Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valemid ja mõisted (11)

4 HEA
Punktid

MATEMAATIKA TÄIENDÕPE


VALEMID JA MÕISTED


KOOSTANUD LEA PALLAS

SAATEKS


Käesolev trükis sisaldab koolimatemaatika valemeid, lauseid, reegleid ja muid seoseid , mille tundmine on vajalik kõrgema matemaatika ülesannete lahendamisel. Kogumikus on ka mõned kõrgema matemaatika õppimisel vajalikud mõisted, mida koolimatemaatika kursuses ei käsitletud..

KREEKA TÄHESTIK


Α α alfa Ν ν nüü
Β β beeta Ξ ξ ksii
Γ γ gamma Ο ο omikron
Δ δ delta Π π pii
Ε ε epsilon Ρ ρ roo
Ζ ζ dzeeta Σ σ sigma
Η η eeta Τ τ tau
Θ θ teeta Υ υ üpsilon
Ι ι ioota Φ φ fii
Κ κ kapa Χ χ hii
Λ λ lambda Ψ ψ psii
Μ μ müü Ω ω oomega
  • ARITMEETIKA
  • Mõningate arvude kõrgemad astmed
  • Hariliku murru põhiomadus
    Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga.
    Kui , siis
    (murru laiendamine),
    (murru taandamine ).
  • Tehetevahelised seosed





  • Tehted harilike murdudega
  • Tehete põhiomadused

    Vahetuvus ehk kommutatiivsus :


    Ühenduvus ehk assotsiatiivsus :
    Jaotuvus ehk distributiivsus:
    Sulgude avamine :
    1.6 Protsent ja promill
    Üks protsent
    on üks sajandik osa tervikust (arvust).
    Üks promill
    on üks tuhandik osa tervikust (arvust).
    Arvude a ja b suhe protsentides on .
    Kui
    arvust a on m, siis

    1.7 Arvu absoluutväärtus


    Arvu a absoluutväärtus
    on arvteljel sellele arvule vastava punkti kaugus nullpunktist .


  • ALGEBRA
  • Astmed
    Astmeks
    nimetatakse korrutist, mille kõik tegurid on võrdsed arvuga a (astme alus) ja tegurite arv on n ( astendaja ):
    , ,
    kus
    on naturaalarvude hulk alates arvust 1:
    Astendaja 0 defineeritakse võrdusega , milles .
    Negatiivse astendaja korral sisaldab astendamine ka jagamise:
    , kui
    ja
    või kui
    ja ,
    kus
    on täisarvude hulk ja
    on ratsionaalarvude hulk:
    , .
    Murrulise astendaja korral sisaldab astendamine juurimise:
    , kui ,
    kus
    on naturaalarvude hulk alates arvust 2:
    Tehted astmetega
  • Juured
    Arvu a n-ndaks juureks nimetatakse arvu (tähistatakse ), mille astendamisel arvuga n saadakse arv a:
    Arv a on juuritav ja arv n on juurija.

    Juure omadused


  • Igal positiivsel arvul a on parajasti üks n-ndat järku juur .
  • Negatiivsel arvul ei ole paarisarvulise juurijaga juurt.
  • Igal negatiivsel arvul on parajasti üks paaritu juurijaga juur, mis on samuti negatiivne.
  • Iga n korral .
  • .
  • .

    Tehted juurtega


    , kui
    (või kitsendusteta, kui )
    , kui
    ja
    (või kitsendusteta, kui )
    , kui
    ja
    , kui
    ja
    (või kitsendusteta, kui )
    , kui
    või kui
    ja
    , kui
    või kui
    ja
    , kui
    ja
    või kui
  • Korrutamise abivalemid







  • Hulkliikme lahutamine teguriteks








  • Ruutvõrrand

    Mittetäielikud ruutvõrrandid


    Täielikud ruutvõrrandid
    (Viète´i valemid)
    Biruutvõrrand
    Biruutvõrrandi üldkuju on . Lahendamiseks kasutatakse abimuutujat . Saadakse uus võrrand , mille lahendid on
    ja. Paigutades y positiivsed väärtused võrdusesse , saame
    1) , millest
    2) , millest .
  • Ruutkolmliikme teguriteks lahutamine
    milles
    on ruutkolmliikme nullkohad (vastava ruutvõrrandi
    lahendid).
    milles
    on ruutkolmliikme nullkohad (vastava ruutvõrrandi
    lahendid).
  • Determinandid
    Teist järku determinandi väärtuse arvutamise eeskiri :
    Kolmandat järku determinandi arvutamise eeskiri:
    Skeemi kolmandat järku determinandi arvutamiseks nimetatakse Sarrus`i reegliks:
  • Lineaarvõrrandisüsteem

    Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteem


    Kui süsteemi determinant , siis
    kus
    Kolme tundmatuga lineaarvõrrandisüsteem
    Kui süsteemi determinant , siis
    kus
  • Võrratus


    Kui kahe avaldise (arvu) vahel on võrratusmärk (), siis sellist seost nimetatakse võrratuseks.
    Võrratuse omadused
  • Kui , siis .
  • Kui ja , siis .
  • Võrratuse mõlema poolega saab liita ühe ja sama avaldise (arvu):
    kui , siis .
  • Võrratuse märk jääb samapidiseks, kui võrratuse mõlemat poolt korrutada või jagada ühe ja sama positiivse arvuga:
    kui
    ja , siis .
  • Võrratuse märk muutub vastupidiseks, kui võrratuse mõlemat poolt korrutada või jagada ühe ja sama negatiivse arvuga:
    kui
    ja , siis .
    Võrratust, mis sisaldab muutujat, saab lahendada.
    Võrratuste lahendamisel on järgmised reeglid:
  • liikme märk muutub vastupidiseks, kui kanda ta võrratuse ühelt poolelt teisele;
  • võrratuse poolte korrutamisel (jagamisel) ühe ja sama positiivse arvuga jääb võrratuse märk endiseks;
  • võrratuse poolte korrutamisel (jagamisel) ühe ja sama negatiivse arvuga muutub võrratuse märk vastupidiseks;
  • võrratuse pooli ei tohi korrutada ega jagada muutujat sisaldava avaldisega, mille märk pole teada, sest siis võime saada esialgse võrratusega mittesamaväärse võrratuse.
  • Lineaarvõrratus
    Lineaarvõrratuseks ehk esimese astme võrratuseks nimetatakse võrratust, millele saab anda ühe kujudest . Kaht esimest nimetatakse rangeteks, kaht viimast aga mitterangeteks võrratusteks.
    Kui
    ja , siis .
    Kui
    ja , siis .
    Teised lineaarvõrratused lahendatakse analoogselt.
    Kui , siis saadakse arvvõrratus (see ei ole lineaarvõrratus). Tõese arvvõrratuse lahenditeks on kõik reaalarvud. Mittetõese arvvõrratuse puhul lahendid puuduvad.
  • Ruutvõrratus


    Ühe tundmatuga ruutvõrratuseks nimetatakse võrratust


    või
    ( ka ).
    Näiteks ruutvõrratuse
    lahendamine tähendab vastava ruutfunktsiooni
    positiivsuspiirkonna leidmist . Olgu selle funktsiooni nullkohad ehk ruutvõrrandi
    lahendid
    ja . Esineda võivad järgmised kolm juhtu.
  • . Ruutvõrrandil on kaks erinevat lahendit ja . Sõltuvalt ruutliikme kordaja a märgist on võrratusel järgmised lahendid:
    Lahendid: .
    Lahendid: .
  • , siis . Graafik puudutab x-telge:
    Lahendid:
    Lahendid puuduvad
  • . Nullkohad puuduvad. Graafik ei lõika x-telge, on terves ulatuses ülal- või allpool x-telge:
    Lahendid .
    Lahendid puuduvad
    Võrratusi
    ja
    saab lahendada ka järgmiselt:
  • Kõrgema astme võrratus


    Olgu
    algebraline hulkliige (polünoom), mille pealiikme (kõrgeima astmega liikme) kordaja on :
    Kõrgema astme võrratuseks nimetatakse võrratust
    või
    ( ka ).
    Kõrgema astme võrratuse lahendamiseks leiame vastava hulkliikme nullkohad. Kandes need nullkohad arvsirgele (x-teljele), tõmbame läbi nende punktide joone, alustades paremalt ja ülalt, kui pealiikme kordaja
    ning paremalt ja alt, kui . Seejuures mingit nullkohta läbime x-telge lõigates, kui selle nullkoha järk on paaritu arv, ning puutudes, kui nullkoha järk on paarisarv .
    Joonisel on esitatud näide, kus nullkohtade
    ja
    järgud on paarisarvud , nullkohtade
    ja
    järgud aga paaritud . Niiviisi saadud kõverat võib vaadelda funktsiooni
    skitsina. Sellelt graafikult saab määrata võrratuse lahendid.
  • Murdvõrratus
    Murdvõrratuseks nimetatakse võrratust kujul
    ( või ).
    Selline võrratus on samaväärne võrratusega
    ( või ).
    Seega taandub murdvõrratuse lahendamine kõrgema astme võrratuse lahendamisele.
    Mitterangete võrratuste ( ) korral kuuluvad lahendite hulka ka lugejas oleva polünoomi nullkohad.
    Murdvõrratuse lahendite hulka ei kuulu nimetajas oleva polünoomi nullkohad.
  • Absoluutväärtusi sisaldavad võrratused


    Absoluutväärtuse definitsioon:
    Vastavalt absoluutväärtuse definitsioonile:
  • võrratuse lahendihulk on ;
  • võrratuse lahendihulk on ;
  • võrratuse lahendihulk on ;
  • võrratuse lahendihulk on .
    Nende nn. põhivõrratuste abil on võimalik leida keerukamate võrratuste lahendihulgad.
  • Aritmeetiline jada
    Aritmeetiline jada on arvude jada, milles iga liikme ja temale eelneva liikme vahe on kontantne.
    Jada vahe:
    Üldliige: .
    Esimese n liikme summa:
    või .
  • Geomeetriline jada


    Geomeetiline jada on arvude jada, milles iga liikme ja temale eelneva liikme jagatis on kontantne.
    Jada tegur: .
    Üldliige: .
    Esimese n liikme summa:
    ehk .
  • Lõpmatult kahanev (hääbuv) geomeetriline jada


    Geomeetriline jada on lõpmatult kahanev, kui tema teguri absoluutväärtus .
    Jada summa: .
    Üldliige: .
  • Logaritmid
    Arvu b logaritmiks antud alusel a nimetatakse niisugust arvu c, millega on vaja astendada arvu a, et saada arv b.
    Asendades teises võrduses c, saame samasuse
    Vastav samasus kümnendlogaritmide korral:
    Naturaallogaritmide korral:
    Logaritmide omadused
  • .
  • .
  • , kui .
  • , kui .
  • , kui .
  • , kui .
  • .
  • .
  • .
    Märkus. !
  • Summa märk
    Summa märk on kreeka tähestiku suur täht Σ (sigma), mille abil tähistatakse lühidalt ühelaadsete liidetavate summat . Näiteks
    Sümbolit Σ tuleb tõlgendada kui korraldust liitmiseks. Sümboli Σ järel on näidatud, millise kujuga avaldisi peab liitma (üldliige
    ). Sümboli Σ juures on näidatud, et kõigi liidetavate saamiseks tuleb täisarvulisele parameetrile i (summeerimisindeks) anda järjest väärtused alates väärtusest m kuni väärtuseni n (summeerimisrajad).
    Kui summeerimisrajad selguvad kontekstist, siis kirjutatakse .
    Kasutatakse ka tähistust , kus A on summeerimisindeksi muutumispiirkond .
  • TRIGONOMEETRIA
  • Nurga mõõtmine
    (kraad) on
    täispöördest.
    ( radiaan ) on kesknurk , millele vastava kaare pikkus on võrdne raadiuse pikkusega.
    ( kraadides )
    x (radiaanides)
    0
  • Teravnurga trigonomeetrilised funktsioonid
    Täisnurkse kolmnurga teravnurkade trigonomeetrilised funktsioonid on järgmised.
    ehk .
  • Täiendusnurkade trigonomeetrilised funktsioonid
    Täiendusnurkadeks on nurgad, mille summa on , s.t. .
    Kui on antud teravnurk , siis selle täiendusnurk on
    ja kehtivad valemid:
  • Trigonomeetriliste funktsioonide märgid ja mõned väärtused
    0
    0
    1
    0
    0
    1
    0
    0
    1
    0
    1
    puudub
    0
    puudub
    0
  • Trigonomeetriliste funktsioonide perioodid
    Funktsioonide
    ja
    periood on , funktsiooni
    periood on . Seega
  • Taandamisvalemid
    Taandamisvalemite abil saab mistahes nurga trigonomeetrilise funktsiooni teisendada teravnurga trigonomeetriliseks funktsiooniks.
  • Kui nurk on negatiivne, siis kasutatakse valemeid
  • Kui nurk on suurem kui , siis lahutatakse kõigepealt perioodi kordne.
  • Kui nurk on väiksem kui , siis saab nurgale anda ühe kujudest , või , . Kui taandamisel kasutatakse kujusid ja , siis funktsiooni nimetus ei muutu; kui aga kasutatakse , , siis siinus asendub koosinusega ja vastupidi ning tangens asendub oma pöördväärtusega. Märk arvestatakse taandatava funktsiooni järgi.
    Taandamisvalemid sisalduvad järgmises tabelis.
    sin
    cos
    tan
    Eelnevaid valemeid kasutatakse tavaliselt teravnurga
    korral, kuid nad kehtivad ka suvalise nurga korral.
  • Trigonomeetria põhivalemid ja nende järeldused
  • Kahe nurga summa ja vahe trigonomeetrilised funktsioonid
  • Kahekordse nurga trigonomeetrilised funktsioonid
  • Poolnurga trigonomeetrilised funktsioonid
    Märk “+” või “”võetakse veerandi järgi, kuhu kuulub nurk
  • Summa teisendamine korrutiseks
  • Korrutise teisendamine summaks
  • Trigonomeetriliste funktsioonide pöördfunktsioonid ( arkusfunktsioonid )
  • on absoluutväärtuselt vähim nurk, mille siinus on m:
    kusjuures
  • on vähim mittenegatiivne nurk, mille koosinus on m:
    kusjuures
  • on absoluutväärtuselt vähim nurk, mille tangens on m:
    kusjuures
  • Arkusfunktsioonid negatiivsest argumendist
  • Trigonomeetrilised põhivõrrandid
  • . Kui , siis
  • . Kui , siis
  • , . Siis
    Sageli tekivad trigonomeetriliste võrrandite lahendamisel põhivõrrandid, milles trigonomeetrilise funktsiooni väärtus on null. Seepärast on otstarbekohane teada, et
  • MATEMAATILINE ANALÜÜS
  • Funktsiooni üldised omadused
    Kui muutuja x igale väärtusele piirkonnas X vastab muutuja y kindel väärtus, siis öeldakse, et y on muutuja x funktsioon piirkonnas X.
    Muutujat x nimetatakse funktsiooni argumendiks ehk sõltumatuks muutujaks ja vastavalt funktsiooni y ka sõltuvaks muutujaks.
    Argumendi x muutumispiirkonda nimetatakse funktsiooni y määramispiirkonnaks.
    Funktsiooni väärtused, mis vastavad kõigile argumendi väärtustele piirkonnas X, moodustavad funktsiooni muutumispiirkonna Y.
    Seega funktsioon korraldab ühese vastavuse kahe hulga X ja Y elementide vahel. Funktsiooni üldtähiseks on .
    Paarisfunktsiooni tunnuseks on , paarisfunktsiooni graafik on sümmeetriline y-telje suhtes.
    Paaritu funktsiooni tunnuseks on , paaritu funktsiooni graafik on sümmeetriline koordinaatide alguspunkti suhtes.
    Funktsiooni perioodilisuse tunnuseks on , , kus T on lühim periood (näit. siinusfunktsioonil ).
    Kui funktsiooni
    korral on tegemist üksühese vastavusega ja valemist
    saab seose , milles muutuja y loetakse argumendiks ning x funktsiooniks, siis seost
    nimetatakse (otsese) funktsiooni
    pöördfunktsiooniks. Pöördfunktsiooni võib tähistada näiteks sümboliga .
    Pöördfunktsiooni määramispiirkonnaks on otsese funktsiooni muutumispiirkond ja muutumispiirkonnaks otsese funktsiooni määramispiirkond. Otsese ja pöördfunktsiooni graafikud on sümmeetrilised sirge
    suhtes:
    Liitfunktsiooni korral on tegemist kahekordse (või enama) vastavusega :
    ehk .
    Funktsiooni
  • nullkohtade leidmiseks lahendatakse võrrand ;
  • positiivsuspiirkonna leidmiseks lahendatakse võrratus ;
  • negatiivsuspiirkonna leidmiseks lahendatakse võrratus .
  • Elementaarfunktsioonid
  • Konstantne funktsioon (joon. 1).
  • Võrdeline sõltuvus (joon. 1):
    , paaritu funktsioon. Määramispiirkond .
  • Lineaarfunktsioon (joon. 1):
    , ei paaris ega paaritu, kui .
    Joon. 1
  • Pöördvõrdeline sõltuvus (joon. 2):
    , graafikuks on võrdhaarne hüperbool, asümptootideks on koordinaatteljed, paaritu funktsioon. .
    Joon. 2
  • Ruutfunktsioon:
    , graafikuks on põhiparabool (joon. 6), paarisfunktsioon . .
    (ka ruutpolünoom), graafikuks on parabool (joon. 3). .
    Haripunkti H koordinaadid:
    Joon. 3
  • Kuupfunktsioon :
    , graafikuks on kuupparabool (joon. 7), paaritu funktsioon. .
    Kuuppolünoom
    (joon. 4, ; joon. 5, ).
    Joon. 4
    Joon. 5
  • Astmefunktsioon :
    (joon. 6, n on paarisarv; joon. 7, n on paaritu arv). .
    Joon. 6 Joon. 7
  • Murdlineaarne funktsioon (joon. 8):
    , graafikul on asümptoodid
    ja . .
    Joon. 8
  • Juurfunktsioonid , ja , , millest viimane on paaritu funktsioon (joon. 9).
    Joon. 9
  • Eksponentfunktsioon (joon. 10, 11):
    , graafikul on asümptoot .
    Olulisem erijuht : .
    Joon. 10
    Joon. 11
  • Logaritmfunktsioon (joon. 12, 13):
    , graafikul on asümptoot .
    Olulisemad erijuhud: .
    Joon. 12
    Joon. 13
  • Siinusfunktsioon (joon. 14):
    , graafikuks on sinusoid, paaritu funktsioon, periood on . .
    Joon. 14
  • Koosinusfunktsioon (joon. 15):
    , graafikuks on sinusoid, paarisfunktsioon, periood on . .
    Joon. 15
  • Tangensfunktsioon (joon. 16):
    , graafikuks on tangensoid, graafikul on asümptoodid , paarisfunktsioon, periood on . .
    Joon. 16
  • Arkussiinusfunktsioon (joon. 17):
    , paaritu funktsioon. Määramispiirkond , muutumispiirkond .
  • Arkuskoosinusfunktsioon (joon. 18):
    . , .
    Joon. 17
    Joon. 18
  • Arkustangensfunktsioon (joon. 19):
    , graafikul on asümptoodid , paaritu funktsioon. , .
    Joon. 19
  • Funktsioon (joon. 20), paarisfunktsioon.
    Joon. 20
  • Arvjada piirväärtus
    Olgu arvjada üldliige . Arvu a nimetatakse arvjada piirväärtuseks, kui iga selle arvu ümbruse jaoks leidub niisugune järjekorranumber N, millest alates jada kõik liikmed kuuluvad sellesse ümbrusesse. Arvjada piirväärtust tähistatakse
    Jadade , üldliikmega
    ja , korral:
  • ;
  • ;
  • ;
  • , kus c on konstant.
  • .
  • Funktsiooni piirväärtus
    Mis tahes funktsiooni argumendi x muutumine võib toimuda mitmel viisil. Vaatleme kahte juhtu:
  • argumendi väärtuste jada läheneb lõplikule arvule a (lähenemine võib toimuda vasakult või paremalt või ükskõik millisel viisil, ükskõik kummalt poolt);
  • argumendi väärtused kasvavad või kahanevad tõkestamatult ( või ).
    Kui funktsiooni argument muutub ühel nimetatud viisidest ja samal ajal funktsiooni väärtuste jada läheneb kindlale arvule, jõuame funktsiooni piirväärtuse mõisteni.
    Arvu A nimetatakse funktsiooni
    piirväärtuseks kohal
    a, kui igale argumendi väärtuste jadale, mille piirväärtuseks on a, vastab funktsiooni väärtuste jada, mille piirväärtuseks on A.
    Tähistades argumendi väärtuste jada üldliiget , funktsiooni väärtuste jada üldliiget , saame asjaolu, et A on
    piirväärtus kohal a, üles märkida järgmiselt:
    kui , siis
    ehk
    kui , siis
    ja lühemalt
    Kuna funktsiooni piirväärtus on defineeritud jada piirväärtusena, siis tugineb funktsiooni piirväärtuse arvutamine jada piirväärtuse arvutamisele.

    Funktsiooni piirväärtuse omadused

    Vaatleme juhtu, kus . Kui
    ja , siis
  • ;
  • ;
  • ;
  • .
    Lisaks eelnevale
    , kus c on konstant.
    Piirväärtuse omadused kehtivad ka juhul, kui .
    Kui , siis funktsiooni
    nimetatakse lõpmata suureks piirprotsessis . Kui aga , siis funktsiooni
    nimetatakse lõpmata väikeseks piirprotsessis .
    Kui
    on lõpmata väike, siis
    on lõpmata suur.
    Kui
    on lõpmata suur, siis
    on lõpmata väike.
    Matemaatilise analüüsi kaks tähtsat piirväärtust:
    Funktsiooni nimetatakse pidevaks kohal a, kui
    Funktsiooni nimetatakse pidevaks mingis piirkonnas, kui ta on pidev selle piirkonna igas punktis.
  • Funktsiooni tuletis
    Funktsiooni
    tuletiseks kohal x nimetatakse funktsiooni muudu ja argumendi muudu
    suhte piirväärtust argumendi muudu lähenemisel nullile.
    Funktsiooni tuletise tähised on
    . Seega
    Et funktsiooni muut , siis
    Funktsioonide summa, vahe, korrutise ja jagatise tuletise leidmise reeglid on järgmised.
    Kui
    ja , siis
  • ;
  • ;
  • ;
  • .
    Liitfunktsiooni
    ehk
    tuletis:
    ehk .
    Pöördfunktsiooni tuletis. Kui
    on funktsiooni
    pöördfunktsioon, siis
    ehk .
  • Tuletiste tabel


    Lihtfunktsioon
    Liitfunktsioon
  • Joone puutuja
    Funktsiooni tuletisel on järgmine geomeetriline tähendus:
    funktsiooni
    tuletis võrdub funktsiooni graafiku puutuja tõusuga punktis, mille abstsiss on x. Seega .
    Joonele
    punktis
    tõmmatud puutuja võrrand on
    kus puutuja tõus
    (nurk
    on puutuja tõusunurk).
  • Funktsiooni uurimine
    Kui funktsioon
    on antud ilma oma määramispiirkonnata X, tuleb see kõigepealt leida.
    Funktsiooni
    kasvamispiirkonnaks (kahanemispiirkonnaks) nimetatakse tema määramispiirkonna X seda osa, milles iga
    korral funktsiooni väärtused rahuldavad tingimust
    (vastavalt kahanemisel ).
    Funktsiooni
    kasvamispiirkonna
    (kahanemispiirkonna ) moodustavad kõik need argumendi x väärtused, mis on võrratuse
    lahendid.
    Funktsiooni graafiku punkte, milles funktsiooni kasvamine läheb üle kahanemiseks või vastupidi, nimetatakse ekstreemumpunktideks ja vastava punkti abstsissi väärtust
    ekstreemumkohaks ning ordinaadi väärtust
    funktsiooni ekstreemumiks.
    Funktsiooni ekstreemumi olemasolu tarvilikuks tingimuseks on, et oletatav ekstreemumkoht on võrrandi
    lahendiks . Funktsioonil võib olla ekstreemum ka nendel argumendi väärtustel, mille korral tuletis ei ole määratud.
    Kui
    või
    ei ole määratud, siis kontrolliks, kas
    on ekstreemumkoht, kasutatakse ekstreemumi olemasolu piisavaid tingimusi: kui funktsiooni
    tuletis üleminekul väärtusest
    (liikudes vasakult paremale) muudab märki plussilt miinusele (või vastupidi), siis
    on maksimumkoht (miinimumkoht),
    on funktsiooni maksimum (miinimum) ja punkt funktsiooni graafiku maksimumpunkt (miinimumpunkt).
    Kui tuletis märki ei muuda, siis funktsioonil ei ole sellel kohal ekstreemumit.
    Funktsiooni ekstreemumkoha olemasolu ja liigi kindlakstegemisel võib kasutada ka teist tuletist .
    Kui
    on maksimumkoht, siis peavad olema täidetud tingimused:
    ja .
    Kui
    on miinimumkoht, siis peavad olema täidetud tingimused:
    ja .
    Kui osutub, et , siis peab ekstreemumkoha kindlakstegemiseks kasutama esimest tuletist .
    Kui otsitakse funktsiooni ekstreemumit mingil lõigul, siis peab lisaks eespool märgitud argumendi väärtustele vaatlema ka lõigu otspunkte. Kõigi saadud argumendi väärtuste korral arvutatakse vastavad funktsiooni väärtused ja valitakse nende hulgast vastavalt vajadusele kas suurim või vähim.
    Graafikuid, mille kõik punktid asuvad graafikule joonestatud puutujatest allpool, nimetatakse kumerateks.
    Graafikuid, mille kõik punktid asuvad graafikule joonestatud puutujatest ülalpool, nimetatakse nõgusateks.
    Funktsiooni kumerusvahemike () leidmiseks tuleb lahendada võrratus , nõgususvahemike () leidmiseks aga võrratus .
    Punkte, mis eraldavad pideva joone kumerat osa nõgusast, nimetatakse joone käänupunktideks. Nende punktide abstsisse nimetatakse käänukohtadeks.
    Olgu joon määratud võrrandiga . Kui
    või
    ei ole määratud ja üleminekul väärtusest
    teine tuletis
    muudab märki
    , siis joone punkt, mille abstsiss on , on käänupunkt.
    Enne graafiku joonestamist on otstarbekas lisaks eelnevale leida piirväärtused ,
    ja
    (vajadusel ka vasak- ja parempoolne piirväärtus), kus a on katkevuskoht. Katkevuskohas
    on funktsioonil sageli vertikaalne asümptoot.
  • Funktsiooni diferentsiaal
    Funktsiooni
    diferentsiaal
    avaldub selle funktsiooni tuletise kaudu kujul
    (vt. joonist).
    Väikeste
    puhul , s.t. kehtib valem
  • Määramata integraal
    Iga funktsiooni , mille puhul
    nimetatakse funktsiooni
    algfunktsiooniks.
    Kuna , siis avaldist
    nimetatakse algfunktsioonide üldavaldiseks, kus C on suvaline konstant.
    Funktsiooni
    algfunktsioonide üldavaldist nimetatakse funktsiooni
    määramata integraaliks ja tähistatakse
    s.t.
    Sellest definitsioonist järeldub:
  • .
  • .
  • .
  • Integraalide tabel
    Järgnevates valemites mõistetakse C all suvalist konstanti.
  • .
  • .
  • .
  • .
  • .
  • .
  • .
  • .
  • .
  • .
  • .
  • .
  • .
  • .
  • .
  • .
  • Määramata integraali omadusi
  • .
  • Kui c on konstant, siis
    Määramata integraali arvutamisel on kasulikud järgmised reeglid.
    Kui , siis
  • ;
  • ;
  • .
    Muutuja vahetuse valem:
    kui .
    Ositi integreerimise valem:
    kus
    ja
    on diferentseeruvad funktsioonid.
  • Määratud integraal
    Funktsiooni
    määratud integraaliks rajades a-st b-ni ehk avaldiseks
    nimetatakse piirväärtust
    kus .
    Selles definitsioonis on kasutatud kreeka tähestiku väikest tähte
    (ksii).
    Summat
    nimetatakse funktsiooni
    integraalsummaks lõigul .
    Funktsiooni, mille puhul ülaltoodud piirväärtus eksisteerib sõltumata jaotuspunktide
    ja osalõikudel argumendi väärtuste
    valikust, nimetatakse lõigul
    integreeruvaks.
    Kui funktsioon on mingil lõigul pidev, siis on ta sellel lõigul integreeruv.

    Määratud integraali omadusi


    Olgu funktsioonid
    ja
    integreeruvad lõigul .
  • .
  • Kui c on konstant, siis
  • .
  • .
  • Iga kolme arvu a, b, c korral kehtib võrdus
    vaid siis, kui kõik kolm integraali eksisteerivad.
  • .
  • .
    Newton – Leibnizi valem
    Kui
    on lõigul
    pideva funktsiooni
    mingi algfunktsioon , siis kehtib valem
    Ositi integreerimise valem:
    kus
    ja
    on pidevalt diferentseeruvad funktsioonid lõigul .
  • Määratud integraali rakendusi
    Kui joonestada integraalialuse funktsiooni
    graafik, siis
    korral on integraal
    arvuliselt võrdne joone , sirgete
    ja
    ning x- teljega piiratud kujundi, nn. kõvertrapetsi pindalaga:
    Kui , siis .
    Kui funktsioonid
    ja
    täidavad lõigul
    tingimust , siis joontega ,
    piiratud kujundi pindala
    Joontega ,
    piiratud kujundi pöörlemisel ümber x-telje moodustuva pöördkeha ruumala
  • PLANIMEETRIA
  • Kolmnurk
    Kolmnurga sisenurkade summa on ,
    Kolmnurga kõrgused lõikuvad ühes punktis.
    Kolmnurga nurgapoolitajad lõikuvad kõik ühes punktis, mis on kolmnurga siseringjoone keskpunktiks (raadius r on keskpunkti kaugus küljest).
    Kolmnurga mediaanid (küljepoolitajad) lõikuvad kõik ühes punktis, mis jaotab iga mediaani suhtes 2:1 vastavast tipust arvates.
    Kolmnurga külgede keskristsirged lõikuvad kõik ühes punktis, mis on kolmnurga ümberringjoone keskpunktiks (raadius R on keskpunkti kaugus kolmnurga tipust).
    Siinusteoreem : kolmnurga küljed on võrdelised vastasnurkade siinustega ehk
    Koosinusteoreem : kolmnurga ühe külje ruut on võrdne ülejäänud külgede ruutude summaga , millest on lahutatud nende külgede kahekordne korrutis samade külgede vahelise nurga koosinusega ehk
    Kolmnurga pindala arvutamise valemid:
  • ( h on kolmnurga küljele a tõmmatud kõrgus);
  • ;
  • Heroni valem: , kus ;
  • ;
  • ;
  • võrdkülgse kolmnurga pindala: .
    Pythagorase teoreem : täisnurkse kolmnurga kaatetite ruutude summa võrdub hüpotenuusi ruuduga ,
    Eukleidese teoreem: täisnurkse kolmnurga kaateti ruut võrdub selle kaateti hüpotenuusil oleva projektsiooni ja hüpotenuusi korrutisega,
    Teoreem täisnurkse kolmnurga kõrgusest: täisnurkse kolmnurga hüpotenuusile joonestatud kõrguse ruut võrdub kaatetite projektsioonide korrutisega,
  • Rööpkülik
    Rööpküliku diagonaalid poolitavad teineteist.
    Rööküliku diagonaal jaotab rööpküliku kaheks võrdseks kolmnurgaks.
    Rööpküliku diagonaalide ruutude summa on võrdne külgede ruutude kahekordse summaga:
    Rööpküliku pindala:
  • ;
  • .
  • Trapets
    Trapetsi kesklõik on alustega (a ja b) paralleelne ja võrdub aluste poolsummaga:
    Trapetsi pindala
    , kus h on trapetsi kõrgus ja k on kesklõik.
  • Ringjoon ja ring
    Ringjoone pikkus .
    Ringjoone kaare pikkus , kus r on ringi raadius ja
    kesknurk radiaanides.
    Ringi pindala .
    Ringi sektori pindala .
    STEREOMEETRIA
    6.1 Rööptahukas
    Põhja pindala .
    Püströöptahuka külgpindala .
    Kaldrööptahuka külgpindala võrdub ristlõike ümbermõõdu ja külgserva korrutisega.
    Kaldrööptahuka ruumala
    ( - ristlõike pindala, l - külgserv),
    püströöptahuka ruumala .
  • Püramiid
    Korrapärase n-nurkse püramiidi külgpindala , kus a on püramiidi põhiserv ning m on apoteem (külgtahu kõrgus).
    Ruumala .
  • Tüvipüramiid
    Korrapärase tüvipüramiidi külgpindala
    (m – tüvipüramiidi apoteem).
    Tüvipüramiidi ruumala , kus
    ja
    on põhjade pindalad.
  • Koonus
    Põhja pindala .
    Külgpindala , kus m on koonuse moodustaja.
    Ruumala .
  • Tüvikoonus
    Tüvikoonuse telglõikeks on võrdhaarne trapets, mille pindala, kus
    ja
    on põhjade raadiused.
    Külgpindala , kus m on tüvikoonuse moodustaja.
    Täispindala .
    Ruumala .
  • Kera ja sfäär
    Kera piirav pind on sfäär.
    Sfääri pindala võrdub neljakordse suurringi pindalaga: ;
    Kera ruumala .
  • VEKTORID
    7.1 Vektori mõiste
    Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku.
    Vektorit tähistatakse
    või , kus A on vektori alguspunkt ja B on lõpp-punkt.
    Vektori
    koordinaatideks on tema ristprojektsioonid koordinaattelgedele.
    Kui
    ja , siis
    ehk ,
    kus .
    Telgede suunalised ühikvektorid on , , . Nende kaudu avaldub vektor
    järgmiselt:
    Punkti kohavektoriks nimetatakse vektorit koordinaatide alguspunktist antud punktini.
    Nullvektor : .
    Vastandvektor: kui , siis .
    Vektori pikkus: .
    Ühikvektori tähis on
    (vektori
    suunaline vektor, mille pikkus on üks ühik).
  • Lineaarsed tehted vektoritega
    Kui
    ja , siis
  • Vektorite kollineaarsus ja komplanaarsus
    Vektorid on samasihilised e. kollineaarsed, kui nende sihid on paralleelsed.
    Kui
    ja , siis
    (kollineaarsete vektorite vastavate koordinaatide suhted on võrdsed).
    Vektorid on komplanaarsed, kui nad kuuluvad ühe ja sama tasandi rihti.
    Olgu ,
    ja . Need vektorid on komplanaarsed parajasti siis, kui
  • Vektorite skalaarkorrutis
    Kahe vektori skalaarkorrutis on nende vektorite pikkuste korrutis vektorite vahelise nurga koosinusega:
    Kui
    ja , siis avaldub skalaarkorrutis koordinaatide kaudu järgmiselt:
    Nurk vektorite vahel leitakse tema koosinuse abil:
    kus
    on positiivne, kui on teravnurk ja negatiivne, kui
    on nürinurk.
    Vektorite ristseisu tunnus:
  • ANALÜÜTILINE GEOMEETRIA
  • Lõigu pikkus ja keskpunkt
    Olgu
    ja
    xy-tasandi punktid. Punktide M ja N vaheline kaugus ehk lõigu MN pikkus
    Lõigu MN keskpunkti koordinaadid:
    Kui
    ja on ruumipunktid , siis nende punktide vaheline kaugus
    ja lõigu AB keskpunkti koordinaadid
  • Sirge tasandil
    Tõusuga k ja algordinaadiga b määratud sirge:
    kus
    on sirge tõusunurk (sirge ja x-telje positiivse suuna vaheline nurk).
    Tõusuga k ja ühe punktiga
    määratud sirge:
    Kahe punktiga ja
    määratud sirge:
    sirge sihivektor
    ja tõus .
    Punktiga
    ja sihivektoriga
    määratud sirge:
    Sirge üldvõrrand:
    Selle sirge sihivektor , normaalvektor (sirgega risti olev vektor) , tõus .
  • Ringjoon ja sfäär
    Olgu ringjoone keskpunkt
    ja raadius r, siis ringjoone võrrand on
    Kui ringjoone keskpunkt on koordinaatide alguspunktis, siis
    Sfääri võrrand, kui sfääri keskpunkt on
    ja raadius r:
    Kui sfääri keskpunkt on koordinaatide alguspunktis, siis
  • Tasand
    Tasandi üldvõrrand:
    Selle tasandi normaalvektor (tasandiga risti olev vektor) .
    Normaalvektori
    ja punktiga
    määratud tasand:
    Kolme punktiga ,
    ja
    määratud tasand:
  • Sirge ruumis
    Punktiga
    ja sihivektoriga
    määratud sirge:
    (kanoonilised võrrandid).
    Kahe punktiga ja
    määratud sirge:
    sirge sihivektor .
    Kahe sirge, mille sihivektorid on
    ja , paralleelsus või ühtimine:
  • KOMBINATOORIKA JA TÕENÄOSUSTEOORIA
  • Kombinatoorika
    Ühenditeks nimetatakse lõpliku hulga
    elementidest moodustatud alamhulki, mis erinevad üksteisest kas elementide endi, nende järjestuse, arvu või kordsuse poolest.
    Variatsioonid n erinevast elemendist m elemendi kaupa on ühendid, mis erinevad üksteisest elementide eneste või nende järjestuse poolest (s.t. uus järjestus endiste elementidega loetakse uueks ühendiks ). Üksteisest erinevate variatsioonide arvu n elemendist m elemendi kaupa tähistatakse (või ) ja arvutatakse järgmiselt:
    kus
    (loetakse n-faktoriaal). On defineeritud, et .
    Kordumistega variatsioonid n erinevast elemendist m elemendi kaupa on sellised
    m-elemendilised variatsioonid, milles iga element võib esineda kuni m kordselt. Erinevaid kordumistega variatsioone on
    Permutatsioonid on variatsioonid n elemendist n elemendi kaupa ja esitavad kõikvõimalikke erinevaid järjestusi n elemendist. Nende järjestuste arvu tähistatakse
    ja arvutatakse
    Kui n ümberjärjestatava elemendi hulgas on erinevaid elemente k, kusjuures nad esinevad vastavalt
    korda (kus ), siis erinevate kordumistega permutatsioonide arv on
    Kombinatsioonid n erinevast elemendist m elemendi kaupa on ühendid, mis erinevad üksteisest vähemalt ühe elemendi poolest (s.t. ainult järjestuse muutus uut kombinatsiooni ei anna). Erinevate kombinatsioonide arvu tähistatakse (või ) ja nende arv leitakse järgmiselt:
    Kehtivad seosed
    Kordumistega kombinatsioonid n erinevast elemendist m elemendi kaupa on kombinatsioonid, milles iga element võib esinda kuni m kordselt. Erinevaid kordumistega kombinatsioone on
    Selles valemis on kasutatud kreeka tähestiku suurt tähte
    (gamma).
    Erinevate valikuvõimaliste arvu kahest hulgast saab leida nn. liitmis- või korrutamisreegli abil.
    Liitmisreegel : kui objekti A saab valida m erineval viisil ja objekti B n erineval viisil, kusjuures A ja B valikud on teineteist välistavad (s.t. ei saa korraga valida nii objekti A kui ka objekti B), siis kas A või B valimiseks leidub
    erinevat võimalust.
    Korrutamisreegel: kui objekti A saab valida m erineval viisil ja pärast iga sellist valikut saab objekti B valida n erineval viisil, siis nii A kui ka B valimiseks (selles järjekorras) leidub
    erinevat võimalust.
  • Newtoni binoomvalem
    Newtoni binoomvalem on valem binoomi ( kaksliikme ) astme avaldamiseks tema liikmete astmete kaudu:
  • Juhuslikud sündmused
    Katseks (vaatluseks) nimetatakse teatud tingimuste kompleksi realiseerumist, mille tulemusena võivad esineda teatud sündmused.
    Sündmused, mille esinemist või mitteesinemist vaadeldakse antud tingimuste kompleksi korral, moodustavad ühe sündmuste klassi.
    Sündmused liigitatakse järgmiselt:
  • kindel sündmus on sündmus, mis vaadeldava sündmuste klassi korral alati toimub;
  • võimatu sündmus on sündmus, mis vaadeldava sündmuste klassi korral mingil juhul toimuda ei saa;
  • juhuslik sündmus (tähistatakse A, B, … , aga ka ) on sündmus, mis vaadeldava sündmuste klassi korral võib toimuda või mitte toimuda.
  • Tehted sündmustega
    Sündmuste summa
    (ehk ühend ) on sündmus, mille puhul toimub kas sündmus A või sündmus B või mõlemad (“A või B või mõlemad”).
    Sündmuste korrutis
    (ehk ühisosa ) on sündmus, mille puhul toimub nii sündmus A kui ka sündmus B (“A ja B”).
    Sündmuse A vastandsündmus
    on sündmus, mille toimumine seisneb sündmuse A mittetoimumises.
    Kahte sündmust A ja B nimetatakse teineteist välistavaks, kui nende korrutis (ühisosa) on võimatu sündmus:
    (ehk ).
    Sündmused moodustavad täieliku sündmuste süsteemi, kui katse korral üks neist kindlasti toimub, nendest kõik on võrdvõimalikud ja paarikaupa teineteist välistavad.
  • Sündmuse sagedus. Sündmuse tõenäosus
    Olgu sooritatud n katset ja mingi sündmus A toimugu selles katseseerias m korda. Sündmuse A sageduseks selles katseseerias nimetatakse arvu
    Sündmuse sagedus on määratav vaid pärast katseid. Võib tähele panna, et pikas katseseerias sagedus stabiliseerub, kõikudes mingi konstantse väärtuse p ümber. Nii jõutakse tõenäosuse klassikalise definitsioonini:
    milles
    on kõikide võrdvõimalike sündmuste arv ja m on nende hulgast sündmuse toimumiseks soodsate sündmuste arv.
    Definitsioonist järeldub:
  • .
  • (kindla sündmuse tõenäosus on üks).
  • (võimatu sündmuse tõenäosus on null).
  • Üksteist välistavate sündmuste summa tõenäosus
    Kui sündmused A ja B on teineteist välistavad, siis nende summa tõenäosus avaldub kujul
    Selle üldistuseks on üksteist välistavate sündmuste summa tõenäosus:
    Kui üksteist välistavad sündmused
    moodustavad täieliku sündmuste süsteemi (kui katse tulemusena toimub neist tingimata üks ja ainult üks), siis
    Kuna vastandsündmused moodustavad täieliku süsteemi, siis
  • Sündmuste korrutise tõenäosus
    On sündmusi A, mille toimumine sõltub mingi teise sündmuse B eelnevast toimumisest või mittetoimumisest. Sellest asjaolust tuleneb mõiste tinglik tõenäosus, mida tähistatakse
    ja mis väljendab sündmuse A tõenäosust eeldusel , et sündmus B on juba toimunud.

    Sündmust A nimetatakse sõltumatuks sündmusest B, kui sündmuse A tõenäosus ei sõltu sellest, kas sündmus B toimus või ei. Vastasel juhul nimetatakse sündmust A sõltuvaks sündmusest B.

    Sõltuvate sündmuste korrutise tõenäosus
    Sõltumatute sündmuste korrutise tõenäosus
  • Üksteist mittevälistavate sündmuste summa tõenäosus
    Kahe teineteist mittevälistava sündmuse summa tõenäosus
    Vastandsündmusele üle minnes võib eelmise valemi asemel kasutada järgmist valemit:
    Kolme üksteist mittevälistava sündmuse puhul
  • Bernoulli valem
    Kui sündmuse toimumise tõenäosus üksikkatsel on , vastandsündmuse
    toimumise tõenäosus on , siis sõltumatust katsest koosneva katseseeria puhul avaldub tõenäosus , s.t. et sündmus A esineb selles katseseerias täpselt
    korda , Bernoulli valemiga:
    Sündmuse A kõige tõenäosem toimumiste arv , mille puhul
    on maksimaalne, on määratud võrratustega
    SISUKORD
    KREEKA TÄHESTIK ……………………………………………………… 4
  • ARITMEETIKA ……………………………………………………………. 5
  • Mõningate arvude kõrgemad astmed ……………………………………... 5
  • Hariliku murru põhiomadus ………………………………………………. 5
  • Tehetevahelised seosed …………………………………………………… 5
  • Tehted harilike murdudega ……………………………………………….. 5
  • Tehete põhiomadused …………………………………………………….. 6
  • Protsent ja promill ………………………………………………………… 6
  • Arvu absoluutväärtus ……………………………………………………... 6
  • ALGEBRA …………………………………………………………………. 7
    2.1 Astmed ……………………………………………………………………. 7
  • Juured ……………………………………………………………………... 8


    2.3 Korrutamise abivalemid …………………………………………………... 8
    2.4 Hulkliikme lahutamine teguriteks ………………………………………… 9

    2.5 Ruutvõrrand ………………………………………………………………. 9


  • Ruutkolmliikme teguriteks lahutamine …………………………………… 10
  • Determinandid ……………………………………………………………. 10
  • Lineaarvõrrandisüsteem ………………………………………………….. 11
  • Võrratus …………………………………………………………………... 11
  • Lineaarvõrratus …………………………………………………………… 12
  • Ruutvõrratus ……………………………………………………………… 12
  • Kõrgema astme võrratus …………………………………………………. 14
  • Murdvõrratus ……………………………………………………………... 14
  • Absoluutväärtusi sisaldavad võrratused ………………………………….. 14
  • Aritmeetiline jada ………………………………………………………… 15
  • Geomeetriline jada ……………………………………………………….. 15
  • Lõpmatult kahanev (hääbuv) geomeetriline jada ………………………… 15
  • Logaritmid ………………………………………………………………... 16
  • Summa märk ……………………………………………………………… 16
  • TRIGONOMEETRIA ……………………………………………………… 17
    3.1 Nurga mõõtmine …………………………………………………………. 17
    3.2 Teravnurga trigonomeetrilised funktsioonid …………………………….. 17
    3.3 Täiendusnurkade trigonomeetrilised funktsioonid ………………………. 17
    3.4 Trigonomeetriliste funktsioonide märgid ja mõned väärtused …………... 18
    3.5 Trigonomeetriliste funktsioonide perioodid ……………………………... 18
    3.6 Taandamisvalemid ……………………………………………………….. 19
    3.7 Trigonomeetria põhivalemid ja nende järeldused ………………………... 19
    3.8 Kahe nurga summa ja vahe trigonomeetrilised funktsioonid ……………. 20
    3.9 Kahekordse nurga trigonomeetrilised funktsioonid ……………………… 20
    3.10 Poolnurga trigonomeetrilised funktsioonid ………………………………. 20
    3.11 Summa teisendamine korrutiseks ………………………………………… 20
    3.12 Korrutise teisendamine summaks ………………………………………... 21
    3.13 Trigonomeetriliste funktsioonide pöördfunktsioonid (arkusfunktsioonid) ... 21
    3.14 Arkusfunktsioonid negatiivsest argumendist …………………………….. 22
  • Trigonomeetrilised põhivõrrandid ……………………………………….. 22
  • MATEMAATILINE ANALÜÜS ………………………………………….. 23
  • Funktsiooni üldised omadused …………………………………………... 23
  • Elementaarfunktsioonid ………………………………………………….. 24

  • Arvjada piirväärtus ………………………………………………………. 31
  • Funktsiooni piirväärtus …………………………………………………... 31
  • Funktsiooni tuletis ……………………………………………………….. 33
  • Tuletiste tabel ……………………………………………………………. 34
  • Joone puutuja ……………………………………………………………. 35
  • Funktsiooni uurimine ……………………………………………………. 35
  • Funktsiooni diferentsiaal ………………………………………………… 36
  • Määramata integraal ……………………………………………………... 37
  • Integraalide tabel ……………………………………………………….... 37
  • Määramata integraali omadusi …………………………………………... 38
  • Määratud integraal ………………………………………………………. 39
  • Määratud integraali rakendusi ………………………………………….... 40
  • PLANIMEETRIA ………………………………………………………….. 41
  • Kolmnurk ………………………………………………………………... 41
  • Rööpkülik ………………………………………………………………... 42
  • Trapets …………………………………………………………………… 42
  • Ringjoon ja ring ………………………………………………………….. 42
  • STEREOMEETRIA ………………………………………………………... 42
    6.1 Rööptahukas ……………………………………………………………… 42
  • Püramiid ………………………………………………………………….. 43
  • Tüvipüramiid ……………………………………………………………... 43
  • Koonus …………………………………………………………………… 43
  • Tüvikoonus ………………………………………………………………. 43
  • Kera ja sfäär ……………………………………………………………… 43
  • VEKTORID ………………………………………………………………... 44
    7.1 Vektori mõiste ……………………………………………………………. 44
  • Lineaarsed tehted vektoritega ……………………………………………. 45
  • Vektorite kollineaarsus ja komplanaarsus ……………………………….. 45
  • Vektorite skalaarkorrutis …………………………………………………. 45
  • ANALÜÜTILINE GEOMEETRIA ………………………………………... 46

    8.1 Lõigu pikkus ja keskpunkt ……………………………………………….. 46


  • Sirge tasandil ……………………………………………………………... 46

  • Ringjoon ja sfäär …………………………………………………………. 47

  • Tasand ……………………………………………………………………. 47

  • Sirge ruumis ……………………………………………………………… 47


  • KOMBINATOORIKA JA TÕENÄOSUSTEOORIA …………………….. 48

    9.1 Kombinatoorika ………………………………………………………….. 48


  • Newtoni binoomvalem …………………………………………………… 49

  • Juhuslikud sündmused …………………………………………………… 49

  • Tehted sündmustega ……………………………………………………... 49

  • Sündmuse sagedus. Sündmuse tõenäosus ……………………………….. 50

  • Üksteist välistavate sündmuste summa tõenäosus ………………………. 50

  • Sündmuste korrutise tõenäosus ………………………………………….. 51

  • Üksteist mittevälistavate sündmuste summa tõenäosus …………………. 51

  • Bernoulli valem ………………………………………………………….. 51


    54
  • Vasakule Paremale
    Valemid ja mõisted #1 Valemid ja mõisted #2 Valemid ja mõisted #3 Valemid ja mõisted #4 Valemid ja mõisted #5 Valemid ja mõisted #6 Valemid ja mõisted #7 Valemid ja mõisted #8 Valemid ja mõisted #9 Valemid ja mõisted #10 Valemid ja mõisted #11 Valemid ja mõisted #12 Valemid ja mõisted #13 Valemid ja mõisted #14 Valemid ja mõisted #15 Valemid ja mõisted #16 Valemid ja mõisted #17 Valemid ja mõisted #18 Valemid ja mõisted #19 Valemid ja mõisted #20 Valemid ja mõisted #21 Valemid ja mõisted #22 Valemid ja mõisted #23 Valemid ja mõisted #24 Valemid ja mõisted #25 Valemid ja mõisted #26 Valemid ja mõisted #27 Valemid ja mõisted #28 Valemid ja mõisted #29 Valemid ja mõisted #30 Valemid ja mõisted #31 Valemid ja mõisted #32 Valemid ja mõisted #33 Valemid ja mõisted #34 Valemid ja mõisted #35 Valemid ja mõisted #36 Valemid ja mõisted #37 Valemid ja mõisted #38 Valemid ja mõisted #39 Valemid ja mõisted #40 Valemid ja mõisted #41 Valemid ja mõisted #42 Valemid ja mõisted #43 Valemid ja mõisted #44 Valemid ja mõisted #45 Valemid ja mõisted #46 Valemid ja mõisted #47 Valemid ja mõisted #48 Valemid ja mõisted #49 Valemid ja mõisted #50 Valemid ja mõisted #51 Valemid ja mõisted #52 Valemid ja mõisted #53 Valemid ja mõisted #54
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 54 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1141 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Hunter Õppematerjali autor
    Teemad:
    Aritmeetika
    Algebra
    Trigonomeetria
    Matemaatiline analüüs
    Planimeetria
    Stereomeetria
    Vektorid
    Analüütiline geomeetria
    Kombinatoorika ja tõenäosusteooria

    Sarnased õppematerjalid

    MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid
    108
    doc

    MATEMAATIKA TÄIENDÕPE: Valemid

    MATEMAATIKA TÄIENDÕPE VALEMID JA MÕISTED KOOSTANUD LEA PALLAS 1 2 SAATEKS Käesolev trükis sisaldab koolimatemaatika valemeid, lauseid, reegleid ja muid seoseid, mille tundmine on vajalik kõrgema matemaatika ülesannete lahendamisel. Kogumikus on ka mõned kõrgema matemaatika õppimisel vajalikud mõisted, mida koolimatemaatika kursuses ei käsitletud.. 3 KREEKA TÄHESTIK Α α  alfa Ν ν  nüü Β β  beeta Ξ ξ  ksii Γ γ  gamma Ο ο  omikron Δ δ  delta Π π  pii Ε ε  epsilon Ρ ρ  roo Ζ ζ  dzeeta Σ σ  sigma Η η  eeta Τ τ  tau

    Algebra I
    Matemaatika valemid
    19
    doc

    Matemaatika valemid.

    n 0 x tan x lim =1 n 0 x ln (1 + x ) lim =1 n 0 x · Funktsiooni piirväärtuse arvutamine, kui x a, a R Olgu lim f ( x ) = A, lim g ( x ) = B ja k reaalarvuline konstant, siis kehtivad järgmised valemid: x a x a ( 1) lim x a k =k ( 2) lim x a x=a ( 3) lim x a kf = kA ( 4) lim x a [ f ( x ) + g( x ) ] = A + B ( 5) lim x a [ f ( x ) - g( x ) ] = A - B ( 6) lim x a [ f ( x ) g( x ) ] = A B f ( x) A ( 7 ) lim x a g ( x ) = , kus B 0 B ( 8) lim f [ g ( x ) ] = lim f ( y ) , kui lim f ( y ) on olemas

    Matemaatika
    Valemilehed
    2
    pdf

    Valemilehed

    b  b2  4ac p p Mitu protsenti moodustab arv a arvust b? x1;2  x1;2       q 2a 2 2 a x   100% Viete i valemid: x1  x2  q x1  x2   p , b Muutumine protsentides a-st b-ni Ruutkolmliikme tegurdamine: ax 2  bx  c  a(x  x1 )(x  x2 ) ba Täisnurkne kolmnurk x  100% a a

    Matemaatika
    Funktsiooni graafik I õpik
    246
    pdf

    Funktsiooni graafik I õpik

    a  bn  an  bn 4) Jagatise aste võrdub jagatava ja jagaja astmete jagatisega: n  a an    b bn 5) Astme astendamisel astendajad korrutatakse: am n  amn Kehtivad ka valemid: m 1 n a1 = a a0 = 1 a n  a n  am an © Allar Veelmaa 2014 5 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium

    Matemaatika
    Kõrgem matemaatika
    156
    pdf

    Kõrgem matemaatika

    . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.6 Determinantide omadused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 Kontrolltöö teemad 1. Tehted maatriksitega. 2. Maatriksite korrutamine. 3. Determinantide omadused. 4. Determinandi väärtuse arvutamine, arendades determinanti rea või veeru järgi. Eksamiteemad 1. Tehted maatriksitega. 2. Determinandi mõiste ja omadused. 3. Determinandi elemendile vastava miinori ja alamdeterminandi mõisted. 4. Determinandi arendamine rea või veeru järgi. PEATÜKK 1. MAATRIKSID JA DETERMINANDID 1.1 Maatriksi mõiste Maatriksi A vastandmaatrik- Definitsioon 1.1 siks nimetatakse maatriksit -A

    Kõrgem matemaatika
    Matemaatika valemid kl 10-11- 12 tõenäosus
    7
    doc

    Matemaatika valemid kl 10-11 12 tõenäosus

    a cos 7. Võrrandid ja võrratused(lineaar, ruut, 1 1 + tan 2 = murd) cos 8. Parameetrit sisaldavad võrratused(peale Phytagorase teoreem a2+b2=c2 otsitava x veel täheline suurus) Täiendusnurga valemid 9. Biruutvõrrand sin = cos( 90° - ) ax 4 + bx 2 + c = 0 cos = sin ( 90° - ) 10. Võrrandite ja võrrandisüsteemide tan = cot ( 90° - ) lahendamine ja koostamine(tekstül.) cot = tan ( 90° - ) 11. Kaherealine determinant a b 23. Nurga mõiste üldistamine. Nurkade liigitus

    Matemaatika
    Lembit Pallase materjalid
    273
    pdf

    Lembit Pallase materjalid

    YMM3731 Matemaatiline analu¨u¨s I 2007/08 ~o.-a. su¨gissemestril 3,5 AP 4 2-0-2 E S Dots. Lembit Pallas TTU¨ Matemaatikainstituut V-404, tel. 6203056 e-post: [email protected] K¨asitletavad teemad on toodud punktide kaupa. Neid punkte tuleb vaadelda ka kui kollokviumide ja eksami teooriak¨ usimusi. 1. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid 2. Funktsioonide liigitamine (paaris- ja paaritud funktsioonid, perioodilised funktsioo- nid, kasvavad ja kahanevad funktsioonid) 3. P¨o¨ordfunktsioon 4. Liitfunktsioon 5. Jada piirv¨aa¨rtus 6. Funktsiooni piirv¨aa¨rtus ¨ 7. Uhepoolsed piirv¨aa¨rtused 8. L~opmatult kasvavad ja l~opmatult kahanevad suurused 9. Piirv¨a¨artusteoreemid 10. L~opmatult kahanevate suuruste v~ordlemine 11. Funktsiooni pidevuse m~oiste. Tarvilik ja piisav tingimus funktsiooni pidevuseks 12. Elementaarfunktsioonide pidevus 13. L~oigul

    Matemaatiline analüüs
    INTEGREERIMISE VALEMID
    9
    doc

    INTEGREERIMISE VALEMID

    DIFERENTSEERIMISE ja INTEGREERIMISE VALEMID y dy Tuletis y = lim = = f ( x) x 0 x dx Integraal f ( x)dx = F ( x) +c , kus d [ F ( x) + c ] = f ( x)dx Diferentseerimise reeglid Diferentseerimise reeglid Integreerimise reeglid Lihtfunktsioon y=(x) Liitfunktsioon y=(u), u=(x) (u +v)'=u'+v', kus u,v=(x) (ux +vx)'=ux'+ vx' (u + v)dx = u dx + v dx

    Matemaatiline analüüs




    Kommentaarid (11)

    rasmusk2 profiilipilt
    Rasmus K2: väga hea ja põhjalik
    20:45 20-11-2009
    reinart1 profiilipilt
    Reinart Loidap: vääga hea!! tänud:D
    20:36 28-09-2010
    pillmann123 profiilipilt
    Hendrik Pillmann: aitas... väga hea (Y)
    23:24 17-01-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun