehitus - seesmine osa – hallaine – substantia grisea - välimine osa – valgeaine – substantia alba HALLAINE - seljaaju ristlõikel H-tähe või liblika kujuline - canalis centralis (A1) – hallaine keskel neuraaltoruõõne jäänus võib vanemas eas kohati umbuda - ventriculus terminalis (C1) – väike laiend conus medullaris’e piirkonnas Osad 1. Cornu dorsale (A2) basis (A3) cervix (A4) caput (A5) apex (A6+7) substantia galatinosea (A6) – sültja konsistentsiga poolkuukujuline tipupiirkond zona spongiosa (A7) – käsnjas tipuosa
1. epithalamus 2. thalamus dorsalis 3. thalamus ventralis (motoorne keskus) 4. hypothalamus 2) kus tekib liquor cerebrospinalis, kus ja mille kaudu pääseb ta subarahnoidaalruumi liikvor tekib ajuvatsakestes plexus choroideus’te sekreedina, väljub vatsakestesüsteemist 4. vatsakese apertuuride kaudu 3) millises aju osas asuvad: nucleus caudatus, pyramides nucleus caudatus - suuraju pyramides - piklikaju 4) külgvatsakeste osad (4) 1. cornu frontale 2. pars centralis 3. cornu occipitale 4. cornu temporale 5) keskaju jaotus (2) milliste kraniaalnärvide tuumad seal asuvad 1. tectum mesencephali 2. pedunculus cerebri III ja IV kraniaalnärvide tuumad 6) milliste õõntega, mille kaudu on III vatsake ühenduses I, II vatsakestega - foramen interventriculare kaudu IV vatsakesega - aquaeductus mesencephali 7) millises aju osas asuvad: nucleus ruber, nucleus dentatus nucleus ruber - keskaju, vaheaju nucleus dentatus - tagaaju, väikeaju
XI. MEELEELUNDID 1. Silma ehitus. Nägemisretseptorid kepikesed ja kolvikesed, nende funktsioon Silmal eristatakse kesti: 1)Fibrooskest sellel on sarvkest(cornea) ja kõvakest. 2)Soonkest sellel on : a)vikerkest ehk iiris (annab silmale iseloomuliku värvuse). Iirise keskele jääb silmaava ehk pupill, mille läbimõõdu muutmise teel kahe erineva lihase abil saab suurendada või vähendada silma langevat valgust. Pupilli ahendajat innerveerib parasümpaatiline närvisüsteem. Pupilli laiendajat innerveerib aga sümpaatiline närvisüsteem. b)ripskeha (corpus ciliare). Ripslihase ja läätse vahel on ligament (ligamentum Zinni), mis võimaldab läätse läbimõõtu muuta. Kui ripslihas pingutub, siis see ligament aga lõõgastub, lõdveneb ja lääts omandab oma elastsuse tõttu ümarama kuju. Vastupidiselt aga kui ripslihas ise lõõgastub, siis ligament pingutub ja lääts lameneb. Silma läätse...
mitraalrakud moodustavad glomeruli olfactroii, mille neuriidid kuuluvad tractus olfactoriuse koostisesse). 2. N. Opticus 2 Reetina (kepp- ja kolbrakkude kiht, bipolaarsete neuronite kiht, suurte multipolaarsete neuronite kiht) discus n. opticin. Opticus (läbib canalis opticuse) chiasma opticum (ristuvad mediaalsed kiud) tractus opticuscorpus geniculatum laterale/colliculus superiorisradiatio opticaasulcus calcarineus pk nägemiskeskus Macula, fovea centralis, pimetähn 3. N. Vestibulocohlearis 8 1. N. Cochlearis Karvarakud organum spirales (bipolaarsete neuronite kehad ganglion cochleares) n. cochlearisnucl. Cohlearis post/ant 2. N. Vestibularis Karvarakud tasakaaluelundi neuroepiteelis crista ampullaris ja macula (ruumis orienteerumiseks)(ganglion vestibulare) nucleus vestibularis sup,inf, med, lat ja osalt ka cerebellum
kollase värvuse aisting · sinise, rohelise ja punase sensori samaaegsel ärritumisel saadakse valge värvuse aisting Vastandvärvuste teooria · võrkkestas on vastandvärvusneuronid · külgmises põlvikkehas ja ajukoores on värvusspetsiifilised rakud VÄRVUSNÄGEMISE TEST http://www.silmatervis.ee/?page_id=299 VÕRKKESTA TSENTRAALLOHK · Võrkkesta allosas on kollatähn (macula lutea) · Kollatähni keskel on võrkkesta tsentraallohk (fovea centralis retinae) · Selles on võrkkesta kihid külgedel ning kolvikesed põhjas Kollatähn · Tsentraallohus võib ühel rakul olla nii bipolaar- kui ganglionirakk · See tagab hea detailse nägemise http://www.brookseyecare.com/index.cfm?fuseaction=eyecyclopedia.main&Criteria=Results&ID=13 NÄGEMISTELG Nägemistelg on kollatähnilt algav ja vaadeldavale esemele suunatud mõtteline joon http://spie
piirkonnas valkjas-kollakad kolded (“tähekesed”)• diskitaoiline macula turse Sellega kaasneb nägemise halvenemine. Hüpertooniline neuroretinopaaatiaKujuneb hüpertensiooni hilisstaadiumis. Prognostiliselt halb. Lisaks eelmainitule esineb :• nägemisnärvi diski kahjustus (hüpereemia , ödeem )• papilli turse ning suurenemine mõõtmetelt• turse haarab ka reetinat• hemorraagiad valdavalt ümber papilli• võib esineda a. centralis retinae tromboos või emboolia (silmapõhjas on näha hele ödematoosne reetina , mille foonil fovea centralis paistab tumepunase täpina)Nägemine halveneb veelgi , eriti tsentraalse vaatevälja tajumine ning üldine vaatevälja kitsenemine. Lõpuks tekib n.opticuse atroofia.Neuroretinopaatia võib vahel esineda ka varasemas hüpertensiooni staadiumis. See näitab hüpertensiooni maliigset kulgu. Renaalne hüpertensioon Esikohal on pais veresoontes , sklerootilised muutused esinevad harva
3.Väikeaju (vahel loetakse ka see ajutüve juurde!). Aju osadest: 1 Otsaju: Koosneb paremast ja vasakust poolkerast, mida ühendavad komissuurid – ühelt poolelt teisele kulgevad närvikiudude kimbud (kõige suurem komissuur on mõhnkeha e. corpus callosum) Poolkerade pind on kaetud hallainega – see on ajukoor e. cortex (cerebri). Otsaju poolkerade pinnal on vaod e.sulcus´ed, kõige vanemad ja sügavamad on külgvagu e. sulcus lateralis ja keskvagu e. sulcus centralis. Vaod jagavad poolkerade pinna sagarateks lobi ja käärudeks gyri. Otsaju poolkera sagarad: (4 suurt + 1 väike =5!) 1.Otsmikusagar lobus frontalis – koores peamiselt liigutuste planeerimise ja juhtimisega seotud keskused (“motokortex”) – otseselt käsud vöötlihastele lähevad pretsentraalkäärust. 2. Kiirusagar lobus parietalis – peamiselt tundlikkusega seotud keskused – posttsentraalkääru tuleb info kogu kehast. 3
kursi kukkumine dollari suhtes vahemikul 23. oktoobrist 4. novembrini poole võrra. Samas ei osatud bolsevikest esiti märkimisväärset ohtu karta. Kuulus on Austria välisministri reaktsioon pärast revolutsiooniuudise kuulmist. ,,Austria välisministri kabinetti tormab ametnik ja hüüab: ,,Ekstsellents, Venemaal on toimunud revolutsioon!" Minister turtsatab: ,,Revolutsioon. Kes Venemaal saaks hakkama revolutsiooniga? Ega ometi too kahjutu Herr Trotski, kes istub Cafe Centralis?"" (Applebaum 2005: 36). Teisalt kõneleb eelmises lõigus tsiteeritud Trotski võimete alahindamisest. Tegelikult oli just Trotski, mitte Lenin, Oktoobrirevolutsiooni õnnestumise põhisüüdlane. Tema organiseerimisvõime, sõnaosavus ja oskus rahvast üles kihutada oli Pipesi (1991) hinnangul Lenini omast märkimisväärselt üle, liiati püsis Lenin oktoobri alguseni maapaos, olles ettevalmistustöödest ära lõigatud (Riasanovsky 1984). Trotski ise pidas
1. Histoloogiliste preparaatide valmistamise põhietapid 1. Materjali võtmine 2. Fikseerimine – säilitatakse koed võimalikult elupuhusena 3. Veetustamine 4. Sisestamine – materjal muutub kõvemaks 5. Lõikamine mikrotoomil 6. Värvimine –nt hematoksüliin-eosiin (HE), H värvib raku tuuma ja E raku tsütoplasma. 7. Sulundamine - värvitud preparaadile lisatakse palsamit ja kaetakse katteklaasiga. Sulundamine kaitseb rakulist materjali kuivamis-artefaktide ja kokkutõmbumise eest, muudab värvingu selgeks. 2. Raku mõiste, üldine ehitus Rakk (cellula) on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakku ümbritseb rakumembraan, mille põhilipiidid (fosfolipiidid) moodustavad fosfolipiidse kaksikihi. Lisaks lipiididele esineb veel valke, süsivesikuid, kolesterooli. Raku elussisu (va rakutuum) on tsütoplasma, kus asuvad kõik raku organellid. Kahekordse membraaniga organellid * rakutuuma sisekeskkond on karüoplasma. Raku elutegevuse juhtimine. Tuumas ...
laia ja keskel katkeva parema sagitaalvao eesosas on sapipõis Maksasagarikud lobuli hepatis (vesica biliaris), taga osas alumine õõnesveen vena cava - hulknurksed prismakujulised maksa struktuuriühikud inferior - läbimõõt 1-2 mm, pikkus 2-3 mm Ristivagu ehk maksaväratit porta hepatis läbivad - keskel on tsentraalveen vena centralis portaaltriaadi peatüved : - hepatotsüüdid ehk maksa epiteelirakud moodustavad sagarikes 1 või Arteria hepatica propria 2 raku paksusi mulgustunud plaate, mis paiknevad ja ühenduvad Vena portae kõigis tasapindades
Histoloogia võimalikud küsimused 1. Küüne ehitus Küüs (unguis) on sarvplaat, mis paikneb küüneloožil (lectulum unguis). Viimane koosneb epiteelist ja dermisest. Küüneplaadi külgmised servad paiknevad küünelooži külgedel moodustunud küünevagudes (sulcus lectuli unguis). Küüneplaadi tagumises osas on küünevagu pikk ja sinna jääb küünemaatriks (matrix unguis), mis on küüne kasvupiirkonnaks. Küünematriks koosneb samuti epiteelist ja dermisest. Küüs on külgedelt ja tagant piiratud naha poolt moodustatud küünevalliga (vallum unguis). Küünevalli epidermise sarvkiht, mis laskub küüneplaadile, kannab piirdenaha (eponychium) nimetust. Sõrmeotsal küüneplaadi eesmise vaba serva all on epidermise sarvkiht tihenenud (hyponychium). 2. Granulotsüüdid (jaotus, ehitus, funktsioon, % leukotsüütide üldhulgast) Granulotsüüdid vastavalt sõmerate värvumisomadustele jaotatakse neutrofiilseteks (55-70%), eosinofiilseteks (2-5%)...
- kaudaalne ots asub L1-L2 kõrgusel ja lõpeb ajukoonusega - ajukoonusest lähtub õndralülidele kinnituv lõppniit e terminaalniit ● seljaaju jaotub kaheks sümmeetriliseks pooleks, jaotajateks on: - mediaanlõhe (eesmine keskpidine pikilõhe) - eest - mediaanvagu - (tagumine keskpidine vagu) - tagant ● seljaaju keskel kulgeb kitsas, pilujas tsentraalkanal CANALIS CENTRALIS - kraniaalselt läheb see üle IV ajuvatsakeseks - kaudaalselt lõpeb umbselt ● seljaaju ristilõikel paikneb tsentraalselt liblikakujuline HALLOLLUS - moodustab ees-, külg- ja tagasamba - eesmistes servades asuvad motoorsed, tagumistes sensoorsed tuumad 5 ● perifeerselt paikneb VALGEOLLUS
Seedeelunkond SEEDEELUNDITE SÜSTEEM Systema digestorium seu apparatus digestorius. Seedeelundite süsteemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jääkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ühinenud õõneselundid: suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõn...
· mind kiusatakse: sageli või mõnikord -- 35%, mitte kunagi -- 47,1% lastest · suhted on head: sageli või mõnikord -- 89%, mitte kunagi -- 3,1% lastest (s.o. 57 last) · 19-nel lapsel küsitletutest polnud ühtegi sõpra 2001. aastal viidi Kristi Kõivu juhendamisel läbi küsitlus koolivägivalla uurimiseks 11 erinevas koolis. Küsitluse tulemustest räägiti Lastekaitse Liidu poolt korraldatud konverentsil "Ei vägivallale", mis toimus 1. novembril 2001. a. Reval Hotell Centralis. Kristi Kõivu artikkel küsitluse tulemustest on avaldatud konverentsi materjalide kogumikus (Lastekaitse Liit 2001). Küsitleti 2255 põhikoolis õppijat 59 klassini, kellest 38,3% olid poisid ja 61,7% tüdrukud. Kristi Kõivu tõlgenduses on vägivalla tähendus õpilastele kolmetahuline: 1. vägivalla väärtushinnanguline iseloom 2. füüsiline teisi inimesi kahjustav käitumine 3. tahtlik psühholoogiline kavatsus teistele inimestele haiget või kahju teha kooliklassis
Suhe 20:1 .Nägemisel on kaks tüüpi: SKOTOOPILINE ja FOTOOPILINE. Skotoopilise abil saab näha hämaras, vahendatud kepikeste poolt. Fototoopilise abil saab näha suurema valgusega tingimustes, vahendavad kolvikesed. On eri tüüpi kolvikesed, registreerivad sinist, rohelist, punast. Kepikeste sensoripotentsiaal on hüperpolariseeriv. Pimeduses on Na-kanalid avatud, puhkepotentsiaal -40 mV, valges Na- kanalid suletakse, potentsiaal muutub -70mV. Sensorrakud on reetina viimane rakukiht. FOVEA CENTRALIS on punkt, mis näeb kõige teravamalt- seal valgus langeb otse kepikestele ja kolvikestele ja PIMETÄHNi langevat valgust ei detekteerita üldse- sealt väljub nägemisnärv. 43) Silma optilise süsteemi regeleeritavus. Akommodatsioon. Silma optiline süsteem lühinägevuse ja kaugelenägevuse korral. Lühinägevuse ja kaugelenägevuse korrigeerimise võimalused. On kaks regulatsiooni varianti:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
