Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valemid ja mõisted (11)

4 HEA
Punktid

Lõik failist


MATEMAATIKA TÄIENDÕPE


VALEMID JA MÕISTED


KOOSTANUD LEA PALLAS

SAATEKS



Käesolev trükis sisaldab koolimatemaatika valemeid, lauseid, reegleid ja muid seoseid , mille tundmine on vajalik kõrgema matemaatika ülesannete lahendamisel. Kogumikus on ka mõned kõrgema matemaatika õppimisel vajalikud
mõisted, mida koolimatemaatika kursuses ei käsitletud..

KREEKA TÄHESTIK



Α α alfa Ν ν nüü
Β β beeta Ξ ξ ksii
Γ γ gamma Ο ο omikron
Δ δ delta Π π pii
Ε ε epsilon Ρ ρ roo
Ζ ζ dzeeta Σ σ sigma
Η η eeta Τ τ tau
Θ θ teeta Υ υ üpsilon
Ι ι ioota Φ φ fii
Κ κ kapa Χ χ hii
Λ λ lambda Ψ ψ psii
Μ μ müü Ω ω oomega
  • ARITMEETIKA
  • Mõningate arvude kõrgemad astmed
  • Hariliku murru põhiomadus
    Murru väärtus ei muutu,
    kui murru lugejat ja nimetajat korrutada või jagada ühe ja sama
    nullist erineva arvuga.
    Kui ,
    siis
    (murru laiendamine),
    (murru taandamine ).
  • Tehetevahelised seosed





  • Tehted harilike murdudega
  • Tehete põhiomadused

    Vahetuvus
    ehk kommutatiivsus :


    Ühenduvus ehk assotsiatiivsus :
    Jaotuvus ehk
    distributiivsus:
    Sulgude avamine :
    1.6 Protsent ja promill
    Üks protsent
    on üks sajandik osa tervikust (arvust).
    Üks promill
    on üks tuhandik osa tervikust (arvust).
    Arvude a ja b
    suhe protsentides on .
    Kui
    arvust a on m, siis

    1.7 Arvu absoluutväärtus



    Arvu a
    absoluutväärtus
    on arvteljel sellele arvule vastava punkti kaugus nullpunktist .



  • ALGEBRA
  • Astmed
    Astmeks
    nimetatakse korrutist, mille kõik tegurid on võrdsed arvuga a
    (astme alus) ja tegurite arv on n
    ( astendaja ):
    kus
    on naturaalarvude hulk alates arvust 1:
    Astendaja
    0
    defineeritakse võrdusega ,
    milles .
    Negatiivse
    astendaja
    korral sisaldab astendamine ka jagamise:
    , kui
    ja
    või kui
    ja ,
    kus
    on täisarvude hulk ja
    on ratsionaalarvude hulk:
    Murrulise
    astendaja
    korral sisaldab astendamine
    juurimise:
    , kui ,
    kus
    on naturaalarvude hulk alates arvust 2:
    Tehted
    astmetega

  • Juured
    Arvu a n-ndaks
    juureks
    nimetatakse arvu (tähistatakse
    ),
  • Vasakule Paremale
    Valemid ja mõisted #1 Valemid ja mõisted #2 Valemid ja mõisted #3 Valemid ja mõisted #4 Valemid ja mõisted #5 Valemid ja mõisted #6 Valemid ja mõisted #7 Valemid ja mõisted #8 Valemid ja mõisted #9 Valemid ja mõisted #10 Valemid ja mõisted #11 Valemid ja mõisted #12 Valemid ja mõisted #13 Valemid ja mõisted #14 Valemid ja mõisted #15 Valemid ja mõisted #16 Valemid ja mõisted #17 Valemid ja mõisted #18 Valemid ja mõisted #19 Valemid ja mõisted #20 Valemid ja mõisted #21 Valemid ja mõisted #22 Valemid ja mõisted #23 Valemid ja mõisted #24 Valemid ja mõisted #25 Valemid ja mõisted #26 Valemid ja mõisted #27 Valemid ja mõisted #28 Valemid ja mõisted #29 Valemid ja mõisted #30 Valemid ja mõisted #31 Valemid ja mõisted #32 Valemid ja mõisted #33 Valemid ja mõisted #34 Valemid ja mõisted #35 Valemid ja mõisted #36 Valemid ja mõisted #37 Valemid ja mõisted #38 Valemid ja mõisted #39 Valemid ja mõisted #40 Valemid ja mõisted #41 Valemid ja mõisted #42 Valemid ja mõisted #43 Valemid ja mõisted #44 Valemid ja mõisted #45 Valemid ja mõisted #46 Valemid ja mõisted #47 Valemid ja mõisted #48 Valemid ja mõisted #49 Valemid ja mõisted #50 Valemid ja mõisted #51 Valemid ja mõisted #52 Valemid ja mõisted #53 Valemid ja mõisted #54
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 54 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1101 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Hunter Õppematerjali autor
    Teemad:
    Aritmeetika
    Algebra
    Trigonomeetria
    Matemaatiline analüüs
    Planimeetria
    Stereomeetria
    Vektorid
    Analüütiline geomeetria
    Kombinatoorika ja tõenäosusteooria

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    108
    doc

    MATEMAATIKA TÄIENDÕPE: Valemid

    MATEMAATIKA TÄIENDÕPE VALEMID JA MÕISTED KOOSTANUD LEA PALLAS 1 2 SAATEKS Käesolev trükis sisaldab koolimatemaatika valemeid, lauseid, reegleid ja muid seoseid, mille tundmine on vajalik kõrgema matemaatika ülesannete lahendamisel. Kogumikus on ka mõned kõrgema matemaatika õppimisel vajalikud mõisted, mida koolimatemaatika kursuses ei käsitletud.. 3 KREEKA TÄHESTIK Α α  alfa Ν ν  nüü Β β  beeta Ξ ξ  ksii Γ γ  gamma Ο ο  omikron Δ δ  delta Π π  pii Ε ε  epsilon Ρ ρ  roo Ζ ζ  dzeeta Σ σ  sigma Η η  eeta Τ τ  tau

    Algebra I
    thumbnail
    19
    doc

    Matemaatika valemid.

    n 0 x tan x lim =1 n 0 x ln (1 + x ) lim =1 n 0 x · Funktsiooni piirväärtuse arvutamine, kui x a, a R Olgu lim f ( x ) = A, lim g ( x ) = B ja k reaalarvuline konstant, siis kehtivad järgmised valemid: x a x a ( 1) lim x a k =k ( 2) lim x a x=a ( 3) lim x a kf = kA ( 4) lim x a [ f ( x ) + g( x ) ] = A + B ( 5) lim x a [ f ( x ) - g( x ) ] = A - B ( 6) lim x a [ f ( x ) g( x ) ] = A B f ( x) A ( 7 ) lim x a g ( x ) = , kus B 0 B ( 8) lim f [ g ( x ) ] = lim f ( y ) , kui lim f ( y ) on olemas

    Matemaatika
    thumbnail
    2
    pdf

    Valemilehed

    b  b2  4ac p p Mitu protsenti moodustab arv a arvust b? x1;2  x1;2       q 2a 2 2 a x   100% Viete i valemid: x1  x2  q x1  x2   p , b Muutumine protsentides a-st b-ni Ruutkolmliikme tegurdamine: ax 2  bx  c  a(x  x1 )(x  x2 ) ba Täisnurkne kolmnurk x  100% a a

    Matemaatika
    thumbnail
    246
    pdf

    Funktsiooni graafik I õpik

    a  bn  an  bn 4) Jagatise aste võrdub jagatava ja jagaja astmete jagatisega: n  a an    b bn 5) Astme astendamisel astendajad korrutatakse: am n  amn Kehtivad ka valemid: m 1 n a1 = a a0 = 1 a n  a n  am an © Allar Veelmaa 2014 5 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium

    Matemaatika
    thumbnail
    156
    pdf

    Kõrgem matemaatika

    . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.6 Determinantide omadused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 Kontrolltöö teemad 1. Tehted maatriksitega. 2. Maatriksite korrutamine. 3. Determinantide omadused. 4. Determinandi väärtuse arvutamine, arendades determinanti rea või veeru järgi. Eksamiteemad 1. Tehted maatriksitega. 2. Determinandi mõiste ja omadused. 3. Determinandi elemendile vastava miinori ja alamdeterminandi mõisted. 4. Determinandi arendamine rea või veeru järgi. PEATÜKK 1. MAATRIKSID JA DETERMINANDID 1.1 Maatriksi mõiste Maatriksi A vastandmaatrik- Definitsioon 1.1 siks nimetatakse maatriksit -A

    Kõrgem matemaatika
    thumbnail
    7
    doc

    Matemaatika valemid kl 10-11 12 tõenäosus

    a cos 7. Võrrandid ja võrratused(lineaar, ruut, 1 1 + tan 2 = murd) cos 8. Parameetrit sisaldavad võrratused(peale Phytagorase teoreem a2+b2=c2 otsitava x veel täheline suurus) Täiendusnurga valemid 9. Biruutvõrrand sin = cos( 90° - ) ax 4 + bx 2 + c = 0 cos = sin ( 90° - ) 10. Võrrandite ja võrrandisüsteemide tan = cot ( 90° - ) lahendamine ja koostamine(tekstül.) cot = tan ( 90° - ) 11. Kaherealine determinant a b 23. Nurga mõiste üldistamine. Nurkade liigitus

    Matemaatika
    thumbnail
    273
    pdf

    Lembit Pallase materjalid

    YMM3731 Matemaatiline analu¨u¨s I 2007/08 ~o.-a. su¨gissemestril 3,5 AP 4 2-0-2 E S Dots. Lembit Pallas TTU¨ Matemaatikainstituut V-404, tel. 6203056 e-post: [email protected] K¨asitletavad teemad on toodud punktide kaupa. Neid punkte tuleb vaadelda ka kui kollokviumide ja eksami teooriak¨ usimusi. 1. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid 2. Funktsioonide liigitamine (paaris- ja paaritud funktsioonid, perioodilised funktsioo- nid, kasvavad ja kahanevad funktsioonid) 3. P¨o¨ordfunktsioon 4. Liitfunktsioon 5. Jada piirv¨aa¨rtus 6. Funktsiooni piirv¨aa¨rtus ¨ 7. Uhepoolsed piirv¨aa¨rtused 8. L~opmatult kasvavad ja l~opmatult kahanevad suurused 9. Piirv¨a¨artusteoreemid 10. L~opmatult kahanevate suuruste v~ordlemine 11. Funktsiooni pidevuse m~oiste. Tarvilik ja piisav tingimus funktsiooni pidevuseks 12. Elementaarfunktsioonide pidevus 13. L~oigul

    Matemaatiline analüüs
    thumbnail
    9
    doc

    INTEGREERIMISE VALEMID

    DIFERENTSEERIMISE ja INTEGREERIMISE VALEMID y dy Tuletis y = lim = = f ( x) x 0 x dx Integraal f ( x)dx = F ( x) +c , kus d [ F ( x) + c ] = f ( x)dx Diferentseerimise reeglid Diferentseerimise reeglid Integreerimise reeglid Lihtfunktsioon y=(x) Liitfunktsioon y=(u), u=(x) (u +v)'=u'+v', kus u,v=(x) (ux +vx)'=ux'+ vx' (u + v)dx = u dx + v dx

    Matemaatiline analüüs




    Kommentaarid (11)

    rasmusk2 profiilipilt
    Rasmus K2: väga hea ja põhjalik
    20:45 20-11-2009
    reinart1 profiilipilt
    Reinart Loidap: vääga hea!! tänud:D
    20:36 28-09-2010
    pillmann123 profiilipilt
    Hendrik Pillmann: aitas... väga hea (Y)
    23:24 17-01-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun