Neerud renes Neer - ren Kusejuha - ureter Kusepõis - vesica urinaria Koorollus - cortec Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometriu...
POSEIDON Koostanud - Liisa Kivimaa, Kadri-Johanna Ilumäe, Kärt Erikson Poseidon · Poseidon on Kreeka merejumal. · Merejumalaks sai ta oma vendade Zeusi ja Hadesega liisku tõmmates. · Poseidon on üks Olympose jumal. · Tal on hiilgav palee keset ookeani, kuigi sagedamini on ta Olympose mäel. · Kronose ja Rhea poeg ning Zeusi(peajumal) ja Hadese(allilma valitseja) vend. · Nagu meri isegi, on see jumal mõnikord kõvasüdameline ja metsik ning teinekord jälle õrn ja heatahtlik. · Tema relvaks on kolmhark, millega ta paneb mere mässama ja maa värisema · Poseidoni pühaks loomaks peetakse hobust. Ta kinkis inimkonnale hobuse. · Meresõitja-rahvana pidasid kreeklased Poseidonit suures aus ja otsisid temalt tihti kaitset. · Poseidoni naine on Amphtirite, kellega on tal poeg Triton. · Ta röövis Amphtirite tema isa(Nerdus) juurest ning siis abiellus temaga. ·...
Kude-ühesuguse päritolu, ehituse, talitlusega rakk ning rakuvaheaine. Kudede põhirühmad-epiteelkude(katab keha välispinda, oluline osa haavade paranemisel), sidekude(rohke rakuvaheaine sisaldus), lihaskude(ehituslik), närvikude(koosneb närvirakkudest, täidab tugi-,toite-,kaitsefunktsiooni). Epiteelkude:katteepiteel(naha pindmine, siseelundite kiht), näärmeepiteel, sensoorne epiteel. Sidekude:veri(7%keha massist), lümf(lümfoplasma, lümfotsüüdid), retikulaarne sidekude(luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas), rasvkude(nahaaluskoes, rasvikud), kohev sidekude(lihaskiudude vahel), tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda). Elund-kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid(luud, lihased, süda,maks) Elundkond-ehituselt, talitluselt, arengu poolest sarnased elundid(tugi-liikumiselundkond). Sü...
Söögitoru (Oesophagus) Ca 25 cm pikk kanal, mida vooderdab paks mitmekihiline sarvestumata lameepiteel Proopria sisaldab difuusset lümfoidkudet ja lümfisõlmekesi Limaskesta lihaskiht Submukoosa moodustab rida pikisuunalisi kurde; söögitoru pärisnäärmed, mukoossed tubuloalveolaarsed näärmed, nende juhad avanevad limaskesta pinnale Magu Histoloogiliselt eristatakse kolme ala: - mao läviseosa e. kardia (pars cardiaca) - maopõhi (fundus ventriculi) ja maokeha (corpus ventriculi) on ühesuguse histoloogilise ehitusega - mao lukutiosa (pars pylorica) Mao limaskesta ehitus Limaskest moodustab kumeraid välju (areae gastricae) tingituna maonäärmete grupiviisilisest paigutumisest Katteepiteeliks olev ühekihiline prismaatiline epiteel vooderdab ka maoväljadesse hulgaliselt avanevaid maolohukesi (foveolae gastricae). Maolohukestesse avanevad omakorda prooprias paiknevad maonäärmed - kardia-, päris- ja püloorusenäärmed
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: ...
