Anatoomia ja füsioloogia (3)

Anatoomia ja Füsioloogia II

F
Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid.
Seedimise käigus töödeldakse toitained organismile sobivaiks komponentideks ning seejärel toimub imendumine . Seedeeludnkonna põhifunktsioonideks on toidu peenestamine, toidu edasiliikumine seedetraktis toidu imendumine, toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega.
Seedimine suuôônes.

• Toidu maitseomaduste ja söödavuse määramine.
  
• Toidu peenestamine
  
• Toidu süljega niisutamine
  
• Toidu seedimine süljefermentide toimel(amülaas, maltaas )
  

Mao limaskesta sekreedid

• Epiteelkihi pindmine osa- lima eritus
  
• Mao põhimiku pearakud- maomahla eritus
  
• Mao põhimiku katterakud- soolhappe eritus
  

Milliste toitainete seedimist ei toimu maos? Miks?
Maos ei toimu süsivesikute seedimist, sest maos on happeline keskkond, milles süsivesikud ei lahustu, lõhustu.
Mis on isumahl?
ehk reflektoorne faas on maomahla sekretsiooni esimeseks faasiks, millele järgneb keemiline faas
Mao sekretoorse talitluse faasid
Reflektoorne faas, mille käigus tekivad isumahlad.
Keemiline faas, kui toit on juba maos
Nimetage 12-sõrmiksoolde suubuvad seedenõred

• Kõhunäärmenõre
  
• Soolenõre
  
• Sapp
  

Sapi ülesanded seedeprotsessis

• Sapihapete soolad on kõhunäärme lipaasi fregmendiks. Nende juuresolekul aktiveerub lipolüüs.
  
• Sapihapped emulgeerivad rasva
  
• Sapihapete abil toimub rasvhapete imendumine organismi.
  

Kõhunäärme e. pankrease tähtsus seedeprotsessis

• Trüpsaiin – lõhustab valke
  
• Amülaas – lõhustab süsivesikuid
  
• Lipaas – põhiline sooletraktis rasvu lõhustav ferment.
  

Seedimine peen- ja jämesooles.
Seedimine peensooles . Peensooles toimub seedimine peensoole hattudes. hattudega. Kui toit satub soolestikku, hakkavad hatud liikuma nad liiguvad erinevatel aegadel . Süsivesikud monosahhariidide kujul verre, rasvad-glütseoriin lahustub ise, rasvhapped imenduvad lümfi. Valgud , rasvad, süsivesikud jõuavad maksa. Vitamiinid, mineraalained . Kõik mis üle jääb, lähevad üle jämesoolde. Võib imenduda vett, süsivesikud.
Seedimine jämesooles. Põhiliselt lõpeb toidu seedimine peensooles. Jämesoole limaskesta näärmed nõristavad seedemahla, mis on fermentide poolest võrdlemisi vaene. Ta sisaldab väikesel hulgal madala aktiivsusega fermente, mis lõhustavad valkude, rasvade ja süsivesikute jääke. Jämesoole mahlanõristus toimub tema limaskesta kohalike ärritajate mõjul. Bakterite toimel lõhustatakse jämesooles imendumatud amonihapped ja teised valgu seedeproduktid. Sealjuures moodustavad organismile mürgiseid aineid. Need imenduvad verre ja maks muudab nad kahjutuks . Jämesooles toimuvad peristaltilised ja pendelliigutused. Motoorika on siin väga aeglane, mis tõttu umbes pool seedimisele kuluvad ajast (umbes 1-2 ööpäeva) läheb toidu jääkainete edasiliikumisele jämesooles. Jämesoole distaalsetes osades moodustuv väljaheide koosneb seedimata toidujääkidest, kogu soolestiku ulatuses eritunud limast, sapipigmentidest ja bakteritest. Viimased moodustavad kuni 30% kuivväljaheite kaalust.
Süsivesikute imendumine (millisel kujul, kuhu?)
Imenduvad monosahhariididena verre, Põhiline mass imendub peensoole piires, väike osa võiba ka imenduda jämesooles.
Valkude imendumine (millisel kujul, kuhu?)
Mõned lahustuvad valgud ( kanamuna , seerumivalk) imenduvad muutumatul kujul aminohapetena. Imenduvad peensoole ülemises osas ja verre.
Rasvad imendumine (millisel kujul ja kuhu?)
Lõhustatakse glütseriiniks ja rasvhapeteks. Glütseriin on vees lahustuv, saab imenduda iseseisvalt. Rasvhapped muudetakse vees lahustuvates sapihapete poolt. Rasvahpped imenduvad koos sapihapetega. Rasvhapped imenduvad lümfi ja sealt verre.
Ainevahetuse olemus
Assimilatsioon - organismi viidud ainete ümbertöötlemine ja omastamine .
Dissimilatsioon - erinevate ainete lõhustamine ning laguproduktide eemaldamine organismist.
Mõlemad rektsioonid on alati tasakaalus ja toimuvad alati koos.
Nende eesmärk: vabaneb energia ja efektiivseks toimimiseks uute rakkude tekkimisel.
Valkude ainevahetus
Valkude kaudu satub organismi lämmastik.
Tähtsus:

• Valgud on kudede peamiseks ehitusmaterjaliks
  
• Valgud on ainevahetuse põhiliseks kandjaks .
  
• Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega
  
• Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise.
  
• Vere hüübimis teostab vereplasma valk-fibrinogeen.
  
• Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin .
  
• Lihaskontraktsioon timub nelja valgu koostöö mõjul.
  

Valguvajadus – asendatavad ja asendamatud aminohapped

• Asendamatud valgud on need, mida ei saa maksas sünteesida e. Täisväärtuslikud. Nad sisaldavad asendamatuid aminohappeid , mis on vajalik ehtusainevahetuseks( peamiselt loomse päritoluga valgud)
  
• Asendatavad on need, mida maks saab sünteesida e. Mittetäisväärtuslikud- Sisaldavad asendatavaid aminohappeid, mida sünteesitakse maksas transamiinimise teel.
  

Lämmastikubilanss
Iseloomustab erinevust organismi tulnud ja organismist väljunud lämmastikukoguste vahel.
Lämmastikubilanss = (toidu N2)-(väljaheidete N2)-(Uriini ja higi N2)
Kui lämmastikubilanss on :

• Tasakaalus- organismi tulnud ja organismist väljunud lämmastikukogused on võrdsed.
  
• Positiivne- organismi tulnud lämmastiku hulk ületab organismist väljunud lämmastikuhulga (kehaliselt töölt taastumine )
  
• Negatiivne- organismist väljunud lämmastiku hulk ületab organismi tulnud lämmastiku hulga. (kehalisel tööl dissimilatsioon on suurem kui assimilatsioon)
  

Vee ainevahetus
Vesikeskkonnas toimub seedumine, imendumine, kehaomaste ainete teke/lõhustumine. Vesi on paljudes reaktsioonides üks lähteaine.
Vesi loob stabiilse raku sisekeskkonna: kindlustab rakusisese rõhu abil raku kuju. Tal on termoregulatoorne toime. Liigestes leiduv liigesevõie vähendab nende liikumisel tekkivat hõõrdumist. Looteveedelik kaitseb loodet termiliste ja mehaaniliste mõjutuste eest.
DEHÜDRATSIOON-vee sisalduse langus. HÜPERHÜDRATSIOON-veesisaldusetõus.
Hüpotooniline hüperhüdratsioon tekib madala mineraalainete sisaldusega vedeliku tarbimist pärast vedelikukaotust. Tulemusena langeb vererõhk ja vesi liigub raku sisemusse . Selle tagajärjeks on krambid hallutsinatsioonid ajuturse .
Mineraalainete ainevahetus
Vitamiinide tähtsus ainevahetusprotsessis
A
Siseelundid
54. Seedekanali osad:

• Suuõõs
  
• Neel
  
• Söögitoru
  
• Magu
  
• Peensool
  
• Jämesool
  
• Kõverkäärsool
  
• Pärasool
  
• Pärak
  

Seedekanali seina ehitus: Seedekanali sein koosneb kolmest kestast:
sisemine limaskest ( submukooskiht ),
keskmine lihaskest ,
välimine serooskest
Kõhukelme, rasvikud:
Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele on kaetud mesoteeliga.
Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosneb moodustis , mille vahel on tavaliselt hulgaliselt rasvkudet. Väikerasvik asub maksa ja mao vahel, suur rasvik saab alguse mao suurelt kõverikult ja moodustub neljast omavahel kokkukasvanud kõhukelme lestmest.
55. Hammaste arv, liigid: (Joonis 11) Inimesel on kaks hammaste vahetust – piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20:

• 2 lõikehammast;
  
• 1 silmahammas;
  
• 2 purihammast.
  

Jäävhambaid on aga 32:

• 2 lõikehammast;
  
• 1 silmahammas;
  
• 2+3 purihammast (ees- ja tagapurihambad )
  

56. Hamba ehitus: (Joonis 11) Hammas koosneb juurekanalist, hambaõõnest, mida täidab säsi, kus sees on närvid ja veresooned , dentiinist, hambaemailist ja hamba kroonist .
57. Suured süljenäärmed ja sülje ülesanded organismis: (Joonis 11)
Suured süljenäärmed:

• 2 keelealust süljenääret;
  
• 2 lõuaalust süljenääret;
  
• 2 kõrvasüljenääret.
  

Sülje ülesanded:

• soodustab seedimist;
  
• soodustab rääkimist;
  
• omab bakteriotsiidset toimet (baktereid surmavat toimet);
  
• omab suuõõne pesemisfunktsiooni.
  

58. Kurgu lümfaatiline rõngas: (Joonis 11)
Koosneb kuuest lümfoidse koe kogumikust, mis omakorda moodustavad mandlid :

• suulaemandel/kurgumandel (2);
  
• neelumandel (1)- asetseb neelu laes ;
  
• keelemandel (1)- asetseb keele tagaosas , paralleelselt neelumandliga;
  
• tõrvemandlid (2)- asetsevad piirkonnas, kus keskkõrv avaneb neelu.
  

Need kuus mandlit saadavad välja õgirakke ehk lümfotsüüte, mis muudavad kahjutuks haigust tekitavaid mikroorganisme .
59. Mao asend, osad, mao seina ehitus. (Joonis 11)
Magu asetseb vasakul pool roidekaarte all. Magu mahutab 1-4 liitrit (enamasti 1-2 liitrit). Magu on põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar , kus toimub ka tagasihoidlik seedimine.
Mao osad:

• põhimik
  
• väike kõverik
  
• suur kõverik
  
• mao lävis
  
• mao põhi
  
• mao lukuti
  
• mao keha
  

Mao seina ehitus: mao sein koosneb nagu kõik teised seedekanali osad sisemisest limaskestast, selle all olevast submukooskihist, keskmisest lihaskestast ja välimisest serooskestast. Mao lihaskest koosneb kolmest lihaskestast, piki-, ring-, põikilihaskiht.
60. Maks, sapipõis, pankreas, nende asend, seondumine seedekanaliga: (Joonis 11)
Maks – asetseb roidekaare all, on hiiglasuur nääre (~1,5 kg), osaleb seedetalitluses (toodab sappi , mis omakorda muudab rasva tilkadeks). Sapp on neutraliseerija, mis neutraliseerib maost tulevat massi. Maksasirpside jagab elundi kaheks: suurem parem, väiksem vasak sagar . Altvaates jaguneb maks 4-ks: parem- vasak-, ruut-, sabasagaraks.
Sapipõis – reservuaar. Toimub vee tagasi imendumine organismi.

Pankreas – ehk kõhunääre. Toodetakse kõiki ensüüme, mis on seedimiseks vajalikud.

Seondumine seedekanaliga:
61. Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud tunnused, ülesanded:
Peensoole sisepinnal on limaskestakurrud, mille külge kinnituvad limaskesta hatud (pikkus 1 mm). Hattude pinnal toimubki seedimine – ainete lagundamine ja imendumine verre ning lümfi. Soole seinas on pikilihased ja ringlihased. Nende töö tulemusena liigub soole sisu edasi.
Peensool koosneb mitmest osast: kaksteistsõrmiksool, tühisool ja niudesool
Jämesoole ehituslikud elemendid on: jämesoole pikilihaspaelad (3); kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles jätkuvad bakteriaalsed protsessid (lagundamine), vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. Ringlihased oma kokkutõmbe tulemusena põhjustavad koppade ja poolkuukurdude teket. Mis omakorda tekitab lainelist kontraktsioon.
Jämesool jaguneb umb-, käär-, pärasooleks.
omakorda aga bronhioolideks (läbimõõt alveoolid .
70. Nimetada erituselundid : neerud, nahk (naha higinäärmed), kopsud , seedetrakt.
71. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 13) neerud, kusejuhad , kusepõis(, meestel eesnääre), kusiti.
72. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 13) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru välispinna ehk ümbritsevad kihnud moodustavad:

• fibrooskihn;
  
• rasvkihn;
  
• neeru sidekirme – hoiab neerusid paigal.
  

73. Neeru siseehitus ja välisehitus: (joonis 13) neeru koor, neeru sambad, neeru säsipüramiidid, neeruvaagen. Neerust väljub kusejuha . Neeru sisenevad neeru arter ja neeru veen . Neeru väliseituses on kolm kihnu!!!
74. Nefroni ehitus, talitlus, arv: (joonis 13) nefron on neeru ehituslik- talitluslik ühik. Kummaski neerus on ~1 miljon nefronit (korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine. Nefronid moodustavadki neeru. Nefroni ehitus: viimasoon, toomasoon, päsmakesekihn, veresoonte päsmake, distaalne vääniline toruke , kogumistoruke, Henle ling , verekapillaarid , pronksimaalne vääniline toruke, veenul ja arteriool.
75. Esmase ja lõpliku uriini teke: (joonis 13)
Esmane uriin: esmasuriin tekib vere vedela osa filtreerumisel verekapillaaride päsmakese kihnu. Vereplasma valgud aga ei filtreeru ning viimasoon viib need valgud minema. Ööpäevas filtreerub umbes 100 liitrit.
Lõplik uriin: lõplik uriin tekib, kui vere vedel osa on filtreerunud päsmakese kihnu ja hakanud mööda väänilist torukest edasi liikuma korjetorukese suunas, mis omakorda avaneb neeruvaagnesse. Lõpliku uriini tekkel imendub täielikult glükoos (energia allikas), valikuliselt vastavalt vajadusele vesi ja mineraalid, visatakse välja karbamiid . Ööpäevas tekib umbes 1,5 liitrit lõplikku uriini.
76. Kusepõie ehitus, asend, kusepõieseina ehitus, kusiti ehitus: kusepõis asetseb väikevaagnas. Maht umbes 500-700 milliliitrit. Tegu on lihaselise õõneselundiga, millel kolmekihiline sein. I sisesein on hästi kurruline limaskest, mis sisaldab palju närvilõpmeid. Kurrud lamenevad põie täitumisel. II keskmine on kolmekihiline lihaskest, mille kokkutõmbel uriin väljundatakse. III välimine kusepõit kattev sidekoeline paks kest.
Naise kusiti pikkus on ~3 cm, meestel ~20 cm. Meestel tahteline kusiti sulgemine on võimalik sulgurlihasega, mis asub vahetult pärast eesnääret. Naistel on võimalik sulgemine sulgurlihasega, mis asetseb lahklihases. Kusiti avaus naisel on tupe avast eespool, mehel aga kusiti tipus.
77. Nimetada mehe välimised ja sisemised suguelundid , üksikosade ülesanded: (joonis 14)
Välimised: 1)munandikott;
2) suguti .
Sisemised: 1) munandid (2) – neis toimub spermatosoidide valmimine;
2)munandimanused (2) – spermavedeliku lisamine;
3) seemnejuhad (2);
4)seemnejuhaampullid (2) – spermavedeliku lisamine;
5)eesnääre (1) – spermavedeliku lisamine;
6)purskejuha (1).
78. Spermide teke ja kulg mehe organismis: (joonis 14) Spermid tekivad terve eluaeg munandites. Pidevalt spetsiaalsetes epiteelrakkudes. Edasi liiguvad spermid munandimanusesse, kus neile lisandub sperma vedelikku. Mööda seemnejuha suunatakse ampullidesse, kus lisatakse veelkord sperma vedelikku. Edasi liigub sperma eesnäärmesse, kus lisatakse viimast korda spermavedelikku, ja sealt läbi eesnäärme mööda purskejuha sperma väljub.
79. Nimetada naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 14)
Välimised: 1) suured ja väikesed häbememokad – sisemiste elundite kaitse ( sisepind kaetud limaskestadega, millel antibakteriaalne toime);
2) kliitor ehk korgaskeha – erektsiooni võimega.
Sisemised: 1) tupp – nii suguakti toimumise paik, kui ka sünnitustee;
2) emakas – loote kasvamine;
3) munajuhad (2) – viljastamisprotsess;
4) munajuhalehtrid (2) – võtavad vastu munaraku;
5) munasarjad (2) – munarakkude ja hormoonide tootmine.
Suured häbememokad – paksud naha kurrud, mis on seest kaetud limaskestaga.
Väikesed häbememokad – limaskestakurrud, mis piiravad tupeava.
Kliitor – korgaskeha, erektsiooni seisundis täitub verega.
80. Ovulatsioon , menstruatsioon :
Ovulatsioon – munaraku valmimine ning väljumine munasarjast.
Menstruatsioon – emaka limaskesta irdumine.