SEEDEELUNDITE SÜSTEEM (0)

 
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM  ​SYSTEMA DIGESTORIUM   
Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi?  ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, 
pankreas) 
  1. ühinenud õõneselundid:  suuõõs 
neel 
söögitoru 
magu 
peensool 
jämesool  - CAVUM ORIS  - PHARYNX  - OESOPHAGUS  - GASTER, VENTRICULUS  - INTESTINUM TENUE  - INTESTINUM CRASSUM  toidu peenestamine 
neelsmine, segamine, imemine 
jtranspordib toidu suust makku 
toit seguneb maomahlaga, tekib küümus 
resorptsioon (seedimine, imendumine) 
vesi, miner.soolad imenduvad   
2. lisaelundid:  keel  
hambad 
seinavälised seedenäärmed  - LINGUA  - DENTES   
3. suured seedenäärmed, mis paikenvad seedekanalist väljaspool:  3 paari süljenäärmeid 
maks  
kõhunääre    - HEPAR  - PANCREAS  eritavad sülge 
eritab sappi 
eritab kõhunäärmenõret ja hormoone    ● Soolkanali limaskest toodab soolenõret.  ● Imendumist (resorptsioon) juhivad: hormoonid, bioakt. ained, silelihaste aktiivsus, autonoomne NS 
  Seedeelundkonna/seedetrakti funktsioon?  ● Tagada organismile väliskeskkonnast vajalik energeetiline varu: toitaineid, vitamiinid, 
mineraalsoolad, veevarud (toidu vastuvõtt, ladustamine, seedimine, imendumine  ● hormoonide tootmiseks, immuunreaktsioonideks   ● Eemaldada ainevahetuse jäägid (elimineerimine)   
Mis juhtub toiduga seedetrakti jõudes?  ● seedetraktis vabanevad ensüümid, mis lõhustavad toidu organismile omastatavateks toitaneteks: 
amihohapeteks, monosahhariidideks, rasvhapeteks ja glütserooliks.   ● seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained PEENSOOLE SOOLEHATTUDE vahendusel verre 
ja lümfiringesse.  - verre: ​aminohapped, vitamiinid, mineraalained, monosahhariidid  - lümfisüsteemi:​ lipiidide laguproduktid (rasvhapped ja glütserool)   
Fakte: seedemahlu toodetakse​ u 7L ööpäevas:  ​sülge ​ 1L, ​maomahla​ 1,5L, ¾L ​sappi ja sapphappeid​,   1-2L  ​kõhusülge (pankreas) ​, ​soolemahlu​ 3L.  Toit püsib:​ maos 3h (1-6), peensooles 6-10h, jämesooles 10 ja enam h. Kokku 18-24h.  
 
TOITAINED, kas ja milleks lagunevad?  valgud 
lipiidid 
süsivesikud  -aminohapeteks 
-rasvhapeteks, 
glütserooliks 
-monosahhariidideks   vitamiinid 
mineraalained 
vesi  -ei lõhustu 
-ei lõhustu 
-ei lõhustu    1 


 
MÕISTED  digestioon 
absorptsioon 
resorptsioon 
sekretsioon 
peristaltika 
 
elminatsioon 
defekatsioon 
flaatus 
 
 
 
 
 
seedeferment/ 
seedeensüüm 
  - DIGESTIO  - ABSORPTIO  - RESORPTIO  - SECRETIO  - PERISTALTICA 
  - ELMINATIO  - DEFAECATIO  - FLATUS 
faeces 
mesenterium 
omentum 
bolus 
küümus 
-----> 
 
dentitsioon  -seedimine 
-imamine 
-imendumine (vere- ja lümfikapillaaridesse) 
-nõristus (seedenõrede eritumine) 
-soole lainelised lihaskontraktsioonid -> soole 
sisu liigub edasi ja segatakse seedemahladega 
-eritamine, eemaldamine (roe, uriini abil) 
-roojamine 
-soolestiku kaudu väljuv gaas 
-roe 
-soolekinnisti 
-rasvik 
-toidupala enne makku jõudmist 
-maost edasi liikuv toidumass 
toitainete lagundamiseks organismis toodetav 
aine 
-hammastus   
 
SEEDEKANALI SEINA EHITUS  ● limas- , lihas- ja side/serooskestast  ​(serosa, muscularis outer layer, muscularis inner layer,  submucosa, mucosa) 
  1. LIMASKEST​  ​TUNICA MUCOSA (sisemine)  ● suu- ja pärakupiirkonnas läheb üle väliseks nahkkatteks  ● roosakas, pehme, läbipaistev, eritab lima  ● ebatasasused: kurrud, hatud, näsad  ● sisaldab närvipõimikut PLEXUS MEISSNERI, mis INNERVEERIB LIMASKESTA.  ● sisaldab seedenäärmeid, mis sekreteerivad ensüüme  ● LIMA KATAB SEEDETRAKTI SEINU JA KAITSEB TEDA ENESE SEEDIMISE e 
AUTODIGESTIOONI EEST!  Ehituslikult koosneb limaskest 4 osast: 
1) Seedekanali ülaosa epiteel ​(suuõõs, neel, söögitoru):   ● mitmekihiline lame-epiteel  ● kaitsefunktsioon  2) Seedekanali alumise osa epiteel​ (magu, sooled):  ● 1-kihiline silinderepiteel  ● F: sekretsioon, resorptsioon)  3) Limaskesta päriskiht​:   ● sidekoeline toes  4) Limaskesta lihaskiht koos limaskesta aluse kihi tunica submucosaga:   ● tagab limaskesta liikumise   ● TUNICA SUBMUCOSA: kohev sidekude, ühendab limaskesta lihaskestaga, võimaldab liikuda, 
sisaldab veresooni, närvipõimikuid, lümfisooni, lümfikiude, tihenenud keele ja neelu piirkonnas, 
puudub kõvasuulael ja igemetel  ! Närvipõimik ​PLEXUS MEISSNERI:  ​sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud  ● innerveerivad limaskesta  ● ringlihaskihi ja submukoosa vahel   
2. LIHASKEST​  ​TUNICA MUSCULARIS  ● SEEDEKANALI ÜLEMISTES OSADES  ​VÖÖTLIHASKOEST (tahtele alluv), ​ALATES  SÖÖGITORU KESKOSAST  ​SILELIHASKOEST (tahtele allumatu).  2 


  ● 2 teineteisega ristuvast kihist: välimine pikikiht, sisemine ringkiht  - ringkiht kohati pakseneb, moodustades SULGURLIHASE e SFINKTERI: takistab teatud 
kohtades sisaldise edasiliikumist või eritumist.  - lihaskihtide vahel on  ​vere- ja lümfisooned ​ ​ja motoorikat reguleeriv ​närvipõimik  (vegetatiivne NS)  ​PLEXUS AUERBACHI  ● reguleerib valendiku läbimõõtu  ● segab ja transpordib peristaltika abil seedetrakti sisu   
3. SIDEKEST/SEROOSKEST​  ​TUNICA SEROSA (välimine)  ● 1-kihiline lameepiteel koos sidekoese toesega  ● kõhukelme üks osa  ● õhuke, niiske, sile, elastne  - vähendab elunditevahelist soolemotoorikaga tekkivat hõõrdumist  - toimib nagu liigeskihnu sünoviaalkile, südamepaun ja kopsukelme  ● kõhuõõne elundite väliskate  - neelul, söögitorul, pärasoole lõpposal, maol, sooltel  ● siin kulgevad närvi-, vere- ja lümfisooned.   
Seedekanali näärmed  ● Seedekanali seinas on palju väikesi näärmeid, mis eritavad lima ja seedemahlu  - suured seedenäärmed (suured süljenäärmed, maks ja kõhunääre) painkevad 
seedekanalist väljaspool. 
  Seedekanali närvid  ● Seedekanali seinas on 2 autonoomse NS moodustatud närvipõimikut, mis reguleerivad lihaskesta 
talitlust (jätkub osaliselt ka närvipõimikute toime katkestuse korral, nt anesteesias - MÜOGEENNE 
TALITUS.  1. lihaskesta ring- ja pikikihi vahel 
2. submukoosas   
Mis seedekanalis toimub?  ● seedekanalis toitkört segatakse ja lükatakse PERISTALTIKA abil pärasoole suunas.   ● toimub torjujate lihasseinaliste elundite kokkutõmme, mis sisaldist edasi nihutab.   ● PERISTALTIKAT esineb ka teistes torjuais elundeis (kuse- ja seemnejuhades)  ● seedekanali alg- ja lõpposas esineb osaliselt tahtele alluvaid täitumis- ja tühjenemisreflekse 
(neelamine, oksendamine, roojamine) 
  SUUÕÕS  ​CAVUM ORIS  ● suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt  ● hambaid abistavad keel, huulte ja põskede lihased  ● toit seguneb samas süljega, kuni on poolvedel, kergesti neelatav ja libe  ● süljes leiduv a-amülaas alustab siin toiduainete süsivesikute lõhustamist  Suuõõs jaguneb: 
1. SUUESIK​  ​VESTIBULUM ORIS  ​- kitsas, hoburaua kujuline  ● seest piiravad  ​hammaskaared ​ja ​igemed​ ​GINGIVAE ​ (periostiga liitunud limaskest)  ● väljast piiravad:  - huuled ​  ​LABIUM SUPERIUS ET INFERIUS ​: pehmetest kudedest, põhikihiks suu sõõrlihas; naha  üleminek limaskestaks on teravalt piiristunud, intsensiivne punane (huulepuna) - suu sõõrlihase 
konksjalt ettevõlvunud serv, mis tingib huulte erineva kuju, on omane vaid inimesele.   - põsed​   ​BUCCA ​: moodustavad suuõõne külgseinad, põhikiht on põselihas (selle toonus hoiab põse  vastu hambaid ja alveolaarjätkeid).   2. PÄRISSUUÕÕS​  ​CAVUM ORIS PROPRIUM  ● Suupõhja aluseks: suupõhjalihased  ● eest piiratud huultega, taga jätkub  neelu suumine osa, taga liitunud keelejuurega  3 


  ● külgedel asuvad põselihased, kurgumandlid, suupõhi, suupõhjalihased, keel  ● ülal eespool ⅔ ulatuses  ​kõvasuulagi​, taga ⅓ ​pehmesuulagi​ ja​ kurgunibu​ UVULA  ● suupõhja limaskest moodustab keskjoonel  ​keelekida​ ​FRENULUM LINGUAE.  ● all keel ja suupõhja pehmed koed  1) Kõva-suulagi (luuline) ​PALATUM DURUM ​:  ❏ ülalõualuud +  suulaeluud, limaskest ebatasane, aluskihita  2) Pehme-suulagi ​PALATUM MOLLE (suulaepuri)  ❏ aluseks on aponeuroos, kuhu kinnituvad lihased  ❏ keskelt ripub alla suulae/kurgunibu UVULA: limaskestaga kaetud lihase kurd, mis külgedel 
läheb üle neelu seinteks.  ❏ Uvula ülaosast algavad 4 limaskestavolti (2 ja 2), mille vahele jäävad lümfoidse koe 
kogumikud  ​tonsillid e kurgumandlid​ (suulaemandlid) ​TONSILLAE PALATINA  ❏ suulaelihaste halvatus -> nasaalse kõne, imemine on takistatud, vedelik satub neelamisel 
ninaõõnde  ❏ suulaepurje lõtvumine -> norskamine  Funktsioon:​ HINGAMIS- JA TOIDUTEEDE VAHEKORRA REGULEERIMINE NEELAMISEL, 
HAIGUTAMISEL, OKSENDAMISEL 
 
Mälumisprotsessis osalevad lihased:  
1. Mälumislihased: ​algavad ajukoljuluudelt, kinnituvad alalõualuul:  1. mälurlihas  ​MUSCULUS MASSETER ​ algab sarnakaarelt, tõstab alaõuga, aitab hammustada  2. oimulihas  ​MUSCULUS TEMPORALIS ​ mälumistöö  3. ja 4. keskmine ning külgmine tiiblihas (mälumine). Jt lihased..  2. Põselihased: ​aitavad toitu mälumise ajal hammaste vahel hoida, suud avada, sulgeda:   1. põselihas  ​M.BUCCINATOR  2. suusõõrlihas  ​M.ORBICULARIS ORIS  ​avab ja sulgeb suu. Jt.    HAMBAD  ​DENTES ( ​hammas ​DENS)  Hammastus​  ​DENTITSIOON  Hammaste​  ​funktsioon​:​ toidupala peenestamine  - mida peenestatum toit, seda paremini tulevad seedefermendid toime toitainete lammutamisega, 
imendumiseks sobivate ühenditeni.  ● Inimesel on kaks dentitsiooni: piimahambad ja jäävhambad  ● Moodustavad ülemise ja alumise hambakaare  ● HAMBUMUS - ülemise ja alumise hammaskaare suhe  - normaalne hambumus: ülemised hambad ületavad alumisi ⅓ ulatuses.   Jäävhambaid - ​ühel kaarepoolel 8, kokku  ​32  1) lõikehambad ​INSISIIVID 2 (ph 2)  ​DENTES INCISIVE ​ toidu läbilõikamiseks  2) silmahammas ​KANIIN 1 (ph1)  ​DENS CANINUS ​ toidu haaramiseks/murdmiseks  3) eespurihambad ​PREMOLAARID 2 (ph 0) ​ DENTES PRAEMOLARES ​ tükeldamiseks  4) tagapurihambad ​MOLAARID 3 (ph 2)  ​DENTES MOLARE ​S mälumiseks  - viimane molaar, tarkusehammas, ei pruugigi lõikuda või areneb rudimentaalsena  - jäävhammaste värvus kollakas  Piimahambaid​ on  ​20  - jäävhammastest u 2x väiksemad, värvuselt piimjad/sinakasvalged  - juured krooniga võrreldes nõrgemini arenenud  - lõikumine algab 6 kuu vanuselt, lõppeb u 24 elukuuks  - ph vahetumine jh vastu algab 6. eluaastal, 14-16a on kõik hambad vahetunud  Hamba osad:  1. KROON​  - ulatub suuõõnde (nähtav osa) 
2. KAEL ​- kaetud igemega (igeme sees) 
3. JUUR​ - kinnitub alveooli (lõualuus, ühel hambal 1-3, vahel enam) 
4. HAMBAÕÕS​ - hambakrooni ja -kaela sisemuses, juureosas kitseneb juurekanaliks  4 


  - kohevast sidekoest hambasäsi ehk pulp (sis. vere- ja lümfisooni, närvikiude, mis sisenevad 
hambaõõnde juurekanali kaudu.  5. PERIODONT ​- hambaümbris, jääb hambajuurest väljapoole 
- sidekoest  - rohkelt veresooni, närve, seega VALUTUNDLIK  - Funktsioon:​ ühendada hambajuur alveooli seinaga.    Hambad koosnevad 3 tüüpi luukoest:  1. DENTIIN e hambaluu​ - hamba põhikude, hamba kuju määraja  - erineb luukoest, sest seda moodustavad rakud, ODONTOBLASTID, paiknevad ühtlase 
kihina hambaluu ja säsi piiril.   - kuna dentiinis ei ole luurakke, ei parane hambakahjustused sarnaselt teiste 
luukahjustustega.  2. EMAIL e hambavaap,​ katab krooni,  ​tugevaim kude inimkehas​, väga kulumiskindel  - 97% anorgaanilistest sooladest, orgaanilist ainet ei ole pea üldse  - uuenemisvõime praktiliselt puudub  - kõige paksem on hammaste mälumispinnal, kus moodustab köbrukesi.  3. TSEMENT​ katab hambakaela ja hambajuurt  - suhteliselt pehme, kõige õhem hambakaela osas    Hambajuures kinnitab ​hambaalveooli sidekude, milles on rohkesti hambast lõualuuni ulatuvaid 
kollageenkiude.   - nende eraldamiseks tuleb hamba eemaldamisel hammast eelnevalt pöörata/lõngutada, et see ei 
murduks ja juur ei jääks hambasompu.  Ige ​GINGIVA ​ - hambakaela ümbritsev suu limaskest. Moodustab  hamba ümber kaela.   Igemetasku​ - igeme ja hambakaela vahel  - põhjas olev epiteel on kasvanud hambasse  - igemetaskusse kogunenud toiduosakesed ja bakterid tekitavad põletikku, mille tõttu võivad 
hambad lõnkuma hakata ja välja langeda.   Kaariese ​põhjuseks on hamba pinnal elavate bakterite (eelkõige sahharoosist ja glükoosist moodustunud) 
hambakude süüvitavad ainevahetusproduktid.  - kaariese arengut aeglustab veest, toidust ja hambapastast saadud fluoriid, mis kinnitub hambasse.    
 
KEEL ​ ​LINGUA, GLOSSUS  ● Vöötilihaskoeline elund, kaetud limaskestaga  ● osad: tipp, keha juur (keelemandel - lümfoidse koe kogumik)  ● näsadega kaetud:  - niitnäsad - üle kogu keele (valkjas värvus)  MAITSENÄSAD:  - seennäsad - niitnäsade vahel  - vallnäsad - V-kujuliselt juure ja keha piiril   - lehtnäsad - servadel  ● Maitsmispungi (maitsmisaistingu retseptorelundid) on eriti palju keele limaskestas, vähem suulaes 
ja neelus.   - Me maitseme vaid süljes lahustunud aineid!  Funktsioonid:​ kõne, imemine, toidu segamine, seedefermentide parema juurdepääsu tagamine, 
mälumine, neelamine, maitsetundlikkus 
 
 
 
 
 
  5 


 
SÜLJENÄÄRMED ​ ​GLANDULAE SALIVALES  Funktsioon​: ​ toota sülge (1-1m5L ööpäevas täiskasvanul)  - sülg nõristub reflektoorselt vastusena tingitud ja tingimatutele ärritajatele  Sülg sisaldab:   - vett 99%, elektrolüüte Na, K, Cl, HCO3, ensüüm ptüaliini, mille abil juba suus algab osaline 
süsivesikute lammutamine  - a-amülaas/ptüaliin lõhustab toidutärklise maltoosiks  - sülg sisaldab veel lima e MUTSIINI, lüsotsüümi, immuunglobuliine IgA, hüübimisfaktoreid  Süljeeritus ​SALIVATIO ​ ​on reflektoorne  - muudab toidumassi mälumisel libedaks ja kergesti neelatavaks. Pidev süljenõristus on kui suuõõne 
loputus, mis takistab suuõõnepõletike ja hambakaariese teket.   - sülje pH on olenevalt eritusest 5,4 - 7,5  - õige sülje kogus on vajalik, et hoida suu puhas, koed pehmed ja paindlikud  - lüsotsüüm, immuunglobuliinid ja hüübimisfaktorid süljes väldivad infektsiooni ja kahjustusi suus.   - maitsepungi ärritavad suus vaid veeslahustunud toiduosad!  - tahkete toiduosade mälumine ja süljega lahustamine soodustab maitsetaju, mis põhjustab 
reflektoorselt edasist süljevoolust ja maosekretsiooni.  Sekretsiooni reguleeritakse nii sümpaatilise kui parasümpaatilise NS​ kaudu.   - Impulsid lähtuvad suust ja suulaest maitseretseptoritelt ning jõuavad maitsetundlikkuskeskusesse.   Süljeerituse regulatsioon on peamiselt NEURAALNE.   - süljeerituskeskus paikneb ajusilla ja piklikaju piiril  - tugevaimad süljeerituse põhjustajad on toidust tingitud tunde-, maitse- ja haistmisaistinugd.  - AUTONOOMNE NS​ vahendab erituskäskluse süljenäärmetele, nii et  ​PARASÜMPAATIKUS  kutsub esile  ​rohke vesise ​ ja ​SÜMPAATIKUS​ vähese limase​ sülje eritumise.   - HORMONAALSELE regulatsioonile​ osutab aldosteroon, mis sarnaselt neerutorukestele 
suurendab näärmejuhades Na tagasiimendumist algsüljest ja K eritumist sellesse.   - Bradükiniin ja teised kiniinid (koehormoonid) toetavad süljenäärmete eritusfunktsiooni.   
1. VÄIKESED SÜLJENÄÄRMED  ● suuõõne limaskestas või vahetult selle all  - suuesiku-, suulae- ja keelenäärmed  ● nõristavad sülge pidevalt  - suuõõnt puhastav, neutraliseeriv, mikroobidevastane  ● suurus nööpnõelapeast herneterani (kombeldavad läbi limaskesta)   
2. SUURED SÜLJENÄÄRMED  ● paiknevad seinaväliselt, 3 paari  1) KÕRVASÜLJENÄÄRE ​GLANDULA PAROTIS  ​suurim, u 30g  - mõlemal pool nägu, välimisest kuulmekäigust ees ja allpool  - juha avaneb​ suuesikus ülemise teise molaari kohal  - seroosnääre:​ sekreet on vedel (vesi, elektrolüüdid)  2) (ALA)LÕUAALULNE SÜLJENÄÄRE ​GLANDULA SUBMANDIBULARIS  ​u15g  - mõlemal pool nägu alalõualuunurga all, allpool suupõhjalihaseid  - juha avaneb ​suupõhjas (päris-suuõõnes) keelealusel lihakesel  - seganääre: ​nii seroossed kui ka mukoossed näärmed (sekreet limarikas, viskoossem)  3) KEELEALUNE SÜLJENÄÄRE ​GLANDULA SUBLINGUALIS  ​u 5g  - suupõhjas limaskesta all, suupõhjalihastest ülalpool  - palju väikesi juhasid, mis  ​a ​vanevad​ suupõhja keelealusel kurrul (päris-suuõõnes)  - seganääre. 
 
 
 
 
  6 


 
NEEL ​ ​PHARYNX  ● ühendab seitsme avause vahendusel naaberelundeid  - 2 tagasõõret ninaga, 2 kuulmetõrve ava, suuava, 2 kõriosas (õhutee ja toidutee ristumisel)  ● ühendab suuõõnt söögitoruga ja ninaõõnt kõriga  - ainus koht, kus õhu- ja toiduteed ristuvad.  - suuõõnt neeluga ühendab KURGUKITSUS  ​ISTHMUS FAUCIUM  - KURK  ​FAUCES  - neelu pikkus u 12cm  Neelu osad:  1. NINANEEL:​ ühendab ninaõõne tagasõõrmete kaudu suuõõnega  - neelumandel, paarilised tõrvemandlid  - külgseinas kuulmetõrve neelusuue, mis neelatamisel avanedes aitab ühtustada 
rõhku keskkõrva ja välisõhu vahel.   - ninamine osa on vaid hingamiseks, kaetud ripsepiteeliga.   2. SUUMINE OSA:​ SIIN RISTUVAD ÕHU JA TOIDU TEED.  - pehmesuulaest kõri juurdekäiguni  3. KÕRIMINE OSA:​ pikk, kitsas, kõri taga, kõriga ühendab kõri juurdekäik.  - allpool olev osa funktsioneerib toiduteena  Limaskest ​jätkub neelu limaskestana, edasi söögitoru limaskestana.   - neelu limaskestas on palju lümfoidset kude, mis osades kohtades on koondunud lümfoidse koe 
kogumikeks  ​mandliteks e tonsillideks​ TONSILLAE  Mandlid e ​tonsillid  ​TONSILLAE  - neelu ülaosas paikneb nelja mandli (tonsilla) moodustatud mittetäielik võru.  - koosnevad valdavalt lümfoidkoest, epiteelis on palju lümfotsüüte, ümbritsevast eraldab tugev 
sidekoekiht.  - normaalselt kaitsefunktsiooniga, sisaldades lümfifolliikuleid (lümfotsüütide produtseerimine)  - haigestumisel fokaalinfektsioonide allikaks  Lümfoidne neelurõngas e Pirogov-Waldeyeri rõngas​  ​koosneb:  - paarilistest kurgumandlitest  ​TONSILLA PALATINA  ​(kurgukitsuse külgseinas)  - keelemandel  ​TONSILLA LINGUALIS ​ (keele juure piirkonnas)  - paarilistest tõrvemandlitest  ​TONSILLA TUBARINA ​ ning  - neelumandlist  ​TONSILLA PHARYNGEA  ​e ADENOID (kuulmetõrve suudme ümber); kõige  paremini arenenud 5-7a lastel, võib takistada nina-hingamist, hiljem taandareneb.  Neelamine ​DEGLUTITIO ​ on ​reflektoorne akt  - vajaliku konsistentsi ja mahuga (7-15ml) toidupala viiakse suuõõne tagumisest osast neelu.  - põhineb refleksil, mis toimetab söögi ja joogi makku ning takistab nende sattumist 
hingamisteedesse.   - kui refleks veab alt ja toit satub hingetorru, hakkab in köhima; harva võib bronidesse sattunud 
toidupala tekitada kopsupõletiku v lämbumise (kui kõri ummistab vähe mälutud toidutükike).  - neelamisrefleksi reguleeriv keskus on  ​piklikaju ja ajusilla​ alumises osas.   Neelamisakti faasid: 
I faas:​ ainus tahtele alluv, kestab 0,7-1sek.  - vajalik on teatud rõhk ja kõikide kõrvalteede - kõriõõne, neelu ninaosa, suuõõne sulgumine, 
vältimaks toidupala sattumist ninna, tagasi suhu või hingamisteedesse.   - toit tõugatakse keelega suulaepurje taha, vasu neelukaart -  ​sellest tekkiv surveärritus vallandab  tegeliku neelamisrefleksi.   II faas:​ neelust söögitorru, tahtele allumatu, välkkiire  - ülestõstetud suulaepuri sulgeb ühendused ninaõõnde  - kui joojal tekib naeruhoog, võib vedelik ninna sattuda. Ohtlikum kui toit satub kõrri.   - epiglottis langeb alla ja sulgeb kõri, mis tõuseb samal ajal vastu kõripealist (Aadama õun)  III faas:​ söögitorust makku, tahtele allumatu, kestab sõltuvalt toidu konsistentsist  - toidukämp liigub edasi PERISTALTIKA ABIL  ● NEELAMINE TOIMUB KA RASKUSJÕUTA​ (astronaudid, kätel selistes) 
  7 


 
SÖÖGITORU ​ ​OESOPHAGUS  ​ ​Eksamil lihaskesta iseärasus!  ● 25-30cm lihaseline seedekanali osa, mille kaudu liigub toit neelust makku  ● lülisamba ees (C6-Th10), südame taga, läbib diafragma, makku suubub Th10 lülikõrgusel  ● keskmine diameeter u1,5cm, toidupala läbimisel u 3,5cm, omab kitsusi, tühjana kokkulangenud 
olekus.  Söögitoru funktsioon:​ ​toidupala (boluse) liigutamine peristaltilise laine abil mao suunas.  
Söögitoru osad:  1. Kaelaosa:​ hingetoru (trachea) taga, Th7 kohal, kõikide kalalülide ulatuses 
2. Rinnaosa:​ pikim, läbistab keskseinandi (mediastinum), kus ristub algul Th4-5 kõrgusel vasaku  peabronhiga, siis aordiga, läbib diafragma söögitorulahi (aordilahist ees ja vasakul)  3. Kõhuosa:​ kõhuõõnes (cavum abdominis), 1-3cm    Söögitoru kitsused: ​kitsuste kohal võivad peatuda võõrkehad 
1. Anatoomilised:   ● ülemine​ FARÜNGEAALNE - algusosas, neelu üleminekul söögitoruks (seedekanali 
kitsaim koht - kui ese siit läbi pääseb, läbib ta ilmselt seedekanali)  ● keskmine​ BRONHIAALNE - ristumisel vasaku peabronhiga (hingetoru bifurkatsiooni 
kohal)  ● alumine​ DIAFRAGMAALNE - vahelihase läbimiskohal  Söögitoru lihased:   - Ülemine ja alumine kitsus toimivad sulguritena: normaalselt suletud, va neelamise ajal  - ülemine ja alumine  ​sulgurlihas e​ ​SFINKTER ​, avanevad vaid toidupala edasitoimetamiseks  - ülemine lihas takistab hingamisliigutuse ajal õhu sattumist söögitorru  - alumise lihase funktsioneerimishäired: röhitsemine; happelise maosisaldise refluks söögitorru ja 
neelu  - sfinkterite sulguse korral on nendevahelises söögitoru osas alarõhk nagu pleuraõõnes (kasulik 
hingamisuuringutel) 
  2. Füsioloogilised e funktsionaalsed kitsused​ (vaid elaval inimesel tuvastatavad):  ● aortaalne kitsus​ - ristumisel aordiga  ● kardiaalne kitsus ​- söögitoru üleminekukoht makku   
Söögitoru kõverused tulenevad​ tema algus- ja lõpposa nihkumisest mediaantasandist vasakule, keskosa 
(Th5-Th10) paremale; kõverus sagitaaltasandis vastab lülisamba küfoosile (rinnakumerusele) 
 
Söögitoru seina ehitus:   1. Limaskest:   - mitmekihiline lameepiteel, moodustunud pikikurrud  - sisaldab limanäärmeid, üksikuid lümfifolliikuleid  - limaskestaalune kude on paks ja kohev  2. Lihaskest:   - välimine pikilihaskiht e longitudinaalne lihaskiht (tugevam), seesmine ringlihaskiht e 
tsirkulaarne kiht  - nende vahel on elastsete kiudude kiht, mis võimaldab lihaskihtide isoleeritud 
kokkutõmbumist  ● Lihaskesta iseärasus:    EKSAMIL!   - ülemine ⅓ VÖÖTLIHAKUDE  - keskmine ⅓ VÖÖTLIHASKUDE + SILELIHASKUDE  - alumine ⅓ SILELIHASKUDE  3. Väliskest (sidekest):  - katab enamiku söögitorust  - kuna on kohev, võimaldab söögitorul laieneda ja kuju muuta (neelamisel, lülisamba 
sirutamisel-painutamisel)  - seostab söögitoru naaberelunditega, söögitoru kõhuosa katab kõhukelme PERITONEUM  8 


 
KÕHUÕÕS  ​CAVUM ABDOMINIS  ● keha suurim õõs  ● diafragmaga rinnaõõnest eraldatud  ● all läheb üle vaagnaõõneks  Kõhuõõnes paiknevad:  - seedekanali osad maost pärasooleni  - suured seedenäärmed:  ​maks​ ​HEPAR j ​a ​kõhunääre​ PANCREAS  - vaagnaõõnes paiknevad erituselundid ning sisemised suguelundid (kusepõis, põrn, neerud, 
kusejuhad)  - seest vooderdatud kõhkelmega  ​PERITONEUM  Kõhuõõs jaotub:  1. ülakõht  ​EPIGASTRIUM  2. keskkõht  ​MESOGASTRIUM  3. alakõht  ​HYPOGASTRIUM   
KÕHUKELME ​ ​PERITONEUM  ● Suurim serooskelme inimese organismis.  ● olemuselt suletud kott, mis sisaldab seroosset vedelikku,  ● vooderdab kõhuõõne seinu, katab kõhuõõnes paiknevaid elundeid,  ● õhu ja vedeliku kogunemisel peritoneumiõõs avardub,  ● põletiku korral kaotab peritoneum oma sileduse ja võivad tekkida elunditevahelised liited.   Kõhukelme funktsioon:   - Osaleb ainevahetuses kõhukelme seroosse vedeliku ja verelümfi vahel,  - kattes siseelundeid, kaitseb neid üksteise vastu hõõrdumise eest ja soodustab libisemist.  Asendist sõltuvalt jaotatakse kaheks lestmeks:   1. Väline, seinmine e PARIETAALNE peritoneumleste  - seinakõhukelme e kõhukelme pareitaalleste  - kõhuõõne ees- ja külgseinal pideva kihina  - taga- ja väikevaagnaõõnes läheb üle siseelunditele  - väga tundlik, põletiku korral põhjustab suuri valusid.  2. Minnes üle kõhuõõnes paiknevatele elunditele saab nimeks  ​sisekõhukelme e vistseraalleste  - moodustab ​ kinnisteid ​e ​MESENTEERIUME ​, kurde ja rasvikuid  - kelme, mis katab siseelundeid, ladustab endasse rasva ja moodustab kõhuõõnes  ​SUURE  JA VÄIKESE RASVIKU  ● Suurrasvik ​OMENTUM MAJUS  - algab mao suurelt kõverikult  - katab põllena siseelundeid eest  ● Kõhukelmeõõs  - kõhukelme kahe lestme (parietaallestme ja vistseraallestme) vahel  Kõhuõõne elundite paiknemine vistseraallestme suhtes  1. kõhukelmesiseselt​ e INTRAPERITONEAALSELT  - täielikult ümbritsetuna vistseraalsest kõhukelmest, mis kinnistina läheb üle seinmiseks 
peritoneumiks  - elundid nagu ripuvad kinnisti abil kõhuseina küljes ja on liikuvad  - elundite veresooned paiknevad kinnisti kahe lestme vahel  - magu, tühi- ja niudesool, risti- ja sigmakäärsool, umbsool ja ussripik  - maksa katab perituneum peaaegu täielikult, kinnitades ta diafragma alumisele pinnale  2. poolkõhukelmesiseselt​ e MESOPERITONEAALSELT  - ülenev ja alanev käärsool, sapipõis, kusepõis  3. kõhukelmeväliselt​ e EKSTRAPERITONEAALSELT  - ainult nende eesmine pind on kaetud kõhukelmega  - pankreas, neerud ja neerupealised, põrn, kaksteistsõrmiksool 
  ● Vaagnaelundid ​on peritoneumiga kaetud vaid ülemisel pinnal  9 


  ● Lestmete omavahelise hõõrdumise hoiab ära​ nende vahele jääv vedelik, mida sekreteerivad 
peritoneumirakud  ● Mehel​ on peritoneaalõõs täielikult suletud  ● Naisel avanevad peritoneaalõõnde munajuhad​ - seepärast võivad naistel ovulatsiooni ajal 
suured valud olla: koos munarakuga eraldub u 2ml vedelikku kõhuõõnde, mis on muidu  kuiv ja 
steriilne.   ● Perituoneumiõõs on kitsas ruum  - moodustab siseelundite ümber keerulise pilude süsteemi, mis on pidevas muutumises 
seoses elundite muutumisega.    
Siseelundite asetuse alusel jagame peritoneumiõõne kolmeks korruseks:  1. ülemine korrus - ​vastab EPIGASTRIUMILE  - diafragmakupli all, ulatub ristikäärsoole kinnistini  - magu, duodeenumi ülaosa, maks, pankreas, põrn, neerud koos neerupealsetega  2. vahemine korrus​ MESOGASTRIUM  - lõpeb all vaagnajuurdekäigu tasapinnaga  - peensoole lingud, tühisool  ​JEJUNUM ​, mida raamistab käärsool  - sooled on eest kaetud suurrasvikuga.  3. alumine korru​s HYPOGASTRIUM  - väikevaagna õõnes  - kõhukelme madalamad osad, kuhu võib koguneda veri verejooksul või mäda põletiku 
korral  - niudesool ILEUM, jämesool, kusepõis, emakas,    
 
 
 
 
 
 
 
MAGU ​ ​VENTRICULUS, GASTER  - Kõhuõõnes diafragma all ​,  ​seedetrakti kotjalt laienenud osa, seedekanali ülaosa reservuaar ja toidu  annustaja, kuhu kogunevad söögitorust tulevad toidupalad ja vedelikud.  
  ● Mao telg kulgeb põiki ülalt vasakult alla paremale, ⅚ maost jääb keha keskjoonest vasakaule ja ⅙ 
paremale.   ● Mao maht on u 1,5-2 L (täiskasvanul).  ● Magu kasvab kuni täiskasvanueani u 24 korda (teised seedeelundid u 12 korda).  Magu on ühendatud  ● söögitoruga ​lävise e kardia  ​CARDIA ​  kaudu ja  ● duodeenumiga​ lukuti e püüloruse  ​PYLORUS ​ abil.   Magu otse eest vaadates eristatakse:  ● suurt kõverikku​  ​CURVATURA MAJOR ​ (paremale poole jääv suur kumerus, suund püüloruse  poole) ja  ● väikest kõrverikku​  ​CURVATURE MINOR ​ (nn seespool, mao tagaseinal, söögitoru valendiku  jätkuks)    10 


  Mao osad: 
1. Lävis​  ​CARDIA ​: söögitoru ja mao  ühinemiskoht  - ⅓ maost  - klapina toimiv alumine söögitorusulgur 
avaneb ning laseb toidupalal makku 
pääseda ja sulgub, et takistada selle 
tagasivaltumist.   2. Maopõhi​  ​FUNDUS GASTRICUS  - lävisest vasemal ülal, lai  - täidetud gaasiga (maomull)  - nim ka maovõlviks FORNIX  3. Maokeha​  ​CORPUS VENTRICULI  - suurem osa maost, järgneb lävisele, 
kitseneb alanedes, pöördub põiki 
paremale  - läheb edasi lukutiosaks  ● LÄVIS, MAOPÕHI ja MAOKEHA on 
toidreservuaariks  - toimub toidu mehhaaniline segamine 
ja keemiline töötlemine e 
SEEDEPROTSESS  4. Lukutiosa​  ​PARS PYLORICA  - maokeha kitseneb aegamisi 
lukutiosaks  - siin paikenb ANTRUM  - mao ja peensoole (duodeenumi) 
piiriks on maolukuti PYLORUS -> 
     
 
Maolukuti ​PYLORUS  - selle paksenenud ringlihaskiht on  ​lukutisulgur  M.SPHINCTER PYLORI  - reguleerib avaust mao ja duodeenumi vahel   - mao inaktiivses olekus on sulgur lõõgastunud ja 
avatud.   - kui magu sisaldab toitu, on sulgur suletud  - lukutiosa läheb üle peensooleks.   Mao seina ehitus: 
1. Mao limaskest ​paksus on üle mm  ● Hallikasroosa, kaetud prismaatilise epiteeliga: pind ei ole sile, vaid moodustab väikesi kumeraid 
maovälju, toodab lima.   ● Maos on hästi arenenud limaskesta alune kiht, tänu millele tekivad mao limasekestal kurrud.   ● Arvukalt mitmes suunas kulgevaid kurde, eriti siis kui magu on tühi (kui magu on täis, siis kurrud 
lamenduvad).  ● MAOTÄNAV: ​väikese kõveriku piirkonnas on pikisuunas kurde, mille abil makku sattunud vedelik 
võib liikuda otse peensoolde ilma muu maosisuga kokku puutumata.  ● Mao limaskest kaitseb end maomahla lõhustava toime eest pidevalt erituva lima abil.   Maonäärmed avanevad maoväljadel:  1. maolävise / kardianäärmed:​ eritavad lima; HCl tootmine tagasihoidlik, sest näärmetel on  vähem katterakke kui maokeha ja -põhjanäärmetes.  2. maopõhja / fundusenäärmed:​ pearakud valmistavad nn SISEMIST FAKTORIT, millel on  suur roll vitamiin B12 IMENDUMISEL.   3. maolukuti / püülorusenäärmed:​ ei sisalda katterakke ja seetõttu ei tooda HCl, aga neis  on palju lima tootvaid kõrvalrakke.  
- lukutinäärmete G-rakud toodavad GASTRIINI, mis stimuleerib maomahla eritumist.   Maopõhjas ja maokehas on MAO PÄRISNÄÄRMED,​ kuna sisaldavad kõiki maonäärme liike  ● Toodavad ​MAONÕRET e MAOMAHLA ​ ​SUCCUS GASTRICUS.  ● PARIETAALRAKK -​ maonõret tootev rakk.  ● Igal näärmel eristatakse​ näärmepõhi, -keha, -kael, mis on VIIMAJUHAKS, mis avaneb 
maolohukestes.   ● Näärmes on kolm liiki rakke:  1. pearakud - toodavd seedefermente (ensüüme) 
2. katterakud/parietaalrakud - valmistavad soolhapet (HCl)  
3. kõrvalrakud - toodavad lima (muikoidi)  11 


 
2. Mao lihaskest 
Koosneb 3 kihist silelihaskiududest, mis KINDLUSTAVAD MAO PIDEVA TOONUSE JA 
PERISTALTIKAGA.  ● Toonuse tõttu ei lange toit makku nagu tühja kotti, vaid haaratakse aktiivselt mao seina poolt.   ● Peristaltilised lained algavad u iga 20 sek järel funduse piirkonnast ja tugenevad püüloruse suunas, 
kus saavutavad tugeva ringlihaskihti tõttu maksimumi.   ● Peristaltika viib edasi pindmisi, enim läbiseeditud toiduosi.   Lihaskesta kihid: 
1. Välimine pikikiht:​ tuleb söögitorult ja läheb üle peensoolele; nn  ​maopaelad ​ maokõverikel.  2. Vahelmine ringkiht:​ eelmisest tugevam,  ​mao üleminekul peensooleks, ​ lukutiosas moodustab  sulgurlihased.  
3. Sisemine põhikiht:​ enam arenenud lävise ja põhja piirkonnas.  
4. Serooskest:​ katab magu väljastpoolt igast küljest  - magu on  ​intraperitoneaalne ​ elund  - naaberelunditele üle minnes moodustab serooskest sidemeid e LIGAMENTE.  - niiske, sile, veniv, võimaldab mao kuju muutmist libisemist naaberelundite suhtes  - läheb kahelestmeliste duplikatuuridena maokõverikelt üle naaberelunditele,  ​moodustades väike-  ja suurrasviku.    
Maomahl ​SUCCUS GASTRICUS  (Vahtramäe)  ● Mao limaskesta ja selle näärmete eritis. Sekreteeritakse spetsiaalsete limaskestanäärmete poolt 
(pärisnäärmed maopõhjas ja -kehas), ööpäevas 2-3 L  Mao nõre sisaldab:  1. vett 
2. mineraalsooli 
3. lima, mida sekreteerib kogu mao vaba pinnaepiteel 
4. soolhapet ja sisemist faktorit (süsivesikurikas valguline aine)  - sisemine faktor aitab B12 vitamiinil imenduda (peensoole lõpposas)  - sisemise faktori ravita jätmine põhjustab raske aneemia.  5. pepsinogeeni sekreteerivad näärmete pearakud ohtralt maokehas, HCl toimel muudetakse ta  PEPSIINIKS.  6. püüloruses produtseeritakse peale lima veel hormooni GASTRIIN  - kindlustab peanäärmete ja soolhappe sekretsiooni.   
Maomahla komponentide funktsioonid:  1. vesi - ​niisutab allaneelatud toitu 
2. HCl - ​hapustab toidu  - lõpetab sülje ptüaliini (a-amülaas) toime  - hävitab mikroobe, mis võiksid olla kahjulikud ja kelle elutegevusel läheks toit roiskuma  - kindlutab happelise keskkonna pH (1,5-3,5), mis on vajalik efektiivseks seedimiseks 
pepsiini toimel.   3. pepsinogeenid - ​aktiveeritakse pepsiiniks mao soolhappe toimel  - pepsiin alustsab valkude lõhustamist, lammutades neid polüpeptiidideks.  4. seesmine faktor - ​vajalik B12 vit imendumiseks.  
5. lima - ​kaitseb mao seina mehhaaniliste ja keemiliste kahjustuste (maomahla toime) eest, sest HCl  esineb maos potentsiaalselt kahjustavas kontsentratsioonis ja ka ferment pepsiin seedib valke.   ● Maomahla ensüümid toimivad ainult happelises keskkonnas! 
  Maomahla sekretsioon:  ● Kui magu ei sisalda toitu, on seal vaid väike kogus maomahla, mis on  ​tühjakõhu mahl.   ● Sekretsioon on maksimaalne u 1 tund peale sööki ja langeb tühja kõhu tasemele 4 tunni pärast.    
 
  12 


 
 
Maomahla sekretsiooni 3 faasi:  
1. Kefaalne​ (kr.k kephale e pea) ​ faas  - maomahla nõristusele eelneb reflektoorne süljenõristus PIKLIKAJU SÜLJENÕRISTUSKESKUSE 
kaudu  - järgneb mahomahla sekretsioon, mis toimub enne kui toit jõuab makku, tänu n.vaguse 
reflektoorsele mõjutusele: toidu nägemine, lõhn, maitse, kaetud laud.   - Pavlov pidas seda faasi ouliseks järgnevale seedeprotsessile, nimetades selle ISUMAHLAKS.  2. Gastraalne faas e seedimine maos  - algab u 30 min peale toidu saabumist  - toidu sattumisel makku ja sellst tingitud maoseina venitus stimuleerib hormoon GASTRIINI 
sekretsiooni püüloruse osas  - gastriin läheb otse vereringesse ja stimuleerib maonäärmetes maomahla produktsiooni (eeskätt 
HCl ja seedenõrede hulka, mitte aktiivsust).   ● Valgu töötlemise tähtsaim ensüüm ​on PEPSINOGEEN, mis HCl toimel aktiviseerub pepsiiniks ja 
lagundab valgu polüpeptiidiks.   ● Rasva lammutab ​ensüüm LIPAAS  - maomahlas leidub vähe  - toimib vaid emulgeeritud rasvadele (piimarasv)  - teised rasvad ei allu maos lammutusprotsessidele  - piima seedimine vajab eelnevat piima kalgendamist, seetõttu on imikutel rohkelt laapfermenti; 
täiskasvanutel on selleks HCl (0,3-0,3%)  - imikutel toimub maos piimarasva oluline seedimine (kaseiin emulgeerib piimalipiidid juba maos)  - lipaasi toimel lõhustub maos teatud kogus griglütseriide rasvhapeteks ja monoglütseriidideks, mis 
aitavad kaasa emulgeerimisele.  ● HCl soodustab maomotoorikat​, suurendab maomahla nõristumist ja omab bakteritsiidset toimet.   ● Süsivesikuid lagundavaid fermente maos ei ole  - süljefermendi ptüaliini toimel jätkub süsivesikute lammutamine maos veel 30 min, kuni mao 
happeline reaktsioon selle pidurdab.   Maonäärmete ärritajateks võivad olla:  - vesi  - ekstraktiivsed (kontsentreeritud) ained  - vürtsid  - keedusool  - alkohol  - kofeiin  Seedimist maos pidurdavad  - rasv ja kontsentreeritud NaCl  - rasvade paremaks seedimiseks tuleks neid süüa koos juurviljadega.  Mao limaskesta kaitsemehhanism.   - Toidukordade ajal rohkesti erituv maomahl ei ole limaskestadele eriti ohtlik, sest toit neutraliseerib 
ja lahjendab seda,  - limaskest suudab ennast normaalselt kaitsta oma eritiste lõhustava toime vastu üle mm paksuse 
pidevalt uueneva LIMAKIHI abil  - lima on rakkude eritis: keemiliselt koosneb suuremolekulisest valgulisesta ainest, millest ulatuvad 
välja süsivesikuahelad; nendega on ühinenud veemolekulid ja seega on tekkinud geel, mis takistab 
pepsiini tungimist limaskesta pinnale.  - lima ei suuda lõplikult takistada soolhappe toimet, ent osa soolhappest neutraliseerub limaskesta 
rakkudest erituva naatriumbikarbonaadi abil.   - kattes vitamiine, kaitseb lima neid lagundamise eest.  - limaskest kaitseb ka mehhaaniliselt - soodustab toidu liikumist, väldib hõõrdumist ja koetraumasid  - toidus leiduvad kiud- jt karedad ained kattuvad kiiresti limaga.  ● Maohaavandite korral ​ei suuda mao limaskest end oma eritiste lõhustava toime vastu kaitsta.  13 


  Põhjuseks​ nt liiga intensiivne soolhappeeritus, mille korral on 12-sõrmikhaavandi tekke oht või 
limaskesta kaitsemehhanismide nõrgenemine, mistõttu tekkib makku haavand või mitu.  - Sooles esineb haavandeid ainult happelise sisaldisega 12SS algusosas.   - Toidukordade vahel eritub maomahla enamasti väga vähe. Ka emotsionaalsetel põhjustel võib 
tekkida oluline tühinõre. Sel juhul reageerib kontsentreeritud maomahl mao ja 12SS limaskestaga, 
mis on olulisim haavandtõve põhjustada. Haavandtõve võib põhjustada ka gastriini eritav 
pankreasekasvaja, mis omakorda suurendab maohappe eristumist.   - Haavandi tekkimises on oluline roll paljude inimeste maos ja 12SS-s pesitseval Helicobakteril.   - Haavandite teket takistab mao limaskesta suur taastumisvõime epiteelirakkude abil.    
Mao imendumisvõime on suhteliselt nõrk  ● hästi imenduvad​ alkohol, jood, strühhiin ​ (strühniinipuu seemneis sisalduv alkaloid. Soodustab  ainevahetust ning aju hingamis- ja vereringekeskuse talitlust. Suurte annustena põhjustab strühniin 
tugevaid lihasekrampe.)  ● vähe imenduvad​ glükoos ja sool  ● maos seeditud toit läheb portsjonitena  ​edasi duodeenumisse  ● püüloruse sfinkter ​on avatud seni, kuni happeline toidumass sapi, -pankreasenõre ja soolenõre 
toimel neutraliseeritakse.   
3. Soole- e intestinaalne faas  ● Kui seeditud toit jõuab maost peensoolde, siis hormoon ENTEROGASTROONI toimel 
pidurdatakse mao sekretsiooni.   ● Nii aeglustub mao tühjenemiskiirus selleks, et toit saaks duodeenumis põhjalikult segatud 
SAPI ja PANKREASE MAHLAGA.  ● Eriti tähtis faas juhul kui toit sisaldab palju rasva.    
Mao funktsioonid:  1. Produtseerida maomahla​, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel.  - soolhape pehmendab tselluloosi  - toimub ka mõningane rasvade lammutamine (emulgeeritud rasvad e piimarasvad)  2. Lihastöö segab ​toidu maomahlaga ja suunab edasi peensoolde.  - kui toit maos on saavutanud vastava niiskuse ja happesuse, siis lükatase see väikeste 
pulseerivate liigutustega läbi sfinkteri duodeenumisse.   - mao tühjenemise aeg sõltub toidust  - süsivesikuterikas toit läbib mao 2-3 tunniga, valgurikas kauem, rasvarikas püsib kõige 
kauem.  - duodeenumisse sattuv toidumass on küümus ​ CHYMUS  3. Imendumine maos ​toimub vaid piiratud ulatuses.  - vesi, alkohol ja mõned ravimid imenduvad VENOOSSESSE VERRE.   4. Raua imendumine​ toimub küll peensooles, aga ta saadakse toidust HCl juuresolekul maos  paremini kätte.   5. Sisemine faktor​ seondub maos  ​vitamiiniga B12​-ga ja see on vajalik vit imendumiseks ileumi  lõpuosas.    
Mao innervatsioon:  ● Nii magu kui ka kõiki teisi kõhuõõne elundeid innerveerib ​ ​N.VAGUS.  ● N.VAGUS reguleerib  ​seedenõrede hulka ​ja ​sfinkterite lõõgastumist.   ● Sfinkterite ahenemine ja fermentide sisalduse regulatsioon toimub ​ sümpaatilise NS ​vahendusel  ● Sümpaatilised närvikiud jõuavad siseelunditeni veresoonte vahendusel.    
 
 
 
  14 


 
 
 
PEENSOOL  ​INTESTINUM TENUE  Pikim seedetrakti osa, u 5m torujas elund, mis lingudeks keerdunult paikneb kõhuõõne kesk- ja allosas 
ning on ümbritsetud jämesoole poolt.   ● Peensoole seinas kulgevad  ​vere- ja lümfisooned ning närvid. ​Toitainete verre ja lümfi  imendumise kontaktpinda suurenvavad  ​peensoole sisepinna arvukad kurrud ja hatud.  - lingud on eest kaetud suurrasvikuga  ● Siin muutub toit lõplikult omastatavateks komponentideks, mis epiteelirakkude kaudu imenduvad  - intensiivseim imendumine toimub tühisooles, kus on palju ringkurde,​ mis niudesooles 
puuduvad  - peensoole ja jämesoole ühinemiskohaks on  ​niudesoole-umbsoole klapp​, mis ei lase jämesoole  sisul peensoolde tagasi liikuda  - tühi- ja niudesoole vahel puudub selge eristuspiir, ​ tühisool läheb pikkamööda üle niudesooleks  ● Soolehatte varustav kapillaaridevõrgustik saab alguse soolekinnistist ​MESENTERIUM  - peensoole eritatav  ​soolenõre sisaldab disahhariide lõhustavaid ensüüme​, soole epiteelis on  rohkesti lima eritavaid karikrakke.    
Peensoole funktsioon:  1. Toitkördi edasitoimetamine soole peristaltiliste ja pendelliigutuste abil. See soodustab imendumist.  
2. Peensoole mahla sekretsioon.  
3. Täielik süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine hatu enterotsüütides.  
4. Kaitse bakterite vastu (solitaarfolliikulites, Peyeri naastudes), kes on ellu jäänud mao HCl toimest  hoolimata.  5. Hormoonide  ​pankreosümiin-koletsüstokiniin​ ja​ sekretsiin ​sekretsioon.  6. Toitainete resorptsioon.    
Peensoole osad:  
1) kaksteistsõrmiksool e duodeenum​  ​DUODENUM  ● u 25cm, algab maolukutist, paikneb suures osas mediaantasapinnast paremal L1-3 (lumbalis) 
kõrgusel, ümbritseb kaarena kõhunäärme pead; ülemine osa puudutab maksa, alanev osa 
paremat neeru, taga on aort ja alumine õõnesveen  - ainus peensooleosa, mis paikneb liikumatult samas kohas  ● kogu laiuses kinnitunud kõhuõõne tagaseina külge (ülejäänud peensoole osad on fikseeritud 
soolekinnistiga​ MESENTERIUM ​)  ● duodeenumi ülemisse ossa  ​kaksteistsõrmiku suurel näsal​ ​PAPILLA VATERI ​´l avanevad ülalt  ühissapijuha, vasakult kõhunäärmejuha  - nende poolt eritatav  ​sapp ja pankreasenõre​ segunevad siin maost tulnud vedela toitkördiga.  - Papilla vateri suudmes asub  ​sulgurlihas​ ​M.SPHINCTER ODDI   Duodeenumi Funktsioon:​ maost duodeenumisse jõudvas ühtlaselt vedelas, peenestatud ning segatud 
happelises toitkördis on valgud maomahlas sisalduvate ensüümide toimel juba osaliselt lõhustunud ja siin 
avaldavad toitkördile küümusele ulatuslikku toimet  ​kõhunäärme nõre, sapp ja duodeenumi enda  näärmete sekreet​.  
Duodeenumi hormoonid:  - maost tulev happeline toitkört stimuleerib duodeenumi limaskesta eritama verre HORMOONE:  - sekretiin ​sunnib pankrease rakke eritama rohkem hapet neutraliseerivat 
naatriumvesinikkarbonaati, ​ mis aeglustab maomahla teket ja mao motoorikat  - pankreosümiin-koletsüstokiniini​ teket põhjustab valgu- ja rasvarikas toit; ta intensiivistab 
ensüümiderikka kõhunäärmenõre eritumist ja kiirendab sapipõie tühjenemist, kutsudes esile 
sapijuha kontraktsioone.   Kaksteistsõrmiksibulas​  ​BULBUS DUODENI ​analüüsitakse maost tulevat ainet ja see mõjutab  seedeprotsesse nii närviühenduste kui ka hormoonide produtseerimise kaudu.  - bulbuse sisaldis on on sellesse tuleva maonõre tõttu küllalt happeline, mis võib olla 
kaksteistsõrmikuhaavandi põhjuseks duodenumi ülaosas  15 


 
Duodenumi ülaosa kaitseb ​happelise toitkördi eest ​ Brunneri näärmete eritatav lima.   - duodenumi alaosa ​on kõhunäärme- ja sapinõre toimel neutraalne, seal haavandeid ei esine.  2) tühisool​  ​JEJUNUM  ● u 2m  ● paikneb vasakul ülal mesogastriumis  ● kääruderikas, paksema seinaga kui niudesool  ● erinevalt duodeenumist, on varustatud kinnistiga  ● rohkesti ringkurde - intensiivse imendumise tunnus!  Jejunumi Funktsioon:​ ​rikkaliku verevarustusega, siin toimub  ​intensiivne toitainete (aminohapete)  RESORPTSIOON​ (imendumine) 
3) niudesool​  ​ILEUM  ● u 3m  ● paremal all hüpogastriumis, ülalt ja külgedelt piirab jämesool, eest katab suurrasvik, paremal pool 
alakõhus suubub ta jämesoolde küljelt  - selles kohas niudesool sopistub jämesoole sisse, moodustades niudeumbsooleklapi, mis laseb 
soolesisul liikuda ühes suunas - peensoolest jämesoolde.   Ileumi Funktsioon: ​niudesooles on antikehade moodustamises osalevat lümfoidkude    T ​ühi- ja niudesoole vahel puudub konkreetne piir  - tühisool moodustab u ⅖, niudesool ⅗ ​ tühiniudesoole​ ​JEJUNOILEUM ​ kogupikkusest.   - kõhukelme​  ​PERITONEUM ​ ületab sooled kõhu tagaseina suunas ja moodustab kinnisti, mis  kulgeb kõhu tagaseinalt lülisamba kõrvalt alla poolpõiki paremale.   - peensoole kinnisti ​e  ​MESENTERIUM ​ on u 25cm lai kõhukelme vistseraalleste osa, mis kinnitab  soole kõhuõõne tagaseinale, selle kaudu kulgevad veresooned ja närviharud.   
Peensoole seina ehitus.  
1. Limaskest  - Soole seinas on rohkelt tsirkulaar e ringkurde, mis soole venimisel ei kao ja mida katavad 
soolehatud - see suurendab soole seina pindala.   - Hatte, soolenäärmeid ja kogu ülejäänud soole sisepinda katab 1-kihiline silinderepiteel; toitained 
imenduvad läbi epiteelirakkude  - Peensoole kogu imendumispind on tänu kõigele 200-300m2  ● RINGKURRUD:  - Tühisooles rohkesti, see on intensiivse imendumise tunnus  - Kuni cm kõrgused ringkurrud soole venimisel ei kao erinevalt maokurdudest!  - tühisoole alumises osas muutuvad madalamaks ja hõredamaks, niudesoole lõpposas kaovad  - ringkurdude kõrgus on 6-8mm  ● SOOLEHATUD​ VILI INTESTINALES ​:  - kogu ps ulatuses; sõrmelaadsed jätked, kõrgusega u 1mm, kokku u 4 miljonit, kõige tihedamalt 
duodeenumis (seal lühikesed ja laiad nagu mättad), tühisooles sõrmekujulised, niudesooles 
naasklikujulised (kõrged, teravad)  - annavad sametise ilme,  ​suurendavad imendumispinda 3 korda!  Hattude pinda katavad epiteelrakud​ e  ​ENTEROTSÜÜDID ​, mis suurendavad imendusmist veel  200x  - enterotsüüdis toimub imendumine ja enne vere- ja lümfikapillaaridesse minekut ka mõned 
seedimise lõppstaadiumid 
  Peensoole veresoontevõrgustik:  ● Lähtub soolekinnistist. ​Moodustub tihe kapillaarvõrgustik, mis ulatub hattudeni.  - hattu siseneb 1-2 arteriooli, väljub veenula ja 1 suur tsentraalselt paiknev lümfikapillaar   - arteriool ühendub hatu tipul veenulaga kas otseselt, anastomoosi abil või kapillaaristiku kaudu  - seedimise ajal läbib veri kapillaaristiku, seedimise vaheaegadel liigub otse arterioolist veenulasse 
  Soolenäärmed ​GLANDULA INTESTINALES ​ ​asuvad hattude vahel​,   16 


  - produtseerivad ​ soolenõret​ e ​ENTEROPEPTIDAASI  ● Limaskestale on  ​niudesooles​ iseloomulikud ka katteepiteelis ja näärmetes esinevad lima tootvad  karikrakud, lümfoidse koe kogumikud e Peyeri naastud  - lümfotsüütne aparaat ​kooneb väikestest üksikfolliikulitest (15 tuhat) ja koond-lümfifolliikulitest ehk 
Peyeri naastudest  - peensoole lümfisooni, mida mööda liigub piimjas rasvaemulsioon, nimetatakse ka ​ küüluse ehk  piimandijuhadeks   - paiknevad niudesoole kinnisti vastas olevas sooleseinas (pikkus 2-12cm, kogurv 20-40)  - elu jooksul väheneb sooles lümfifolliikulite arv 
Lümfifolliikulid toodavad lümfotsüüte - sellega tagab epiteel kaitsebarjääri mikroobide 
vastu.  ● Duodeenumi alguses asuvad pikikurrud.  ● Duodeenuminäärmed eritavad mukoidi ja pepsiini, toodetakse soolenõret.   ● Soolemahl​  ​SUCCUS ENTERICUS  - ööpäeva jooksul sekreteeritakse u 3 L soolemahla näärmete poolt, pH=7,8-8,0  - seedenõre sisaldab​ vett, lima mineraalsooli, ensüüm enteropeptidaasi (enterokinaasi).   
2. Peensoole lihaskest  - 2-kihiline, seespool tsirkulaarne (ringkint), väljaspool longitudinaalne (pikihiht)  - Funktsioon:​ peristaltika   
3. Peensoole serooskest e kõhukelme  - kaetud igakst küljest  - moodustab soolekinnistid   
Peensoole eritus- ja imendumisfunktsioon  ● Läbi soole epiteeli toimub pidevalt vee ja soolade liikumine soolest vereringesse ja vastupidi.   ● Nii eritumine kui imendumine on  ​osaliselt aktiivne ja osaliselt passiivne.   - aktiivne eritumine toimub nende sooladega, millele vesi järgneb passiivselt  - tavaliselt on eritumine ja imendumine tasakaalus (va nakkused ja tugev diarröa, mille korral 
bakterimürigd põhjustavad imendumisega võrreldes palju suurema eritumise)  ● Suur hulk vedelikku võib mõlemas suunas liikuda ka pasiivselt,  ​kontsentratsiooni vahe suunas.   - nt siirdub joodud vesi hüpotoonilise (lahjendatud) lahusena ärast soolde jõudmist vereingesse väga 
kiiresti, hüpertooniline (kontsentreeritud) soolesisaldis tingib vee imendumist vereringest soolde.  - tavaliselt ei ole probleemi, sest normaalselt tuleb kontsentreeritud toitu maost soolde väikeste 
koguste kaudu. Läbi mao seina pääseb vesi aeglaselt. Kui magu on eemaldatud, päseb toit soolde 
pea kohe ja võib põhjustada dumping-sündroomi: verest imendub nii palju vett soolesisaldist 
lahjendama, et võivad tekkida šoki sümptomid.   ● Tasakaal eriutmise ja imendumise vahel ​tähendab, et sooles on alati väike kogus soolemahla. 
Selles on mitmeid ensüüme, mis ei ole sellesse eritunud vaid on tulnud sinna koos 
epiteelirakkudega.   - mitmed toitained lõhustuvad ensüümide toimel viimast korda vahetult enne rakku imendumist.   - kui epiteelirakud hävivad pärast hattude tipust irdumist, satuvad ensüümid soolemahla, kus nad 
võivad mingi aja enne hävimist veel toimida: nt ensüümid nagu  ​peptidaasid ​, mis lõhustavad  pülüpeptiide tripeptiidideks ​, ​dipeptiidideks ja aminohapeteks​ ning ​disahharidaasid,​ mis lõhustavad  disahhariide (maltoosi, laktoosi, sahharoosi)  ​monosahhariidideks.    
Peensoole motoorika  ● Kiirem kui maos. Kiireim duodeenumis, vaibub ileumi suunas.  ● peensoole stimulaatoriks on duodeenumi  ​keskmine osa ​ Papilla Vateri lähedal, 10-12x´  ● peensoole lõpposa elektriline rütm on aeglustunud 8x´  ● Rütm põhineb soole pikilihaskiudude jõudepotentsiaali kõikumisel, mis levib lainetena jämesoole 
suunas.   Soolemotoorika jaotatakse​  ​segavaks ja transportivaks.  17 


 
Segamisliigutustel ​küümus seguneb seedenõrega ning selle eri osad toimetatakse järjekorras limaskesta 
lähedale, kus toimub imendumine.  - toidumass liigub edasi tasapisi, see segatakse hoolega läbi.   - Limaskesta lihaskihi motoorika reguleerib soole kurrulisust.  - see mikrohattude liikumine toob küümusest pidevalt epiteelirakkude limaskestale uusi molekule.  - pumpav liigutus, hattude aktiivne lühenemine ja passiivne pikenemine soodustavad samas hattude 
lümfisoonte ja veenide tühjenemist.   Edasitometavatest liigutustest​ on olulisimad peristaltilised lained.   - üsna aeglased, 1-2 sek sekundis, kulgedes mõne cm  - toidu tulles makku ja soolde tugevnevad oluliselt  - toidu esimene osa jõuab peensoole lõppu paar tundi peale lukuti läbimist  Peensoole motoorikat ning eritumist reguleerivad   - osaliselt  ​humoraalsed ​ tegurid (hormoonid), kuid peamiselt küümuse põhjustatud ​lokaalsed  refleksid.   - kui toidumass venitab soolt, stimuleeritakse sooleseina retseptoreid ja algab  ​reflektoorne  motoorika.  - sool toimib ka soolde suubuvate närvide katkemisel  - soole siena närvipõimikute hävimisel ei esine peristaltilisi laineid, aga soole seina lihasrakud 
kontraheeruvad ka NR toimeta ( ​lihastekkelised e müogeensed kokkutõmbed​)  - peristaltika levib soones vaid ühes suunas ​, selle määravad soole seina NR.   ● Seedetegevuse kiirust mõjutab autonoomse NS üldseisund.  
PARASÜMPAATIKUS​ kiirendab 
SÜMPAATIKUS​ aeglustab soole eritumisfunktsiooni ja motoorikat.   - Kriisisituatsioonis võib sool aktiviseeruda (eksamidiarröa)  ● Peensoole sisaldis peab pidevalt edasi iikuma,​ sulgused on eluohtlikud  - soole  ​obstruktsioon ​ e sulgus tekib kui sisaldise liikumine on mehaaniliselt takistatud (liited, kivid);  soole peristaltika tugevneb sulgusest kõrgemal; rõhk sooles tõuseb ja pt-l võivad tekkida valud; 
kestval olukorral võib in surra.    
KÕHUNÄÄRE  ​ehk pankreas ​PANCREAS  ● Paikneb peamiselt epigastriumis, ristipidiselt kõhuõõne tagaseinal, mao taga, L1-2 kõrgusel, 
komakujuline, sagarikulise ehitusega, 16x4x2cm, 70-80g, kahvatu hallikasroosa.   ● Läbib kõhunäärmejuha, mis avaneb duodeenumis​ papilla Vateri´l koos ühissapijuhaga ​, mille  suudmes on ​m. sphincter Oddi.   ● On nii  ​eksokriinne​ (toodab kõhunäärmenõret/mahla, seega vaadeldakse koos seedesüsteemiga)  kui  ​endokriinne​ nääre (2% pankreasest, toodab hormoone, nt insuliini - Langerhansi saarekesed)  ● Osad: ​pea, keha, saba 
Pea on suht lai, duodeenumi lingu sees, keha võlvub lülisammast ületades ette, paikneb mao taga, 
saba on suht kitsas ja vasaku neeru ees, ulatub põrnani.  ● Ekskretoorne osa ​koosneb paljudest sagarikest, mis moodustuvad alveoolidest.   - alveoolide sein koosneb sekretoorsetest rakkudest  - igal sagarikul on väike juha, mis omavahel ühinedes annavad pankrease juha, mis läbib kogu 
näärme, avanedes duodeenumisse selle ülaosas, kuhu avaneb ka ühissapijuha - seda kohta nim 
ampulliks.  - Ampulli ava kontrollib sulgurlihas M.SPHINCTER ODDI.  Pankrease funtksioon: ​ produtseerib ​ööpäevas 0,5-2 L pankrease nõret, mis sisaldab seedimiseks 
ensüüme (so ekskretoorne funktsioon):  ● Lamedate juhtrakkude nõre sisaldab naatriumbikarbonaati ja on aluseline.  - selle abil neutraliseerib pankreasenõre maost tuleva happelise küümuse.  ● Näärmerakkude nõre sisaldab ensüüme, mis lõhustavad kõiki toitaineid.   Pankrease ensüümid:   ● AMÜLAAS - toimib süsivesikutele  ● LIPAAS - toimib rasvadele, lõhustab sapi emulgeeritud rasvu, fosfolipas fosfolipiide.   ● TRÜPSINOGEEN - toimib valkudele  18 


  ● Nukleiinhappeid lõhustavad ensüümmid  Pankreasenõre eritumise regulatsioon ​on suures osas humoraalne.   ● Duodeenumi limaskest eritab soolde tulnud happelise maomahla toimel verre ​ sekretiini. ​ See  vallandab  ​naatriumbikarbonaadirohke ​, kuid vähese ensüümisisaldusega pankreasenõre  eritumise juharakkudest.  ​Mao soolhape neutraliseerub sekretiini mõjul.  ​Nii lõhustunud valkude  kui rasvade mõjul duodeenumile eritab duodeenum vereringesse ​ pankreosümiini  (koletsüstokiniini).  ​Kui nõre jõuab kõhunäärmesse, mõjutab ta oluliselt ensüüme sisaldava  pankreasenõre eritumist näärmerakkudest.   - Parasümpaatiline innervatsioon​ suurendab ja  ​sümpaatiline​ NS vähendab nõre hulka.   - sümpaatiline NS aktiveerib sfinkterite tegevust (sulguvad).  
  MAKS  ​HEPAR  Funktsioonid:  
1. seedimise abiainete produktsioon: sapisoolad, -pigmendid, kolesterool 
2. laguproduktide ekskretsioon  
3. eneriaallikas - glükoosi ainevahetus (organism talletab glükoosi vaid glükogeeni kujul ja maksas, 
vajadusel muudetakse üheks või teiseks), ladestunud rasva selliseks, et seda saab kasutada 
4. vitamiinide varukoht: B12, rasvlahustuvad vit (DEKA), vesilahustuvad vit (B3, foolhape) 
5. sünteesib aminohapetest plasmavalke ja verehüübimisfaktorid 
6. detoksikatsioon: mürgitustab mikroobide toksiinid, ravimid, alkoholi 
7. inaktiveerib hormoone: insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, kilpnäärme- ja suguhormoonid 
8. vere- ja veedepoo 
10. lootel vereloomeelund  ● Suurim keha nääre, ​ u 1,5 kg​, u 1/50 täiskasvanu kehakaalust, epigastriumis paremal ja keskel,  diafragma all.  ● Kujult nagu põikisuunas poolitatud muna.  ● Pehme konsistentsiga  ​parenhümatoosne organ​ - ei ole õõnt ja seda piiravaid seinu, ​stroomasse  (sidekoeline toes) on sulandunud  ​elundi põhikude e parenhüüm ​(koosneb spets.epiteelist,  teostab elundi põhifunktsiooni).  ● Stroomat ​moodustav sidekude tiheneb elundit katvaks kihnuks, temast lähtuvad vaheseinad 
jaotavad elundi sagarateks ja sagarikeks.  - strooma kaudu tungivad elundisse verersooned, lümfisooned, närvid.   ● Maks asub õhukeses kapslis, on kaetud peritoneumiga.   - maks fikseeritakse ülalt poolt peritoneumilt lähtuvate sidemete abil, mis kinnituvad diafragmale  - osaliselt toetatakse kõhuõõne organite poolt avaldatava rõhuga.  Eristatakse 2 pinda ja kahte serva: 
1. ülemine e diafragmaalne pind: ​kumer, suunatud üles vahelihase poole - jaotub 2 sagaraks 
2. alumine e vistseraalne pind: ​lame, suunatud taha/alla siseelundite poole - jaotub 4 sagaraks 
- terav alumine serv 
- taha suunatud tömp serv 
Maksaga seotud organid:  ● ülalt ja eest: diafragma, kõhu eessein  ● alt: magu, duodeenum, parem käärsoolekoold, parem neer koos neerupealisega  ● tagant: söögitoru, alumine õõnesveen, aort, sapipõis, lülisammas, diafragma  ● küljelt: alumised roided, diafragma  Vistseraalpinnal (alumisel):  ● 2 sagitaalvagu, neid ühendav ristivagu - maksavärat. Vagudes paikenvad:  - vasaku sagitaalvao eesmises ja tagumises osas paiknevad sidemed  - parema sagitaalvao eesmises osas on  ​sapipõis ​VESICA BILARIS ​, tagumises alumine õõnesveen  Maksavärati ​PORTA HEPATICA e ristivao  ​kaudu sisenevad maksa:  ● maskaarter ​A.HEPATICA -  arteriaalne veri maksa  ● värativeen ​VENA PORTA - toob maksa venoosse vere maost, põrnast, pankreasest, peen- ja 
jämesoolest  ● närvid  19 


 
Maksavärati ​PORTA HEPATICA  ​kaudu väljuvad maksast:   ● vasak ja parem maksajuha  - ühinevad kohe maksast väljudes ühiseks maksajuhaks 
Funktsioon:​ viib sapi maksast sapipõide  ● maksaveenid (2)  ● lümfisooned  - kannavad lümfi kõhuõõne ja rindkere lümfisõlmedesse  Maksa ehitus  ● 4 sagarat​  ​LOBUS  - ülemisel pinnal 2 suurt sagarat: vasak ja parem, mida eraldab sagitaalvagu  - vasaku klassikalise sagara juurde kuulub kvadraat(ruut) sagar (maksaväratist eespool) ja 
sabasagar (maksaväratist tagapool) - nähtavad maksa tagumisel pinnal.  ● Segmendid,​ mis koosenvad  ​sagarikkudest.   - sagarik e väike kuusnurkne maksarakkude e  ​HEPATOTSÜÜTIDE  ​kogumik  - sagarikud on koondunud tsentraalveeni ümber paariliste sammastena  - kahe rakusamba vahel on  ​sinusoidid​ (mitteäieliku seinaga veresooned)  Sinusoidide funktsioon: ​viivad portaalveeni harudest ja maksaarterist saabunud veresegu 
maksarakkudeni (toitaineterikas arteriaalne veri)  ● Maksa makrofaagid e Kuppferi rakud​ on kohe sinusoidide läheduses.   Maksarakkude e HEPATOTSÜÜTIDE funktsioon: ​toodavad sappi! 
- sapp koguneb sammastevahelistesse sapikanalitesse, sealt sagarate vahelistesse sapijuhadesse.  
- sapijuhad ühinevad järjest jämedamateks, kuni väljuvad maksaväratist maksajuhana 
- maksajuha ühineb sapipõie juhaga ja moodustub ühissapijuha, millena suubuvad duodeenumisse. 
Veresoonte iseärasus - venoosne imevõrgustik!  ● sagarike vaheline veen läheb üle kapillaaristikuks (maksasinusoidid) -> see veeniks V.CENTRALIS  ● Maksa verevarustus on eriline:   - sinna siseneb nii värativeen VENA PORTAE   - kui ka maksaarter ARTERIA HEPATICA  - põhilise verevarustuse saab veeni kaudu.   - mõlemad sisenvad maksa maksavärati PORTA HEPATICA kaudu  - maksas nad hargnevad järjest peenemateks harudeks, kuni sagarike vahelisteks arteriteks ja 
veenideks.   - need omakorda hargnevad maksa sagariku sees kapillaarideks, milles toimub arteriaalse ja 
venoosse vere segunemine.   - kapillaarid koonduvad sagariku keskel asuvasse tsentraaveeni, millega algab maksa venoosne 
äravoolusüsteem  - kõik veenid maksas koonduvad lõpuks 2-3 maksaveeniks, mis väljub maksaväratist  - nad suubuvad kohe alumisse õõnesveeni VENA CAVA INFERIOR  - igas sagarikus on lümfoidkude ja lümfisoonte süsteem.   Bilirubiin  - erütrotsüütide hemolüüsi produkt  - hemolüüs toimub maksa Kuppferi rakkudes, makrofaagide poolt ja põrnas või luuüdis  - bilirubiin on vees mittelahustuv ja seotud albumiiniga  - hepatotsüütides ühineb ta glükuroonhappega ja muutub seega enne sapiga ühinemist vees 
lahustuvaks  - soolebakterid töötlevad bilirubiini ja enamus temast väljutatakse e ekskreteeritakse rooja koostises 
sterkobiliinina  - väike hulk resorbeerub ja väljutatakse uriiniga kui urobiliin  - bilirubiini liig veres põhjustab naha ja konjuktiivide kollakat pigmentatsiooni.    
 
 
 
  20 


 
SAPIPÕIS  ​VESICA BILARIS (FELLEA)  ​on sapi reservuaar! Eksamil!!!  ● maht 60ml  ● maksa alumisel pinnal parema sagitaalvao eesmises osas  ● üleni kaetud kõhukelmega  ● limaskestal on suur resorptsioonivõime  - sapipõie limaskesta rakud imevad vett, seetõttu sapp kontsentreerub sapipõies 10-20 korda  ● põhi, keha, kael, mis läheb üle sapipõiejuhaks  Sapi funktsioon:  
1.peensooles sapisoolad emulgeerivad rasvu, soodustades nende seedimist  
2. ileumi lõpposas enamus sapisooli resorbeerub ja satub tagasi maksa värativeeni -  ​sapisoolade  enterohepaatiline tsirkulatsioon!  - tänu sellisele tsirkulatsioonile kindlustatakse suhteliselt väikese sapphapete hulgaga suure hulga 
sapisoolade sisenemine peensoolde  3. oluline rasvade seedimisel:  - emulgeerib rasvu, muudab rasvhapped kergesti vesilahustu  Sapi koostis:   - lima  - sapipigment bilirubiin  - sapisoolad, mille aluseks on maksarakkude sünteesitud sapphapped  - kolesterool  - nõrgalt aluseline, seda sekreteeritakse ööpäevas 800-1200ml  - sapis puuduvad seedefermendid, kuid ta on tähtis rasvade seedimisel  Sapiteed:  ● parem ja vasak maksajuha (väljuvad maksast) ühinevad ühismaksajuhaks väljaspool maksa  - juha suundub u 3 cm allapoole ja ühineb siis terava nurga all sapipõiejuhaga  ● ühismaksajuha ja sapipõiejuha moodustavad ühissapijuha  - see laskub alla pankrease pea taga ja ühineb pankrease juhaga ampulli piirkonnas  - avaneb duodeenumis PAPILLA VATERI-l koos kõhunäärmejuhaga  - avanemist duodeenumis kontrollitakse papilla Vateri suudmes M.SPIHCTER ODDI poolt.   - ühissapijuha pikkus u 7,5cm, läbimõõt u 6mm  - sapijuha sein koosneb samadest kihtidest nagu kogu seedetrakt.   
Seedimine peensooles  ● Kui happeline toitkört jõuab peensoolde, segatakse ta  ​pankrease mahlaga, sapiga ​ja  peensoolemahlaga. ​Siis satub ta kontakti soolehattude enterotsüütidega (soole limaskesta rakud).  ● Peenseooles toimub​ KÕIKIDE TOITAINETE LAMMUTAMINE JA IMENDUMINE.   Seedeprotsessi käigus lagundatakse:  1. süsivesikud monosahhariidideks  
- pankrease esnüümi  ​amülaasi​ toimel  - toidu disahhariidid: sahharoos(lauasuhkur), maltoos(linnasesuhur), laktoos (piimasuhkur) 
lõhustatakse monoosideks (vere peamine monosahhariid on glükoos.)  - monoosid imenduvad peensoole algusosas  2. valgud aminohapeteks  
- mao soolhape teeb peptiidsidemed kättesaadavaks seedeensüümidele  - mao  ​pepsiini​ ja duodeenumi ensüümi​ trüpsiini ​toimel  3. rasvad rasvhapeteks ja glütserooliks 
- pankrease ensüümi l ​ipaasi​ (ensüüm, mis lagundablipiide) ja ​emulgaatorite​ (detergendid) - ained,  mis takistavad rasvaosakestel kokku kleepuda ja samas aktiveerivad lipaase - ​ sapphapped ja  nende soolad​ (ning vereseerumi albumiini) ​ toimel.   Seedimise käigus lammutatakse:  - triglütseriidid -> ​monoglütseriidideks ja vabadeks rasvhapeteks  - fosfolipiidid ->​ glütserooliks, vabadeks RH, lämmastikalusteks  - kolesteriidid ->​ vabadeks RH ja kolesterooliks.   21 


  ● Veeslahustuvad komponendid:​ glütserool, fosforhape, lämmastikalused, vabad RH alla 
10Caatomiga IMENDUVAD VABALT  ● Veeslahustumatud komponendid:​ monoglütseriidid, kolesterool, vabad RH üle 10 C-aatominga 
VAJAVAD IMENSUMISEKS SAPPHAPPEID  - nad moosustavad sapphapetega ühendid, segamitsellid, mis on võimelised sisenema 
soole limaskesta rakkudesse  - seal sünteesitakse organismile omased lipiidid  - need omakorda pakitakse edasiseks imendumiseks  ​külomikroniteks  - kuna külomikronid on suured molekulid,  ​difundeeruvad nad verrre LÜMFI KAUDU  Pankrease mahl   ● satub duodeenumisse  ​sapijuha ampulli kohal ​ ja koosneb veest, mineraalsooladest ja ensüümidest  amülaas, lipaas, peptidaas, trüpsinogeen, kümotrüpsinogeen ​.   ● on tugevalt aluseline: pH=8  ● Kui maosisu satub duodeenumisse, segatakse ta pankrease mahla ja sapiga ning pH tõuseb 6-st 
8-ni. Sellise pH juures toimivad pankrease ensüümid kõige tõhusamalt.   ● Kümotrüpsinogeen​ ja  ​trüpsinogeen​ on inaktiivsed ensüümid seni, kuni satuvad kokku  sooleensüümi  ​enteropeptidaas (-kinaasiga)​, mis muudab nad aktiivseteks ensüümideks  trüpsiiniks​  ​ja ​kümotrüpsiiniks​, mis lagundavad mõned valgud aminohapeteks, mõned  polüpeptiidid tri- ja dipeptiidideks.  
!!! neid produtseeritakse inaktiivsetena, sest muidu võiksid nad seedida pankreast ennast!   ● Pankrease ​  ​amülaas​ muudab tärklise, mis pole allunud veel sülje ptüaliinilie, disahhariidideks.   ● Lipaas​ muudab rasvad rasvhapeteks ja glütserooliks.  - et aidata lipaasil toimida, ​ emulgeerivad​ sapisoolad enne rasvu.   ● Pankrease nõrede sekretsiooni stimuleerivad​ 2 hormoni, mida sekreteeritakse peensoole seina 
rakkude poolt:  ​sekretiin ​ja​ pankreosümiin-koletsüstokiniin​, mille vabanemist stimuleerib  happelise toidusegu olemasolu duodeenumis.   Sapp ​, mida sekreteeritakse maksas, pääseb duodeenumisse​ ​tänu​ sphinkter Oddi lõõgastumisele.  - selle eest vastutab hormoon ​  ​pankreosümiin-koletsüstokiniin.  - eriti rohkesti eritub sappi siis kui duodeenumisse sattunud küümus on ​ rasvarikas.     Soolevalendikus imendumisest võtavad osa erinevad mehhanismid - difusioon ja filtratsioon, mis 
toimub kas kandjate abil või pinotsütoosi teel.  
 
Keemilise seedimise skeem 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
  22 


 
JÄMESOOL  ​INTESTINUM CRASSUM  ● peensoolele järgnev 1,5m pikkune ja 4-5cm läbimõõduga seedetrakti lõpposa  - algab paremas niudeaugus  - paikneb kõhuõõnes alt avatud raamistikuna peensoole lingude ümber  - läbib vaagnapõhja ja avaneb pärakuga lahklihal.  Jämesool jaguneb: 
1. ​ umbsool​ ​CAECUM  - alt suletud kotikujuline jämesoole algusosa 7x7cm  - ülalt jätkub ülaneva ks-ga, alt avaneb niudesoolde  - ühenduse kohal on  ​niude-umbsooleklapp e ileotsökaalklapp  ● umbsoole juurde kuulub u 8cm pikkune  ​ussripik​  ​APPENDIX VERMIFORMIS  - kujult on ussripik spiraalne või kokkurullunud  - harva võib ussripik ka puududa, olla mõne mm pikkune  - vanematel inimestel võib taandareneda, umbuda ja muutuda atroofiliseks  - ussripikku sein koosneb samadest struktuuridest nagu kogu jämesool, aga tema limaskestas on 
rohkesti lümfoidset kude  2.  ​käärsool​ ​COLON  ● ülenev käärsool​  ​COLON ASCENDENS  - tõuseb umbsoole juurest pea vertikaalselt üles  - maksa alla jõudes pöördub parema neeru ees järsult vasakule, moodustades parema 
käärseoolekoolu​  ​FLEXURA COLI DEXTRA ​ ning läheb üle ristikäärsooleks  ● ristikäärsool​  ​COLON TRANSVERSUM  - kulgeb risti üle kõhu, u 50 cm pikk, naba kõrgusel suundub mao ja duodeenumi ees paremalt 
vasakule, mao all kooldub taha üles  - jõudnud vasakul põrnani, pöördub teravnurgana alla, moodustades vasema  ​käärsoolekoolu  FLEXURA COLI SINISTRA ​ (​nn põrnakoold​)  - ristikäärsoole osa kaardub ette alla, ulatudes kõhu eesseinani  - ristikäärsoole osa on on eest kaetud  ​suurrasvikuga​ ​OMENTUM MAJUS  - mõlemad koolud paiknevad sügaval kõhuõõne tagaseinal  - ristikäärsool on fikseeritud kõhuseinale ​ soolekinnisti ​MESENTERIUM  ​abil.   ● alanev käärsool​  ​COLON DESCENDENS  - u 30 cm, pöidlajämedune, kulgeb vasakult ülalt alla keskjoone poole  - vaagnasse jõudes läheb ilma terava piirita üle sigmakäärsooleks  - analoogiliselt ülenevale ks-le on kinnitunud kõhuõõne tagaseinale 
Alaosa funktsioneerib osaliselt rooja kogujana  ● sigma (käär)sool ​COLON SIGMOIDEUM  - S-tähe kujuline sooleosa  - vasakul pool alakõhus  - 2-3 ristluulüli vahekohal läheb üle pärasooleks  - omab sigma-käärsoole kinnistit 
Funktsioneerib rooja kogujana  3.  ​pärasool​ RECTUM  - u 13cm pikkune jämesoole lõpposa väikevaagnas ristluu ja õndraluu ees  - pärasoole ees on mehel kusepõis ja eesnääre, naisel tupp ja emakas  - all läbib vaagnapõhja ja avaneb  ​päraku​ e ​ANUSena  - pole sirge vaid kahes suunas kõrverdunud S-kujuline  - tervel inimesel on pärasoole vaagenmine osa tühi, mood. pärasooleampulli läbimõõduga 7,5cm 
Pärasooleampull ei funktsioneeri roojamasside kogujana, ​tema seina venitus roojamasside 
poolt ​ põhjustab defektastiooni!  ● Anatoomiliselt ​jaotatakse pärasoolt veel ​ rektumiks​ ja ​anaalkanaliks  ● Pärasoolel eristatakse ​ seesmist ​ja​ välimist sulgurlihast​ (vöötlihaskoest)   
 
  23 


 
Jämesoole seina ehitus: 
1. Jämesoole limaskest  - kaetud 1-kihil lameepiteeliga, soolehatud puuduvad  - suur näärmeväli: rohkelt lima produtseerivaid karikrakke, üksikud lümfifolliikulid 
Rohke lima funktsioon​: ​vajalik tahkete roojamasside kokkukleepimiseks ja nende hõõrdumise 
vähensamiseks 
* normaalselt ei ole rooja välispinnal lima näha 
* lim.kesta ärrituse või põletiku korral lima produktsioon suureneb  - ei produtseeri seedefermente  - pigmenteerunud limaskesta alune kiht (submukoosa) on hästi arenenud  - anaalkanali (3,8cm) limaskest​ moodustab 6-8 1cm pikkust volti, mille vahel on  
* päraku- e anaalurked 
* urgetesse kogunev lima  ​soodustab​ roojamassi läbiminekut  * seal võivad peatuda esemed, mis on läbinud seedekanali või ussnugiliste munad  - limaskest läheb üle välisnahaks​, mis on anuse ümber pigmenteerunud, sis. higi- ja 
rasunäärmeid, võib olla kaetud karvkattega.  2. Jämesoole lihaskest  ● 2-kihiline: sisemine ring- ja välimine pikilihaskiht ​st  ● umb- ja käärsoolel omapärane pikilihaskiht, mis mood. 3 u 1cm laiust üksteisest võrdsel kaugusel 
asetsevat  ​lihaspaela ​TAENIA ​, mis koonduvad ussripiku lähtekohal.   - lihaspaela tõttu on ringkiht ebaütlase toonuse all, moodustades soolevalendikku sissepoole 
pöörduvaid käärsoole-poolkurde  - paelte toonus kroogib sooleseina kokku, tekitades kurdude vahele väljasopistisi - käärsoolekoopaid  - välispinnal vastavad neile ristivaod  ● Lihaskesta funktsioon: peristaltilised liigutused ja pendelliigutused, mis kindlustavad soolesisu 
edasiliikumise 3-4 tõukega päevas.   ● pärasoole lõpposas asuvad anaalsfinkterid moodustuvad paksenenud ringkihist  - sisemine pärakusulgur ei allu tahtele (autonoomne NS)  - välimine sulgur allub tahtele, on vöötlihaskoest  - mõlemad sulgurid on tavaliselt kokkutõmbunud olekus, sulgedes anaalkanali tihedalt  - avanevad vaid defekatsiooni puhul  ● soole submukoosas on rohkem lümfaatilist kude kui teistes seedetrakti osades.  3. Jämesoole serooskest  ● katab jämesooli osi erinevalt:  - umsool, risti- ja sigmasool on kaetud igast küljest  - ülenev ja alanev käärsool on kaetud ainult eest ja külgedelt, tagant katab  ​adventiitsia ​e õhuke  sidekoekiht. 
  Jämesoole funktsioonid: 
1. imendumine  - peensooles imendub vaid veidi vett, seega on käärsoolde sattunud toidusegu vedel  - vesi imendub jämesooles nii, et roe jääb poolpehmeks  ●   ​jämesoole verekapillaaridesse imendub vett, mineraalsooli, ka ravimeid  - K ja bikarbonaadid ekskreteeritakse jämesoole valendikku, seep on tugeva kõhulahtisuse korral K 
vaegus  ●  js-s on palju mikroobe, mis sünteesivad K-vitamiini ja foolhapet:   - Escherichia Coli, Enterobacter aerogenes, Streptococcus faecalis, Clostridium welchii  - inimesele omased, kuid teistes kehaosades patogeensed (E.Coli sattumisel põide -> põiepõletik) 
Soolegaasid koosnevad:  - peamiselt lämmastikust (neelatakse alla toidu ja joogiga või ärevuse korral)  - H, CO2 ja metaan produkteeritakse bakteriaalse fermentatsiooni tulemusel seedimata 
toiduosadest, peamiselt süsivesikutest  - gaasid väljuvad soolest flatusena  - väljaheide e faeces sisaldab palju mikroobe  24 


 
2. defekatasioon  ● js-s puuduvad peristaltilised liigutused, ​mis peensooles on  - küllalt pikkade ajavahemike järel viib tugev peristaltiline laine ristikäärsoole sisaldist edasi  - see algab toidu saabumisega makku -  ​gastrokooliline refleks  ● imikul on defekatsioon reflektoorne, ei allu kontrollile  - kui NS on täielikult arenenud, suunatakse venitusest teadaandev närviimpulss teadvusesse  - aju surub refleksi alla seni, kuni defekatsioon on võimalik  ● sisemine sfinkterlihas on silelihas - ei allu kontrollile  ● välimine anaalsfinkter on skeletilihas ja allub tahtele  - selle kontroll õpitakse ära u 2.eluaastal  ● defekatsiooni ajal tekivad tahtmatud rektumi kokkutõmbed ja sisemine anaalsfinkter lõõgastub  - kõhulihaste kokkutõmbed ja diafragma alanemine tõstavad kõhuõõnesisest rõhku, aidates kaasa 
soole tühjenemisele   
Roe  ● koosneb poolpehmest pruunist massist  - värvi annab sterkobiliin (vt hemoglobiini lammutamise skeem)  ● kuigi jämesooles toimub rohke vee tagasiimendumine, annab vesti 60-70% rooja massist  ● peamiselt koosneb seedimata rakumaterjalist, surnud ja elusatest mikroobidest, sooletrakti 
epiteelirakkudest, mõnedest rasvhapetest, jämesoole poolt sekreeritud limast  - LIMA muudab rooja libedaks, paraja suurusega rakumaterjali hulk kindlustab küllaldase roojamassi 
defekatsiooni toimumiseks.    
 
Mis juhtub toiduga? 
MAOS:  1) Allaneelatud toidupala jõuab pärast söögitoru läbimist makku. 
2) Toidupalad segunevad maomahlaga, mille toimel algab toidu keemiline lõhustamine.  
3) Happeline maomahl hävitab toiduga tulnud mikroobid.  
4) Maomahlas sisalduva pepsiini mõjul algab valkude lõhustumine aminohapeteks.  
5) Maomahlaga segunenud toidupaladest tekib ühtlane toitkört e küümus, mis liigub edasi 12ss-e. 
6) Vesi, alkohol ja osad ravimid imenduvad maost.   PEENSOOLES:   7) Sapi, kõhunäärmenõre ning peensoolenäärmete eritatava soolenõre toimel lõhustuvad süsivesikud  monosahhariidideks, valgud aminohapeteks ja rasvad rasvhapeteks ja glütserooliks.  8) Vabad aminohapped, glükoos, fruktoos, lühikese ahelaga rasvhapped, vitamiinid, mineraalid ja  vesi imenduvad läbi epiteelkoe vere- ja lümfiringesse (rasvhapped ja glütserool).  9) Suurem osa toitainetest imendub duodeenumis ja tühisoole alguses​, niduesoole lõpuosas  imendumiskõlblikke aineid enam pole (v.a. mõned vitamiinid ja sapisoolad.)   JÄMESOOLES:  10) Vesi, soolad ja vähesed järelejäänud kasulikud ained imenduvad jämesoole limaskestas.     ● Seedetrakti kapillaaridest tulev venoosne veri, mis lisaks toitainetele sisaldab ka organismile 
tarbetuid või kahjulikke aineid, koguneb esmalt värativeeni ja liigub seejärel edasi maksa, kus seda 
enne alumise õõnesveeni kaudu üldvereringesse suunamist kahjulikest ainetest puhastakse.   
 
 
 
 
 
 
 
 
  25 


 
Makrotoitainete seedimine ja imendumine (toitumine.ee) 
1. Valkude seedimine ja imendumine 
Valgud on makromolekulid, mis koosnevad aminohapetest. ​ Valkude seedimist suus ei toimu. Mao  soolhape koaguleerib toiduvalgud. See tähendab, et toiduvalkude suured molekulid keeratakse lahti ning 
maos toodetav ensüüm  ​pepsiin​ saab alustada valkude osalist seedimist (hüdrolüüsi).  Pankreasest tulevad ka valkude lõplikuks seedimiseks vajalikud ensüümid ​ peensoole algusosasse  kaksteistsõrmiksoolde.  ​Maos töötava​ ​pepsiini​ ja ​kaksteistsõrmiksooles töötav​a ​trüpsiini ​jt ensüümide  koostööna lammutatakse enamik toiduvalkudest ​ aminohapeteks​. Natuke tekib ka lühikesi peptiide, mis  lõhutakse aminohapeteks peensoole hariäärise ensüümide toimel. 
Seedunud toidumassi viibimisel peensoole keskmises osas jejuunumis ​ – imenduvad valkudest tekkinud  või toidus olnud vabad aminohapped. ​Tekkinud ained imenduvad otse vereringesse. ​ ​Veri kannab  toitained kõigepealt maksa, kus toimub aminohapete kasutamine. 
 
2. Lipiidide seedimine ja imendumine 
Rasvad (trigülütseriidid – koosnevad kolmest rasvhappest ja glütseroolist) ​ moodustavad 95-98%  toidulipiididest. Toidu põhilipiidideks ongi rasvad. 
Rasvade olulist lõhustumist suus ei toimu. Siiski on suus olemas keelealune ensüüm ​ lipaas,​ mis väikese  koguse triglütseriide lõhustab. 
Maos on olemas ensüüm maolipaas ​.​ Tema toime ei ole tugev, aga kuna ta on suhteliselt happekindel,  siis toimub maos triglütseriidide mõningase koguse tagasihoidlik seedimine. 
Triglütseriidid tuleb peensoole ülemises osas kaksteistsõrmikus teha peenemulsiooniks ​, alles siis  suudavad vastavad ensüümid ( ​lipaasid)​ lõhustada neid ​glütserooliks ja rasvhapeteks.  Ülitähtsad emulsiooni tekitajad on sapphapped ja nende soolad ​.​ Ka piimavalgud (​kaseiinid​) on väga  head toidu peenemulsiooni tekitajad. Peenemulsiooni teket soodustab ka see, et pankreasest tulevad 
bikarbonaadid reageerivad maost tuleva happelise toidumassiga, mis tekitab seedimiseks vajalikke gaase, 
mis seda toidumassi hoolikalt segavad.  ​Ka soole seina peristaltika aitab segada soole sisu.  Pankreasest tuleb kaksteistsõrmiksoolde rasvade seedimise põhiensüüm ​ – pankrease lipaas.  Koostöös teiste ensüümidega lõhutakse toidulipiidid lihtsateks ühenditeks ( ​triglütseriidid, glütserool,  vabad rasvhapped)​ ning fosfolipiidid samuti lihtsateks algkomponentideks. 
Seedunud toidumassi viibimisel peensoole keskmises osas​ imenduvad toidurasvadest tekkinud 
glütserool ja rasvhapped.  ​Tekkinud ained imenduvad peamiselt lümfisüsteemi.   
3. Tärklise seedimine ja imendumine 
Liitsüsivesikute seedimise seisukohast on põhiline just tärklise lammutamine. 
Toidusüsivesikutest algab  ​vaid tärklise osaline seedimine suus.​ Seda teostab sülje koostises olev  ensüüm  ​alfa-amülaas​. Selle toimel lõhustatakse osa tärklisest väiksemateks osadeks. Kui tärkliserikast  toitu mäluda pikemat aega (mis on väga kasulik), siis väike osa tärklisest lõhustub kuni glükoosini (nt leiva 
mälumisel tekkiv magus maitse).  ​Muid toidus olevaid süsivesikuid (nt sahharoos, laktoos) suus ei  lõhustata. 
Kuna maos on tugevalt happeline keskkond (soolhape), siis süsivesikute edasist seedimist maos praktiliselt 
ei toimu. Soolhape on vajalik eelkõige valke lõhustava ensüümi pepsinogeeni muutmiseks pepsiiniks ning 
mitmete maos töötavate maomahla tööd produtseerivate hormoonide vabanemiseks. Soolhape hävitab ka 
baktereid. 
Pankreasest tuleb peensoole algusosasse kaksteistsõrmikusse pankrease amülaas. ​ ​See on  süsivesikute seedimise kõige tähtsam ensüüm, mis lõhustab suurema osa tärklisest. Pankrease amülaas 
viib koostöös peensoole enda ensüümidega lõpuni tärklise lõhustumise glükoosiks. Peensoole pinnaosa 
(ehk hariäärise; brushborder) ensüümide toimel (sahharaas, laktaas jt) lammutatakse ka sahharoos ja 
laktoos komponentideks. 
 
Seedunud toidumassi viibimisel peensoole keskmises osas imenduvad liitsüsivesikutest tekkinud 
või toidus olnud vaba glükoos ja fruktoos, mis imenduvad otse vereringesse. ​Veri kannab toitained 
kõigepealt maksa, kus toimub nende kasutamine. 
 
  26