Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seedeelundkond KL (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.




SEEDEELUNDITE SÜSTEEM 1. Nimetage seedekanali osad järgnevuses suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool. 2. Suured seedenäärmed ja mida nad toodavad - maks ja kõhunääre, suured süljenäärmed. MAKS toob  sappi, KÕHUNÄÄRE toob kõhunäärmenõret ja hormoone, SUURED SÜLJENÄÄRMED toob sülg.  3. Mõisted - Peristaltika õõneselundite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine, selle abil liigub edasi  nende sisu, mis segatakse seedemahladega (sooleliigutused) Dentitsioon  Defekatsioon roojamine Flatus  Bolus toidupala Faeces roe, väljaheide Toitaine Toiduaine  Periodont hambaümrbis Peritoneum kõhukelme Omentum rasvik Mesenterium soolekinni(s)ti 4. Seedekanali seina ehitus - 1. LIMASKEST: * produtseerib lima * lima katab seedetrakti seinu ja  kaitseb teda enese seedimise e autodigestiooni eest 2. LIHASKEST: * reguleerib valendiku läbimõõtu, segab ja transpordib peristaltika abil seedetrakti  sisaldist 3. SIDE V SEROOSKEST: * kõhuõõne elundite omavahelist hõõrdumist 5. Suuõõs jaotatakse 1. suuesik 2. pärissuuõõs 6. Hambad lad.k. dentes, Jäävhambaid on inimesel 32, piimahambaid on 20 7. Hammaste tüübid  8. Keel lad. k. linqua,  Keele funktsioone kõne, imemine, toidu segamine süljega, mälumine, neelamine,  maitsetundlikkus 9. Suured süljenäärmed eesti kui ladina keeles ja lisage kuhu avanevad nende juhad  1. kõrvasüljenääre * avaneb suhu teise ülemise purihamba piirkonnas suuesikusse 2. (ala)lõuaalune nääre * avaneb suupõhjas keelealusel lihakesel 3. keelealune nääre: * avanevad suupõhja keelealusel kurrul ? 10. Neelu asend ühendab suuõõnt sõõgitoruga ja ninaõõnt kõriga, olles ainsaks kohaks, kus õhu- ja  toiduteed ristuvad Osad 1. ninamine ehk ninaneel: * on ainult hingamisteeks * asub neelusuue, mis  neelatamisel avaneb aidates ühtlustada rõhku keskkõrva ja välisõhu vahel 2. suumine osa 3. kõrimine osa * neelu alumine ja kõige pikem ja kitsam osa, mis paikneb kõri taga * allpool olev osa  funktsioneerib toiduteena


11. Mis on lümfoidne neelurõngas? lümfoidse koe kogumik e mandlid e tonsillid koosneb 1. kurgumandlitest (2) 2. keelemandlist 3. tõrvemandlitest (2) 4. neelumandlist funktsioon kaitsefunktsioon (haigustekitajate eest) 12. Söögitoru pikkus 25-30 cm  Funktsioon  toidupala / booluse liigutamine makku (peristaltika abil) Seina ehituslik iseärasus lihaskesta ülaosa koosneb vöötlihaskoest ja alumine osa koosneb  silelihaskoest- s.t et ei ole kogu ulatuses ühe laiune, vaid omab kitsusi ning tühjana on kokkulangenud  olekus Söögitoru paikneb hingetoru taga.  13. Kuidas jaotatakse kõhuõõs 1. ülakõht epigastrium 2. keskkõht mesogastrium 3. alakõht hypogastrium millised elundid vastavates osades asuvad  14. Magu lad. k. gaster/ ventriculus  Mao asend J-kujuline seedetrakti laienenud osa, paikneb epigastriumi vasakpoolses keskosas  Mao osad 1. läviseosa- pars cardiaca 2. lukutiosa- pars pylorica 3. maokeha- corpus ventriculi 4.  maopõhi- fundus ventriculi Paiknevus teineteise suhtes  Milles seisneb mao funktsioon? maomahla produtseerimine, toidu seedimine ja lõhustumine, erinevate ainete ja vitamiinide imendumine Maos on happeline keskkond  Mao näärmete funktsioon: toota erinevaid maonäärme nõresid (maomahla), mis lagundavad toitu ja  tapavad mikroobid Maomahlas leidub süsivesikuid / valke / rasvu l/ vitamiine lõhustavaid fermente.  Soolhape toime: 1. hävitab toidus leiduvad mikroobid 2. suurendab maomahla nõristust 3. soodustab  maomotoorikat 4. muudab pepsinogeenid pepsiiniks 5. algab valkude lõhustumine 6. kindlustab  happelise keskkona 15. Nimetage peensoole osad 1. kaksteistsõrmiksool e duodeenum DUODENUM 25cm 2. Tühisool  JEJUNUM 2m 3. niudesool ILEUM 3m Milles seisneb peensoole funktsioon? toitainet imendumine vereringesse ja organismi Mis on ja kus asub papilla Vateri? Selle funktsioon.  Mis on ja kus asub sphincter Oddi? Selle funktsioon  16. Kirjeldage lühidalt peensoole limaskesta ehitust ja selle seost peensoole funktsiooniga rohkelt kurde, mida katavad soolehatud, mis aitavad toitainetel imenduda 17. Kõhunääre lad. k. pancreas Milliste toitainete lõhustamisel osaleb kõhunäärmenõre valke, rasvu ja süsivesikuid 18. Maks lad. k. hepar kaal 1,5kg Asukoht ülakõhu parempooleses osas, vahelihase all Milles seisneb maksa funktsioon? laguproduktide eritumine, enmergia allikas, suur vitamiinide varu 19. Sapipõis lad. k. vesica fellea maht 60ml  Milles seisneb sapipõie funktsioon? sapi säilitamine, hoidmine


Milliste toitainete seedimisel osaleb sapp? rasva 20. Milliste ühenditena omastab organism toiduga saabunud toitained  Valgud aminohappetena verre Lipiidid  Süsivesikud monosahhariididena verre Vee veena Vitamiinid vitamiinidena Mineraalained mineraalidena 21. Nimetage, millised toitained imenduvad peensoolest  süsivesikud, rasvad ja valgud 22. Nimetage järgnevuses jämesoole osad nii eesti kui ladina keeles umbsool - , käärsool - colon,  ussiripik - appendix vermiformis ja pärasool - rectum pikkus 1.5 m Milles seisneb jämesoole funktsioon? viia tagasi jääkained
Seedeelundkond KL #1 Seedeelundkond KL #2 Seedeelundkond KL #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 414909 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Seedeelundid
4
pdf

Seedeelundid

Seedeelundite süsteemi kordamisküsimused 1. Nimetage seedekanali osad järgnevuses suuõõs cavum oris neel pharynx söögitoru oesophangus magu ventriculus, gaster peensool intestinum tenue jämesool intestinum crassum Pärak 2. Nimetage suured seedenäärmed ja mida nad toodavad * Maks Sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool * KõhunääreToodab amülaasi, trüpsinogeeni ja lipaasi * Suured süljenäärmedToodavad amülaasi 3. Selgitage mõisted: Peristaltika soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega Dentitsioon kahe hammastuse esinemine Defekatsioon roojamine Toitaine on süsivesik, lipiid, proteiin Toiduaine on toitainetest koosnev aine. 4.

Anatoomia ja füsioloogia
Anatoomia ja füsioloogia II eksam
15
pdf

Anatoomia ja füsioloogia II eksam

1. SEEDIMINE Seedekanal 1) Suuõõs CAVUM ORIS 2) Neel PHARYNX 3) Söögitoru OESOPHAGUS 4) Magu GASTER 5) Peensool INTESTINUM TENUE 6) Jämesool INTESTINUM CRASSUM Lisaelundid - keel LINGUA - hambad DENTES - seinavälised seedenäärmed Suured seedenäärmed - maks HEPAR - eritab sappi - kõhunääre PANCREAS - eritab kõhunäärmenõret ja hormoone Soolkanali limaskest toodab soolenõret Peristaltika - soole lainelised lihaskontraktsioonid Peensoole osad on: 1) Kaksteistsõrmiksool DUODENUM 2) Tühisool JEJUNUM 3) Niudesool ILEUM Seedekanali seina ehitus Sein koosneb limas-, lihas- ja side/serooskestast. Limaskest tunica mucosa - värvuselt roosa, produtseerib lima, - limaskesta pind on enamasti sile, ebatasasusi tekitavad näsad, hatud, kurrud. - limaskesta rakud pole sarvestunud ega sisalda pigmenti, seetõttu on limaskest pehme ja läbipaistev, tema all paiknevad verekapillaarid annavad limaskestale roosaka

Anatoomia ja füsioloogia
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM
26
pdf

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM ​SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paikenvad seedekanalist väljaspo

Anatoomia ja füsioloogia
Seedeelundid
26
doc

Seedeelundid

Seedeelunkond SEEDEELUNDITE SÜSTEEM Systema digestorium seu apparatus digestorius. Seedeelundite süsteemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jääkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ühinenud õõneselundid: suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõned osad täidavad peamiselt edasi

Bioloogia
Anatoomia-füsioloogia eksam
46
docx

Anatoomia-füsioloogia eksam

MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVIRAKULT NÄR

Anatoomia
Anatoomia lühidalt
11
docx

Anatoomia lühidalt

sisesekretsioonieluneid. S.t eundüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine, ainevahetus ja paljunemine. EI ALLU INIMESE TAHTELE. Veget. NSI sümpaatikus ülekaalus erutus Parasümpaatikus puhkeperiood Sümpaatikuse toime südametegevus kiirenev ja silmapupillid laienevad. Parasümpaatikuse toimel sügametegevus aeglustub ja soolte motoorika aelgustub. Parees- lihaste nõrkus Parlüüs- lihaste halvatus 5. Seedeelundkond Suuõõs- cavum oris Neel- pharynx Söögitoru- oesophangus Magu- ventriculus, gaster Peensool- intestinum tenue Jämesool- intestinum crassum Pärasool-rectum Suured seedenäärmed: · Maks- hepar ­ toodab sappi · Kõhunääre ­ pencreas ­peancrease nõre Peristaltika-soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahlaga. Resorptsioon- imendumine, kasutatakse seedimiseiseloomustamiseks

Anatoomia
Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA
32
docx

Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA

ANATOOMIA: SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas 3. Mõisted Kollateraal Väiksemad ehk kõrvalveresooned Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all 4. Arteri ja veeni seina erinevused Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja langevad kiiresti kokku Veenid on varustatud klappidega, mis avanevad verevoolu suunas ja soodustavad vere liikumist südame suunas Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda 5. Süda lad. k. COR Asend Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas. 2/3 mediaantasapinnast vasakul

Õendus
Anatoomia-siseelundid
18
rtf

Anatoomia: siseelundid

Siseelundid – splanchna, viscera Tavaliselt loetakse siia: a)Seede- ja hingamiselundid, b)Kuse– ja suguelundid. Sageli ka: c) Ringeelundid (vere- ja lümfielundid), d) Sisesekretsioonielundid. Mõnikord koguni pea- ja seljaaju! Siseelundid jaotatakse: a)Parenhümatoossed elundid – töötav kude täidab enam-vähem kogu elundi Näiteks: maks, põrn, keel, munasarjad jne. b)Õõneselundid – torukujulised, tööorganiks on sein, sees on valendik, milles liigub töödeldav või transporditav sisaldis. Näiteks: neel, magu, sooled, kusejuha jne. Õõneselundi seina ehitus: Klassikalistel õõneselunditel on alati 3 kesta ja nende vahel vahekihid: 1.Limaskest ehk mukoosa (tunica mucosae) a) Limaskesta alune kiht ehk submukoosa (lamina submucosae) 2.Lihaskest (tunica muscularis) b) Väliskesta alune kiht ehk subseroosa (lamina subserosa – kui on serooskate!) 3.Väliskest (kas serooskelme –serosa või väliskate ehk adventiitsia - adventitia) Tavalise limaskesta ehk mukoosa ehitus:

Meditsiin




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun