ülemiste hingamisteede jt haiguste raviefekti tugevdamiseks. Tugevad taimset päritolu antiseptilised koostisained võitlevad mikroobide ja bakteritega. Kuid sellel on ka veresooni laiendav ja valuvaigistav toime, mis võtab ära migreeni, krambid, pea-valu ja valud südames. Kuna see kontsentraat sisaldab ainult taimseid antibiootikume, on ta kahjutu ka rasedatele ja imetavatele naistele mitte ainult suu loputamiseks, vaid ka isiklikuks hügieeniks. Põletikuliste nakatumiste korral kasutatakse nagu isiklikku hügieenivahendit. Kuumal ajal aitab see kontsentraat vähendada janu ja tõsta kuumataluvast. Selleks segada jahedasse vette mõni tilk kontsentraati ja juua. Günekoloogia: valude korral suguorganeis ja piimanäärmetes, suure valgevooluse jm erituste puhul, leukotsütoosi, sügelemise, herpese puhul. Günekoloogias: omab antibakteriaalset toimet.
Kõik jääb meelde ning ilmub piltidena edasises elus ja uute armastustega võrreldakse alatihti seda esimest ja kõige tähtsamat. Esimest kahte rida lugedes tulevad ette pildid ameerika romantilistest komöödiatest, mille ainestikuks on gümnaasiumi õpilaste omavahelised suhted. Filmi alguses "populaarsed" ja "nohikud" teineteist ei salli, kuid lõppeb film ikka nii , et populaarseim õpilane armub nö. nohikusse ja kõik elavad õnnelikult edasi. Üks suu Üks suu, nii vana kui mullake; ja mõtteis nägu nii vagune. Ja mõtteis nägu, nii aus ta; nii vaikne, valul ja sõnata. Nii aus, nii vaikne, nii mullane, nii selge ja õige ja kullane. See on mu ema, mu mullake, see on mu ema, mu kullake! Autor armastab oma kodumaad ning austab seda kõike, kus ta on sündinud ja elanud. Ka kõigest sellest , mis on toimunud kodumaa pinnal peab ta lugu ning leiab, et see maa on elamist väärt.
Tegelased: Tiina, Ville, Sven , Allan, Ingrid, Ralf, Cilla, Marika, Joakim ja teised õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja paljud teised. Peategelane: Tiina Karman oli 15-aastane eesti tüdruk, kes käis Rootsi koolis. Tüdruk oli hoolitsev ja kohusetundlik. Ta elas koos ema, isa, venna ja talle väga tähtsa hamstri Oskariga. nimelt tema Tiinal oli ka sõbranna, kelle nimeks oli Anna. Tiina oli armunud ühte poissi Ralfi, kes oli temast kõvasti vanem ja töötas ühes loomapoes abilisena. Probleemid: Tiina muretses väga oma välimuse pärast. Ta oli 176 cm pikk Ta oli oma klassi poistest isegi pikem. Teda kutsuti lipuvardaks. Tiinal oli veel mure oma nina pärast. Ta arvas, et see näeb välja nagu kartul. Tiinal olid peale välimuse muud mured. Ta ei saanud oma vanematega hästi läbi. Tall tekkis selline tunne, et keegi ei hooli temast ja tema elu on mõttetu. Tiina oli ka suur mure kui Sven-Allanit ahistati ja ka siis, kui ta sai teada, mis elu elab Vil...
Pea suu Helga Nou Tegevus toimus Rootsis. Tegelased: Tiina Karman (eestlane, varsti 15-a.), proua Kanep, Tiina ema, Tiina isa, Tiina vend Kalle, Ralf (Tiina armastus, 19-a.), matemaatikaopetaja ja klassijuhataja Andersson (Pudel), Ralfi vend Joakim, Tiina merisiga Oskar, Ralfi onupoeg Harald, kooli kojamees Kolka-Kolka, Tiina klassikaaslased: Anna, Eva, Mikael, tarkpea Sven Allan Heckner, keda koolis kiusati, Ville Vaster (eestlane), Joakim, Arne, Erik, Marika, Cilla, Ingrid. Inglise keele opetaja Roland-Brage (Praks), Sven Allani onu August ja tadi Agda, direktor Elmadahl, kunstiopetaja Elna Pettersson (Narvid Labi), koolijuhataja Paksman, koolikuraator Lena Johanson, Ville isa Elmar, muusikaopetaja Elisa Linder (Fur Elise). 1. Olen Tiina Karman, 15-aastane. Mul on suur nina, mis meenutab kartulit ja on mulle probleemiks. Veel olen ma ka klassi koige pikem tudruk ja sellel pohjusel huutakse mind ka lipuvardaks. Mul on t...
o . Tiinal on tedretähed näos. Tiinal on vinnid ja nina on nagu kartul, seega probleemid v älimusega. Ta on iseloomult lahke. o SvenAllan on halb iseloomult,valetab... SvenAllan rebis riideid laiali. o Ville juuksed on porgandiv ärvi, iseloomult on ta kade. Ville isal on armuke, seega olid probleemid kodus. Miks on raamatu pealkiri "Pea suu"? Katkend raamatust: ...,sest Ville tuli koolimaja trepist alla ja palus oma näoilmega Tiinat :,,Pea suu!``. Ta ei tahtnud, et tema kodune olukord saaks avalikuks.
Ville: 1) Ville, poiss kellel on eriline oskus mitte välja näidata seda, mis peitub tema mõtetes ja sügaval südamel. Ta välimine mask jättis mulje tavalisest koolipoisist, kuid tegelikult oli ta süda murtud. Ta südant vaevasid mured ja ta ei saanud neid kellegagi jagada, kindlasti tegi see tema olemise veelgi halvemaks. Probleemid mis teda ümbritsesid kasvatasid temast noormehe, kes mõtles peaga. 2) Tiina üks suurtemadest probleemidest oli see, et ta oli väga pikk tüdruk, veelgi rohkem läks ta vihale, kui tema sugulased seda talle ikka ja jälle ütlesid. Isegi Tiina klassivennad kutsusid teda lipuvardaks. Tiinat häiris ka tema suur nina ja väiksed silmad. Vahel tundus talle, et tema vanemad ei hooli ega taha teda mõista. Tiina väikevend Kalle käis talle ka kohutavalt närvidele ja nad tülitsesid alalõpmata. Poiss Ralf, kes tiinale meeldis ei vaadanud tüdruku poolegi. Ralf veetis tiinaga koos aega vaid Tiina unistustes. 3) Tegelaste vahel ...
Helga Nõu "Pea suu!" Tegelased: Tiina, Ville, Sven , Allan, Ingrid, Ralf, Cilla, Marika, Joakim ja teised õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja paljud teised. Peategelane: Tiina Karman oli 15-aastane eesti tüdruk, kes käis Rootsi koolis. Tüdruk oli hoolitsev ja kohusetundlik. Ta elas koos ema, isa, venna ja talle väga tähtsa hamstri Oskariga
?? See tabab üldjuhul kuni 5 aastaseid väikelapsi. Põhilised tunnused: ● Valus kurk, raskused joomise ja söömisega ● Kõrge palavik ● Villid kätel, jalgadel ja suus ● Hingamisraskused on väga ohtlik märk Kui lapsed esinevad need sümptomid, tuleb ta kiiremas korras toimetada haiglasse, sest see haigustüvi võib tappa lapse 12-24 tunniga. Ennetamine ● Käte pesemine seebiga enne lapse puudutamist. ● Lapse käte ja suu tihe pesemine. Enteroviirus 71 (EV71) kuulub bioloogiliste ohutegurite II rühma. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Siberi_katk http://www.eestiloodus.ee/artikkel19_5.html http://coloradodisasterhelp.colostate.edu/prefair/disease/dz/Anthrax.html http://www.bccdc.ca/dis-cond/a-z/_a/Anthrax/default.htm http://en.kunming.cn/index/content/2011-04/27/content_2510126.htm http://www.cfsph.iastate.edu/DiseaseInfo/clinical-signs-photos.php?name=foot-and-mouth-disease http://et
1. kinnine e. lihtne 2. avatud e. atüüpiline/ komplitseeritud Atüüpiliste/komplitseeritud ekstrakstioonide korral moodustatakse limaskest-periostlapp, hammas separeeritakse või eemaldatakse luust puuri abil, haav korrastatakse ja õmmeldakse. Ükskõik millise tehnika arst ka ei valiks, peab eelnevalt olema täidetud 3 tingimust: 1. operatsiooniväli peab olema nähtav 2. piisav ruum hamba eemaldamiseks ( ehk kui suu ei avane, ei saa ka hammast eemaldada) 3. kontrollitud jõu kasutamine hamba lukseerimisel ja eemaldamisel Hamba eemaldamise etapid (lihtne eemaldamine) 1. Igeme vabastamine eemaldatava hamba ümbert. Seda tehakse kahel põhjusel: et veenduda anesteesia toimimises ja et saaks tange astada võimalikult apikaalsemale. 2. Hamba lukseerimine. See tagab alveolaarluu ekspansiooni ja dilateerumise, samuti periodontaalligamendi rebenemise
Konna siseehitus Luustik ehk skelett *kolju *rinnaluu *eesjäsemeluud *tagajäsemeluud *selgroog *üks kaelalüli Seedeelundkond *suu *neel *maks *magu *kloaak *sooltoru Hingamine *nahk *kopsud Vereringe *kops *süda *veri kannab hapniku kehasse *kopsu veri rikastub hapnikuga Eritamine *neerud
tegi ta seda ise) olid juba päris õudsed asjad. Arvamus raamatust: Mulle väga meeldis see raamat. See oli kaasaegne ja põnev. Osad raamatud on sellised, et kui alustad lugemist, siis juba enam vähem alguses tead, millega raamat lõppeb. Aga selles raamatus küll nii ei olnud. Kõik muutus vastupidiseks. Aga siiski üks asi mulle ei meeldinud see, et seal oli nii palju probleeme. Positiivseid seike oli vähe. Ja ka lõpp oli veidi segane. Aga muidu meeldis väga. H. Nõu ,,Pea suu!" 1. Milliste probleemide pärast oma välimuses Tiina muretses? 2. Mis oli kirjutatud Sven-Allani kapile? 3. Mis juhtus veel Sven-Allaniga? (3 juhtumit) 4. Miks oli Ville peamine kahtlusalune Sven-Allaniga juhtunus? 5. Mis probleemid olid Villel? (3) 6. Millal ja kus toimus Tiina ja Ville lähenemine? 7. Kes oli Oskar ja miks Tiina tema eest eriliselt hoolitses? 8. Kellele oli mõeldud Sven-Allani kiri ja kuidas see sattus valedesse kätesse? 9
SEEDEELUNDKOND Kus toimub toidu lõhustumine? Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs toidu peenestamine segamine (keel) maitsmine algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Hambad Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Esimesed hambad on piimahambad, neid on 20 Jäävhambaid on 32 · purihambad · lõikehambad · silmahambad Hambad kinnituvad hambasompudesse vaap ehk email kroon dentiin säsi kael ige tsement juur lõualuu veresooned 9 juurekanal närv Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Toit liigub söögitor...
SUUÕÕS cavum oris Suuõõs jaotub suuesikuks ja pärissuuõõneks Suuesik ( vestibulum oris) on kitsas hoburaua kujuline ruum, mida seespoolt piiravad hammaskaared ja igemed. Väljaspoolt huuled (labium superius et inferius) ja põsed (buccae). Igemed ( gingivae) on lõualuu alveolaarosa kattev limaskest (periostiga tihedelt liitunud). Huuled (labia oris) koosnevad pehmetest kudedest ja nende põhikihiks on suu sõõrlihas, mida väljaspoolt katab nahk ja seespoolt limaskest. Naha ülemineku kohalt limaskestaks on teravalt piiristunud ja intensiivselt punane -huulepuna, see on suu sõõrlihase konksjalt . ettevõlvunud serv, mis tingib huulte erineva kuju ja on omane ainult inimesele. Põsed ( buccae) moodustavad suuõõne külgseinad, nende põhikihiks on põselihas, mille toonus hoiab põse tihedalt vastu hambaid ja alveolaarjätkeid. Pärissuuõõs cavum oris proprium
docstxt/124742134469099.txt
ADENOID Ülevaade Adenoid asub ninaõõne ja neelu ühinemispiirkonnas. Adenoid on ninaneelus paiknev lümfaatiline kude. Ninaneelu avanevad ka keskkõrvaruumist alguse saanud kuulmetõrved. Adenoide pole lihtsal suu vaatlemisel näha, sest ninaneel jääb pehme suulae taha. Adenoidi suurenemine ehk hüpertroofia Adenoidi hüpertroofia on ninaneelus paikneva lümfikoe kogumiku ehk adenoidi suurenemine. Adenoidi suurenemist esineb lastel kuni puberteedieani. Täiskasvanutel adenoidid taandarenevad. Lapsel võib adenoidi suurenemine olla füsioloogiline ehk loomulik, samas võib suurenemist põhjustada ülemiste hingamisteede põletikud ja allergiad. Adenoidi
kasutatakse sünteesireaktsioonides, tekivad jääkained, toimuvad toidu seedimisel, mittevajalike koostisosade lagundamisel. Sünteesireaktsioonidlihtsamatest ühenditest keerukamate moodustamine, vajatakse energiat ja lähteaineid, toimuvad organismi kasvamisel ja teatud osade taastamisel. SEEDEELUNDKOND Seedekulglatoidu liikumise tee(suu,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool,pärak). Suu toidu peenestamine ja segamine süljega, algab süsivesikute seedimine. neeltakistatakse toidu liikumine hingetorusse. Söögitorutoidupala juhtimine makku lihaste kokkutõmmete abil. Magutoidu mahuti, hakkavad seedima valgud, toit segatakse maonõrega, temperatuur ühtlustub, hävitatakse haigustekitajad. Peensooltoidu lõplik seedimine(rasvad, valgud, süsivesikud). Jämesool seedimist enam ei toimu ja toidujäägid muutuvad tahkemaks, imendub vesi. Pärakväljuvad tahked toidujäägid.
Ülesanded: Suu süljega niisutamine; purustamine Neel toidu neelamine Söögitoru juhib toidu makku Magu toidu segunemine maonõrega; mikroobide hävitamine; toidu kehatemperatuurini soojendamine; toidumahuti; on pidevas liikumises Peensool seeditakse toit lõplikult Jämesool varustab organismi vajalike vitamiinidega; hoiab tõvestavad võõrorganismid ''kontrolli all'' Pärasool eritab organismile mittevajalikke aineid (seedimata ained) Maks toodab sappi; puhastab verd; muudavad mürgised ühendid kahjutuks; toitainete varjupaik; osaleb vananenud erütrotsüütide lagundamisel Kõhunääre neutraliseerib happelise toidumassi; lõhustab süsivesikuid, valke ja rasvu Erituselundid: *Neerud reduleerivad ainete sisaldust veres. Eritis on uriin. *Nahk eritab mürkaineid. Higi. *Kops väljahingamisega eritame veeauru 0,3 - 0,4 liitrit. Osa võtavad: Ainevahetuse etapid: *hingamiselundkond *toitumine, seedimine, imend...
Iga kord kui sõnas Kui laps jääb hätta, siis hääldan aeglasemalt on l häälik annan ma sulle ühe õielehe. või häälimine! Üritame ühe ilusa lille nendest kokku saada. Esimene sõna ......" Suu lahti hoidmiseks laseme lapsel enda 1.2.2. Naeratus mossitus (6x) ,,Täna me jätkame meie mänge sõrme vahele asetada või asetame keelekesega. Selleks, et saaksime kokteilikõrre. keelekese suust välja tuua paneme huuled liikuma ning teeme suu lahti. Teeme kõigepealt seda tuttavat nägu, kus me
Neile ulatan käe. Valisin just selle luuletuse, kuna selles on palju tõde ja on hästi sügavamõtteline. Sügavus tekitab huvi ning paneb mõtlema ja üldse ilus luuletus. LUULEKOGU TEEMAD Enamasti kurvapoolsed, nukrad ja igatsevad. Esimene näide: Ma istun ihuüksi närtsind rohus, maadligi alandlikud, vaiksemalt kui vari. Osalt ka rõõmsameelsemad ja hoogsamad. Teine näide: Sõpradega kaugetega koos, istund olime me jutuhoos, oli veidi narnudki me suu, Seda polnud ammu juhtund ju. Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja varjupoole üle. Tavaliste looduspiltide kirjeldamise kõrvale tõi ta sisse emotsioonid. Rootsis kirjutatud värssides võib tunda koduigatsust. Loodusteemast ei kaugenenud ta kunagi eriti, see teema oli talle südamelähedane ja seda on näha ka tema luuletustest
