Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Matemaatika valemid kl 10-11 12 tõenäosus (33)

4 HEA
Punktid
10.klass
  • Reaalarvude piirkonnad
  • Astme mõiste üldistamine
  • Reaalarvu absoluutväärtus
    (Pascali kolmnurk )
  • Murru vabastamine irratsionaalsusest
  • Ligikaudne arvutamine
  • Suhteline e. relatiivne viga
  • Võrrandid ja võrratused( lineaar , ruut, murd )
  • Parameetrit sisaldavad võrratused(peale otsitava x veel täheline suurus)
  • Biruutvõrrand
  • Võrrandite ja võrrandisüsteemide lahendamine ja koostamine(tekstül.)
  • Kaherealine determinant
    NB! Kahe muutujaga linaarvõrrandi
    süsteemil:
  • On üks lahend
  • On lõpmatult palju lahendeid
    c)pole lahendeid
  • Ruutvõrrandi süsteemid
  • Kolmerealine determinant
  • Kolme tundmatuga lineaarvõrrandi-süsteemid
  • Juurvõrrandid
  • Ühe muutujaga lineaarvõrratus
  • Ühe muutujaga ruutvõrratus
    Kui võrratusel esineb mingit punkti paarisarv kordi, siis võrratuse joon ei läbi sellekoha pealt x telge.
  • Intervallide meetod
  • Murdvõrratused
  • Võrratussüsteemid
  • Absoluutväärtust sisaldavad võrratused/võrranid
  • Trigonomeetria
    Phytagorase teoreem a2+b2=c2
    Täiendusnurga valemid
  • Nurga mõiste üldistamine. Nurkade liigitus
  • Nurga kraadi- ja radiaanimõõt ( Radiaan on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele)
  • Ringjoone kaare pikkus ja sektori pindala
  • Mistahes nurga trigonomeetrilised funktsioonid
  • Taandamisvalemid
    Teine veerand:
    sin(180° - α)=sinα
    cos(180° - α)= -cosα
    tan(180° - α)= -tanα
    cot(180° - α)= -cotα
    Kolmas veerand:
    sin(180° + α)= -sinα
    cos(180° + α)= -cosα
    tan(180° + α)= tanα
    cot(180° + α)= cotα
    Neljas veerand:
    sin(360° - α)= -sinα
    cos(360° - α)= cosα
    tan(360° - α)= -tanα
    cot(360° - α)= -cotα
    Neg.nurk:
    sin(-α)= -sinα
    cos(-α)= cosα
    tan(-α)= -tanα
    cot(-α)= -cotα
  • Kahe nurga summa ja vahe( trig .fn)
    sin(α + β)=sinα∙cosβ + cosα∙sinβ
    sin(α – β)=sinα∙cosβ - cosα∙sinβ
    cos(α + β)=cosα∙cosβ - sinα∙sinβ
    cos(α – β)= cosα∙cosβ + sinα∙sinβ
  • Kahekordse nurga trig.fn-id
  • Poolnurga trig.fnid
  • Siinusteoreem
  • Koosinusteoreem
  • Kolmnurga pindala valemid
    1)Aluse ja kõrguse abil
    2)2 külje ja nendevahelise nurga abil
    3)ühe külje ja 3 nurga järgi
    4)3 külje abil
    5) 3 külje ja siseringjoone raadiuse kaudu
    6) 3 külje ja ümberringjoone abil
  • Vekor tasandil. Joone võrrand. Punkti koordinaadid tasandil
    y- telg – ordinaat
    x-telg – abstsiss
  • Kahe punkti vaheline kaugus
  • Vektor . Tehted vektoritega
  • Vektorite liitmine
  • Nullvektor , vastandvektor, vektorite vahe
  • Vektori korrutamine arvuga
  • Vektorite skalaarkorrutis
  • Sirge nurga tõus ja sirge tõus
  • Punkti ja tõusuga määratud sirge. Tõusu ja algordinaadiga määratud sirge võrrand
  • Kahe punktiga määratud sirge võrrand
  • Sirge võrrandi koostamine telglüikude abil
  • Sirge võrrandi koostamine sihivektori ja ühe punkti abil
  • Sirge üldvõrrand
  • Sirgete lõikepunkt
  • Ringjoone võrrand
  • Fn-ide graafikud
    • Lineaar

    • Hüperbool


    • Põhiparabool y=x2
    • a? y=ax2 (ruutliikme kordaja)
    • c? y=x2+c (vabaliige)
    • b? y=x2+bx (lineaarliikme kordaja)
    Vabaliige näitab kuslõikub y- teljega
    Kordaja a näitab sirge tõusu
    11. klass
  • Trigonomeetria
  • Kaldnurkse kolmnurga lahendamine
    Vt. Punkt 31,32,33
  • Funktsioonid
  • Võrdeline sõltuvus
    Graafik on sirge:
    -läbib kooridnaatide alguspunkti
    -kui võrdetegur a>0, siis sirge asub I,III veerandis
    -kui võrdetegur a0, siis sirge asub I,III veerandis
    -kui võrdetegur a0, siis avaneb üles
    -kui aPAARITU
    KÕIK märgid samad=>PAARIS
    Mõned muutuvad, mõned ei muutu, siis ei ole paaris ega paaritu
    Paaris f-ni graafik on sümmeetriline y-telje suhtes
  • Tehted funktsioonidega
  • Funktsiooni graafiku teisendused
    F-ni y=-f(x) graafik saadakse f-ni y=f(x) graafikust peegeldamisel x-telje suhtes
    Graafiku y=f(x)+b saame siis, kui f-ni y=f(x) nihutada mööda y-telge
    F-ni y=|f(x)| graafiku saame siis, kui fraafiku y=f(x) osad, mis paiknevad x-teljest allpool, peegeldame x-teöje suhtes
  • Liitfunktsioon
  • Pöördfunktsioon
    Pöördf- nide graafikud on sümmeetrilised sirge y=x suhtes
  • Astme mõiste üldistamine
    Vt. Punkt 2
  • Eksponentsiaalne kasvamine ja kahanemine
    n-periood
    a-algsumma
    p-muutumisprotsent
  • Eksponentfunktsioon
    F-nide y=ax ja y=(1/a)x graafikud on sümmeetrilised y-telje suhtes
    Eksponent f-ni(y=ax) graafik läbib punkti(0;1)
  • Arv e
  • Arvu logaritm
    a-logaritmi alus
    b-logaritm
    c-logaritmitav
  • Kümnendlogaritm
  • Naturaallogartim
  • Arvu 1 logaritm mistahes alusel on 0
  • Logartimi alusel logaritm võrdub 1
  • Logaritmi saab leida ainult pos. arvust, st logaritmitav peab olema alati pos.
  • Korrutise, jagatise ja astme logaritm
  • Üleminek logaritmi ühel aluselt teisele
  • Logaritmfunktsioonigraafik
    Eksponentf-ni y=ax pöördf-ni y=logax
    F-nid y=ax ja y=logax on teineteise pöördf-nid
  • Nende graafikud on sümm.sirge y=x suhtes
  • F-ni y=ax määr.pk (X)on f-ni y=logax muut.pk (Y)
  • F-ni y=a muut.pk (Y)on f-ni y=logax määr.pk (X)
  • Eksp.f-n y=ax läbib alati p-ti (0;1) ja log.f-n y=logax p-ti (1;0)
  • Eksponentvõrrandid
  • Logaritmimisvõte
  • Teisendamine ühe ja sama arvu astmeteks
  • Teguriteks lahutamise võte
  • Ruutvõrrandiks taandamine
  • Logartimvõrrandid
  • Logaritmi definitsiooni järgi lahenduv võrrand
  • Logaritmi omaduste põhjal lahenduv võrrand
  • Ruutvõrrandiks teisendamine
  • Üleminek ühel aluselt teisele
  • Trigonomeetria
    sin8=2sin4cos4
  • Kraadi- ja radiaanimõõt
  • Siinusf-n, selle graafik ja omadused
    y= sinx
  • Koosinusf-n, selle graafik ja omadused
    y= cosx
  • Tangensf-n, selle graafik ja omadused
    y=tanx
  • Kootangesf-n ja selle graafik
    y=cotx
  • Trigonomeetrilised põhivõrrandid
  • Võrrand sinx=m
  • Võrrand cosx=m
  • Võrrand tanx=m ja cotx=m
  • Homogeensed trig.võrrandid
  • Jadad
  • Aritmeetiline jada
    Arit.jada iga liige(v.a esimene) on tema naaberliikmete arit.keskmine
  • Geomeetriline jada
  • Funktsiooni piirväärtus
  • Piirväärtus lõpmatuse kohal
  • Ringjoone pikkus ja ringi pindala
    an-üks külg Cn-ümbermõõt
  • Funktsiooni pidevus ja katkevuskohad
  • Funktsiooni tuletis
  • Liitfunktsioon ja selle tuletis
    Liitf-ni tuletis võrdub välimise f-ni tuletise ja sisemise f-ni tuletise korrutisega
  • Joone puutuja võrrand
  • Funktsiooni kasvamine ja kahanemine

  • Tuletise 0-kohad
  • Lahendame võrratuse
  • *>0 => kasvab
    * kahaneb
    *=0 => konstantne
  • Ekstreemumid
    Esimese tuletise järgi
  • Funktsiooni teine tuletis
  • F-ni graafiku kumerus ja nõgusus pk
    Teise tuletise järgi
    • Positiivne  = nõgusus
    • Negatiivne  = kumerus

  • Funktsiooni uurimine
  • Määramispk
    Katkevuskohad
  • F-n on paaris või paaritu
  • Nullkohad
    Positiivsus ja negatiivsuspk f(x)>0
  • Ekstreemumid
    Kasvamis - ja kahanemispk f ’(x)>0
  • Käänupunktid
    Kumerus- ja nõgususpunktid f ’’(x)>0
  • Skitseerime f-ni graafiku
  • Ekstreemumite määramine teise tuletise abil
  • Leiame f-ni tuletise f ’(x)
  • Leiame f-ni tuletise 0-kohad f ’(x)=0
  • Leiame f-ni teise tuletise f ’’(x)
  • Asendame esimese tuletise 0-kohad teise tuletisse
    KUI f ’’(x1) kohal x1 on maksimum
    f ’’(x1)>0 => kohal x1 on miinimum
  • Ekstreemumülesanded
    12. klass
  • Tõenäosus
    Kindel
    Võimatu
    Juhuslik Vastandsündmus
  • Permutatsioonid
  • Kombinatsioonid
  • Variatsioonid (järjestus on oluline)
  • Geomeetriline tõenäosus
  • Vasakule Paremale
    Matemaatika valemid kl 10-11- 12 tõenäosus #1 Matemaatika valemid kl 10-11- 12 tõenäosus #2 Matemaatika valemid kl 10-11- 12 tõenäosus #3 Matemaatika valemid kl 10-11- 12 tõenäosus #4 Matemaatika valemid kl 10-11- 12 tõenäosus #5 Matemaatika valemid kl 10-11- 12 tõenäosus #6 Matemaatika valemid kl 10-11- 12 tõenäosus #7
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1343 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 33 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor MistakenIdentity Õppematerjali autor
    Tegin, et oleks hea eksamiks õppida
    Enamus valemeid

    Sarnased õppematerjalid

    Matemaatika 11 klass valemid
    12
    docx

    Matemaatika 11.klass valemid

    69) kombinatsioonid ja arvutamine. Kombinatsioonideks n elemendist k-kaupa k n! (k ≤ n) nimetatakse n-elemendilise hulga k-elemendilisi osahulki Cn = k ! ( n−k ) ! 70)Sündmus ja selle tähistamine. Sündmus on tegevus, mille katse võimalikku tulemust ei teata ette (P) 71)Mis on tõenäosus ( sõnastus ja valem) Sündmuse tõenäosus on arv, mis iseloomustab sündmuse toimumise võimalikkust teatud tingimustel. soodsate võimaluste arv Sündmus= kõigi võimaluste arv 72) a) Eksponentfunktsiooni graafik b) logaritmfunktsiooni graafik c) pöördfunktsiooni graafik 73) paaris –ja paaritu funktsiooni leidmise tingimus Paarisfunktsioon f(-x)=f(x) Paaritufunktsioon f(-x)=-f(x)

    Matemaatika
    Matemaatika valemid
    19
    doc

    Matemaatika valemid.

    n 0 x tan x lim =1 n 0 x ln (1 + x ) lim =1 n 0 x · Funktsiooni piirväärtuse arvutamine, kui x a, a R Olgu lim f ( x ) = A, lim g ( x ) = B ja k reaalarvuline konstant, siis kehtivad järgmised valemid: x a x a ( 1) lim x a k =k ( 2) lim x a x=a ( 3) lim x a kf = kA ( 4) lim x a [ f ( x ) + g( x ) ] = A + B ( 5) lim x a [ f ( x ) - g( x ) ] = A - B ( 6) lim x a [ f ( x ) g( x ) ] = A B f ( x) A ( 7 ) lim x a g ( x ) = , kus B 0 B ( 8) lim f [ g ( x ) ] = lim f ( y ) , kui lim f ( y ) on olemas

    Matemaatika
    Valemid ja mõisted
    54
    doc

    Valemid ja mõisted

    MATEMAATIKA TÄIENDÕPE VALEMID JA MÕISTED KOOSTANUD LEA PALLAS 1 2 SAATEKS Käesolev trükis sisaldab koolimatemaatika valemeid, lauseid, reegleid ja muid seoseid, mille tundmine on vajalik kõrgema matemaatika ülesannete lahendamisel. Kogumikus on ka mõned kõrgema matemaatika õppimisel vajalikud mõisted, mida koolimatemaatika kursuses ei käsitletud.. 3 KREEKA TÄHESTIK - alfa - nüü - beeta - ksii - gamma - omikron - delta - pii - epsilon - roo - dzeeta - sigma - eeta - tau - teeta - üpsilon

    Matemaatika
    11-klassi materjal matemaatikas
    6
    doc

    11. klassi materjal matemaatikas

    Aritmeetiline jada-Jada, mille iga liige alates teisest on võrdne eelneva liikme ja selle jada jaoks mingi kindla arvu summaga nimetatakse aritmeetiliseks jadaks. Seda kindlat arvu nimetatakse aritmeetilise arvu jadaks ja tähistatakse tähega d. an=a1+(n-1)d an+1=an+d » an+1-an=d sn= a1+an/2 x n või sn=2a1+(n-1)d/2 Geomeetriline jada- Jada, mille iga liige alates teisest on võrdne eelneva liikme ja antud jada jaoks mingi kindla arvu korrutisega nimetatakse geomeetriliseks jadaks. Seda kindlat arvu nimetatakse teguriks ja tähistatakse tähega q n-1 n an=a1 x q q=an+1/n sn=a1(q -1)/q-1 Lõpmatult kahaneva geomeetrilise jada summa- S=a1/1-q Arvu ,,A" nimetatakse jada ,,an" tõkestamatul kasvamisel ja tähistatakse sümboliga liman=A n lim1/n=0 Piirväärtus n (tõkestamatul kasvamisel) läheneb nullile. n Piirväärtust

    Matemaatika
    MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid
    108
    doc

    MATEMAATIKA TÄIENDÕPE: Valemid

    MATEMAATIKA TÄIENDÕPE VALEMID JA MÕISTED KOOSTANUD LEA PALLAS 1 2 SAATEKS Käesolev trükis sisaldab koolimatemaatika valemeid, lauseid, reegleid ja muid seoseid, mille tundmine on vajalik kõrgema matemaatika ülesannete lahendamisel. Kogumikus on ka mõned kõrgema matemaatika õppimisel vajalikud mõisted, mida koolimatemaatika kursuses ei käsitletud.. 3 KREEKA TÄHESTIK Α α  alfa Ν ν  nüü Β β  beeta Ξ ξ  ksii Γ γ  gamma Ο ο  omikron Δ δ  delta Π π  pii Ε ε  epsilon Ρ ρ  roo Ζ ζ  dzeeta Σ σ  sigma

    Algebra I
    Matemaatika valemid
    3
    doc

    Matemaatika valemid

    4 V = R 3 cos(180 + ) = - cos c 2 = a 2 + b 2 - 2ab cos Ruumala: 3 tan(180 + ) = tan a2 +b2 -c2 Pindala: S = 4R 2 cos = cot(180 + ) = cot 2ab Korrutamise valemid sin(360 - ) = -sin a + c2 -b2 2 (a+b)² = a² +2ab +b² cos = (a-b)² = a² -2ab +b² 2ac cos(360 - ) = cos

    Matemaatika
    Funktsiooni graafik I õpik
    246
    pdf

    Funktsiooni graafik I õpik

    a  bn  an  bn 4) Jagatise aste võrdub jagatava ja jagaja astmete jagatisega: n  a an    b bn 5) Astme astendamisel astendajad korrutatakse: am n  amn Kehtivad ka valemid: m 1 n a1 = a a0 = 1 a n  a n  am an © Allar Veelmaa 2014 5 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium

    Matemaatika
    Valemilehed
    2
    pdf

    Valemilehed

    b  b2  4ac p p Mitu protsenti moodustab arv a arvust b? x1;2  x1;2       q 2a 2 2 a x   100% Viete i valemid: x1  x2  q x1  x2   p , b Muutumine protsentides a-st b-ni Ruutkolmliikme tegurdamine: ax 2  bx  c  a(x  x1 )(x  x2 ) ba Täisnurkne kolmnurk x  100% a a

    Matemaatika




    Kommentaarid (33)

    mesfits profiilipilt
    Kaspar Kuldkepp: Valemid on puudu ju osaliselt.. Seda mida vaja, seda ei olnud.
    20:26 19-05-2012
    Taurikad profiilipilt
    Taurikad: Olemas kõik vajalikud gümnaasiumi valemid. Suur tänu.
    23:07 19-05-2014
    anuj profiilipilt
    anuj: Mulle piisas, kuigi oli jah puudu mõni valem.
    21:23 30-05-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun