Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MATEMAATIKA TÄIENDÕPE: Valemid (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


MATEMAATIKA TÄIENDÕPE


VALEMID JA MÕISTED


KOOSTANUD LEA PALLAS

SAATEKS



Käesolev trükis sisaldab koolimatemaatika valemeid, lauseid , reegleid ja muid seoseid , mille tundmine on vajalik kõrgema matemaatika ülesannete lahendamisel. Kogumikus on ka mõned kõrgema matemaatika õppimisel vajalikud
mõisted, mida koolimatemaatika kursuses ei käsitletud ..

KREEKA TÄHESTIK



Α α alfa Ν ν nüü
Β β beeta Ξ ξ ksii
Γ γ gamma Ο ο omikron
Δ δ delta Π π pii
Ε ε epsilon Ρ ρ roo
Ζ ζ dzeeta Σ σ sigma
Η η eeta Τ τ tau
Θ θ teeta Υ υ üpsilon
Ι ι ioota Φ φ fii
Κ κ kapa Χ χ hii
Λ λ lambda Ψ ψ psii
Μ μ müü Ω ω oomega
  • ARITMEETIKA
  • Mõningate arvude kõrgemad astmed
  • Hariliku murru põhiomadus
    Murru väärtus ei muutu,
    kui murru lugejat ja nimetajat korrutada või jagada ühe ja sama
    nullist erineva arvuga.
    Kui ,
    siis
    (murru laiendamine),
    (murru taandamine ).
  • Tehetevahelised seosed





  • Tehted harilike murdudega
  • Tehete põhiomadused

    Vahetuvus
    ehk kommutatiivsus :


    Ühenduvus ehk assotsiatiivsus :
    Jaotuvus ehk
    distributiivsus:
    Sulgude avamine :
    1.6 Protsent ja promill
    Üks protsent
    on üks sajandik osa tervikust (arvust).
    Üks promill
    on üks tuhandik osa tervikust (arvust).
    Arvude a ja b
    suhe protsentides on .
    Kui
    arvust a on m, siis

    1.7 Arvu absoluutväärtus



    Arvu a
    absoluutväärtus
    on arvteljel sellele arvule vastava punkti kaugus nullpunktist .



  • ALGEBRA
  • Astmed
    Astmeks
    nimetatakse korrutist, mille kõik tegurid on võrdsed arvuga a
    (astme alus) ja tegurite arv on n
    ( astendaja ):
    kus
    on naturaalarvude hulk alates arvust 1:
    Astendaja
    0
    defineeritakse võrdusega ,
    milles .
    Negatiivse
    astendaja
    korral sisaldab astendamine ka jagamise:
    , kui
    ja
    või kui
    ja ,
    kus
    on täisarvude hulk ja
    on ratsionaalarvude hulk:
    Murrulise
    astendaja
    korral sisaldab astendamine
    juurimise:
    , kui ,
    kus
    on naturaalarvude hulk alates arvust 2:
    Tehted
    astmetega

  • Juured
    Arvu a n-ndaks
    juureks
    nimetatakse arvu (tähistatakse
    ),
  • Vasakule Paremale
    MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #1 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #2 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #3 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #4 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #5 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #6 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #7 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #8 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #9 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #10 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #11 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #12 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #13 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #14 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #15 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #16 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #17 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #18 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #19 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #20 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #21 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #22 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #23 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #24 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #25 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #26 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #27 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #28 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #29 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #30 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #31 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #32 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #33 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #34 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #35 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #36 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #37 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #38 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #39 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #40 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #41 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #42 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #43 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #44 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #45 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #46 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #47 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #48 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #49 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #50 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #51 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #52 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #53 MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid #54
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 54 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor dntfuckmybrain Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    54
    doc

    Valemid ja mõisted

    MATEMAATIKA TÄIENDÕPE VALEMID JA MÕISTED KOOSTANUD LEA PALLAS 1 2 SAATEKS Käesolev trükis sisaldab koolimatemaatika valemeid, lauseid, reegleid ja muid seoseid, mille tundmine on vajalik kõrgema matemaatika ülesannete lahendamisel. Kogumikus on ka mõned kõrgema matemaatika õppimisel vajalikud mõisted, mida koolimatemaatika kursuses ei käsitletud.. 3 KREEKA TÄHESTIK - alfa - nüü - beeta - ksii - gamma - omikron - delta - pii - epsilon - roo - dzeeta - sigma - eeta - tau - teeta - üpsilon

    Matemaatika
    thumbnail
    19
    doc

    Matemaatika valemid.

    n 0 x tan x lim =1 n 0 x ln (1 + x ) lim =1 n 0 x · Funktsiooni piirväärtuse arvutamine, kui x a, a R Olgu lim f ( x ) = A, lim g ( x ) = B ja k reaalarvuline konstant, siis kehtivad järgmised valemid: x a x a ( 1) lim x a k =k ( 2) lim x a x=a ( 3) lim x a kf = kA ( 4) lim x a [ f ( x ) + g( x ) ] = A + B ( 5) lim x a [ f ( x ) - g( x ) ] = A - B ( 6) lim x a [ f ( x ) g( x ) ] = A B f ( x) A ( 7 ) lim x a g ( x ) = , kus B 0 B ( 8) lim f [ g ( x ) ] = lim f ( y ) , kui lim f ( y ) on olemas

    Matemaatika
    thumbnail
    246
    pdf

    Funktsiooni graafik I õpik

    a  bn  an  bn 4) Jagatise aste võrdub jagatava ja jagaja astmete jagatisega: n  a an    b bn 5) Astme astendamisel astendajad korrutatakse: am n  amn Kehtivad ka valemid: m 1 n a1 = a a0 = 1 a n  a n  am an © Allar Veelmaa 2014 5 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium

    Matemaatika
    thumbnail
    2
    pdf

    Valemilehed

    b  b2  4ac p p Mitu protsenti moodustab arv a arvust b? x1;2  x1;2       q 2a 2 2 a x   100% Viete i valemid: x1  x2  q x1  x2   p , b Muutumine protsentides a-st b-ni Ruutkolmliikme tegurdamine: ax 2  bx  c  a(x  x1 )(x  x2 ) ba Täisnurkne kolmnurk x  100% a a

    Matemaatika
    thumbnail
    156
    pdf

    Kõrgem matemaatika

    MTMM.00.340 Kõrgem matemaatika 1 2016 KÄRBITUD loengukonspekt Marek Kolk ii Sisukord 0 Tähistused. Reaalarvud 1 0.1 Tähistused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 0.2 Kreeka tähestik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 0.3 Reaalarvud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 0.4 Summa sümbol . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1 Maatriksid ja determinandid 7 1.1 Maatriksi mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.2 Tehted maatriksitega . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

    Kõrgem matemaatika
    thumbnail
    7
    doc

    Matemaatika valemid kl 10-11 12 tõenäosus

    a cos 7. Võrrandid ja võrratused(lineaar, ruut, 1 1 + tan 2 = murd) cos 8. Parameetrit sisaldavad võrratused(peale Phytagorase teoreem a2+b2=c2 otsitava x veel täheline suurus) Täiendusnurga valemid 9. Biruutvõrrand sin = cos( 90° - ) ax 4 + bx 2 + c = 0 cos = sin ( 90° - ) 10. Võrrandite ja võrrandisüsteemide tan = cot ( 90° - ) lahendamine ja koostamine(tekstül.) cot = tan ( 90° - ) 11. Kaherealine determinant a b 23. Nurga mõiste üldistamine. Nurkade liigitus

    Matemaatika
    thumbnail
    273
    pdf

    Lembit Pallase materjalid

    53. L~opmatute rajadega p¨aratud integraalid 54. P¨aratud integraalid t~okestamata funktsioonidest 55. M¨aa¨ratud integraali ligikaudne arvutamine. Trapetsvalem 56. Pindala arvutamine ristkoordinaatides 57. Polaarkoordinaadistik. K~oversektori pindala polaarkoordinaatides 58. K~overjoone kaare pikkus Kirjandus 1. N. S. Piskunov, Diferentsiaal- ja integraalarvutus, I, II, Tallinn 1983. 2. A. L~ohmus, I. Petersen, H. Roos, K~orgema matemaatika u ¨lesannete kogu. Tallinn, 1982. 3. L. Pallas, M¨aa¨ramata integraal. Tallinn, 2005 4. I. Tammeraid, Matemaatiline anal¨ uu¨s I. Tallinn, 2001. 3 5. G. N. Berman, Matemaatilise anal¨ uu¨si kursuse u ¨lesannete kogu. Moskva, 1977 (vene keeles)

    Matemaatiline analüüs
    thumbnail
    9
    doc

    INTEGREERIMISE VALEMID

    DIFERENTSEERIMISE ja INTEGREERIMISE VALEMID y dy Tuletis y = lim = = f ( x) x 0 x dx Integraal f ( x)dx = F ( x) +c , kus d [ F ( x) + c ] = f ( x)dx Diferentseerimise reeglid Diferentseerimise reeglid Integreerimise reeglid Lihtfunktsioon y=(x) Liitfunktsioon y=(u), u=(x) (u +v)'=u'+v', kus u,v=(x) (ux +vx)'=ux'+ vx' (u + v)dx = u dx + v dx

    Matemaatiline analüüs




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun