Seedeelundkond (1)

Sarnased õppematerjalid

15

pdf

Anatoomia ja füsioloogia II eksam

1. SEEDIMINE Seedekanal 1) Suuõõs CAVUM ORIS 2) Neel PHARYNX 3) Söögitoru OESOPHAGUS 4) Magu GASTER 5) Peensool INTESTINUM TENUE 6) Jämesool INTESTINUM CRASSUM Lisaelundid - keel LINGUA - hambad DENTES - seinavälised seedenäärmed Suured seedenäärmed - maks HEPAR - eritab sappi - kõhunääre PANCREAS - eritab kõhunäärmenõret ja hormoone Soolkanali limaskest toodab soolenõret Peristaltika - soole lainelised lihaskontraktsioonid Peensoole osad on: 1) Kaksteistsõrmiksool DUODENUM 2) Tühisool JEJUNUM 3) Niudesool ILEUM Seedekanali seina ehitus Sein koosneb limas-, lihas- ja side/serooskestast. Limaskest tunica mucosa - värvuselt roosa, produtseerib lima, - limaskesta pind on enamasti sile, ebatasasusi tekitavad näsad, hatud, kurrud. - limaskesta rakud pole sarvestunud ega sisalda pigmenti, seetõttu on limaskest pehme ja läbipaistev, tema all paiknevad verekapillaarid annavad limaskestale roosaka

Anatoomia ja füsioloogia

18

rtf

Anatoomia: siseelundid

Limaskesta kõik struktuurid väga hästi arenenud. Lihaskest kõige paksem peensooles – lükkab valendiku tühjaks veel pärast surma – siit nimi! Verevarustus väga hea, seedimine ja imendamine väga intensiivne. Niudesool e. ileum: Ca 3/5 peensoolest, tema lõpposa on peensoole kõige peenem ja nõrgem osa. Lõpp suubub külje pealt jämesoolde, kusjuures tekib niude-umbsoole klapp. Kõhunääre (pancreas): Ca 100 g kaaluv parenhümatoosne elund kõhuõõne tagaseinal, ulatub paremalt, kaksteistsõrmiksoolest (maksa alt) vasakul põrnani (mao taga). Pankreasel on 3 osa: a)pea – selle ümber on kaksteistsõrmiksool; b)keha – keskmine pikk osa, aordi ja alumise õõnesveeni ees; c)saba – suhteliselt vaba, liigub põrna pinnal. Pankrease rakud on: a) suured näärmerakud – paiknevad sagaratena, toodavad pankreasenõret; juhad moodustavad pankreasejuha (avaneb duodeenumisse!) ja b) väikeste rakkude saarekesed (insulae) –

Meditsiin

26

doc

Seedeelundid

3. imendumine maos toimub vaid piiratud ulatuses. Vesi, alkohol, ja mõned ravimid imenduvad venoossesse verre 4. kuigi raua imendumine toimub peensooles, saadakse ta toidust HCl juuresolekul paremini kätte 5. sisemine faktor seondub maos vitamiiniga B12 ja see on vajalik vit imendumiseks ileumi lõpuosas. PEENSOOL intestinum tenue Peensool on kõige pikem seedetrakti osa. lingud on eest kaetud suurrasvikuga. Pikkus u.5 meetrit, torujas elund, paikneb kõhuõõne kesk- ja allosas ning ümbritsetud jämesoole poolt. Peensoole Tartu Tervishoiu Kõrgkool 15 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis  Seedeelunkond http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.uen.org Eristatakse 3 osa: 1

Bioloogia

6

docx

Anatoomia - siseelundid

100.Kusiti ehitus, kusiti sulgemine, soolised iseärasused. Naisel: kusiti ligikaudu 4 cm pikkune toru tupe ees. Ta algab sisemise kusitisuudmega kusepõiekaelast ja avaneb välimise kusitisuudmena tupeesikus. Urogenitaaldiafragmast läbiminekul ümbritseb kusitit vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur. Välimine kusitisuue asub 2-3 cmtagapool kliitorit, vahetult tupesuudme ees. Mehel: kusiti on kõverdunud 18-23 cm pikkune torujas elund, mille kaudu väljutatakse uriin ja seemnevedelik. Lähtudes kusepõiest sisemise kusitisuudmena, läbib ta esmalt eesnäärme, siis urogenitaaldiafragma ja sugutikäsnkeha ning avaneb suguti tipul välimise sugutisuudmena.Urogenitaaldiafragma lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit ja moodustavad tahtele alluva lihase kusitisulguri. 101. Nimeta mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded. Välimised on: · Munandikott

Füsioloogia

26

pdf

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM

- igemetaskusse kogunenud toiduosakesed ja bakterid tekitavad põletikku, mille tõttu võivad hambad lõnkuma hakata ja välja langeda. Kaariese ​põhjuseks on hamba pinnal elavate bakterite (eelkõige sahharoosist ja glükoosist moodustunud) hambakude süüvitavad ainevahetusproduktid. - kaariese arengut aeglustab veest, toidust ja hambapastast saadud fluoriid, mis kinnitub hambasse. KEEL​ ​LINGUA, GLOSSUS ● Vöötilihaskoeline elund, kaetud limaskestaga ● osad: tipp, keha juur (keelemandel - lümfoidse koe kogumik) ● näsadega kaetud: - niitnäsad - üle kogu keele (valkjas värvus) MAITSENÄSAD: - seennäsad - niitnäsade vahel - vallnäsad - V-kujuliselt juure ja keha piiril - lehtnäsad - servadel ● Maitsmispungi (maitsmisaistingu retseptorelundid) on eriti palju keele limaskestas, vähem suulaes ja neelus. - Me maitseme vaid süljes lahustunud aineid!

Anatoomia ja füsioloogia

8

docx

Seede teekond

kõhukelmeõõs sapipõiejuha, sapipõis. Sapipõis asub maksa all, ta on vahereservuaar sapi säilitamiseks, mis liigub edasi 12sõrmikusse Kõhukelme dublikatuurid, kinnistid, Kõhunäärmes toodetakse ensüüme, suurrasvik asub mao taga ja on sagarikuline elund, mida läbib juha, mis suubub 12sõrmikusse Serooskest, mis katab kogu kõhuõõnt. Seinmine, katab kõhuõõne seina, Hingamisteed sisusmine, katab kõiki elundeid, kõhukelmeõõs, toodab seroosset antibakteriaalset vedelikku, mis võiab

Bioloogia

3

docx

Seedeelundkond KL

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM 1. Nimetage seedekanali osad järgnevuses suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool. 2. Suured seedenäärmed ja mida nad toodavad - maks ja kõhunääre, suured süljenäärmed. MAKS toob sappi, KÕHUNÄÄRE toob kõhunäärmenõret ja hormoone, SUURED SÜLJENÄÄRMED toob sülg. 3. Mõisted - Peristaltika õõneselundite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine, selle abil liigub edasi nende sisu, mis segatakse seedemahladega (sooleliigutused) Dentitsioon Defekatsioon roojamine Flatus Bolus toidupala Faeces roe, väljaheide Toitaine Toiduaine Periodont hambaümrbis Peritoneum kõhukelme Omentum rasvik Mesenterium soolekinni(s)ti 4. Seedekanali seina ehitus - 1. LIMASKEST: * produtseerib lima * lima katab seedetrakti seinu ja kaitseb teda enese seedimise e autodigestiooni eest 2. LIHASKEST: * reguleerib valendiku läbimõõtu, segab ja transpordib peristaltika abil se

Kategoriseerimata

4

pdf

Seedeelundid

Seedeelundite süsteemi kordamisküsimused 1. Nimetage seedekanali osad järgnevuses suuõõs cavum oris neel pharynx söögitoru oesophangus magu ventriculus, gaster peensool intestinum tenue jämesool intestinum crassum Pärak 2. Nimetage suured seedenäärmed ja mida nad toodavad * Maks Sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool * KõhunääreToodab amülaasi, trüpsinogeeni ja lipaasi * Suured süljenäärmedToodavad amülaasi 3. Selgitage mõisted: Peristaltika soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega Dentitsioon kahe hammastuse esinemine Defekatsioon roojamine Toitaine on süsivesik, lipiid, proteiin Toiduaine on toitainetest koosnev aine. 4.

Anatoomia ja füsioloogia

Kommentaarid (1)