Anatoomia ja füsioloogia II eksam (0)

Anatoomia & füsioloogia II eksam



1. SEEDIMINE Seedekanal 1) Suuõõs CAVUM ORIS
2) Neel PHARYNX
3) Söögitoru OESOPHAGUS
4) Magu GASTER
5) Peensool INTESTINUM TENUE
6) Jämesool INTESTINUM CRASSUM Lisaelundid - keel LINGUA - hambad DENTES - seinavälised seedenäärmed Suured seedenäärmed - maks HEPAR - eritab sappi - kõhunääre PANCREAS - eritab kõhunäärmenõret ja hormoone Soolkanali limaskest toodab soolenõret
Peristaltika - soole lainelised lihaskontraktsioonid
Peensoole osad on: 1) Kaksteistsõrmiksool DUODENUM
2) Tühisool JEJUNUM
3) Niudesool ILEUM


Seedekanali seina ehitus
Sein koosneb limas-, lihas- ja side/serooskestast.
Limaskest tunica mucosa - värvuselt roosa, produtseerib lima, - limaskesta pind on enamasti sile, ebatasasusi tekitavad näsad, hatud, kurrud. - limaskesta rakud pole sarvestunud ega sisalda pigmenti, seetõttu on limaskest pehme
ja läbipaistev, tema all paiknevad verekapillaarid annavad limaskestale roosaka
värvuse - Pind on tänu limanäärmetele niiske, lima katab seedetrakti seinu ja kaitseb teda enese
seedimise ehk autodigestiooni eest - Teatud kohtades paiknevad limaskestas seedenäärmed, mis sekreteerivad ensüüme - Koosneb 4 osast - Komponendid:
1) seedekanali ülemise osa epiteel (suuõõs, neel, söögitoru), mitmekihiline
lame-epiteel, kaitsefunktsioon; alumises osas (magu, sooled) on ühekihiline
silinderepiteel, mida iseloomustab sekretoorne ja resorptiivne funktsioon
2) limaskesta päriskiht s.o. epiteeli sidekoeline toes
3) limaskesta lihaskiht annab limaskestale aktiivse liikumisvõime koos limaskesta
aluse kihiga ehk submukoosaga tunica submucosa - kohev sidekude, mis ühendab
limaskesta tema all oleva lihaskestaga ja võimaldab sellel liikuda lihaskesta suhtes.
Sisaldab veresooni, närvipõimikuid, lümfisooni ja lümfikude. Närvipõimik plexus
Meissneri sisaldab nii sümpaatilisi kui parasümpaatilisi närvikiude, mis innerveerivad
limaskesta, ja paikneb ringlihaskihi ja submukooskihi vahel. Submukooskiht on
tihenenud keele ja neelu piirkonnas, puudub kõvasuulael ja igemetel. Lihaskest tunica muscularis - seedekanali ülemises osas - tahtele alluv, alates söögitoru keskosast silelihaskoest ehk tahtele allumatu - koosneb 2 kihist: välimisest pikikihist ehk longitudinaalkihist ja sisemisest ringkihist
ehk tsirkulaarkihist - Lihaskest reguleerib valendiku läbimõõtu, segab ja transpordib peristaltika abil
seedetrakti sisaldist


- Lihaskihtide vahel on rohkelt vere- ja lümfisooni ning motoorikat reguleeriv
närvipõimik plexus Auerbachi (vegetatiivne NS) Sidekest või serooskest tunica serosa - sidekest esineb neelul, söögitorul, pärasoole lõpposal - serooskest on maol ja sooltel. - Serooskest koosneb ühekihilisest lameepiteelist ja selle sidekoelisest toesest. - Serooskest on kõhuõõne elunditele väliskatteks. Ta on niiske, õhuke, sile ja elastne
kate, mis vähendab elundite omavahelist hõõrdumist. - Seedekanali sidekoelises seinas kulgevad närvid, vere- ja lümfisooned. SUUÕÕS
Suuõõne osad 1) Suuesik VESTIBULUM ORIS - kitsas hoburaua kujuline ruum, mida seest piiravad hammaskaared ja igemed gingivae. Väljastpoolt huuled labium superius et inferius ja
põsed buccae. 2) Pärissuuõõs CAVUM ORIS PROPRIUM - suuõõs on piiratud eest huultega, taga jätkub neelu suumine osa, külgedel asuvad põselihased, üleval eespool 2/3 ulatuses
kõvasuulagi palatum durum (ebatasane limaskest, aluskiht puudub) ja tagapool 1/3
ulatuses pehmesuulagi palatum molle (aponeuroos, keskel kurgunibu uvula , all keel
ja suupõhja pehmete koed. Pehmesuulae funktsioon: Pehmesuulae abil reguleeritakse hingamis- ja toiduteede vahekorda
neelamisel, haigutamisel, oksendamisel - Suulaelihaste halvatus põhjustab nasaalse kõne, imemine on takistatud ja vedelik
satub neelamisel ninaõõnde. - Lõtvunud suulaepuri põhjustab norskamist. Suupõhja aluseks on suupõhja lihased. - Suupõhi on vaba ainult eesmises ja külgmises osas, tagapool on ta liitunud
keelejuurega. - Suupõhja limaskest moodustab keskjoonel keelekida frenulum linguae. Hambad - hammastus ehk dentitsiooni - piimahambad ja jäävhambad - hamba põhilise kuju määrava osa annab dentiin. - Hambakrooni piirkonnas katab dentiini inimese keha kõige kõvem mineraliseerunud
aine hambavaap ehk email. - Hambakaela ja juure piirkonnas katab dentiini tsement. - Hammas kinnitub hambasompu ehk alveooli. - Hambajuurest väljapoole jääb hambaümbris ehk periodont, mis koosneb sidekoest ja
milles asub rohkelt veresooni, närve ja ta on valutundlik. Periodondi ülesandeks on
ühendada hambajuurt alveooli seinaga hamba osad: - igemest väljaulatuv kroon ja igemega kaetud hambakael - luu sees alveolaarjätkesse kinnitunud üks või mitu hambajuurt - Hambakrooni ja -kaela sisemuses paikneb hambaõõs, mis juure osas kitseneb
hambajuurekanaliks


Jäävhambad - ühel kaarepoolel on neid 8. Seega kokku 32
Piimahambad - arvult 20 (lõikumine algab 6-kuuselt, vahetumine u 6-aastaselt)
Hammaste tüübid: 2 lõikehammast, 1 silmahammas, 3 purihammast, 2 eespurihammast
2 lõikehammast DENS INCISIVUS - toidu läbilõikamiseks
1 silmahammas DENS CANINUS - toidu murdmiseks
2 eespurihammast DENTES PRAEMOLARES - tükeldamiseks
3 purihammast DENTES MOLARES - mälumiseks Keel ja funktsioonid
LINGUA - kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus
3 osa: tipp, keha, juur
Näsad: - niitnäsad painevad üle kogu keele, muudavad limaskesta sametjaks ja annavad sellele
valkja värvuse - vallnäsasid on arvult 6-16 ja need paiknevad keele juure ja keha piiril ettepoole
avatud V-kujuliselt - seennäsad paiknevad üle kogu keele pinna laialipillatuna - lehtnäsad paiknevad keeleservadel Süljenäärmed glandulae salivales
kõrvalsüljenääre, alalõualuualune nääre, keelealune nääre
alalõualuualune nääre GLANDULA PAROTIS - asub mõlemal pool nägu, välisest kuulmekäigust eespool ja all. Juha avaneb suhu teise
ülemise purihamba piirkonnas suuesikusse. 30 grammi - seroosnääre, näärme sekreet on vedel, rohkelt vett ja elektrolüüte (Ala)lõuaalune süljenääre GLANDULA SUBMANDIBULARIS - Asub mõlemal pool nägu alalõualuu nurga all, suupõhjalihastest allpool. Juha avaneb
suupõhjas keelealusel lihakesel. 15 grammi - Seganääre, mis sisaldab nii seroosseid kui mukoosseid näärmeid ja seetõttu on sekreet
limarikas ja viskoossem. Keelealune nääre GLANDULA SUBLINGUALIS - asub suupõhjas limaskesta all, palju väikeseid juhasid, mis avanevad suupõhja
keelealusel kurrul. 5 grammi - seganääre Sülge ööpäevas 1-1,5L
Sülje toimel algab süsivesikute lõhustumine Neel PHARYNX - ühendab suuõõnt söögitoruga ja ninaõõnt kõriga, olles ainsaks kohaks,
kus õhu- ja toiduteed ristuvad.
Neelu osad 1) Ninamine osa - ulatub koljupõhimikust pehmesuulaeni ja ühendav ninaõõnt tagasõõrmete kaudu suuõõnega 2) Suumine osa - ulatub pehmesuulaest kõri juurdekäiguni
3) Kõrimine osa - on neelu alumine kõige pikem ja kitsem osa


Lümfoidne neelurõngas ja selle funktsioon: kaitsefunktsioon haigustekitajate eest
Lümfoidse neelurõnga moodustavad 2 kurgumandlist, 1 keelemandlist, 2 tõrvemandlist ja 1
neelumandlist Söögitoru OESOPHAGUS - Söögitoru pikkus 25-30 cm - eristatakse kaela-, rinna- ja kõhuosa Söögitoru funktsioon: - toidupala liigutamine peristaltilise laine abil mao suunas Söögitoru ehituslik iseärasus - ülemine pool on vöötlihas ja alumine on silelihas Kõhuõõs CAVUM ABDOMINIS
Ülakõht ja mis selle moodustavad 1) EPIGASTRIUM - maks, magu, kõhunääre Keskkõht ja mis moodustavad 2) MESOGASTRIUM - peensool, neerud Alakõht ja mis moodustavad 3) HYPOGASTRIUM - pärasool kõhukelme - PERITONEUM (suurim serooskelme)
Koosneb: - väline leste ehk seinakõhukelme ehk kõhukelme parietaalleste, mis asub kõhuõõne
ees- ja külgseinal pideva kihina, taga- ja väikevaagnaõõnes läheb üle siseelunditele.
Parietaalleste on väga tundlik ja põletiku korral põhjustab tugevaid valusid. - sisukõhukelme e vistseraalleste mis moodustab kinnisteid ehk mesenteeriume, kurde
ja rasvikuid. Kelme, mis katab siseelundeid, ladustab enesesse rasva ja moodustab
kõhuõõnes suure- ja väikese rasviku Kõhukelme funktsioon - katab siseelundeid, ladustab enesesse rasva Magu GASTER, VENTRICULUS
Asub kõhuõõnes diafragma kupli all
Mao osad: läviseosa, maokeha, lukutiosa
Mao funktsioon - toidu vastuvõtmine, segamine, happega töötlemine ja vedeldamine
Keskkond ON happeline
Maonäärmete funktsioon: - lima produktsioon (kaitseb mao seina kahjustuste eest), - HCL valmistamine (hapustab toidu ja lõpetab sülje ptüaliini toime), vesi (niisutab
allaneelatud toitu), - seesmine faktor (vajalik B12 vit. imendumiseks) Maomahlas leidub valke lõhustuvaid fermente - Pepsinogeen lõhustab valke - Lipaas lõhustab emulgeeritud rasvu - Soolhape pehmendab tselluloosi Maomahal ööpäevane kogus 1,5 L


Peensool INTESTINUM TENUE
Peensoole pikkus 5 meetrit
Peensoole osad on 1) Kaksteistsõrmiksool DUODENUM - duodeenumil on seedimises oluline osa, siin avaldavad toidukördile toimet kõhunäärme nõre, sapp ja duodeenumi enda näärmete
sekreet. Peale soolesekreedi toodetakse duodeenumis hormoone sekretiin, mis avaldab
mõju pankreasele, suurendades sekreedi hulka, hormoon
pankreosümiin-koletsüstokiniin, mis stimuleerib pankrease ensüümide sekretsiooni ja
samas toimib sapijuha kontraktsioone esilekutsuvalt 25 cm 2) Tühisool JEJUNUM - Rikkaliku verevarustusega, kuna siin toimub intensiivne toitainete resorptsioon 2 m 3) Niudesool ILEUM - niudesool nagu sopistuks jämesoolde sisse, moodustades niudeumbsoole klapi, mis laseb soolesisul liikuda ühes suunas s.o. peensoolest
jämesoolde 3 m Peensoole funktsioon: - peensoole mahla sekretsioon - toidukördi edasitoimetamine soole peristaltiliste liigutuste abil, - täielik süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine - kaitse bakterite vastu - toitainete resorptsioon Peensoole limaskesta ehitus - omab rohkelt kurde ja need kurrud on tsirkulaar- ehk
ringkurrud.
Peensoole limaskest toodab soolemahla
Soolemahla toodetakse 3L, pH = 7,8 - 8,0
Soolehatud vili intestinales suurendavad imendumispinda 3 korda, esinevad kogu peensoole
ulatuses ja annavad talle sametise ilme Kõhunääre PANCREAS
Kõhunäärme pea paikneb duodeenumi lingu sees, keha paikneb mao taga, saba vasaku
neeru ees
Eritub ööpäevas 1-2 L
Duodenumi ülemisse ossa kaksteistsõrmiku suurel näsal PAPILLA VATERI, avanevad ülalt
ühissapijuhad, vasakult kõhunäärmejuha, avause suleb (M.) SPHINCTER ODDI
kakskteistsõrmiku suur näsa PAPILLA VALTERI
Süsivesikutele - amülaas
Rasvadele - lipaas
Valkudele - trüpsinogeen Maks HEPAR
Paikneb vahelihase all
Maksa kaal - 1,5KG
Toodetakse 0.75 L
Maksa siseehitus - 4 sagarat, läheb üle segmentideks ja sagarikeks


Maksa verevarustust - eriline, kuna siseneb nii veen, kui arter ja põhilise verevarustuse saab
veeni kaudu
Maksa funktsioonid: - Laguproduktide lagundamine, energia allikas, seedimisabiainete produktsioon,
maksas erinevad suured vitamiinide varud, - inaktiveerib hormoone (insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, kilpnääre ja
suguhormoonid), veredepoo ja veedepoo sapipõis VESICA BILARIS
Sapipõie maht - 60ML
Sapipõie funktsioon: - Peensooles sapisoolad emulgeerivad rasvu, soodustades nii nende seedimist Toitainete seedimine
Valgud omastatakse aminohapetena
Rasvad rasvhapetena
Süsivesikud glükoosina
Millised toitained imenduvad peensoolest ja mis ühenditena
Valgud - aminohapped
Rasvad - rasvhape
Süsivesikud - glükoos Jämesool INTESTINUM CRASSUM
Jämesoole osad:
Umbsool CAECUM, mille juurde kuulub ka ussripik APPENDIX VERMIFORMIS
ülenev käärsool (COLON ASCENDENS),
alanev käärsool (COLON DESCENDENS),
ristikkäärsool (COLON TRANSVERSUM),
sigmasool (COLON SIGMOIDEUM),
pärasool (RECTUM)
Pärasoole pikkus - 1, 5 m
Jämesoole funktsioon: - Imendumine (roe jääb poolpehmeks), eliminatsioon Jämesoole seina ehitus - koosneb lihas- ja limaskestast
Jämesoole limaskesta ehitus - uuduvad soolehatud, karikrakud produtseerivad lima, üksikud
lümfifolliikulid, pärasoolel pigmenteerunud limaskestaalune kiht
Jämesoole lihaskesta ehitus - umb- ja käärsoolel on omapärane pikilihaskiht, mis moodustab
kolm umbes 1cm laiust lihaspaela. Soolesein kokku kroogitud. Tekivad väljasopistised ehk
käärsoolekoopad
Jämesooles imenduvad vesi, mineraalsoolad ja ka mõned ravimid
Veel infot:
 Sisemine faktor - funktsioon: ta muudab B12 vitamiini sooleseina läbivamaks
Suus - alfaamülaas
Peensool (kaksteisrsõrmiksool ehk duateenum) - süsivesikud lõhutakse monusaharoosideks Valgud


Lõhutakse maos (pepsiin), peensool (trüpsiin, trüpsinogeen, valgud lõhutakse aminohapeteks, imendumine toimub
peensooles Rasvad
Lõhutakse maos ainult emulgeeritud rasvad, nt piimarasv(lipaas), muidu lõhutakse peensooles, rasvad lõhutakse tasvhappeks
ja glütserooliks, imendumine toimub peensooles Lipaasi saab kõhunäärmest Maod imendub vesi ja alkohol ja mõned ravimid, imendumist soodustab süsihappegaas Maksa funktsioonid - energiaallikas, hoiab glükoeeni endas, sünteesib plasmavalku, toofabsappi( rasvade seedimisel oluline,
emugeerib, ravlahustuvad vitamiinivarud, inaktiveerib hormoone, mürkide lammutaminr, veredepoo, veedepoo, eraldab
sapiga jääkained) Jämesoole funktsioonid - vee imendumine, K-vitamiini ja foolhappe imendumine, ravimite imendumine Neelamisrefleks - 3 faasi, esimene allub tahtele, teised kaks mitte Mõisted - digestioon digestio - seedimine - absorptsioon absorptio - imamine - resorptsioon resorptio - imendumine, kasutatakse seedimise iseloomustamiseks,
seeditud materjal läbib soole seina ja satub vere- ja lümfikapillaaridesse - sekretsioon secretio - nõristus, antud juhul mõistetakse seedenõrede eritumist - peristaltika peristaltica - soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi
soole sisu, missegatakse seedemahladega - eliminatsioon eliminatio - eritamine, eemaldamine s.o. protsess, kus töödeldud toit,
mis ei seedu ega imendu, väljutatakse ehk ekskreteeritakse roojana (uriinina) - defekatsioon defaecatio - roojamine - flatus soolestiku kaudu väljuv gaas - faeces roe, väljaheide - mesenterium soolekinni(s)ti - omentum rasvik - bolus toidupala


2. NÄRVISÜSTEEM
närvirakk - neuron
Neuroni jätked - dendriit ja akson
Dendriidi ül - juhitakse erutust närviraku suunas
Aksoni ül - juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või
efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (nt. lihasesse)
Innerveerima - närvidega varustama
NS ülesanded - a) Loob organismi sideme väliskeskkonnaga
b) Tagab inimese psüühilise tegevuse (tunded, teadvuse, emotsioonid jt)
c) Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevus organismis kui tervikus NS jaguneb a) Somaatiline ehk kehanärvisüsteem
b) Vegetatiivne ehk siseelundite närvisüsteem Somaatiline NS - teadlik ja tahtlik, mis reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib
meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja
väliskeskkonna vahel
Vegetatiivne NS - innerveerib siseelundeid - elundsüsteeme, millega on seotud organismi
kasvamine. Ei allu inimese tahtele
Vegetatiivne NS jaotub: 1) Sümpaatiline - siseelundites erutuse pidurdamine, südametegevus kiireneb, silmapupill laieneb 2) Parasümpaatiline - kutsub esile erutuse, südametegevus aeglustub, soolte motoorika kiireneb, ülekaalus puhkeperiood NS kõrgeim osa on suuraju koor
Parees - lihaste nõrkus
Paralüüs - lihaste halvatus NÄRVID
Närvikiu põhiomadus on erutuvus ja erutuse juhtimine.
Talitluse järgi jagunevad närvid tunde, viima ja seganärvid - Tundenärvide funktsioon - erutus elundist KNS'i e. aferentsed - Eferentse n ül - Viivad erutuse KNS'st elundisse e. eferentsed - Seganärvid - enamik närve sisaldab nii eferentseid kui aferentseid kiude Erutus läbib närviraku a) polaarselt
b) ainult ühes suunas
c) dendriidilt neuriidile GANGLIONID on närvide (välja arvatud motoorsed närvide) teedel asetsevad väikesed
ümarad moodustised, mis koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise
kihnuga. Talitluselt ja ehituselt jagunevad ganglionid sensoorseteks ja vegetatiivseteks. - Spinaal-(sensoorsed) ganglionid asuvad toomanärvi juurel KNS-i lähedal. Ganglionis
leiduvad neuronid toovad perifeerse jätkega ärrituse närvi kaudu ganglioni, tsentraalse
jätkega viivad KNS-i.


- Vegetatiivsed ganglionid asetsevad siseelundite talitlusi reguleerivate eferentsete
närvide teedel või siseelundi seinas. Neis toimub ümberlülitus ehk sünaps KNS-ist
tulevatelt närvikiududelt elundisse kulgevale närvikiule. Sünaps - Neuronite puutekontaktid, kus ärritus kantakse ühelt neuronilt teisele
Refleks - KNS'i vahendusel toimuv vastureaktsioon ärritusele Spinaalsegment - seljaajusegment nimetatakse seljaaju osa, millest väljub kaks paari
närvijuuri ja mis moodustab ühe spinaalnärvipaari ja neid on inimesel 31, mis jagunevad
vastavalt asetusele 8 kaelaosas, 12 rinnaosas, 5 nimmeosas, 5 ristluuosas, 1 õndraosas.
Juhteteede ül - sidepidamine peaaju ja seljaaju vahel
Ülenevad juhteteed - sensoorsed ja kulgevad retseptoritest läbi seljaaju peaajju
Alanevad juhteteed - motoorsed ja kulgevad peaajust seljaajju
Seljaajunärve on inimesel 31 paari PÕIMIKUD
Rinnasegmentidest väljuvad närvid paiknevad roiete vahel ja nad ei moodusta närvipõimikuid
Seljaajunärvidest moodustunud närvipõimikud ja nende innervatsiooni piirkond A. Kaelapõimik - pea, kael ja vahelihas C1-C4
B. Õlapõimik - õlavööde ja ülajäse C5-C8
C. Nimmepõimik - kõhu lihased, reie eesmised lihased
D. Ristluupõimik - lahkliha, vaagna ja reie tagakülje lihased, alajäse ja suguelundid Ülajäset innerveerivad närvid paiknevad õlapõimikus
Alajäset innerveerivad närvid - nimme-ja ristluupõimikud
Suurim ja võimsaim närv inimkehas on istmikunärv - ishiaadikusnärv PEAAJU JA MUUD AJUD
Peaaju asub koljuõõnes
Peaaju kaal - 1300 grammi
Peaaju ja seljaaju on omavahel ühenduses juhteteede abil
Seljaaju jätkuks koljuõõnes on piklikaju
Piklikus ajus MEDULLA OBLONGATA paiknevad hingamis-, südametegevus- ja
vasomotoorsed keskused ja kaitsereflekside keskused
Väikeaju põhifunktsiooniks on tasakaal, lihastoonus ja koordinatsioon
Keskaju funktsiooniks on kuulmine, nägemine ja mälumise-neelamise koordinatsioon


Vaheaju taalamustes paiknevad retseptorid, mis võtavad vastu ärritusi meeleorganitest
Hüpotaalamuses paiknevad vegetatiivse NS kõrgemaid keskused
OTSAJU = SUURAJU cerebrum
Retikulaarformatsioon mõjustab ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut
Limbiline süsteem on seotud emotsioonidega ja nende tahtmatu väljendamisega
(punastamine)
Pea-ja seljaaju kestad: - kõvakest (dura mater) - tihe sidekoeline leste, mis moodustab pea- ja seljaaju ning
teiste kestade ümber umbse koti. Koljuõõnes liibub kõvakest koljuluude sisepinnale ja
täidab seega ka luuümbrise ülesannet. - ämblikest (arachnoidea) - kujutab endast õhukest sidekoelist lestet, mida katab
endoteel.Kest on vaene veresoonte ja närvide poolest. Ämblikkest aju lõhedesse ja
vagudesse ei ulatu, vaid läheb neist üle. - soonkest (pia mater) - kujutab endast pehmet, rohkesti veresooni sisaldavat
sidekoelist lestet. Ta liibub vahetult pea- ja seljaajule, vooderdades kõiki süvendeid
nende pinnal. Peaaju soonkest tungib ka ajuvatsakestesse, moodustades seal
soonpõimikuid. Selle kesta veresooned osalevad aju verevarustuses, aga
soonpõimikud ajuvedeliku valmistamises. Subduraalruum (subarachnoid) jääb pea-ja seljaaju kestade vahele
Ämblikkesta ja kõvakesta vahele jääb subduraalruum; ämblikkesta ja soonkesta vahel asub
subarahnoidaalruum.
ajuvedelik - LIQUOR CEREBROSPINALIS
Ajuvedelik asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarachnoidaalruumis
Ajuvedeliku funktsioon - pea-ja seljaaju mehhaaniline kaitse trauma eest
Hallollus koosneb - neuroni kehadest
Valgeollus koosneb - neuroni jätketest
Suurajukoor koosneb hallollusest, juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja
töötleb informatsiooni PEAAJUNÄRVID


Peaajunärvide funktsioonid tundenärvid, motoorsed närvid, seganärvid
Peaaju närve on inimesel 12 paari
Tundenärvid (sens)
1,2,8
Motoorsed (mot)
3, 4, 6, 11, 12
5, 7, 9, 10
Seganärvid
Peaajunärv, mis innerveerib miimilisi lihaseid on VII - näonärv
Peaajunärv, mis innerveerib näonahka ja mälumislihaseid V - kolmiknärv
Peaajunärv, mis innerveerib platüsmat VII - näonärv
X peaajunärv - UITNÄRV, mis innerveerib keelt, kõri, neelu
Kaela eesmisi lihaseid innerveerib 12 - keelealune närv
Tingimatud refleksid on refleksid, mis on sünniga kaasas. Näiteks mälumis-, hingamisrefleks
Tingitud refleksid on refleksid, mis tekivad inimese elu vältel. Näiteks ohtudest põhjustatud
valurefleks
Lühiajaline mälu mõistetakse informatsiooni säilitamist maksimaalselt üks kuni kaks tundi
Pikaajaline mälu mõistetakse informatsiooni säilitamist päevi, aastaid, eluaeg
Unevajadus täiskasvanul 7-8H, väikelapsel 10-11H MEELEELUNDID
meeleelundite tähtsus - väliskeskkonaast ärrituste vastuvõtmine
meelerakud ehk retseptorid
meeled on nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine
nägemiselund on silm


kuulmis- ja tasakaaluelund on kõrv
haistmiselund on ninaõõne haistepiirkond
maitsmiselund on maitsmisnäsad
kompimiselund - nahatundlikkus
silm - oculus
silm koosneb: silmamuna, abiaparaat, silmaluud, silmalihased, pisaraaparaat
silma adaptatsioon - silma võime kohenda esemete vaatlemisel mitmesugustel
valgustugevustel (pimedast toast valgesse tuppa minek, tuli põlema panek)
silma akommodatsioon - silma võime eristada mitmesugustel kaugustel olevaid esemeid
(kirjutan ekraanilt lauseid vihikusse)
nägemisteravus e visus - silma võime eraldada kahte punkti nende minimaalse kauguse puhul
üksteisest, määratakse kummalgil silmal eraldi
valgusärritusi võtab vastu silma võrkkest
Meeleelunditest tulev ärritus levib närvide kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse ja sealt
suuraju koorde
Silmalaugude funktsioon: kaitsta silma
silma asukoht - kolju silmakoopas, kujult ovaalne
kepikesed ja kolvikesed on võrkesta valgustundliku kihi elemendid
kolvikestega on seotud videvikus nägemine
kepikestega on seotud päevane nägemine
rodopsiin e nägemispurpur  - eriline aine kepikestes, moodustamisest võtab osa vitamiin A,
sünteesi häire korral tekib kanapimedus
jodopsiin - valgustundlik aine asub kolvikestes
Nägemisanalüsaatori tsentraalne osa asub suuraju poolkerade kuklasagaras
lühinägevuse korral näeb inimene hästi lähedale, nägemisekorrektsioon toimub miinus
klaasidega, nõgusa kujuga ja peegelduvate kiirte fookus tekib võrkkesta ette
kaugnägevuse korral näeb inimene hästi kaugele ja nägemise korrektsioon toimub pluss
klaasidega, kumera kujuga ja peegelduvate kiirte fookus tekib võrkkesta taha
daltonism - nägemishäire, kus ei eristata helepruuni, tumerohelisest ning purpurset ja
violetset sinisest
mioos - pupilli kitsenemine
müdriaas - pupilli laienemine
kõrv - auris
kõrva funktsioon: - helide vastuvõtt - tasakaalu aistingu tagamine Kõrv jaguneb - väliskõrv - keskkõrv - sisekõrv trummikile eraldab keskkõrva väliskõrvast
kuulmeluukesed asuvad keskkõrvas
Õhk juhitakse ninaneelust trummiõõnde kuulmetõrve kaudu, et tasakaalustada trummikile
seest ja väljastpoolt mõjuva õhurõhu.


Kõrvalesta ülesanne - püüda helisid ja juhtida need kõrvaauku Väliskõrva moodustavad - kõrvalest - välimine kuulmekäik kõrvavaigu ja karvade ühisülesanne - viia võõrkehad kõrvast välja kuulmeluud ehk haamer, alasi ja jalus
kuulmeluude ülesanne - juhtida helisid sisekõrva sisekõrv koosneb luulisest ja selle sees asuvast kilelabürindist, nende vahele jääb pilujate
ruumide süsteem, mis on täidetud välimise kuulmevedelikuga.
perilümf - kuulmevedelik
sisekõrvas asuvad tigu, poolringkanalid
tasakaaluelundiks nimetatakse sisekõrvas asuvat suure ja väikse kotiga esikut ning kolme
poolringkanalit
tasakaaluelund ehk vestibulaarelund
heliaistingu teke - helilained jõuavad kõrvalesta abil trummikileni, läbivad kuulmeluukeste
ahela ja jõuavad perilümfi, sealt edasi lähevad spiraalelundisse ning närviimpulsina jõuavad
ajupoolekera koorde ja tekib kuulmisaisting
haistmiselund paikneb ninaõõnes kummalgi pool ninakäigu keskosas
maitsmiselund asub keelenäsades, kooneb maitsmispungakestest
inimene tunneb maitseid: soolane, magus, hapu NAHK
katteelund on nahk
inimese väliskate on nahk
nahk ei lase läbi gaase, lahuseid ja mikroorganisme
nahas eristatakse ehituselt kahte põhi kihti - marrasnahk ehk epidermis - pärisnahk ehk derma Epidermises - toimub pidev rakkude uuenemine - puuduvad veresooned - ei lase läbi tõvestavaid mikroobe - paksem peopesas ja jalataldadel Pärisnahk - kolm korda paksem, sisaldub kiude - teeb naha vastupidavaks ja elastne alusnahk koosneb peamiselt rasvkoest
alusnaha kaitseb külma ja vigastuste eest, talletab varuaineid
naha tekised ehk derivaadid - küüned, karvad, näärmed
nahk uueneb 30 päevaga
Naha funktsioonid:


- kaitse (vigastused, niiskuse tagamine, mikroobid), hingamine (et palav ei hakkaks),
eritus (ainevahetus, higistamine), ainevahetuslik (eritamine), soojuse säilitamine (et
soe oleks, külmavärinad) küüned sisaldavad keratiini - pikad karvad on juuksed, kaenla all, habe, vurrud, suguelundite piirkonnas kasvavad
karvad - lühikesed karvad on kulmud, ripsmed, kõrva- ja ninakarvad naha näärmed on higinäärmed, rasunäärmed
apokriinsed näärmed paiknevad kaenlaaukudes, rindade nibuväljadel, päraku ja lahkliha
piirkonnas, iseloomulik lõhn, valgurikkad
merokriinsed näärmed levinud üle kogu keha, eriti jalatallad ja peopesad, reguleerivad
kehatemperatuuri
higinäärmed asuvad tihedalt näo, ülakeha piirkonnas
higi on happelise reaktsiooniga vedelik
higi eritumise tähtsus - moodustab naha pinnale bakterite vastase kaitse kile rasunäärmete tähtsus - võiab karvu ning tagab nende elastsuse ning ei lase mikroorganisme nahast sisse rasunäärmeid leidub kehas kõikjal, välja arvatud peopesad ja jalatallad