ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: reis FEMUR KAEL COLLUM säär CRUS päriskael COLLUM jalg PES kuklatagune NUCHA kand TARSUS
ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS vaagnavööde KAEL COLLUM vaba alajäse: päriskael COLLUM reis FEMUR kuklatagune NUCHA säär CRUS
limbus fossae ovalis, on tekkinud septum secundum'ist 10) parema koja osad 1. venoosurge (sinus venarum cavarum) 2. päriskoda 3. südamekõrv (auricula dextra) 11) millised veresooned avanevad peale õõnesveenide veel paremasse kotta? sinus coronarius (südame enda veenide kollektor) 12) millistest osadest areneb kodade vahesein septum primum’ist ja septum secundum’ist 13) nimetada südame arterid, kust kulgevad 1. a. coronaria sinistra - r. interventricularis anterior (sulcus interventricularis anterior’is) - r. circumflexus (sulcus coronarius’es) 2. a. coronaria dextra (sulcus coronarius’es, sulcus interventricularis posterior’is) 14) mitme kihiline on kodade müokard, vatsakeste müokard Kodade 2-kihiline, vatsakeste 3-kihiline 15) millisteist primaarse südametoru osades on tekkinud kojad (2) atrium commune, sinus venosus 16) mis moodustavad südame skeleti 1. annuli fibrosi 2
Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse unenägusid. Vahelduvad omavahel 4-5 korda.
Sapipõis - vesica fellea/ vesica bilaris Maksavärat - porta hepatica Sagar - lobi (lobus) Segmendid - segmenta Sagarikud - lobuli Jämesool - intestinum crassum Umbsool - caecum Ussripik - appendix vermiformis Ülenev käärsool - colon ascendens Ristikäärsool - colon transversum Alanev käärsool - colon descendens Vasem käärsoolekoold - flexura coli sinistra (nn. põrna koold) Sigmasool - colon sigmoideum Pärasool - rectum Lihaspael - taenia
Biikuspidaal ehk mitraalklapp valva mitralis ehk valva bicuspidalis vasak koda ja vatsake Poolkuuklapp(poolkuuklapid) valva semilunaris(valvae semilunares) vatsake ja aort/kopsutüvi Kopsutüvi truncus pulmonalis Kopsuveenid vv. Pulmonales Aort aorta Õlavarre-peatüvi truncus brachiocephalicus Vasak ühine unearter a. Carotis communis sinistra Vasak rangluualune arter a. Subclavia sinistra Ühine unearter a. Carotis communis Ülemine õõnesveen vena cava superior Alumine õõnesveen vena cava inferior Sisemine kägiveen v. Jugularis interna Lümf ( lympha) värvitu ja läbipaistev vedelik(koemahl), mis koosneb koaguleerumisvõimelisest plasmast ja rakkudest. Ööpäevas valgub lümfisüsteemi kaudu tagasi vereringesse 1-2 liitrit lümfi
..ja napisala 4to molo4naja kislota skaplivaeca i misci naprjazeni Mõisted: Anabolism,Homöostaas,Küfoos,osteoblast,osteoklast,Hemolüüs,Hüpotoonia,Hüpofüüs,Hematuu ria,Ovulatsioon, Spermatogenees,Tahhüpnoe,Hingamismaht Kõhuõõs ladina keeles : ülakõht(EPIGASTRIUM),keskkõht(MESOGASTRIUM),allkõht(HYPOGASTRIUM) Aordi suudmes asub poolkuuklapp Koronaarvereringe-mis on ja funktsioon:Parem ja vasak pärgarter,mis varustabsüdant arteriaalse verega (ARTERIA CORONARIA CORDIS SINISTRA ET DEXTRA Mis on ja kus asub vena mediana cubiti- KESKPIDINE KÜÜNRAVEEN EHK KUBITAALVEEN, kust võetakse analüüsiks verd ja tehakse süsteid. Lümfisüsteem on venoosse (nuzno bilo vibrat) Lümfisoonte ehitus on sarnane veenidega (vibrat I objasnit) Hingetoru ladina keeles ja kus asub- söögitoru ees, (TRACHEA)
- Ostium cardiacum lülisambast vasakul XI rinnalüli kõrgusel haaratakse toit aktiivselt mao poolt - Pylorus maolukuti lülisambast paremal I nimmelüli kõrgusel mao kuju kohandub sisule Holotoopia lained algavad korpuse piirkonnas ja tugevnevad pülooruse suunas - ¾ regio hypochondriaca sinistra põikikiud võivad süvendada lävisesälku ja lülitada välja tagasitee - ¼ regio epigastrica (keskjoonest enamikus vasakul) söögitorusse Süntoopia Serooskest - interperitonaalselt + kinnitused lähtuvad sidemetena kurvatuuridelt
- algab: kõri alumine serv - lõpp: trahhea kahendhargus – bifurcatio tracheae Skeletotoopia - jagunemine paremaks ja vasakuks peabronhiks – angulus sterni + IV-V rinnalüli kõrgusel Holotoopia - kaelaosa pindmiselt naha ja fastsia all VII kaelalüli ulatuses - rinnaosa sügaval keskseinandi ülaosas Süntoopia - ees ülal: II-IV trahheaalkõhre kõrgusel kilpnäärmekitsus - ees all: suured veresooned: aort, truncus brachiocepalicus, vena brachiocepalica sinistra - külgedel: kilpnäärme sagarad + kaela veresoonte-närvide kimp - taga: söögitoru - fraktsioonikoht sidemega perikardile fikseeritud ligamenta anularia paries membranaceus adventitsiaalkest PEABRONHID – BRONCHI PRINCIPALES - bronchus principalis dexter + bronchus principalis sinister - lahkenvad 70-80 kraadise nurga all - kiil – trahhea valendikku – carina tracheae -> jaotab sissehingatavat õhuvoolu
rectalis superior'i, v. mesenterica inferior'i, v.portae b) v.rectalis inferior, v. iliaca interna, v.cava inferior'i B- veregrupiga Rh-positiivse verega inimesel on vereplasmas a)anti-A antikehad, anti-D antikehad b) anti-B antikehad, anti- D antikehad c) anti-A antikeha Normaalselt lähtub südamelööki vallandav impulss sinuatriaalsõlmest 9 Mitraalklapp a) on valva atrioventricularis sinistra b) on kolme hõlmaga klapp südame vasakus pooles c) takistab vere liikumist aordist vasakusse vatsakesse Süda asub a) 1/3 ulatuses keskpidisest tasapinnast paremal b) 2/3 ulatuses keskpidisest tasapinnast paremal c) tagumises mediastiiumis d) eesmises mediastiinumis, söögitoru taga Nimeta 4 verevoolu põhjust veenides: 1) Lihaste kontraktsioon 2) klapid veenides 3) sissehingamise imev toime 4) lõtvunud kodade imev jõud
Aordi osad: · Aort- aorta · Aordi kaar- Arcus aortae · Alanev aorr- aorta descendens 1. Rinnaaort- aorta thoracica 2. Kõhuaort aorta abdomonialis Aordi kaarest lähtuvad harud: · Õlavarre peatüvi truncus brachiocephalicus 1.Parem ühine unearter arteria carotis communis dexter 2.parem rangluualune arter arteria subclavia dextra · Vasak ühine unearter- arteria carotis communis sinistra · Vasak ranguluu alune arter- arteria subclavia sinistra Ühune unearter varustab pea piirkonda- aorta carrotis communis. Verd kogub aga ülemine õõnesveen- vena cava superior. Ülemisse õõnesveeni kogutakse veri pea, kaela , ülajäsemete ja rindkere elunditest ja seintest. Vena mediana cubiti on keskpidine küünarveen ja asub küünarvarre sisemisel keksmisel poolel. Vena subclavia on rangluualune veen ja asub rangluu all?
· Omadussõna ühildub nimisõnaga soos, arvus ja käändes, s.t. adjektiivi vorm valitakse vastavalt nimisõna soole ja vormile. Omadussõnaline täiend paikneb harilikult nimisõna järel, selle ette asetatakse ta vaid rõhutamise korral: · tunica mucosa, morbus nauticus, morbus gravis, atrium dextrum, bolus alba, sanguis venosus, hepatitis infectiosa, lagoena viridis, morbus sacer, dentista bonus, infectio contacta, corpus vitreum, os temporale, manus sinistra, dies natalis. Sugu I II III IV V Nom. Gen. Sugu -a -ae f f m, n m, f, m, n f n -um -i n -on -i n -en -inis n -u -us n -us -i m -us -us m
jadaühenduses. Veri eemaldub südamest tuiksoone e- arteri kaudu hargnedes ja moodustades juussoonte e. kapillaaride võrgustiku, mille kaudu toimub vere ja koevedeliku ainevahetus. Juussoontest naaseb veri mööda veene südmesse ühinedes südame lähedal suuremateks arvuliselt vähemateks veenideks. (3) 10 Vasakult alla: Õlavarre peaveen (Vena cava superior/Vena brachiocephalica dextra e sinistra); Rangluuarter (Arteria subclavia); Rangluuveen (Vena subclavia); Kodarluumine nahaveen ( Vena cephalica); Kaenlaveen( Vena axillaris);Kaenlaarter (Arteria axillaris); AORT; ÜLEMINE ÕÕNESVEEN (Vena cava interior); ALUMINE ÕÕNESVEEN (Vena cava superior); Alanev aort(kõhuaort (Aorta abdomalis)); Õlavarre arter (Artera branchialis); Õlavarreveen (Vena branchialis); Küünarluumine nahaveen (Vena basilica); Küünraaugu
HEMATUURIA- ehk VERIKUSESUS TAHHÜPNOE- SAGENENUD HINGAMINE HINGAMISMAHT- NORM: 0,5-06 LIITRIT. ON ÜHE TSÜKLI JOOKSUL SISSE VÕI VÄLJA HINGATAMA ÕHU HULK. KÕHUÕÕS ja ld.k- (lad.k. CAVUM ABDOMINIS). ON KEHA SUURIM ÕÕS. 3 OSA – ÜLAKÕHT(EPIGASTRIUM), KESKKÕHT(MESOGASTRIUM) JA ALAKÕHT(HYPOGASTRIUM). AORDI SUUDMES ASUB- POOLKUUKLAPP KORONAARVERERINGE, mis on ja funkts, ld.k- PAREM JA VASAK PÄRGARTER, MIS VARUSTAB SÜDANT ARTERIAALSE VEREGA (ARTERIA CORONARIA CORDIS SINISTRA ET DEXTRA). VENA MEDIANA CUBITI, mis on ja kus asub- KESKPIDINE KÜÜNRAVEEN EHK KUBITAALVEEN, kust võetakse analüüsiks verd ja tehakse süsteid. LÜMFISÜSTEEM ON (TULEB VALIDA)- (ON VENOOSNE!) LÜMFISOONTE EHITUS ON (TULEB VALIDA)- (ON SARNANE VEENIDEGA!) OMAPÄRAKS ON SUUR KLAPPIDE ROHKUS JA LÜMFISÕLMEDE LEIDUMINE. 11 HINGETORU, kus asub ja ld.k- (lad.k. TRACHEA) ASUB: ALGAB KÕRIST 6.-7.
Kehaosa võib olla: 1) Välimine - EXTERNUS 2) Sisemine - INTERNUS 3) Süva - PROFUNDUS 4) Pindmine - SUPERFICIALIS 5) Ülemine - SUPERIOR 6) Alumine - POSTERIOR 7) Kahe struktuuri vahel - INTERMEDIUS Lühendid: A. - ARTERIA (arter), AA. - ARTERIAE (arterid) V. - VENA (veen), VV. - VENAE (veenid) N. - NERVUS (närv), NN. NERVI (närvid) M. - MUSCULUS (lihas), MM. - MUSCULI (lihased) DEX./DX. DEXTER, DEXTRA, DEXTRUM (parempoolne, parem) SIN. - SINISTER, SINISTRA, SINISTRUM (vasakpoolne, vasak) Vaba ülajäseme osad: 1) Õlavars - BRACHIUM 2) Küünarvars - ANTEBRACHIUM 3) KÄSI - MANUS Käsi jaguneb: 1) Ranne - CARPUS 2) Kämmal - METACARPUS 3) Sõrmed - DIGITI MANUS 4) Käe selg - DORSUM MANUS 5) Käe pihk - PALMA MANUS Vaba alajäse jaguneb: 1) Reis - FEMUR 2) Säär - CRUS 3) Jalg - PES Jalg jaguneb: 1) Kand - TARSUS 2) Pöid - METATARSUS 3) Varbad - PEDIS 4) Jala tald - PLANTA PEDIS
pöördub ta parema neeru ees järsult vasakule, moodustades parema käärsoolekoolu-flexura coli dextra ning läheb üle ristikäärsooleks. Ristikäärsool - Kulgeb risti üle kõhu, on u. 50 cm pikk, suundub naba kõrgusel mao ja duodeenumi ees paremalt vasakule. Mao all kooldub ta taha üles, ning jõudnud vasakul põrnani, pöördub teravnurgana allapoole moodustades vasema käärsoolekoolu- flexura coli sinistra (nn. põrna koold). Ristikäärsoole osa kaardub ette alla, ulatudes kõhu eesseinani ja on eest kaetud suurrasvikuga. Mõlemad koolud paiknevad sügaval kõhuõõne tagaseinal. Ristikäärsool on fikseeritud kõhuseinale kinnisti, mesocolon transversumi abil. Alanev käärsool - 30 cm pikk, pöidla jämedune, mis kulgeb vasakult ülalt alla keskjoone poole. Kui jõuab vaagnasse, läheb ilma terava piirita üle sigamakäärsooleks. Ta on
- maksa alla jõudes pöördub parema neeru ees järsult vasakule, moodustades parema käärseoolekooluFLEXURA COLI DEXTRA ning läheb üle ristikäärsooleks ● ristikäärsoolCOLON TRANSVERSUM - kulgeb risti üle kõhu, u 50 cm pikk, naba kõrgusel suundub mao ja duodeenumi ees paremalt vasakule, mao all kooldub taha üles - jõudnud vasakul põrnani, pöördub teravnurgana alla, moodustades vasema käärsoolekoolu FLEXURA COLI SINISTRA (nn põrnakoold) - ristikäärsoole osa kaardub ette alla, ulatudes kõhu eesseinani - ristikäärsoole osa on on eest kaetud suurrasvikugaOMENTUM MAJUS - mõlemad koolud paiknevad sügaval kõhuõõne tagaseinal ESENTERIUM abil. - ristikäärsool on fikseeritud kõhuseinale soolekinnisti M ● alanev käärsoolCOLON DESCENDENS
42 patsientidele tihti vaja isegi kunstlikku hingamist teha. Enamik neist patsientidest, keda nimetatakse apallikuteks, viibivad koomaseisundis. Apallik – keskaju sündroomiga patsiendid; Aju verevarustus Suurte koormuste tõttu, mis ajule osaks saavad, on tal ka tohutu hapniku- ja energiavajadus. Seepärast peab aju alati optimaalselt verega varustama. Aju verevarustuse eest vastutavad esmajoones kaks sisemist unearterit (arteria carotis interna sinistra ja dextra), samuti põhimikuarterid (arteria basilaris), mille alguseks on mõlemad lüliarterid (arteria vertebralis sinistra ja dextra). Keskaju piirkonnas hargneb põhimikuarter kaheks tagumiseks suurajuarteriks (arteriae cerebri posteriores). Aju eesmine ja keskmine suurajuarter (arteria cerebri anterior ja arteria cerebri media), mis varustavad verega aju eesmist ja keskmist osa, moodustavad koos ühendusharudega ringi – circulus arteriosus (Willis). See ühendusrõngas võimaldab aju
annaabi.ee 
