Seal paiknevad veresooned, närvid, sidekude. Ümber kanali paiknevad Haversi lamellid. Lamellide vahele jäävad luulakuunid, kus paiknevad osteotsüüdid. Lakuuni ja osteotsüüdi vahele jääb pilujas ruum, milles liigub koevedelik. Osteotsüüdid on jätketega ühenduses naaberlamellides olevate samasuguste rakkudega. Jätkelised ühendused tagavad luu ainevahetuse. Naaberosteonide kanalid on omavahel ühendatud Volkmanni kanalitega. 21. Lihaskoe jaotus ja ülesanne. Lihaskude – textus muscularis – liikumistalitlusega kude, mis on kokkutõmbumisvõimeline (müosiini ja aktiini abil). Lihaskoe rakud on piklikud ja üsna pikad, hulgituumsed. Rakumembraani nim sarkolemmiks, tsütoplasma sarkoplasmaks, endoplasmaatilist retiikulumi sarkoplasmaatiliseks retiikulumiks. * silelihaskude – ristivöödilisus puudub – textus musculatis nonstriatus * südamelihaskude – ristivöödilisusega, tahtele allumatu – textus muscularis striatus cardiacus
Lihaskude Sidekude Kaks torujate organite alatüüpi Välismaailmaga ühenduvad - Suletud süsteemi moodustavad - seede- ja hingamisorganid jne. vere- ja lümfisooned · Tunica mucosa (limaskest) · Tunica intima (intima) epiteel endoteel limaskesta päriskiht e. proopia subendoteliaal kiht limaskesta lihaskiht submukoosa · Tunica muscularis (lihaskest) sisemine lihaskiht · Tunica media (meedia) välimine lihaskiht · Tunica adventitia (adventitsiaalkest) või · Tunica adventitia Tunica serosa (serooskest) s. externa (adventiitsia) Veresoon Endoteel 1. Tunica intima Näide: Sisemine elastne membraan
Põrnas parenhüüm = pulp Torujad organid Torujates organites paiknevad ehituslikud elemendid kontsentriliselt ümber valendiku Seedetrakt, hingamisteed, kuse- ja suguteed, vere- ja lümfisooned Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nim. kestadeks (tunicae), viimaste alaosi kihtideks (laminae, strata) Enamiku torujate organite sein on kolmekestaline Kaks torujate organite alatüüpi Tunica mucosa (limaskest) epiteel limaskesta päriskiht e. proopia limaskesta lihaskiht submukoosa Tunica muscularis (lihaskest) sisemine lihaskiht välimine lihaskiht Närvisüsteem NS-is eristatakse : Keskusi nende seas eristatakse: tuumatsentreid (filogeneetiliselt vanemad hallaine kogumid, neid ümbritseb valgeaine) kortikaalsed tsentrid [nooremad moodustised hallaine ladestused valgeaine pinnal (aju ja ajukese koor)] Juhteteid - aferentsed, eferentsed ja assotsiatiivsed Lõppaparaate - retseptorid ja efektorid Seljaaju (medulla spinalis)
- kohev sidekude -> lihaskesta kontraktsioon -> pikikurdude teke -> kemoretseptoorne väli Na+ kontsentratsiooni mõõtmiseks ultrafiltraadis tähekujuline valendik - Mesangiaalrakud Tunica muscularis hõlmavad soontepoolusel arterioolide ja macula densa vahel kolmnurkse - Koosneb kahest või kolmest omavahel läbipõimunud spiraalsest ala silelihaskihist Vererõhu autoregulatsioon - Startum longitudinale (sees)
Imendumine - resorptio Nõristus - secretio Eritamine - eliminatio Roojamine - defaecatio Soolestiku kaudu väljuv gaas - flatus Roe, väljaheide - faeces Soolekinnisti - mesenterium Rasvik - omentum Toidupala- bolus Limaskest - tunica mucosa Närvipõimik - plexus meissneri Lihaskest - tunica muscularis Sulgurlihas - musculus sphincter Sidekest või serooskest - tunica serosa Maks - hepar Kõhunääre - pancreas Suuõõs - cavum oris Suuesik - vestibulum oris Huuled - labium superium et inferius Põsed - buccae Igemed - gingivae Huuled - labia oris Pärissuuõõs - cavum oris proprium
Peptilise haavandi tüsistused Ettekanne aines Üld ja abdominaalkirurgia Jaak Timberg Peptiline haavand Mao- ja duodeenumihaavand Soolhape Helicobacter pylori NSAID Erosioon äge limaskesta pindmine defekt, mis ei läbi tunica muscularis mucosat Haavand sügavam, limaskesta lihaslestet läbiv defekt. - Krooniline protsess, mida piirab põletikuline reaktsioon ja sidekoeline moodustis. Lokalisatsioon Maohaavand Anguluse pk Antrumi prepüloorne osa tüüpiline Püloruse rõngas Suure kõveriku pk vb pahaloomuline protsess · Duodenaalhaavand ei kaasne maligniseerumisriski Bulbus tüüpiline Postbulbaarne viitab Zollinger-Ellisoni sündroomile · Kombineeritud UD+UV Sümptomid ja kliiniline leid Vb asümptomaatiline Sügaval epigastrumis tuntav näriv ja kõrvetav valu Tühja kõhu valu Selga kiirguv valu haavandi perforatsioon pankreasesse või mujale retroper...
Seedesüsteem Seedesüsteem koosneb seedekanalist ja sellega seotud organitest: keel, hambad, süljenäärmed, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedekanal kujutab endast lihaselist toru, mida vooderdab epiteel. Epiteeli tüüp varieerub sõltuvalt täidetavast ülesandest. Seedekanali sein on peaaegu kogu ulatuses kolmekestaline. Suuõõs cavum oris Suuõõnt vooderdab mitmekihiline lameepiteel. Suuõõnes paiknevad keel, hambad, süljenäärmed ja tonsillid. Suuõõs jaguneb suuesikuks (vestibulum oris) ja pärissuuõõneks (cavum oris proprium). Tonsillid Suulaetonsill tonsilla palatina - paarilised piklikud lümfoidkoe koondised limaskesta prooprias sisemusse kulgeb 10-20 krüpti lümfisõlmekesed prooprias, allpool asuvatest kudedest eraldab sidekoeline kohn, kihnust kulgevad tonsilli sidekoelised septid. Hambad Anatoomiliselt koosnevad hambad kroonist, juurest ja neid ühendavast kaelast. Lõikunud hambal eristatakse v...
jämesool intestinum crassum munandikott scrotum keel lingua munasari ovarium paariline elund hambad dentes oophoron maks hepar munajuha tuba uterina paariline elund kõhunääre pankreas salpinx limaskest tunica mucosa emakas uterus metra lihaskest tunica muscularis tupp vagina colpos sidekest või serooskest tunica serosa rinnanääre mamma suuesik vestibulum oris lahkliha perineum põsed buccae igemed gingivae huuled labia oris pärissuuõõs cavum oris proprium kõvasuulagi palatum durum pehmesuulagi palatum molle kurgunibu uvula mandlid tonsille suupõhi fundus oris keelekida frenulum linguae süljenäärmed glandulae salivales
jämesool intestinum crassum kusiti urethra keel lingua naise kusiti urethra feminina hambad dentes mehe kusiti urethra masculina maks hepar munand testis paariline kõhunääre pankreas munandimanus epididymis limaskest tunica mucosa paariline lihaskest tunica muscularis seemnejuha ductus sidekest või serooskest tunica deferens paariline serosa seemnepõieke vesicula suuesik vestibulum oris seminalis paariline põsed buccae seemneväät funiculus igemed gingivae spermaticus paariline huuled labia oris eesnääre prosata
õendustegevuse rakendamiseks ja tulemuste hindamiseks (Roper jt 1999:23). Õendusprobleem - on midagi, mis teeb muret patsiendile/kliendile või teha hooldavale isikule. Probleem on kõrvalekaldumine või erinevus selle vahel, mis peaks olema ja mis tegelikult on (Uiga 2002:22). Haavandtõbi mao või kaksteistsõrmiksoole limaskesta defekt, mis on tekkinud maomahla peptilise toime tagajärjel ja ulatub tunica muscularis mucosaeni (Jaanson 1996:147). 3 1. MAOHAAVANDTÕBI 1.2 Etiopatogenees Olulist osa etendab tekkes Helicobacter Pylori, mis nõrgestab kaitsvaid ja tugevndab agressiivseid faktoreid. Tegemist on G-mikroobiga, mis kandub edasi inimeselt inimesele. Soodustavad teket mittesteroidsed põletikuvastased preparaadid (MSPP/NSAID). Need
- meestel – ühinemisnurk teravam – kõriväljena -> prominenatia laryngea - plaadi tagumistelt nurkadelt lähtuvad sarved – cornu superius et inferius Pilkkõht – cartilago arytenoidea - paariline, “istub” sõrmuskõhre plaadil - meenutab 3-tahulist püramiidi: facies posterior, medialis et anterolateralis - põhimikult lähtub ette elastne häälejätke – processus vocalis - taha lähtub lihasjätke - processus muscularis Kõrikaanekõhr – cartilago epiglottica - õhuke ja elastne - vars – petiolus – kinnitub kilpkõhrenurga sisepinnale ÜHENDUSED KEELELUUGA - sidemed + musculus thyrohyoideum - Sidemed: membrana thyrohyoidea ligamentum thyrohyoideum medianum et laterale - neelamisel aitab kõrikaanele survet avaldada kõrirasvkeha – corpus adiposum laryngis ligamentum hyoepiglotticum + ligamentum thyrohyoideum medianum = nendevahelises ruumis
) 3.Väliskest (kas serooskelme –serosa või väliskate ehk adventiitsia - adventitia) Tavalise limaskesta ehk mukoosa ehitus: 1.Epiteel (epithelium) – igas elundis erinev, koosneb ühest või mitmest rakukihist; selle all on alus- ehk basaalmembraan (membrana basalis): tihe rakuvaheaine kiht 2.Limaskesta päriskiht (lamina propria mucosae): sidekude, milles on vere- ja lümfisooned, närvilõpmed, lümfifolliikulid, mõnda liiki näärmed jne. 3. Limaskesta lihaskiht (lamina muscularis mucosae): õhuke kiht silelihasrakke (ei ole kõigis elundeis!). Limaskesta alune kiht ehk submukoosa: -koosneb peamiselt kohevast sidekoest -erinevates elundites erineva paksusega -siin paiknevad: suuremad vere- ja lümfisooned, närvipõimikud, suuremad näärmed, sõltuvalt elundist võib olla ka muud. Siseelundi lihaskest: -koosneb silelihaskiududest -Tavaliselt 2 kihti: üks ringi ümber elundi, teine piki elundit, nende vahel sidekude.
transporditakse need koevedeliku kaudu organismi rakkudesse - limaskesta päriskiht lamina propria mucosae ehitusmaterjaliks ja energiaallikaks epiteeli sidekoeline alus toitainete rakusisesel oksüdatsioonil veeks, süsihappegaasiks ja lihtsaiks - limaskesta lihaskiht lamina muscularis mucosae lämmastikühendeiks vabaneb energia koosneb silelihaskoest - jääkainete väljutamine organismist - submooskiht tela submucosa Seedimise käik kohevast sidekoest
paiknevad osteotsüütide jätked. Lisaks osteoni lamellidele esinevad veel välimised ja sisemised üldlamellid, mis katavad luu kompaktollust selle sise- ja väispinnal ning osteonite vahele jäävad interstitsiaalsed e. vahelamellid, mis kujutavad endast osaliselt hävinud osteonite fragmente. 30. Skeletilihaskoe, silelihaskoe ja südamelihaskoe histoloogilised erinevused Skeletilihaskude (textus muscularis Südamelihaskude (textus Silelihaskude (textus muscularis striatus skeletalis) muscularis striatus cardiacus) nonstriatus s. levis) tahtele alluv ristivöötsusega lihaskoe tahtele allumatu lihaskoe liik tahtele allumatu lihaskoe liik liik skeletilihased, silma-, keele-, müokardi ja südame lihaskest seedekanali, hingamisteede, kuse- ja neelulihased, diafragma suguorganite, vere- ja lümfisoonte
postganglioossed kiud lühikesed. Nii pre- kui postganglioossed aksonid vabastavad atsetüülkoliini. Südames parasümpaatilisi kiude vähem kui sümpaatilisi, seedetraktis vastupidi, parasümpaatilisi kiude rohkem kui sümpaatilisi. Parasümpaatilised impulsid domineerivad magades ja seedides (puhkeseisund). Atsetüülkoliini toime lühiajaline. 4. Lihaskoe ehitus ja talitlus. 4.1. Lihaskoe liigid. Lihaskude – textus muscularis – liikumistalitlusega kude, mis on kokkutõmbumisvõimeline (müosiini ja aktiini abil). Lihaskoe rakud on piklikud ja üsna pikad, hulgituumsed. Rakumembraani nim sarkolemmiks, tsütoplasma sarkoplasmaks, endoplasmaatilist retiikulumi sarkoplasmaatiliseks retiikulumiks. * silelihaskude – ristivöödilisus puudub, tahtele allumatu, ei väsi – textus musculatis nonstriatus, veresoonte ja siseelundite seintes.
Anatoomia - siseelundid 70. Nimeta seedekanali osad. Suuõõs neel söögitoru magu peensool (kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool) jämesool (umbsool, käärsool (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool) ja pärasool) ( pärak) · Joonis lk 106 + tv joonis 12. 71. Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus. Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: · Sisemine limaskest (tunica mucosa), koos selle aluskihi submukooskihiga. Sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Limaskesta aluskiht koosneb kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Ta võimaldab limaskestal lihaskesta suhtes liikuda ja moodustab limaskesta kurde. · Keskmine lihaskest (tunica muscularis). Lihaskest koosneb silelihasrakkudest, üksikutes kohtades (neelus ja söögitor...
bolus -toidupala enne makku jõudmist küümus -maost edasi liikuv toidumass seedeferment/ -----> toitainete lagundamiseks organismis toodetav seedeensüüm aine dentitsioon -hammastus SEEDEKANALI SEINA EHITUS ● limas- , lihas- ja side/serooskestast (serosa, muscularis outer layer, muscularis inner layer, submucosa, mucosa) 1. LIMASKESTTUNICA MUCOSA (sisemine) ● suu- ja pärakupiirkonnas läheb üle väliseks nahkkatteks ● roosakas, pehme, läbipaistev, eritab lima ● ebatasasused: kurrud, hatud, näsad ● sisaldab närvipõimikut PLEXUS MEISSNERI, mis INNERVEERIB LIMASKESTA. ● sisaldab seedenäärmeid, mis sekreteerivad ensüüme ● LIMA KATAB SEEDETRAKTI SEINU JA KAITSEB TEDA ENESE SEEDIMISE e AUTODIGESTIOONI EEST!
Histoloogia ja embrüoloogia Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia käsitletakse kudesid Erihistoloogia organite mikroskoopilise ehituse uurimine Neli põhikude: · Epiteelkude · Tugi e. sidekude · Lihaskude · Närvikude Rakk kude liitkude- organ organsüsteem Biopsia diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine Epiteelkude 2. loeng A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel sekretsioon Katteepiteel Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi. Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal. Mitmekihilistel on ainult alumine k...
Seedimine Toitainete töötlemine organismile sobivateks komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas) Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist Seedekulgla näärmed Nn. suured näärmed: - suured süljenäärmed - maks - kõhunääre Kahe paikmega nn. väikesed näärmed
Selleks et vedeliku hulka taastada, tuleb oksendamise korral juua, raskematel juhtudel tuleb rakendada tilkinfusiooni, et korrigeerida vee ja elektrolüütide tasakaalu. 8. Seedimine peensooles Peensool on väljastpoolt kaetud peritoneumiga ja serooskihiga (tunica serosa), järgneb lihaskest (tunica muscularis), kus on longitudinaalne (stratum longitudinale) ja tsirkulaarne (stratum circulare) lihaskiht ja mukoosa e. limaskest (tunica mucosa), milles on limaskesta lihaskiht (lamina muscularis mucosae). Piki- ja tsirkulaarlihaskihi vahel paikneb plexus myentericus ja ringlihaskihi ning submukoosa vahel paikneb plexus submucosus. Limaskesta pinda suurendavad mukoos- ja submukoosvoldid, hatud ja mikrohatud. Viimased moodustavad enterotsüütide valendikupoolsel välispinnal harjasäärise. Peensoole limaskestas esinevad äärisrakud, mis on kõige arvukamad hattudel ja funktsioneerivad absorbeerivate rakkudena; karikrakud, mis on krüptide ülaosas,
Seedeelunkond SEEDEELUNDITE SÜSTEEM Systema digestorium seu apparatus digestorius. Seedeelundite süsteemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jääkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ühinenud õõneselundid: suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõn...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