Neile ulatan käe. Valisin just selle luuletuse, kuna selles on palju tõde ja on hästi sügavamõtteline. Sügavus tekitab huvi ning paneb mõtlema ja üldse ilus luuletus. LUULEKOGU TEEMAD Enamasti kurvapoolsed, nukrad ja igatsevad. Esimene näide: Ma istun ihuüksi närtsind rohus, maadligi alandlikud, vaiksemalt kui vari. Osalt ka rõõmsameelsemad ja hoogsamad. Teine näide: Sõpradega kaugetega koos, istund olime me jutuhoos, oli veidi narnudki me suu, Seda polnud ammu juhtund ju. Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja varjupoole üle. Tavaliste looduspiltide kirjeldamise kõrvale tõi ta sisse emotsioonid. Rootsis kirjutatud värssides võib tunda koduigatsust. Loodusteemast ei kaugenenud ta kunagi eriti, see teema oli talle südamelähedane ja seda on näha ka tema luuletustest
segatult ja tõmmatakse ninna, süstitakse naha alla, lihasesse sigaretipaberisse harilikult läbi rulli keeratud või veeni. Nuusutatakse. keeratult. rahatähe, kõrre jne. Suitsetatakse fooliumkestas. Hoitakse tuliste noaterade Lahustatakse ja süstitakse. vahel ja hingatakse suitsu Pastat saab suitsetada. suu kaudu. Aktiivsed Sisaldab üle 60 Kokaiin. Diatsetüülmorfiin. koostisosad kannabinooliühendi, millest kõige psühhoaktiivsem on tetrahüdrokannabinool (THC). Hasis sialdab seda ühendit harilikult rohkem kui marihuaana. Toime algab 10 minutit pärast Mõne sekundiga. Mõni sekund pärast süstimist. suitsetamist
Konn Heegelda kaks ühesuurust ratast. Heegelda rattad omavahel peaks kokku nii, et jääb suu ava. Heegelda kolmas ratas teist värvi lõngast nii suur, et sobib täpselt suu sisuks. Heegelda kaks ühesugust silmamuhku. Heegelda suu sisu pea külge ja täida pea, õmble silmamuhud pähe. Heegelda keha jaoks kauss ja kausile sobiva suurusega põhi. Heegelda põhi kausile alla ja täida keha. Heegelda keha ääre külge esijalad (Esimesse auku 4 õhksilmust ja 3-kordne sammas, teise auku 1 3x-ne sammas ja kolmandasse 1 3x-ne sammas ja 4 õhksilmust. Siis heegelda mööda äärt teise jalani ja tee samuti ka see) Heegelda 2 ühesuurust ratast (umbes sama suured kui pea jaoks) ja õmble need pelmeeniks kokku
Meritähe kehas on torusüsteem. Jalad paneb liikuma vesi, mis pumbatakse torusüsteemist jalgadesse. Mitmesaja jalakese koostöö tulemusena liigub meritäht aeglaselt edasi. Meritähed liiguvad keskmiselt 5-8 cm minutis. Toitumine. Meritäht toitub väikestest merepõhjas elavatest loomadest. Kuna ta on aeglane, siis ründab ta neid loomi, kes ei suuda kiiresti liikuda. Tema toiduks on limused, väikesed ussid, korallid jt. Merepõhja loomad. Meritähe suu asub keha alumisel poolel. Suu on väike, sooltoru lühike ja lai. Osa toitu seeditakse kiirtes paiknevates maksasagarates. Pärak avaneb selja keskel. Väiksemad loomad neelab meritäht tervikuna, suuremate toimetulemiseks sopistab ta mao läbi suuava välja ja ümbritseb selle toiduga. Seega toimub suurema saaklooma seedimine küll maos, kuid väljaspool keha. Paljunemine. Järglaste soetamiseks eritavad meritähed muna-ja seemnerakke vette. Seal toimub viljastamine
BAKTER- JA SEENEHAIGUSED SEENEMÜRGITUS Nakatumine toimub suu kaudu. Eestis on leitud 15 seene liiki, mis võivad inimestel mürgitust põhjustada. Surmava mürgituse võivad esile kutsuda valge kärbseseen ja roheline kärbseseen. Peaaegu kõik mürkseened, sõltumata nendes sisalduva mürgi laadist, põhjustavad häireid mao ja soolestiku tegevuses. Ennetus – ei tohi korjata söögiks teada olevaid mürgiseid seene, ei tohi korjata
Organis ühekaupa Liiguvad jala abil VAHTEPEREMEES-kala PEAJALGSED Välisehitus: · Kotikujuline keha · Jalg puudub=iminappadega kombitsad(suu ümber) · Suured silmad-näevad hästi(selgroogsete silmadega sarnaneb) · KOMBITSAD-liiguvad, lisaks mantli hõlmadega vett sisse pumbates Välja suu juures olev lehter Siseehitus: · Vereringe-peaaegu suletud ???????? · Hingamiselundid-1 paar lõpuseid · SOOLASTES VETES · Lahksugulised · Närvisüsteem- suured närvikogumikud=algeline peaaju · Koda puudub=algeline kolju(kaitseb peaaju) · Söögitoru läbib peaaju · Sipelga suurused tükid
PHORONIDA- PÄRGUSSID Annabel Kruusakivi 160884MLBB.LT 2017 Tallinna Ülikool Kirjeldus • Pikliku ja ussitaolise kehaga bilateraalsümmeetrilised loomad • 2 - 20 cm pikkused, 1.5 mm laiused • Seedekulgla moodustab suu ümber silmuse • Suu on ümbritsetud kaarja või hobuserauakujulise kombitsakaarega (lophophore), milles on 1500 kombitsat • Täiskasvanud isendid eritavad kitiinist torukese, milles nad elavad • Esinevad veresooned, neil on suletud vereringe • Algeline närvisüsteem • Keha koosneb kolmest segmendist, igal eraldi õõnsus • Eluiga umbes 1 aasta, esineb vastsestaadium Paljunemine • Pungumise ja jagunemise teel suudab paljuneda ainult Phoronis Ovalis
Helga Nõu elab vaheldumisi Eestis ja Rootsis. 3.Millise auhinna ja millal sai ta oma noorte raamatute eest? Helga Nõu sai auhindadeks Eesti Kultuuri Koondise auhinna aastal 1968 Lauri nimelise noorsookirjanduse auhinna aastal 1983 Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhinna 1983 4.Millise kriminaal jutu on Helga Nõu kirjutanud? Ta on kirjutanud kriminaal jutu nimega ,,Ruuduline röövel". 5.Nimeta kolm hüüumärgiga lõppevat teost. Tema kolm hüüumärgiga lõppevat teost on ,,Pea suu!", ,,Tõmba uttu!" ja ,,Appi!". 6.Nimeta kolm teost milles on looma nimed. Tema kolm teost milles on loomanimed on ,,Kass sööb rohtu", ,,Hundi silmas" ja ,,Ood lastud rebasele". 7.Kus toimub raamatute ,,Pea suu!" ja ,,Tõmba uttu!" tegevus? Raamatu ,,Pea suu" ja ,,Tõmba uttu" tegevus toimub Saksamaal ja Eestis. 8.Mitmenda klassi õpilased on tegelasteks raamatus ,,Tõmba uttu!"? Raamatus ,,Tõmba uttu" on tegelasteks 8.b klassi õpilased kes käivad Valberga koolis. 9
org). Diagnoosimine Esimeseks märgiks vöötohatise tekkimisest on valu vastava dermatoomi piirkonnas, mis võib kesta 1-7 päeva. Vöötohatise elemendid on väikesed grupeerunud villikesed punetaval ja turses taustal. Enamasti on haaratud kehatüvi, kael ja pea. Trigeminaalnärvist on haaratud sagedamini esimene haru. Trigeminaalnärvi teise ja kolmanda haru haaratus tekitab elemente suu limaskestal. Haigus võib areneda ka mitme dermatoomi piirkonnas. Paraneb harilikult 7- 14 päevaga. Suu limaskestal teise ja kolmnda kolmiknärvi haru piirkonnas. Suu limaskestal paraneb kiiremini kui nahal (hambaarst.ee). Ravi Tänapäeval on vöötohatis ravitav. Mida varem raviga alustatakse, seda parem on ravitulemus. Ravi kestus on tavaliselt 1 nädal. Kaasajal aga puudub ravim, mis viiruse organismis lõplikult hävitaks, mistõttu haigus võib avalduda taas. Ravimid takistavad viiruse paljunemist. Tavaliselt läheb vaja ka valuvaigisteid. Tugevatoimelisi saab ainult retseptiga
kesk valget õhtut, tähed tulid kõik, selle südame laulmatud laulud! kuu kummardab su kumeruse üle - su taga puhatakse viimset und. Veel siinpool ma. Kui pea ehk kostab hõik, mis avab mullegi su valge süle. SUUDLUS Kes tõstis me jalad maast? Su suu minu suus Vaid kõrged kohad, tornid, mäed! Su suu mu suus su hing minu ihus Aeg langeb alla, ära heidet: su hing mu kehas - su suu mu suus suu suul ja ühte kasvand käed, me hõljume ehas. me vili küpseb samas vihus. me igavikku ära peidet. Su suu mu suus Kus algab päev? su närvilülid mu närvikees, Kus lõpeb öö? su suu mu suus Näen hinge kinni pidaden:
Kala siseehitus 1. Luustik ehk skelett *kolju *selgroog *roided *uimeluud 2. Hingamine *lõpused 3. Seedimine *suu *neel *söögitoru *magu *sooltoru *pärak *sapipõis *maks 4. Närvisüsteem *peaaju *seljaaju *närvid 5. Vereringe *süda *veresooned *arterid 6. Eritamine *neerud Fakte kalade kohta: *kalad on kõigusoojased, sest nende keha temperatuur sõltub väliskeskonnast *kalad näevad halvasti *kala maitseb suu ja keha pinnaga *kalad haistavad halvasti *kalad kombivad kehapinnaga
Röövkalad-haug,ahven,koha,,söövad teisi kalu.---6- Alammõõt-lühim kala ked apüüda võib.7-Kalalaadsed loomad-luukalad,sõõrsuud ja kõhrkalad. Kõhrk-algelisema ehitusega,toes kõhrest,painduvam kui luu. Luukude ei..,-,..Hai-kuni 20 m,hästi liikuvad,teravad hambad,röövk,vere lõhna järgi otsivad ohvrit.....Rai-mõnikümmend cm-7m,lameda kehaga,pikk saba,merepõhjas,ujuvad-tiivulisi rinnauimi lehvitades.toi-väiksed kalad ja selgrootud. Sõõrsuud-silmud,ei soomused,lõug ja tüüp suu,lehtrikujuline suu ,serval asuvad sarvainetest hambad,nendega raspeldavadlihatükikesi kalalt,laibalt,,imevad keha külge ja toituvad,läänem kuni9 41cm silmud,koevad jões. SOOMUSTE JÄRGI VANUSE JA AASTA HINNANG 1.-Loomaliigid elavad maapinnal,enamik, saavad vabalt liikuda,reageerivad kiiresti ärritusele, toiduks taimed või teised loomad, hapnikku ja eritavad elutegevuse kkäigus süsih. ,kehas paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel
Viirused: *nukleiinhappest ja valkudest koosnevad objektid, puudub rakuline ehitus, paljunevad nakatades elusorganisme,üksik viirus-virion. Viirused: rakusisesed parasiidid, genoomiks DNA,RNA, pole võimelised tootma valke ilma peremeesorganismita. Herpesviirused: alfaviirused, beetaviirused, gammaviirused. Rotaviirus-alates 2014 aastast lisatus imuniseerimiskavva. Kuidas mitte nakatuda grippi: Väldi lähedast kontakti Kata nina ja suu Pese käsi Väldi silmade,nina,suu puudutamist Ela tervislikult Ebola palavik on põhjustatud viiruste poolt. Prioonid: Valguline infektsioon Prioonhaigused: sporaadiline vorm, pärilik vorm, infektsioosne vorm.
tundlate vahel on laup ning tundlate all asub näokilp. Tundlad koosnevad 5 tavaliselt kolmest osast. Basaalsegmendi ehk aluslüli abil kinnitub tundel pea külge. Peale seda on pöördlüli, millel on Juhnston´i elund, mis annab informatsiooni putuka kehaasendi ning õhu või vee liikumise suuna kohta. Peale pöördlüli tuleb tundlapiug, millel asub erineva arvuga tundlalülisid. Putuka pea alaosas asub suu, mille ümber asuvad suised. Suiseid on nelja tüüpi: haukamissuised, libamissuised, pistmissuised ja imemissuised. (Teder) Haukamissuised on kohastunud tahke toidu manustamiseks. Haukamissuistega putukate ülalõugade ülesanne sõltub toitumistüübist. Taimtoidulistel putukatel on ülalõugadel teravad servad ja mälumispinnad. Röövtoidulistel on ülalõuad teravatipulised ja kohastunud saagi kinnihoidmiseks, surmamiseks ning tükkide rebimiseks. (Teder)
Ta on poolsiirdekala, kes kevadel tõuseb kudemiseks massiliselt jõgedesse ja ojadesse. Euroopa teib võib kasvada kuni 30 cm pikkuseks ja 400 g raskuseks. (I) Turb (Leuciscus cephalus) on paksuseljalise ja laia, kuid lamedalaubalise kalaga. Tema lai selg on enamasti tumeroheline, harvem rohekaspruun. Selja tume värvus hajub külgimööda allapoole liikudes heledamaks, omandades tavaliselt kas kuldse või hõbeja läike. Kala kõhupool on hõbevalge. Otsseisuse laia suu tipp ulatub turval silma keskpunktiga samale joonele ja ninaavad on silmnähtavalt lähemal silmadele kui ninamiku tipule. (I) Säinas (Leuciscus idus) Kasvab 3050 cm pikkuseks. Külgedelt on värvuselt hõbedane, selg mustjasrohekas, valge kõhualusega, osad uimed on punakat värvi. äinas elutseb nõrga vooluga jõgedes ja järvedes, samuti leidub teda riimveelises rannikumeres. (I) Tõugjas (Aspius aspius) Suurus on tavaliselt kuni 80 cm (max 120 cm), kaal kuni 12 kg
Tänapäevased probleemid Hädad Hullu lehma taud Suu- ja sõratud Linnugripp Salmonelloos Raske metallid Pestitsiidid Loomadega majapidamiste arv eestis Kokku veistega majapidamised sigadega majapidamised piimalehmadega emaküülikutega majapidamised majapidamised lammastega mesilasperedega majapidamised majapidamised kitsedega kodulindudega majapidamised majapidamised hobustega majapidamised VEISELIHA EI TOHI ENAM SÜÜA! Hullu lehma taud! SEALIHA EI VÕI ENAM SÜÜA! Suu- ja sõratud! KANALIHA EI VÕI ENAM SÜÜA! Linnugripp KANAMUNASID EI VÕI ENAM SÜÜA! ...
Luuletus liigutustega VIHMAHOOG TUUL PUHUS SUUREKS TUMEHALLI käed suu juures nagu puhuks HIIGLASUURE PILVEPALLI. korraga mõlema käega suur ring SIIS PÄIKE PILVE TAHA KADUS käed näo ette JA ALGAS TIHE VIHMASADU. mõlema käe sõrmedega NÜÜD RUTTU - RUTTU JOOKSID KOJU parema käe sõrmedega vasaku käe kohal "jooks" MUTT, ORAV , HIRV JA JÄNKUPOJU! vasaku käel 4 sõrme püsti ja parema käega ükshaaval läbi katsuda METS KORRAPEALT NII VAIKSEKS JÄI, kolmnurk pea kohal, parema käe nimetissõrm suu peal
Das Haare- juuksed, die Frisur- soeng, das Augen- silmad, die Nase- nina, der Zähne- hambad, das Kinn- lõig, der Hals- kael, das Das Haare- juuksed, die Frisur- soeng, das Augen- silmad, die Nase- nina, der Zähne- hambad, das Kinn- lõig, der Hals- kael, das Gesicht- nägu, das Ohren- kõrvad, der Mund- suu, die Lippen- huuled, der Bart- habe, der Körper- keha, die Brüste- rinnad, die Gesicht- nägu, das Ohren- kõrvad, der Mund- suu, die Lippen- huuled, der Bart- habe, der Körper- keha, die Brüste- rinnad, die Figur- figuur, der Bauch- kõht, das Herz- süda, der Arm-käsivars, der Rücken- selg, die Hüfte- puus, die Hand- käe laba, das Bein- Figur- figuur, der Bauch- kõht, das Herz- süda, der Arm-käsivars, der Rücken- selg, die Hüfte- puus, die Hand- käe laba, das Bein-
nustused võivad tekitada kõhulahti- sust ja maoärritust Pole teada Hiina restorani sündroom Võib tekitada nõge- selöövet, soolesti- ku probleeme ja peavalu Suurtes hulkades võib tekitada gaase, kõhulahtisust ja kõhuvalusid Puuduvad Pole teada Pole teada Hiina restorani sündroom Võib olla põhjuseks koliidile ja soolesti- ku vaegustele, või- malikud anafülak- tilised reaktsioonid Puuduvad Pole teada Pole teada Võib tekitada naha- ärritusi, suus põle- tustunnet ja pune- tust suu ümber Võib mõjutada mi- neraalide nagu raua, tsingi ja vase imen- dumist Võib tekitada nõge- selöövet, soolesti- ku probleeme ja peavalu Võib tekitada naha- ärritusi, suus põle- tustunnet ja pune- tust suu ümber Lehekülg 3 Leht1 Sarnane benseo- happele Võib tekitada ham- maste dentiinkihi defekte Pole teada Pole teada Pole teada Võib tekitada naha- ärritusi, suus põle- tustunnet ja pune- tust suu ümber Võib tekitada pea-
Toiduainedinimtoiduks mõeldud taimsed/loomsed ained Toitainedtoiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhestamisel vabaneb energia. Seedekulglatoidu liikumise tee (suu, neel,söögitoru,magu, peensool,jämesool,pärak). . Pärakväljuvad tahked toidujäägid. ). Jämesool seedimist enam ei toimu ja toidujäägid muutuvad tahkemaks, imendub vesi See See Seedenä Seede En dek dita äre nõre sü ulgl v üm a toita osa ine SUU Süsi Süljenää Sülg A vesi rmed mü kud laa s MA Valg Maonäär Maom Pe GU ud med ahl psi in PEE Ras Kõhunää Sapp, lip NSO vad, re, soole aa OL valg maksanä nõre, s ud, äre,soole Kõhun süsi nääre äärme vesi nõre kud Peensooltoidu lõplik seedimine. . Söögi...
MEDUUS Aurelia Aurita Keha Läbipaistev, sültjas ja läätsekujuline Keha sisaldab 95% vett Läbimõõt kuni 40cm Suuava, suusagarad Keha küljes ripuvad kombitsad Ette on suunatud valgust-pimedust eristav silm, taha suu poolele aga liikumist fikseeriv silm Kõikjal meriristi ihul, võib leida kõrverakke. · 1. neel · 2. kombitsad · 3. suusagar · 4. kehaõõs · 5. sugunääre · 6. kanalid · 7. suu Liikumine ja toitumine Nad tõmbavad oma keha kokku ja lõdvestavad seda vaheldumisi nagu avatakse vihmavarju. Meduusid liiguvad tõugetega. Toituvad planktonist ja väikestest kaladest. Meduus ei jälita saaki Paljunemine ja areng · Paljuneb suvel · Emase meduusi sugunäärmetes arenevad munad, mis liiguvad suusagaratesse, kus nad viljastatakse ja millest arenevad vastsed · Vastne areneb polüübiks. · Järgmisel kevadel lõigustub polüübi
2. kastmõrd ehk seisevnoot ehk kakuam juhtaia, karjaaia, ühe või mitme pujuse ja ühe või kahe pealt lahtise kasti ehk päraga lõkspüünis; 3. silmutorbik kooniline kuni 30 cm suuläbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta lõkspüünis; 4. silmumõrd kuni 0,5 m suukõrgusega vitstest, traadist või muust materjalist lõkspüünis, millel puudub juhtaed. Mõrra lubatud alaliigid on: 1. avaveemõrd mõrd, mille suu kõrgus on üle 3 m. Mõrra suu kõrguseks loetakse mõrra suus kere külge ühendatud tiiva või kariaia rakendatud osa pikkust; 2. ääremõrd mõrd, mille suu kõrgus ei ületa 3 m; 3. rivimõrd ehk angerjarüsa tiibadeta üldjuhul jadasse asetatav mõrd suu ja sellega ühendatud juhtaia kõrgusega kuni 0,5 m, mille kaks ühe või mitme pujusega varustatud keret on paigutatud ühe juhtaia kummassegi otsa; 4
Selg ja küljed on metalselt läikivad tumehallid, kõht valkjaskollane. Võivad kasvada kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluda kuni paarsada grammi. Suurem sõrmejämedune. OJASILM. Väiksem pliiatsijämedune mageveeline. Klass LUUKALAD Selts tuuralised (luukilbid, 4 poiset) TUUR. Esmapilgul meenutab ta natuke haid. Tuura keha ei kata mitte soomused, vaid 5 rida luukilpe, mille vahel on tihedalt väikesi rombjaid plaadikesi. Pea on lamenenud ja koon terav. Pea alaküljel paikneb väike suu. Silmad on pisikesed ja veidi ovaalsed. Saba on samuti teistsugune - sabauime ülemine hõlm on alumisest märgatavalt suurem. Selts lõhilased. LÕHI. (kehal valdavalt ülalpool küljejoont täpid,seljauim tähniteta) Lõhi on suur ja tugev kala. Täiskasvanud lõhede keskmine pikkus on 1 m ja keskmine mass on 10 kg. Maksimaalne pikkus võib ületada 1,5 m ja mass võib ulatuda 46 kg-ni. Osa läheb merre, kuid väga vähesed koevad kaks või kolm korda.
Süda ja vereringeelundid Ahendab veresoone pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres väheneb. Suurendab südamelihaste infarkti ohtu. Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites. Hingamisteed ja kopsud Hingamisteede ärritus; köha; kopsutoru ja hingamisteede põletikud; kopsuvähk. Seedeorganid Mao talitlushäired; kõhulahtisus; meestel tavalisest sagedamini maohaavad; suu ja söögitoru vähk; aeglustab seedimist; kahjustab suu limaskesta. Kesknärvisüsteem Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise tunnet suitsetamise ajal. Nikotiin tekitab sõltuvust. Suguelundid Põhjustab impotentsust; arvatavalt vähendab viljastumisvõimet; naistel häirub emaka vereringe, kahjustuda võivad ka munasarjad. Nahk Nahavärv sageli kahvatu või erilise punetusega. Naha värvus sõltub naha vereringest. Suitsetaja nahk muutub rutem elutuks, hakkitooniliseks, naha elastsus
Pea ja kaelalihased Miimilised pea lael (algavad luult ja kinnituvad nahale/lihasele või vastupidi) m. epicranius -KOLJU PEALNE LIHAS koosneb kahest osast m. levator labii superioris -ÜLA MOKA TÕSTUR LIHAS m.occipitofrontalis -KUKLA LAUBALIHAS m. zygomaticus - SARNALIHAS galea aponeurotica -KÕÕLUSE TANU m. levator anguli oris -SUUNURGA TÕSTURLIHAS venter frontalis et occipitalis - m. temporoparietalis -OIMUKIIRULIHAS m. orbicularis oculi -SILMASÕÕRLIHAS m. depressor anguli oris -SUUNURGA ALLARÕHUJA LIHAS m. depressor labii inferioris -ALA MÕKA ALLARÕHUJA LIHAS m. nasalis -NINALIHAS m. mentalis -LÕUATSILIHAS m. orbicularis oris -SUU SÕÕRLIHAS m. buccinator -PÕSELIHAS (ainuke lihas mida katab sidekirm) m. risorius - ...
erinevate nurkade alt rääkides teha ka põlastatud tunne, mida lugejaile negatiivsena näidata soovitakse. Kahtlemata ei olnud Henrik Visnapuu armastusluuletuste puhul tegu erilise tunde materdamisega, kuid Marie Underi värsse Visnapuu omadega kõrvutades pole raske vahet märgata. Kerglaselt mänglevad read ei lasegi Underil armastusteemat negatiivselt lahata, pigem oli naise jaoks tegu võimalusega erinevaid kooslusi katsetada. Su suu mu suus, su hing mu ihus, su suu mu suus, me vili küpseb samas vihus. Su suu mu suus, su närvilülid mu närvikees, su suu mu suus, su süda tuksub kui minu sees.
Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid, mida organism vajab. Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. Lasteaia menüü tuleb kindlasti koostada püramiidi põhitõe alusel, kuid teadvustada tuleks peale laste ka lapsevanemaid. Kuid kui kasvatajate jutt ei jõua vanemateni, siis ehk teeb seda laste informeerimine ning nagu vana tõde ikka ütleb ,,Lapse suu ei valeta" ja vanemad võtavad oma lapsi kuulda ja toituvad koos lastega tervislikumalt. 3 Laste hammaste tervis Suuhügieen Suu tervislik seisund on oluline ja vajalik üldtervise heaoluks ning mõjutab meie igapäevase elu kvaliteeti. Et hambad säiliksid terved on tähtis pöörata sellele tähelepanu juba varajases eas, et kujuneks harjumus enda suu tervise eest hoolt kanda
nn.püloropaatia. Lukutiosa kitsenemise tõttu väheneb soolde minev toiduhulk. Makku kogunenud suu toiduhulk väljub oksendamise teel. Algus Kohe pärast sündi, Esimesel elukuul 2.- esimestel elupäevadel. 3.elunädal. Oksendamine Sage, väikeste Harv 2-3 x ööp., kohe hulkadena, sagedus muutlik
ELUPAIK · Atlandi tuur elab Euroopa rannikuvetes. Mõned on ületanud Atlandi ookeani ja jõudnud Põhja-Ameerikasse. · Tuur esineb ka Eestis, kuid on Läänemeres haruldane. · Ta elab rannalähedases madalas merevees, jõgede suudmealadel ja jõgedes. VÄLIMUS · Tuural on kiilukujuline lamenenud pea, mis lõpeb pika teravalt väljavenitatud ninamikuga (nokisega). Silmad on väiksed, pisut ovaalse kujuga, messingkollase vikerkestaga. Suu on väga väike ja asetseb kehas pikiteljega risti. Ta võib välja sopistuda. Nokise tipu ja suu vahel on neli tundlikke poiset. · Kere on piklik. Seljauimed asetsevad kaugel taga. TOITUMINE · Tarvitab põhjast väljatuhnitavat toitu: rannakarpe, väheharjasusse, kirpvähilisi, ka põhjakalu. ARENG · Marja areng on kiire, konnakullesele sarnanevad mustad vastsed kooruvad 3...6 päeva pärast. 7...8 cm pikkuselt on
kehahoiu Kuidas me istuma peame?" Tähelepanu pöörate sellele, et korrastamine, keha oleks keskjoonel, sirge; ,,Täna jätkame tööd s häälikuga. Täna lähevad istumisasend ei tohi tekitada teema tutvustamine. meie nukud Söreni sünnipäevale, aga enne kui pinges olekut. peole saame minna peame suu soojaks tegema. " Ettevalmistamine: ,,Vaata! Tee koos minuga nägusid. Oleme nüüd artikulatsiooni- mõlemad hästi mossis, nüüd aga teeme nii suure Naeratus- mossitus harjutust teha aparaadi harjutused naeratuse kui suudame. Paar korda veel. Tubli! avatud huultega. Logopeed jälgib naeratus ja mossitus Nii, viimaseks teeme ühe hästi ilusa suure lapse tegevust, vajadusel naeratuse
suhtluse teel koguni 55% . Kehakeele lugemine NÄGU inimesed pööravad suhtlemisel näole ja selle ilmele erilist tähelepanu, kuivõrd just näolt saab kõige paremini välja lugeda tundeid, suhtumist ja vastastikuse mõjutamise märke. Inimene on võimeline tundma kuut põhiemotsiooni: üllatust, hirmu, viha, vastikust, rõõmu ja kurbust. Üllatust väljendavad kõrgele tõstetud kaardus kulmud, otsmik on kortsus, lõug veidi alla langenud ja suu lõdvalt lahti. Hirm peegeldub üles tõstetud ja kokku surutud kulmudes. Otsmik on samuti kortsus, kuid kurrud on koondunud lauba keskossa. Suu on paokil, huuled pingul. Viha alla kokku surutud kulmud, nende vahel vertikaalsed jooned. Pingul nii üla- kui ka alalaug. Vastikus- kulmud on alla surutud, põsesarnad kõrgemale kerkinud, nina krimpsus. Rõõm otsmik on sile, silmanurga all on väikesed kurrud. Põsesarnad on ülespoole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