põrn splen/lien süljenäärmed glandulae harkelund e. tüümus thymus salivales kurgukitsus isthmus ninaõõs cavum nasi faucium kõri larynx kõhukelme peritoneum hingetoru trachea maovõlv fornix peabronhid bronhi maokeha corpus principales kaksteistsõrmiksool kopsud pulmones duodenum kops pulmo tühisool jejunum välisnina nasus externus niudesool ileum kopsuvärat hilus pulmonis soolehatud vili intestinales kopsujuur radix pulmonis maksavärat porta hepatica
Läviseosa e. pars cardiaca (kardia) hõlmab maost 1/3, 1/3 kuulub mao kehale ja lukutiosa e. pars pylorica (püülorus) hõlmab 1/3. http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.owensboro.kctcs.edu/gcaplan/anat2/notes Läviseosa koosneb põhjast ehk fundus, mis on täidetud gaasiga (maomull), kannab ka nimetust fornix ehk maovõlv. Maokeha corpus on lävisele järgnev maoosa. Ta kitseneb alanedes ja pöördub põiki paremale, minnes üle lukutiosaks. Piiriks maokeha ja lukutiosa vahel on väikesel maokõverikul olev nurgasälk. Läviseosa, maopõhi ja -keha on toidu reservuaariks, siin peetub toit pikemat aega. Peamiselt leiab aset tema mehhaaniline segamine ja keemiline töötlemine e. seedeprotsess, toitainete imendumine teostub peensooles. Lukutiosa pars pylorica, maokehale järgnev osa on lukutikoobas antrum pyloricum. Lukutiosa on mao kitsenenud osa, duodeenumist eraldab teda lukuti ehk pylorus, milles on ringlihaskihi paksend-lukutisulgur m
kohal, avaneb suu põhja keelealusele Mao asend, osad lihakesele Keelealune süljenääre suu põhjas, avaneb suu põhja keelealusele lihakesele Mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed Vasaku roidekaare all Maolävis, maopõhi, maokeha, suur kõverik, maolukuti, 12 sõrmik Mao seinas on limaskest, kolme-kihiline lihaskest ja välimine serooskest Peensoole osad, ehituslikud elemendid, Limaskest on kurruline ja võimaldab ülesanded venitada. Limaskestas on kolme liiki näärmeid, mis toodavad sekreeti ehk
Magu mahutab 1-4 liitrit (enamasti 1-2 liitrit). Magu on põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar, kus toimub ka toidu läbisegamine, keemiline lõhustamine ja edasitoimetamine soolde. Mao osad: põhimik väike kõverik suur kõverik maolävis maolukuti maokeha Maomahl (mao limaskesta ja selle näärmete poolt toodetav sekreet) koosneb vesinikkloriidist HCl, ensüümidest ja limast. Lima katab mao sisepindu ning kaitseb magu iseenda seedimisest. 77. Mao sein Katab serooskest Kolmekihiline lihaskest: piki-, ring- ja põikilihaskiht. Mao limaskest tekitab rohkesti pikisuunalisi jämedaid kurde, mis mao täitumisel kaovad
Kurgumandel (2) (neelu mõlemalpoolel) Neelumandel (1)- asetseb neelu laes; Keelemandel (1)- asetseb keele tagaosas, Tõrvemandlid (2)- asetsevad piirkonnas, kus keskkõrv avaneb neelu. 76. Mao asend, osad. (Joonis 79) Magu asetseb vasakul pool roidekaarte all. Magu mahutab 1-4 liitrit. Magu on põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar, kus toimub ka tagasihoidlik seedimine. Magu paikneb kõhuõõnes diafragma all. Mao osad: maolävis, maopõhi, maokeha, suur kõverik, väike kõverik, lukuti. 77. Mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed: Mao seinad liiguvad peaaegu pidevalt, mao sisesein on limaskest ja selle näärmete poolt toodetakse maomahla. 78. Maks asend, väliskuju, sagarad, maksasagariku ehitus, seondumine seedekanaliga: Maks on organismi suurim nääre. Maks asetseb parema roidekaare all, osaleb seedetalitluses (toodab sappi, mis omakorda muudab rasva tilkadeks). Diafragma all
· Kurgumandel (2) (neelu mõlemalpoolel) · Neelumandel (1)- asetseb neelu laes; · Keelemandel (1)- asetseb keele tagaosas, · Tõrvemandlid (2)- asetsevad piirkonnas, kus keskkõrv avaneb neelu. 76. Mao asend, osad. (Joonis 79) Magu asetseb vasakul pool roidekaarte all. Magu mahutab 1-4 liitrit. Magu on põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar, kus toimub ka tagasihoidlik seedimine. Magu paikneb kõhuõõnes diafragma all. Mao osad: maolävis, maopõhi, maokeha, suur kõverik, väike kõverik, lukuti. 77. Mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed: Mao seinad liiguvad peaaegu pidevalt, mao sisesein on limaskest ja selle näärmete poolt toodetakse maomahla. 78. Maks asend, väliskuju, sagarad, maksasagariku ehitus, seondumine seedekanaliga: Maks on organismi suurim nääre. Maks asetseb parema roidekaare all, osaleb seedetalitluses (toodab sappi, mis omakorda muudab rasva tilkadeks)
avaneb ning laseb toidupalal makku pääseda ja sulgub, et takistada selle tagasivaltumist. 2. MaopõhiFUNDUS GASTRICUS - lävisest vasemal ülal, lai - täidetud gaasiga (maomull) - nim ka maovõlviks FORNIX 3. MaokehaCORPUS VENTRICULI - suurem osa maost, järgneb lävisele, kitseneb alanedes, pöördub põiki paremale - läheb edasi lukutiosaks ● LÄVIS, MAOPÕHI ja MAOKEHA on toidreservuaariks - toimub toidu mehhaaniline segamine ja keemiline töötlemine e SEEDEPROTSESS 4. LukutiosaPARS PYLORICA Maolukuti PYLORUS - maokeha kitseneb aegamisi - selle paksenenud ringlihaskiht on lukutisulgur lukutiosaks M.SPHINCTER PYLORI - siin paikenb ANTRUM - reguleerib avaust mao ja duodeenumi vahel
Erecthus ehitas Athena abiga esimese kaariku, avastas, kuidas puhast hõbedat saada ja vormis esimese mündi Eumolpos Eleusise kuningas, Poseidoni poeg, sai Ateenalt lüüa, Poseidon tappis Erecthuse. Panatenaiad suured pidustused Athena auks Akropol athenale pühendatud ka kõige tähtsam tempel Parthenon Poseidon Zeusi vend, Kronose poeg, mõrsja Amphitrite, kes oli Nereuse tütar Kekrops atika kuningas , maa-ema poeg, tal oli vööst allpool maokeha. Atika pärast käis võtlis Athena ja poseidoni vahel, athena võitis ja hiljem kaotas ta ka Argose Herale, Aigina Zeusile, delfi apollonile ja naxose dinysosele. Korintose sai poseidon endale peale võitlust Heliosega. Isthmosose mängud poseidoni auks, pidustused, mängud Nereus- ookeanide selgeltnägija, kellel olid 50 nereiidist tütart Triton poseidoni poeg Glaukos merejumal, ennustaja Byzas rajas bütsantsi, poseidoni poeg
· 2 kurgu- ehk suulaemandlit. Asuvad kurgukitsuse suulae-keele ja suulae-neelu kaarte vahel. · 1 neelumandel. Asetseb neelu laes. · 1 keelemandel. Asub keelejuure piirkonnas. · 2 tõrvemandlit. Asuvad kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas. 76. Mao asend, osad. Magu paikneb kõhuõõnes diafragma all, keha keskteljest 5/6 vasakul, 1/6 paremal pool. Osad: maolävis, maopõhi, maokeha, suur kõverik, väike kõverik, maolukuti jne · Joonis lk 112 77. Mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed. · Sisemine kest Limaskest (limaskestas on hulgaliselt väikesi näärmeid, milles on kolme liiki rakke: ensüüme eritavad pearakud, vesinikkloriidhapet valmistavad katterakud ja ilma produtseerivad kõrvalrakud. Mao
8. Seede ühekambrilises maos: maonäärmed ja maonõre koostis ja omadused. Maonõre sekretsiooni regulatsioon. Mao funktsiooniks toidu hoiustamine ja portsjonitena peensoolde suunamine. Lisaks peenestatakse (vahelduva lihaste kokkutõmmete ja lõdvenemisega) ja samal ajal segatakse toitu soolhappega (tekib küümus – toiduosade ja seedenõrede segu), algab valkude seede ja mao proksimaalses osas ka tärklise seede. Näärmeepiteeli järgi jaotatakse maolävis, maopõhi, maokeha ja maolukuti. Mao proksimaalne osa ei sisalda näärmeid – sülje amülaas saab tärklist lagundada (madal pH inaktiveerib amülaasi) – suurim näärmevaba ala on hobusel. Maolävis – siin toodetakse ainult lima - lima tootvad rakud – kaitsevad epiteelrakke HCl eest ja on ka tüvirakud. Neid stimuleerivad prostaglandiinid (PG). NSAID – surub PG sünteesi maha ja võib tekkida maohaavandi iht. Need rakud asuvad näärmekaelas. Lima tootvad rakud on üle terve mao osade.
Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetu...
13. Kõhuõõs lad. k. CAVUM ABDOMINIS Ülakõht EPIGASTRIUM maks, magu, kõhunääre Keskkõht MESOGASTRIUM peensool, neerud Alakõht HYPOGASTRIUM - pärasool 14. Kõhukelme lad. k. PERITONEUM Väline leste Sisukõhukelme Katab siseelundeid, ladustab enesesse rasva 15. Magu lad. k. GASTER Asend Kõhuõõnes diafragmakupli all Osad Läviseosa, maokeha, lukutiosa Funktsioon Toidu vastuvõtmine, segamine, happega töötlemine ja vedeldamine Keskkond Happeline Näärmete funktsioon Lima produktsioon (kaitseb mao seina kahjustuste eest), HCL valmistamine (hapustab toidu ja lõpetab sülje ptüaliini toime), vesi (niisutab allaneelatud toitu), seesmine faktor (vajalik B12 vit. imendumiseks) Maomahlas leidub valke lõhustuvaid fermente
liiga hilja. Zeus saatis koletisele kaela kõrvetavaid piksenooli ning Typhon vedas end ulgudes pakku, jättes endast maha hävingu. Jõudnud Traakia mägedesse, pöördus ta veel kord meeleheites ringi, mäetipud värvusid tema haavade verest erepunaseks. Sealtpeale kutsutakse seda paikkonda Veremägedeks. Viimaks jõudis tagaaetud koletis Sitsiiliasse, kus Zeus heitis tema pihta sada piksenoolt ja põletas korraga ära kõik ta pead. Koletis langes maha, tema maokeha mattus leekidesse. Kindluse mõttes tõstis Zeus Typhoni peale terve mäe, kui koletist õgiv tuli purskus mäetipust välja ning tekkis vulkaan. Etna on selle nimi ning see suitseb tänapäevani. Isegi sealt, kuhu ta on maetud, võib Typhon ikka veel levitada hirmu ja hukatust. Jälle naasis Zeus võidukalt Olümposele. Kõik jumalate vaenlased olid nüüd purustatud ja olümplased võisid rahus maailma valitseda. Kuid kõigepealt tuli
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) · Eferentn...
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) ...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
alfa-amülaas jne) Funktsioonid-suu limaskesta niisutamine kõnelemisel, toidu niisutamine ja libestamine, toitainete lõhustamise alustamine, kaitse mikroobide eest hammastele jne. Neelamise etapid- Esimeses lükatakse toidukämp tahapoole, teises etapis on toidukämp neelus ja kolmandas toimetab söögitoru selle peristaltiliste lainete abil makku. 57.Magu(eraldi lehel mao joonis) Mao osad- maolävis, maopõhi, maokeha, maolukuti. Maolimaskesta kaitsemehhanismid-paks 1mm kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal ja kiiresti uuenev pinnaepiteel. Maonäärmete ehitus-koosneb maolohukesest, näärmete kitsustest, maopõhja näärmetest, näärmete lõpposast ning on kaetud limaskestaga. Seedimine maos ja selle regulatsioon-toidu segamisel maomahlaga tekib kört, mis võib seal püsida 2- 3h. Vedelik pääseb peensoolde peaaegu kohe, CH rikas toit läbib magu kiiresti, valgurikas toit aeglasemalt
suuri (kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused) ning hulgaliselt suuõõne limaskestas asuvaid väikesi süljenäärmeid. Magu on toidu reservuaariks. Maos jätkub süsivesikute lõhustumine süljeensüümide toimel seni, kuni seda võimaldab maomahla pH (kui pH langeb alla 5, muutub alfa-amülaas inaktiivseks). Edasi toimub seedimine maomahla ensüümide toimel, algab valkude ja lipiidide lõhustumine. Valke lõhustab pepsiin, lipiide aga lipaas. Soolhape tekib maopõhja ja maokeha piirkonnas asuvates parietaal- ehk katterakkudes. HCl aktiveerib pepsinogeene, muutes need pepsiinideks, ühtlasi teeb kahtutuks ka makku sattunud 11 mikroorganisme. Toidu segamisel maomahlaga tekib toitkört ehk küümus, mis olenevalt toidu iseloomust võib maos püsida 2...6 tundi. Perioodilised mao lihaskesta kokkutõmbed segavad
Magu on serooskihiga kaetud, maol on kolm lihaskihti: longitudinaalne, tsirkulaarne ja põikikiht. Mao sisepinda moodustab silinderepiteel. Maonäärmetel, mis suubuvad maolohukestesse on topograafilised erinevused. Eristatakse: kardia regiooni: kitsas 1...4 cm laiune viirg allpool ösofaguse sisenemiskohta. Pikad, tugevasti hargnenud tubulaarsed näärmed. Maopõhja (fundus) ja maokeha (korpus) regioon: ¾ maost. Näärmed on sirged või vähe looklevad ja voodertatud lima produtseerivate kõrvalrakkudega, parietaalrakkudega (produtseerivad HCl ja Castle'i faktorit) ja pearakkudega (ensüüme). 8 Endokriinsetest rakkudest esinevad ECL (enterokromatofiil- like), EC (enterokromatofiil), X /A- like rakud, D- rakud.
Adventitsiaalkest - tunica adventitia Moodustab kohev sidekude. Adventitsiaalkest sisaldab hulgaliselt veresooni ja närve. Vaba välispinnaga kohtades on söögitoru välimiseks kestaks serooskest, mille moodustab mesoteeliga kaetud sidekude. 53. Magu Ühekambriline magu (ventriculus). Seedetrakti laienenud osa, esineb karnivooridel, seal ja hobusel. Histoloogiliselt eristatakse 3 ala: maoläviosa – kardia – pars cardiaca – ühendab söögitoru ja magu maopõhi – fundus ventriculi ja maokeha – corpus ventriculi mao lukutiosa – pars pylorica – liigub toit peensoolde. Lukutis asub lukutisulgur ja see takistab toidu edasipääsu, kuni see ei ole muutnud poolvedelaks kördiks. Maosein on 3-kestaline – limaskest (epiteel, proopia, subglandulaarkiht, limaskesta lihaskiht, submukoosa), 3-kihiline lihaskest ja serooskest. Limaskesta katab ühekihiline silinderepiteel. Iga epiteeliraku apikaalne osa on täidetud limaga. Mao
..1,5 liitrit. Seedimine maos: Magu on toidu reservuaariks. Maos jätkub süsivesikute lõhustumine süljeensüümide toimel seni, kuni seda võialdab maomahla pH (kui pH<5, siis -amülaas inaktiivne). Edasi toimub seedimine maomahla ensüümide toimel, algab valkude ja lipiidide lõhustumine. Maolimaskesta näärmetes tekkiv maomahl on happelise reaktsiooniga vedelik, sisaldab 0,4...0,5% soolhapet, pepsiine, lipaasi. Maomahla üldhulk ööpäevas 1,5...2 liitrit. Soolhape tekib maopõhja ja maokeha piirkonnas asuvates parietaal--e katterakkudes. Toidu segamisel maomahlaga tekib toidukört e. küümus, mis olenevalt toidu iseloomust võib maos püsida 2...6 tundi. Perioodilised mao lihaskesta kokkutõmbed segavad maosisaldist ja lükkavad seda portsjonitena edasi kaksteistsõrmiksoolde. Maomotoorika tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. Toidu vastuvõtmisel mao lihaskest lõõgastub, mao aeglased kontraktsioonid segavad sisaldist ja suruvad seda edasi.