Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"hambad" - 1111 õppematerjali

thumbnail
11
doc

Hambad

Sellised pindmised hambamõrad on eriti levinud täiskasvanutel, eriti vanuritel. Tavaliselt tekivad mõrad premolaaridesse ning molaaridesse, kuid olenevalt indiviidist võivad asuda ka teiste hammaste pindadel. Pinnamõradega hambad pole üldjuhul kaariesele vastuvõtlikumad, kui terved hambad, kuid kuna mõrad aja jooksul suurenevad ning muutuvad sügavamaks, tekib suurem risk kogu hamba mõranemiseks või killustumiseks. Hambapindadel asuvad mõrad ja täkked ei tekita valu, kuna need hõlmavad vaid emaili välispinda. Mõnikord võivad mõrad siiski ulatuda ka sügavamale kuni dentiinini ning siis muutuvad hambad tundlikuks. Kuna pinnapraod tekivad hammaste loomulikust tegevusest, pole neid praktiliselt võimalik...

Terviseõpetus
18 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hambad

Kohila Gümnaasium Alari Soikmets HAMBAD Referaat Kohila 2009 1 HAMBA EHITUS Hammas koosneb erinevatest osadest. Kroon on hamba välimine osa ja juur hamba sisemine osa. Hamba ülemist osa katab email. Email on ka tugevaim kude organismis. Hambaluu ehk dentiini sees on hambaõõs koos närvide ja veresoontega. Hambaõõs ehk pulp hoiab hammast elus. Hambajuurt ümbritseb luukude ehk tsement. Luukude kaitseb hambajuurt. Hamba pind katab alati õhuke orgaaniline kile ­ emaili pelliikula,mis täidab ebatasasused ja on ioonvahetuse keskkonnaks hamabakudede ja sülje vahel. Hambapinna poleerimisel kiht eemaldub aga see kasvab tagasi. 2 HAMBA HAIGUSED Pelliikula külge kinnituvad hästi mikroobid. Paar tundi peale hammaste pesemist hakkab mikroobe sinna juba kogunema ja ku...

Inimeseõpetus
16 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Meie hambad

Juhendaja Peeter Linnamäe MITU KORDA PÄEVAS PESED HAMBAID? 2 KORDA ­ HOMMIKUL JA ÕHTUL Mida me teame hammastest? Kui laps sünnib, on ta hambutu Siis kui laps saab 7-kuuseks, tulevad esimesed hambad, need on piimahambad 5-aastasel lapsel vahetuvad piimahambad jäävhammasteks Täiskasvanul inimesel on 32 jääv- hammast Miks hambad meile tähtsad on? Toidu korralikuks mälumiseks Õigeks hääldamiseks Kauniks naeratamiseks Kaaries ehk hambaaugud TAVALINE HAMBAHAIGUS, MIDA PÕHJUSTAVAD MEIE SÜLJES LEIDUVAD BAKTERID. BAKTERITE KASVU SOODUSTAB SUHKUR, MIS ON NEILE...

Asjaajamine
7 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Seedeelundid

suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad , seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõned osad täidavad peamiselt edasitransportimise funktsiooni (suuõõs, söögitoru), teised on peamiselt reservuaari funktsioonis (magu, jämesool), seedimine ja imendumine e. resorptsioon toimub peamiselt peensooles. Seedimises osaleb küll ka suuõõs ja magu, aga toitainete imendumine leiab aset siiski peensooles. Imendumist juhib suur hulk hormoone ja bioloogiliselt aktiivseid aineid, silelihaste enda...

Bioloogia
239 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Siseelundid

Seedekanali osad Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool 71. Seedekanali seina ehitus Kolm kesta: (sisemine) Limaskest ­ rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Aluskiht kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga (keskmine) Lihaskest ­ silelihasrakkudest, kahekihiline: välimine ­ pikilihaskiht, sisemine - ringlihaskiht (välimine) Serooskest ­ õhuke ja siledapinnaline, eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise hõõrdumise minimaalseks. 72. Suured süljenäärmed 2 keelealust süljenääret suu põhjas, avaneb keele alla 2 lõuaalust süljenääret alalõuanurga kohal, avaneb keele alla 2 kõrvasüljenääret väliskõrva ees all mälurlihas peal, avaneb suuõõnde t...

Anatoomia
151 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Seedeelundkond

Seedeelundkond Toit seeditakse: * Suus * Maos * Peensooles Seedimine algab suus * Toidu seedimine algab suus * Suhu avanevad süljenäärmed * Hammastega peenestame toidu * Toit läbib kiiresti neelu * Sealt edasi söögitorusse Toidu seedimine maos. * Mööda söögitoru läheb toit makku. * Mao seinas on maomahla tootvad näärmed * Maos püsib toit umbes 4 tundi ja liigub seal aeglaselt ringi. Toidu lammutamist väiksemateks osadeks nimetatakse seedimiseks. Peensoole algusosa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks. * Kaksteistsõrmiksooles toimub suur osa seedimisest, sest sinna suubuvad olulised seedenõred * Seedenõred on sülg, maonõre ja peensoole nõre. * Seedenõret toodavad ka maks ning mao all olev kõhunääre. * Seedunud toit läheb läbi peensoole seina verre. Seedimata toit liigub: * Peensoolest jämesoolde * Jämesoolest pärasoolde * Sool lõpeb pärakuga Toit liigub meie kehas m...

Biotehnoloogia
44 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kõne hammaste harjamise kohta

Lugupeetud klassikaaslased, kas te olete mõelnud, kuidas pestakse õigesti hambaid ja milleks on vaja tehnikale tähelepanu pöörata ? Inimene võib oma hambaid pesta minuti või paar, nühkida kas või elu eest, aga kui ta ei valda õiget pesemistehnikat ega ole tal head hambaharja, siis on võimalik, et hambad jäävad mustaks. Hambaid tuleks harjata vähemalt kaks korda päevas-hommikul ja õhtul. Hambakatt on silmaga nähtav valge katt hammastel, mida inimesed tihti ekslikult peavad toidujäänusteks, kuid see on tegelikult hammastel paiknev bakterite mass. Unarusse jäetud suuhügieen on kahjulik, kuid sama tulemuse annab ka hammaste liiga sage harjamine. Tihe hammaste pesu on eriti kahjulik, kui kasutatakse keskmisest tugevamat hambaharja ning hambaid pestakse kohe pärast söömist...

Eesti keel
8 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Etruskid "Tusci" Etruuria maakond

- 3. saj eKr. Kultuuri kõrgaeg oli 7. - 5. saj. Võtsid palju üle Kreeklastelt. Teadmised Etruskide kohta pärinevad peamiselt hauakambritest: Maapinda uuristatud tunnelid, mis lõppevad kambriga. Ümarad kupli taolised kivist ja mullast hauakünkad. Majataolised kivikambrid. Suured kiviurnid. Tavaliselt surnud tuhastati ja maeti urnidesse, mille kaanel oli surnuportree. Rikkad maeti diivani või voodi kujulistesse sarkofaagidesse, mille peale paigutati lamav skulptuur surnust. Hauakambrid on seest kujundatud toa või köögina. Seinu katavad maalingud, mis on rõõmsameelsed ja optimistlikud. Kujutatakse pidusid, sporti, jahti, igapäevaelu jne. Etruskide juurest said alguse kladiaatorite võitlused. Algul võitlesid kaks orja elu ja surma peale oma peremehe haual. Etruskid olid väga osavad metallitöötlejad. Kaevandasid vaske ja rauda ning tegid kõrgtasemelist käsitööd (kullast ehte...

Kunstiajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Anatoomia II töö - seedeelundkond ja süda, vereringe

Hammaste arv, liigid: (Joonis 76) Inimesel on kaks hammaste vahetust ­ piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast) Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihammast) 74. Hamba ehitus: (Joonis 77) Hammaste nähtavat osa nimet krooniks ja igeme sees olevat osa kaelaks. Hamba juured on igeme sees, hambaõõnes on säsi ­ närvid ja veresooned, mis juureosas kitseneb juurekanaliks. Hambad koosnevad dentiinist (sisemine) ja emailist (välimine). 75. Kurgu lümfaatiline rõngas, nimeta mandlid, paiknemine Kurgu lümfaatiline rõngas moodustub 6 mandlist · Kurgumandel (2) (neelu mõlemalpoolel) · Neelumandel (1)- asetseb neelu laes; · Keelemandel (1)- asetseb keele tagaosas, · Tõrvemandlid (2)- asetsevad piirkonnas, kus keskkõrv avaneb neelu. 76. Mao asend, osad. (Joonis 79) Magu asetseb vasakul pool roidekaarte all. Magu mahutab 1-4 liitrit...

Anatoomia
181 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Seedimine KT

- SÜLJENÄÄRMED (toodavad sülge) - MAONÄÄRMED (toodavad maomahla) - KÖHUNÄÄRE (paikneb mao all ja toodab köhunäärme nöre) - MAKS (toodab sappi seedimiseks) 3 HAMBAD JA SEEDEELUDNKOND 4 SEEDIMINE SUUS, MAOS, 12SÖRMIKSOOLES SUUS -toit peenestatakse TINGIMUSED -sobiv temperatuur 37C -toit seguneb süljega -aluseline keskkond -maitse tundmine -ensüüm amülaas -süsivesikute seedimine glüksoosiks. MAOS -lihaseliste seinte pidev liikumine segab TINGIMUSED -...

Bioloogia
49 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Isiklik hügieen - nahk, hambad, üldine

Kinganina ei tohiks varbaid kokku suruda Jalale jalatsi sees peaks olema õhu juurdepääs Jalatsil peaks olema vähemalt naturaalnesisepind Hügieeni seisukohalt on ebatervislik kanda eelnevalt kellegi teise poolt kantud jalatseid, sest neid on vorminud võõras jalg ning need võivad moonutada või ära rikkuda täiesti terve jala; samuti on oht saada võõrast jalanõust seenhaigust. 9 HAMBAD Hambad on vajalikud seedeprotsessi normaalseks tegevuseks, purustades toiduained organismile vajaliku suuruseni. Hammaste kujunemine : Saab alguse juba emakõhus Sündides on lapsel olemas nii piima- kui ka jäävhammaste alged Sõrmede või luti kauaaegne imemine võib põhjustada lõualuude nõrka arengut ja mõjuda hammaste arengule pidurdavalt Pärishammaste tugevus sõltub sellest, mida laps sööb 5 -15 aastaselt...

Puhastusteenindus
64 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Seedesüsteem

Seedesüsteem Seedesüsteem koosneb seedekanalist ja sellega seotud organitest: keel, hambad , süljenäärmed, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedekanal kujutab endast lihaselist toru, mida vooderdab epiteel. Epiteeli tüüp varieerub sõltuvalt täidetavast ülesandest. Seedekanali sein on peaaegu kogu ulatuses kolmekestaline. Suuõõs cavum oris Suuõõnt vooderdab mitmekihiline lameepiteel. Suuõõnes paiknevad keel, hambad, süljenäärmed ja tonsillid. Suuõõs jaguneb suuesikuks (vestibulum oris) ja pärissuuõõneks (cavum oris proprium). Tonsillid Suulaetonsill tonsilla palatina - paarilised piklikud lümfoidkoe koondised limaskesta prooprias sisemusse kulgeb 10-20 krüpti lümfisõlmekesed prooprias, allpool asuvatest kudedest eraldab sidekoeline kohn, kihnust kulgevad tonsilli sidekoelised septid. Hambad Anatoomiliselt koosnevad hambad kroonist, juurest ja neid ühendavast kaelast. Lõikunud...

Füsioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Seedeelundkond

Suuõõs: A. Algab toidu peenestamine B. Segamine (keel) C. Maitsmine D. Algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Esimesed hambad on piimhambad ja neid on 20. Jäävhambaid on 32: · Purihambad · Lõikehambad · Silmahambad Hambad kinnituvad hambasompudesse. Neel ja sõõgitoru: · Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele....

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Suuline eksam

Arm Käsivars Cheek Põsk Ear Kõrv Eye Silm Finger Sõrm Foot Labajalg Hair Juuksed Hand Käsi Leg Jalg Mouth Suu Nose Nina Shoulder Õlg Stomach Kõht Teeth Hambad Head Pea Toe Varvas Tongue Keel Healthy Terve, hea tervisega Sprain an ankle Jalga nikastama Break Luud murdma In plaster Kipsis Strange rash Imelik lööve Measles Leetrid Allergic to Allergiline Get well Terveks saama Be sick Oksendama...

Inglise keel
583 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Põder ja arusisalik - võrdlustabel

Suu on lõuahabe. Kõrvad on põdral suur ja ninamikul suured ning üliliikuvad hingamiseks vajalikud ninaavad. Hammastik Hambad jagunevad lõike-, Teravad hambad, asuvad silma- ja purihammasteks. lõualuudel ja suulaes. Hingamiselundid Kopsud Kopsud Südame ehitus Neljaosaline, vatsakeses Kolmekarbiline; vatsakeses täielik vahesein mittetäielik vahesein Kehatemperatuur Püsisoojane Kõigusoojane Vereringe Kehavereringe ja Kehavereringe ja...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Referaat Unehäired

Vähemalt nii peaks see olema. Uni on bioloogiline imperatiiv. Uuemad uurimused tõestavad, et vähesel magamisel võivad olla tõsised tagajärjed. Meie keha on peenelt tasakaalustatud süsteem, mille tõrgeteta funktsioneerimine sõltub sellest, kas saame piisavalt magada või ei. Unedefitsiit võib vähendada dieedi mõju, kiirendada vananemist ja viia immuunsüsteemi tasakaalust välja. Juhtivad spetsialistid väidavad, et kui mitmel ööl magada järjest kasvõi üks tund tavalisest vähem, võib tekkida kurnatus, mis on märksa levinum kui unetus ja muud unehäired. Teoreetiliselt vajab tavaline inimene 8 tundi ööund. Uurijad väidavad, et üksnes 10% inimestest vajab vähem kui kaheksatunnist und. Unepuudus nõrgestab immuunsüsteeme, stressi talumisvõime väheneb ning kehatemperatuur väheneb. Et kindlaks teha, kuidas unetus ainevahetusele môjub, uurisid teadlased 11 noort meest. Esimesel kolmel ööl...

Psühholoogia
411 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Claude Lévi-Strauss "Metsik mõtlemine"

Claude Lévi-Strauss "Metsik mõtlemine" Esimene peatükk - Konkreetse teadmine Usk põlisrahvaste intellektuaalsesse piiratusse abstraktsete/spetsiifiliste sõnade hulga järgi nende keeles on vägagi ennatlik. Leidub palju rohkemate abstraktsete sõnadega 'metslaste' keeli kui eurooplased normaalseks peavad. Ja õigupoolest on sõna 'pöök' sama abstraktne kui sõna 'puu' (mis mõnedes pärismaalaste keeltes kokkuvõtva nimetusena puudub, kusjuures see ei tähenda, et puuduksid konkreetseid puid tähistavad sõnad). Ja teatud ala spetsiifiliste sõnade hulk oleneb tugevalt keskkonnast (ja sellest tingitud huvipunktidest), nt observatoorium võrdluses talliga. Iga tsivilisatsioon hindab ennast kui objektiivseimalt mõtlevat. Vale on arvamus, mille kohaselt 'metslased' varustavad nimedega ainult neid taimi, mis neile mingil viisil kasulikud on (nagu tunneks taimi ainult kõhumurede pärast). Näiteks Filipiinide hanunoodel on tohutult palju spetsiifilisi s...

Kirjandus
53 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Inimene

Ta paikneb rinnanes. Sda on nagu vsimatu ttav pump, mis paneb vere mda veresooni liikuma. Veri kannab kehas edasi erinevaid aineid. Sda ja veresooned moodustavad vereringe-elundkonna. Seedeelundkonda kuuluvad suus, neel, sgitoru, magu, soolestik, hambad , keel, sljenrmed, maks khunre. Erituselundite abil vabaneb inimene mittevajalikest ja kahjulikest ainetest. Erituselundkonda kuuluvad neerud, kusejuhad ja kusepis. Munandites tekivad seemnerakud, munasarjas munarakud. Viljastumine on munaraku ja seemneraku hinemine. Loode areneb emakas. Munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, munandid, seemnejuhad ning suguti kuuluvad suguelundkonda. Nrvissteemi osad on peaaju ja seljaaju. Peeaju paikneb hsti kaitstult koljus, seljaaju aga selgrookanalis...

Bioloogia
129 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Evolutsioon

Tema kolju sarnanes ahvi omaga, oli suurte hammastega ja väikese ajukoljuga. Australopithecus afarensis ja A. africanus. 2.5 miljonit vanad eellased olid juba suurema ajumahuga, oskasid kasutada kivist tööriistu ja elasid Aafrika rohumaadel. Nad olid kohastunud elama avamaal, seda tõestavad nii nende luud kui ka tööriistad. Nende ajukolju oli suurem ja hambad väiksemad (kõrvaloleval fotol). Neid eellasi nimetatakse osavateks inimesteks (Homo habilis). Osav inimene oli umbes 120-140 cm pikk. Ta valmistas ja kasutas algelisi kivist ja puust tööriistu. Ta ei tundnud tuld ega osanud kõnelda. Karjadena elades toitusid nad peamiselt viljade, juurikate jm. korjamisest ning väikeloomade küttimisest. 2 kuni 1 miljonit aastat tagasi rändasid püstise inimese (Homo erectus) esindajad Aafrikast...

Bioloogia
110 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

"Talisman" Walter Scott - kokkuvõte

Ta ravis oma võlu joogi Talismaniga terveks Richard Lõvisüdame, Kennethi kalli sõbra ja koera jpt. Shiirkoofi kirjeldus: tema nägu oli kitsas, kaunikujuline ja õrn, kuigi idamaa päikesest tumepruuniks kõrvetatud, kaetud lehviva musta habemega, mis näis erilise hoolega kammitsetud olevat. Nina oli sirge, sügaval istuvad silmad olid mustad, terased ja hõõguvad, hambad kui elevandiluust. Emiir näis olevat õitsevas eas mees. Idamaa sõduri kombed oli väärikad ja meeldivad; ometi väljendasid nad ajuti tulise ja ägeda temperamendiga mehe harjumuspärast enesevalitsemist ning samal ajal teadlikkust oma väärikusest. Moslemi viisakus tugines kõrgel vastutustundel. Saratseen oli päritolult moslem. Sultan oli väga heasüdamlik mees, ta ei tahtnud Richardiga sõdida vaid tahtis olla rahujalal...

Kirjandus
88 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun