Seedeelundkond (1)

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Seedeelundkond .
Seedeelundkond on arenenud sooltorust. Sooltoru on tekkinud hulkraksete loomade arengus väga varakult (hüdra). Seedeaparaat koosneb õõnes elunditest, mis moodustavad suuavast kuni pärakuni kulgeva seedekulgla . Õõneselunditesein koosneb 3 erineva ehituse ja funktsiooniga kestast –
a. limaskest (sisemine)

lihaskest (keskmine)

serooskest (välimine)
Erinevaid kesti seob submukooskude & subserooskude, mis võimaldab kestade omavahelist nihkumist ja nendes vahekudedes kulgevad veresooned .
Limaskest.
Limaskesta kaudu toimub ainevahetus organ. sise- ja väliskeskonna vahel. Limaskesta pind võib olla sile või ebatasane (näsad, hatud , kurrud .) Koosneb kahest erinevast osast: epiteelist ja selle all paiknevast limaskesta pärislestmest. Limaskesta epiteelrakud ei ole sarvestunud ega sisalda ka pigmenti. Selle tõttu on limaskest pehme ja läbilaskev. Limaskesta pärislestmes asetsevad verekapilaarid, lümfikapilaarid, väiksemad näärmed, leidub sidekoelisi näsasid ja silelihas rakke, mis moodustavad lihaslestme. Lihasleste võimaldab limaskesta aktiivsetliikumist (kurdude moodustamine ja kaotamine), reguleerib ka lümfi ja verevoolu ning näärmete tegevust.
Lihaskest.
Reguleerib elundi valendiku suurust ja peristaltika teel segab ning transpordib seedekanali sisaldisi. Lihaskest koosneb silelihaskoest ja tavaliselt moodustab kaks teineteisega ristuvat kihti: välimine ehk nõrgem kiht on pikikiht, sisemine ehk tugevam kiht on ringikiht. Lihaskihtide vahel on rohkesti vere- ja lümfisooni ning motoorikat reguleerib autonoomne närvipõimik. Traktide algus ja lõpposas on lihaskest vöötlihaseline ja muutunud iseseisvateks lihasteks. Lihaskesta & serooskesta ühendab subserooskude.
Serooskest.
Väliskatteks siseelunditele ja vooderdab kõhuõõneseinu. Ta on õhuke, sile, niiske elastne kate mis vähendab elundite omavahelist hõõrdumist. Väliskesta kaudu kulgevad elundite juurde veresooned ja närvid.
Seedeelundkonna ELUNDID .
Suuõõs on seedeaparaadi algus osa. Tema seinteks on huuled, põsed, suupõhi ja suulagi. Suuõõnes asuvad hambad ja keel ning sinna avanevad suurte süljenäärmete juhad. Suuõõs jaotub: suuesikuks ja pärissuuõõneks.
Hambad võtavad osa mälumisest ja tagavad kõne puhtuse ja kõla. Hambal on 3 osa: 1. igemest väljaulatuv osa – hambakroon .
2. igemega katud osa – hambakael.
3. igemest all pool on juus või juured mis kinnituvad
hambasompu.
Hambakrooni ja kaela sisemuses paikneb hambaõõs, mis juure osas kitseneb hambajuure kanaliks. Hammas koosneb dentiinist, emailist ja tsemendist. Dentiini katab hambakrooni osas inimkeha tugevaim mineraal : email e. hambavaap. Hambakaela ja juure piirkonnas katab dentiini tsement .
Inimese hambatüübid (ühes lõualuus)
Lõikehambad – 4
Silmahambad – 2
Eespurihambad – 4
Tagapurihambad – 6
Hambavalem.
3
2
1
2
2
1
2
3
3
2
1
2
2
1
2
3
Tagapurih.
Eespurih.
Silmah.
Lõikeh.
Lõikeh.
Silmah.
Eespurih.
Tagapurih.
Keel.
Funktsioonid: mälumine, neelamine, kõnelemine ja imemine.
Suuõõne näärmed.
Mukoos - limanäärmed: nõristavad lima mis muudab toidu libedaks.
Seroosnäärmed – eritavad valgurikast sekreeti.
Seganäärmed e. seromukoos näärmed – eritavad lima ja valgurikast sekreeti.
Kurk .
Järgneb suuõõnele, kurgu kaudu avaneb suuõõs neelu .
Neel .
Neel on lehtrikujuline, 12-13 cm pikkune . Neel ühendab suuõõnt söögitoruga ja ninaõõnt kõriga. Neel on koht kus õhu ja toidu teed ristuvad. Kui toit läbib kurgu, siis suletakse neelu ühendus hingamisteedega.
Söögitoru.
Ligi 25 cm pikkune ja 1,5 cm läbimõõduga. Algab 6-7 kaelalüli kõrguselt ja 11. rinnalüli kõrguselt suubub makku.
Magu .
Magu on laienenud seedetrakti osa mille suurus ja kuju muutub. Mao maht on 1,5-4 liitrit. Pikkus 20-25 cm ja laius on 12-14 cm. Magu paikneb kõhuõõnes, diafragma all ja keha kestjoonest 5/6 osas vasakule.
Maonäärmed asuvad limaskesta pärislestmes ja annavad maoseinale poorse ehituse (munakivisillutis). Maonäärmed produtseerivad lima ehk mukoidi. Arvtakse et mukoid ehk lima kaitseb eneseseedimise eest, sest ta ei lahustu happelises keskkonnas. Kõige rohkem on maos pärisnäärmeid mis produtseerivad maomahla (1 mm² = 100 nääret). Maomahl sisaldab seedefregmente (pepsinogeen, renniin ) ja soolhapet. Soolhape aktiveerib pesinogeeni ja hävitab bakterid .
Mao limaskest on kolmekihiline : - välimine – pikikiht
vahepealne – ringkiht
sisemine – põikikiht
Mao funktsioon – toidumahuti – muudetakse toit maomahla abil toidukördiks, milles toimub toitainete keemiline lõhustumine ja mõningate ainete imendumine verre (kofeiin ja alkohol ). Enamus aineid imendub peensooles : maoperistaltika abil toimub kördi segamine ja edasi toimetamine läbi maolukuti kaksteistsõrmiksoolde. Maolukuti on tavaliselt suletud ja seal pääseb toidukört väikeste portsjonite kaupa kaksteistsõrmiksoolde. Kaksteistsõrmiksool on maole järgnev peensoole osa, pikkusega 20-30 cm. Sapi- ja kõhunäärmejuhad suubuvad kaksteistsõrmiksoolde.
Peensool .
Peensool on torulaadne elund (2,5-4,5 meetrit). Sisenemisel jämesoolde on peensoolel klapp , mis takistab jämesoole sisaldiste tagasipöördumist peensoolde. Peensoole sein koosneb 3st. kihist . Peensoole limaskesta epiteel on ühekihiline, et parandada (kergendada) imendumist. Soole sisesein on kurruline ja hatuline, mis annab väga suure pinna imendumiseks. Soolehatud on 1mm kõrgused ja neid on kokku umbes 5 miljonit. Peensoole hattude tõttu on sisemine pind matt ja sametjas. Soolehattudes on rohkesti veresooni. Limaskestas asuvad ka näärmed mis eritavad soolenõret, pepsiini ja lima.
Peensoole funktsioonid: 1. Seedimine- suhkrute lõhustumine monosahhariidideks, valkude lõhustamine aminohapeteks ja rasvad rasvhapeteks ning glütseriiniks.
2. Toidukördi edasi toimetamine.
Jämesool.
Jämesool ehk käärsool.
Ligikaudu 1,3-1,5 m. pikk ja 4,7m. lai. Seedetrakti lõpp osa.
Osad: 1. Umbsool (7cm)
2. Ülenev käärsool (u. 20cm)

Ristikäärsool (u. 50cm)

Alanev käärsool (u. 30cm)

Sigmakäärsool (u. 15cm)
Pärasool (u. 12-15 cm)
Funktsioonid:
- bakteriaalne käärimine
- toidukördi edasilükkamine (toimetamine)
Pärasool (12-17cm) – toitainete imendumist ei toimu!
Funktsioonid:
- bakteriaalne käärimine.
- vee ja soolade tagasi imendumine.
1/3 väljaheite massist on baktereid- jämesool eritab ka lima.
Pärasool on seedetrakti lõpp osa mille välimine sulgurlihas on vöötlihas ehk tahtelealluv. Sisemine sulgurlihas on silelihas. Pärasoolde paigaldatakse ka ravimeid.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 91 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

91 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KristinK Õppematerjali autor

seedeelundkond

Sarnased õppematerjalid

pdf

Anatoomia ja füsioloogia II eksam

1. SEEDIMINE Seedekanal 1) Suuõõs CAVUM ORIS 2) Neel PHARYNX 3) Söögitoru OESOPHAGUS 4) Magu GASTER 5) Peensool INTESTINUM TENUE 6) Jämesool INTESTINUM CRASSUM Lisaelundid - keel LINGUA - hambad DENTES - seinavälised seedenäärmed Suured seedenäärmed - maks HEPAR - eritab sappi - kõhunääre PANCREAS - eritab kõhunäärmenõret ja hormoone Soolkanali limaskest toodab soolenõret Peristaltika - soole lainelised lihaskontraktsioonid Peensoole osad on: 1) Kaksteistsõrmiksool DUODENUM 2) Tühisool JEJUNUM 3) Niudesool ILEUM Seedekanali seina ehitus Sein koosneb limas-, lihas- ja side/serooskestast. Limaskest tunica mucosa - värvuselt roosa, produtseerib lima, - limaskesta pind on enamasti sile, ebatasasusi tekitavad näsad, hatud, kurrud. - limaskesta rakud pole sarvestunud ega sisalda pigmenti, seetõttu on limaskest pehme ja läbipaistev, tema all paiknevad verekapillaarid annavad limaskestale roosaka

Anatoomia ja füsioloogia

rtf

Anatoomia: siseelundid

Limaskesta kõik struktuurid väga hästi arenenud. Lihaskest kõige paksem peensooles – lükkab valendiku tühjaks veel pärast surma – siit nimi! Verevarustus väga hea, seedimine ja imendamine väga intensiivne. Niudesool e. ileum: Ca 3/5 peensoolest, tema lõpposa on peensoole kõige peenem ja nõrgem osa. Lõpp suubub külje pealt jämesoolde, kusjuures tekib niude-umbsoole klapp. Kõhunääre (pancreas): Ca 100 g kaaluv parenhümatoosne elund kõhuõõne tagaseinal, ulatub paremalt, kaksteistsõrmiksoolest (maksa alt) vasakul põrnani (mao taga). Pankreasel on 3 osa: a)pea – selle ümber on kaksteistsõrmiksool; b)keha – keskmine pikk osa, aordi ja alumise õõnesveeni ees; c)saba – suhteliselt vaba, liigub põrna pinnal. Pankrease rakud on: a) suured näärmerakud – paiknevad sagaratena, toodavad pankreasenõret; juhad moodustavad pankreasejuha (avaneb duodeenumisse!) ja b) väikeste rakkude saarekesed (insulae) –

Meditsiin

doc

Seedeelundid

3. imendumine maos toimub vaid piiratud ulatuses. Vesi, alkohol, ja mõned ravimid imenduvad venoossesse verre 4. kuigi raua imendumine toimub peensooles, saadakse ta toidust HCl juuresolekul paremini kätte 5. sisemine faktor seondub maos vitamiiniga B12 ja see on vajalik vit imendumiseks ileumi lõpuosas. PEENSOOL intestinum tenue Peensool on kõige pikem seedetrakti osa. lingud on eest kaetud suurrasvikuga. Pikkus u.5 meetrit, torujas elund, paikneb kõhuõõne kesk- ja allosas ning ümbritsetud jämesoole poolt. Peensoole Tartu Tervishoiu Kõrgkool 15 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.uen.org Eristatakse 3 osa: 1

Bioloogia

docx

Anatoomia - siseelundid

100.Kusiti ehitus, kusiti sulgemine, soolised iseärasused. Naisel: kusiti ligikaudu 4 cm pikkune toru tupe ees. Ta algab sisemise kusitisuudmega kusepõiekaelast ja avaneb välimise kusitisuudmena tupeesikus. Urogenitaaldiafragmast läbiminekul ümbritseb kusitit vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur. Välimine kusitisuue asub 2-3 cmtagapool kliitorit, vahetult tupesuudme ees. Mehel: kusiti on kõverdunud 18-23 cm pikkune torujas elund, mille kaudu väljutatakse uriin ja seemnevedelik. Lähtudes kusepõiest sisemise kusitisuudmena, läbib ta esmalt eesnäärme, siis urogenitaaldiafragma ja sugutikäsnkeha ning avaneb suguti tipul välimise sugutisuudmena.Urogenitaaldiafragma lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit ja moodustavad tahtele alluva lihase kusitisulguri. 101. Nimeta mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded. Välimised on: · Munandikott

Füsioloogia

pdf

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM

- igemetaskusse kogunenud toiduosakesed ja bakterid tekitavad põletikku, mille tõttu võivad hambad lõnkuma hakata ja välja langeda. Kaariese põhjuseks on hamba pinnal elavate bakterite (eelkõige sahharoosist ja glükoosist moodustunud) hambakude süüvitavad ainevahetusproduktid. - kaariese arengut aeglustab veest, toidust ja hambapastast saadud fluoriid, mis kinnitub hambasse. KEEL LINGUA, GLOSSUS ● Vöötilihaskoeline elund, kaetud limaskestaga ● osad: tipp, keha juur (keelemandel - lümfoidse koe kogumik) ● näsadega kaetud: - niitnäsad - üle kogu keele (valkjas värvus) MAITSENÄSAD: - seennäsad - niitnäsade vahel - vallnäsad - V-kujuliselt juure ja keha piiril - lehtnäsad - servadel ● Maitsmispungi (maitsmisaistingu retseptorelundid) on eriti palju keele limaskestas, vähem suulaes ja neelus. - Me maitseme vaid süljes lahustunud aineid!

Anatoomia ja füsioloogia

docx

Seede teekond

kõhukelmeõõs sapipõiejuha, sapipõis. Sapipõis asub maksa all, ta on vahereservuaar sapi säilitamiseks, mis liigub edasi 12sõrmikusse Kõhukelme dublikatuurid, kinnistid, Kõhunäärmes toodetakse ensüüme, suurrasvik asub mao taga ja on sagarikuline elund, mida läbib juha, mis suubub 12sõrmikusse Serooskest, mis katab kogu kõhuõõnt. Seinmine, katab kõhuõõne seina, Hingamisteed sisusmine, katab kõiki elundeid, kõhukelmeõõs, toodab seroosset antibakteriaalset vedelikku, mis võiab

Bioloogia

docx

Seedeelundkond KL

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM 1. Nimetage seedekanali osad järgnevuses suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool. 2. Suured seedenäärmed ja mida nad toodavad - maks ja kõhunääre, suured süljenäärmed. MAKS toob sappi, KÕHUNÄÄRE toob kõhunäärmenõret ja hormoone, SUURED SÜLJENÄÄRMED toob sülg. 3. Mõisted - Peristaltika õõneselundite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine, selle abil liigub edasi nende sisu, mis segatakse seedemahladega (sooleliigutused) Dentitsioon Defekatsioon roojamine Flatus Bolus toidupala Faeces roe, väljaheide Toitaine Toiduaine Periodont hambaümrbis Peritoneum kõhukelme Omentum rasvik Mesenterium soolekinni(s)ti 4. Seedekanali seina ehitus - 1. LIMASKEST: * produtseerib lima * lima katab seedetrakti seinu ja kaitseb teda enese seedimise e autodigestiooni eest 2. LIHASKEST: * reguleerib valendiku läbimõõtu, segab ja transpordib peristaltika abil se

Kategoriseerimata

pdf

Seedeelundid

Seedeelundite süsteemi kordamisküsimused 1. Nimetage seedekanali osad järgnevuses suuõõs cavum oris neel pharynx söögitoru oesophangus magu ventriculus, gaster peensool intestinum tenue jämesool intestinum crassum Pärak 2. Nimetage suured seedenäärmed ja mida nad toodavad * Maks Sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool * KõhunääreToodab amülaasi, trüpsinogeeni ja lipaasi * Suured süljenäärmedToodavad amülaasi 3. Selgitage mõisted: Peristaltika soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega Dentitsioon kahe hammastuse esinemine Defekatsioon roojamine Toitaine on süsivesik, lipiid, proteiin Toiduaine on toitainetest koosnev aine. 4.

Anatoomia ja füsioloogia

Rohkem sarnaseid