Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Vasakule Paremale
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM #1 SEEDEELUNDITE SÜSTEEM #2 SEEDEELUNDITE SÜSTEEM #3 SEEDEELUNDITE SÜSTEEM #4 SEEDEELUNDITE SÜSTEEM #5 SEEDEELUNDITE SÜSTEEM #6 SEEDEELUNDITE SÜSTEEM #7 SEEDEELUNDITE SÜSTEEM #8 SEEDEELUNDITE SÜSTEEM #9 SEEDEELUNDITE SÜSTEEM #10 SEEDEELUNDITE SÜSTEEM #11 SEEDEELUNDITE SÜSTEEM #12 SEEDEELUNDITE SÜSTEEM #13 SEEDEELUNDITE SÜSTEEM #14 SEEDEELUNDITE SÜSTEEM #15 SEEDEELUNDITE SÜSTEEM #16 SEEDEELUNDITE SÜSTEEM #17 SEEDEELUNDITE SÜSTEEM #18 SEEDEELUNDITE SÜSTEEM #19 SEEDEELUNDITE SÜSTEEM #20 SEEDEELUNDITE SÜSTEEM #21 SEEDEELUNDITE SÜSTEEM #22 SEEDEELUNDITE SÜSTEEM #23 SEEDEELUNDITE SÜSTEEM #24 SEEDEELUNDITE SÜSTEEM #25 SEEDEELUNDITE SÜSTEEM #26
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor oobik03 Õppematerjali autor
Seedeelundite anatoomia ja füsioloogia konspekt

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
26
doc

Seedeelundid

3. imendumine maos toimub vaid piiratud ulatuses. Vesi, alkohol, ja mõned ravimid imenduvad venoossesse verre 4. kuigi raua imendumine toimub peensooles, saadakse ta toidust HCl juuresolekul paremini kätte 5. sisemine faktor seondub maos vitamiiniga B12 ja see on vajalik vit imendumiseks ileumi lõpuosas. PEENSOOL intestinum tenue Peensool on kõige pikem seedetrakti osa. lingud on eest kaetud suurrasvikuga. Pikkus u.5 meetrit, torujas elund, paikneb kõhuõõne kesk- ja allosas ning ümbritsetud jämesoole poolt. Peensoole Tartu Tervishoiu Kõrgkool 15 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.uen.org Eristatakse 3 osa: 1

Bioloogia
thumbnail
15
pdf

Anatoomia ja füsioloogia II eksam

vasomotoorsed keskused ja kaitsereflekside keskused Väikeaju põhifunktsiooniks on tasakaal, lihastoonus ja koordinatsioon Keskaju funktsiooniks on kuulmine, nägemine ja mälumise-neelamise koordinatsioon Vaheaju taalamustes paiknevad retseptorid, mis võtavad vastu ärritusi meeleorganitest Hüpotaalamuses paiknevad vegetatiivse NS kõrgemaid keskused OTSAJU = SUURAJU cerebrum Retikulaarformatsioon mõjustab ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut Limbiline süsteem on seotud emotsioonidega ja nende tahtmatu väljendamisega (punastamine) Pea-ja seljaaju kestad: - kõvakest (dura mater) - tihe sidekoeline leste, mis moodustab pea- ja seljaaju ning teiste kestade ümber umbse koti. Koljuõõnes liibub kõvakest koljuluude sisepinnale ja täidab seega ka luuümbrise ülesannet. - ämblikest (arachnoidea) - kujutab endast õhukest sidekoelist lestet, mida katab endoteel.Kest on vaene veresoonte ja närvide poolest

Anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
10
docx

Seedefüsioloogia

insuliini vabastav polüpeptiid, vasoaktiivne soolepeptiid. Toodavad endokriinsed rakud seedetraktis, stiimuliks närviimpulss või soole sisu ja mõjutavad seedenõrede sekretsiooni. 4. Nälja- ja janutunne, isu ja neid mõjutavad tegurid. Nälja- ja janutunne on kaasasündinud reaktsioonid ja kuuluvad esmaste bioloogiliste vajaduste hulka. Organismi tegevust näljatunde rahuldamiseks nimetatakse toitekäitumiseks. Näljatunne on seedeelundite eneseregulatsiooni funktsionaalse süsteemi oluline lüli. Reguleerivaks suuruseks selles süsteemis on organismi toitainete sisaldus. Toitainete sisaldus avaldab mõju seedekulgla ja veresoonte retseptoritele, millest lähtuvad impulsid jõuavad toitekeskusesse (vt. joonis 2). Toitekeskuse osad asuvad kesknärvisüsteemi mitmes piirkonnas: piklikajus, hüpotaalamuses, limbilises süsteemis ja ajukoores. Toidu maitse vastuvõtt oleneb sülje keemilisest koostisest.

Meditsiin
thumbnail
18
rtf

Anatoomia: siseelundid

3. Limaskesta lihaskiht (lamina muscularis mucosae): õhuke kiht silelihasrakke (ei ole kõigis elundeis!). Limaskesta alune kiht ehk submukoosa: -koosneb peamiselt kohevast sidekoest -erinevates elundites erineva paksusega -siin paiknevad: suuremad vere- ja lümfisooned, närvipõimikud, suuremad näärmed, sõltuvalt elundist võib olla ka muud. Siseelundi lihaskest: -koosneb silelihaskiududest -Tavaliselt 2 kihti: üks ringi ümber elundi, teine piki elundit, nende vahel sidekude. -Seede- ja hingamiselundites seespool ringkiht, väljaspool pikikiht; -Kuse- suguelundites seespool pikikiht, väljaspool ringkiht -Kui on kolmas kiht, siis on see tavaliselt põikikiht, võib olla nii kõige välimine kui kõige sisemine. Serooskest: -On õhuke, läikiv, libe kile -Eritab vähesel hulgal seroosvedelikku -Võib imendada vedelikke ja gaase -Peaülesanne on võimaldada elunditel üksteise suhtes liikuda (libiseda) NB! Põletike järel aga võib

Meditsiin
thumbnail
25
pdf

Seedimisprotsesside füsioloogia

Trüpsiini toimel aktiveeritakse ka teised ensüümid (prokarboksüpeptidaas => karboksüpeptidaas, elastaasi aktivatsioon jt.). Pankreases tekivad ka nukleiinhappeid lõhustavad ribonukleaas ja desoksüribonukleaas (pH optimum 7,0...7,5), emulgeeritud lipiide lõhustav lipaas (pH optimum 6,5) ja kolesteraas, mis lõhustab kolesterooli estreid (pH optimum 6,6...8,0). Süsivesikuid (polüsahhariide) lõhustab pankrease - amülaas (toimeoptimum pH 6,8...7,2). 3. Seedeelundite talitluse regulatsioon 3.1. Seedeelundite innervatsioon: sümpaatiline, parasümpaatiline, enteraalne. Seedekulglal on enteraalne närvisüsteem, mis võimaldab juhtida mao ja soolestiku motoorset ja sekretoorset aktiivsust, sõltumata välisest autonoomsest närvisüsteemist. Enteraalne närvisüsteem asub neuronaalse võrgustikuna piki ja ringlihaskihi vahel (plexus myentericus s. Aurebachi ) ning ringlihaskihi ja 2

Aktiviseerivad tegevused
thumbnail
3
docx

Seedeelundkond KL

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM 1. Nimetage seedekanali osad järgnevuses suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool. 2. Suured seedenäärmed ja mida nad toodavad - maks ja kõhunääre, suured süljenäärmed. MAKS toob sappi, KÕHUNÄÄRE toob kõhunäärmenõret ja hormoone, SUURED SÜLJENÄÄRMED toob sülg. 3. Mõisted - Peristaltika õõneselundite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine, selle abil liigub edasi nende sisu, mis segatakse seedemahladega (sooleliigutused) Dentitsioon Defekatsioon roojamine Flatus Bolus toidupala Faeces roe, väljaheide Toitaine Toiduaine Periodont hambaümrbis Peritoneum kõhukelme Omentum rasvik Mesenterium soolekinni(s)ti 4. Seedekanali seina ehitus - 1. LIMASKEST: * produtseerib lima * lima katab seedetrakti seinu ja kaitseb teda enese seedimise e autodigestiooni eest 2. LIHASKEST: * reguleerib valendiku läbimõõtu, segab ja transpordib peristaltika abil se

Kategoriseerimata
thumbnail
95
ppt

Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused

Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused Toivo Laks Seedeelundid Suuõõs, neel, söögitoru Magu Maks Kõhunääre e. pankreas Peensool ja jämesool Seedimine Toitainete töötlemine organismile sobivateks komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on ­ lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse ­ aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas) Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist Seedekulgla n

Tervishoid
thumbnail
16
docx

SEEDIMINE

Motoorne funktsioon. Liigutuslik funkt. Toimub silelihaste abil ja nii transporditakse seedekulgla (küümus) sisaldist edasi. Seedekulgla endokriinne funkt ehk sisesekretoorne funkt. Seedekulglas on hulgalisel sisesekretoorseid närvirakke. Eriti palju on neid peensoole ja mao limaskestas. Need paiknevad seal hajutatult. On laiali. Erinevaid rakke on u paarkümmend. Paiknevad endokriinsed närvirakud, kokku moodustavad: difuusne neuroendokriinne süsteem. Erituslik funktsioon. Seedekulgla kaudu väljutatakse toitainete lõhustamisel tekkinud jääkaineid ja sapipigmente. Teatud süsivesikute lõhustamisel jäävad jääkained/kiudained. Alles jämesooles. Sapipigmendid lisanduvad sapiga soolde. Pigmendid tekivad punaliblede lagunemisel. Tumepruun uriin pigmentidega. Sapi äravoolu takistus. Kollaseks läheb hemolüüsikorral, kui punalibled purunevad. Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun