Magnetväli:1) on üks mateeria vorme 2)iga liikuv elektrilaeng tekitab enda ümber magnetvälja. 3)magnetväljas mõjub magnetjõud 4)magnetväli on ruumis pidev ja liigub valguse kiirusega. Lorentzi jõud: nim jõudu mis mõjub magnetväljas liikuvale osakesele (laetud osakesele). Ampere'i jõuks: nim magnetväljas asetsevalevooluga juhile mõjuvat jõudu. Magnetilise indukstiooni jooned: 1. kinnised pole algust ega lõppu 2. neid võib joonestada läbi mistahes ruumipunkti sest kõik ruumipunktid on samaväärsed 3. ei lõiku üksteisega sest magnetilisel indukstsioonil on igas ruumipunktis üks kindel väärtus 4. joonte tihedus on seda suurem mida suurem on magnetiline induktsioon. Magnetiline läbitavus: on ühikuta füüsikaline suurus mis nt mitu korda erineb magnet. indukt. aines magnetilisest induktsioonist vaakumis. Dimagneetikud- sisemine magnetväli nõrgendab välist magnetvälja H2O Ag Zn. Paramagneetikud- sisemine magnetväli tugevdab välist magnetvälja O Al W
4) Kuidas saadakse kiirendus koordinaatide abil ? Kiirendus saadakse kordinaatidest vastavalt võttes teise tuletise aja järgi iga telje kordinaadist. Või siis tuletis kiiruse komponentidest. 5) Mis suunaline on nurkkiirenduse vektor ? 6) Mis on vektorväli ? On ruumi osa .mille igale punktile vastab kindel vektor.vektrovälja lihtsamad komponendid on homegeene väli (väli mille vektorid on igas ruumipunktid ühesuguse suurese ja suunaga) tsentraalne väli (väli mille vektorite pikendused lõikuvad ühes nn tsentraal punktis) 7) A=F·s·cos Mis juhul saab arvutada selle valemi järgi tööd ? Tööd aruvtatakse vastava valemiga juhul kui F const ning jõu suund on samuti muutumatu. Mehaaniline töö on kehale nihke suunas mõjuva jõu ja nihke suuruse korrutis 8) Mis suunaline on põrkejoon?
konstruktiivsete ülesannete lahendamise vtteid. Positsiooniülesanneteks nimetatakse geomeetriliste kujundite vastastikuse kuuluvuse ja likumise määramist. Mteülesanded on geomeetriliste kujundite kauguste ja nende telise suuruse leidmine. Konstruktiivsete ülesannete sisuks on etteantud tingimustele vastavate geomeetriliste kujundite (nende kujutised joonisel) loomine. Kasutatud on järgmisi tähiseid: A,B,C,....; 1,2,3,... - ruumipunktid; a,b,c,.... - jooned; ,,,....,,,.... - nurgad; pinnad; a || b - paralleelsus (sirge a on paralleelne sirgega b); a×b - likumine ( sirge a likub sirgega b); cd - ristseis (sirge c on risti sirgega d); Aa - kuuluvus (joon a läbib punkti A); a - - - ( joon a asub pinnal );
ruumala on erinevatel ajahetkedel erineva suurusega. Kuidas siis keha suhestub Universumi ajaga, seda me nüüd järgnevalt vaatamegi. Joonis 1 Inimese ajas liikumise suund sõltub ümberoleva ruumi kõverusest ja selle paisumisest. 3 Üleval pool olev skeem-joonis sisaldab infodetaile, mis jaotub numbriliselt ja tähendavad järgmisi teabeid: 1. Ajas rändamise teooria üheks põhialuseks on väide, et erinevatel ajahetkedel on omad ruumipunktid. Selline seaduspärasus tuleneb näiteks aja ja ruumi lahutamatuse printsiibist, mida väidab näiteks erirelatiivsusteooria. See tähendab seda, et aeg ja ruum ei saa olla üksteisest lahus. Need kaks moodustavad ühe terviku - aegruumi. Ja sellest järeldubki tõsiasi, et rännates ajas, peame ka liikuma ruumis. Kui inimene liigub näiteks planeedil Maa ruumipunktist A punkti B, siis kulub ju sellele alati mingisugune ajavahemik ja läbitakse alati ka mingisugune ruumiline ulatus
ruumala on erinevatel ajahetkedel erineva suurusega. Kuidas siis keha suhestub Universumi ajaga, seda me nüüd järgnevalt vaatamegi. Joonis 1 Inimese ajas liikumise suund sõltub ümberoleva ruumi kõverusest ja selle paisumisest. 3 Üleval pool olev skeem-joonis sisaldab infodetaile, mis jaotub numbriliselt ja tähendavad järgmisi teabeid: 1. Ajas rändamise teooria üheks põhialuseks on väide, et erinevatel ajahetkedel on omad ruumipunktid. Selline seaduspärasus tuleneb näiteks aja ja ruumi lahutamatuse printsiibist, mida väidab näiteks erirelatiivsusteooria. See tähendab seda, et aeg ja ruum ei saa olla üksteisest lahus. Need kaks moodustavad ühe terviku - aegruumi. Ja sellest järeldubki tõsiasi, et rännates ajas, peame ka liikuma ruumis. Kui inimene liigub näiteks planeedil Maa ruumipunktist A punkti B, siis kulub ju sellele alati mingisugune ajavahemik ja läbitakse alati ka mingisugune ruumiline ulatus
3. Geomeetriliste mistkujutisteabil. tikuste asendite kideldamisekskasutatakse Tehnikak6rgkoolismoodustab kujutav geo- jdrgmisi0ldisitdhiseid ja mdrke: meetriakoosjoonestamise kursusegatervikliku ainetsUklija teenibjdrgmisieesmdrke: A,8,C,...;1 ,2,3,... - ruumipunktid; 1) annab teoreetilisedalused jooniste val- a,b,c,... - jooned; mistamiseks ja lugemiseks; 0,F' Y,... - pinnadja nurgad; 2) arendabruumikujutlusv6imet; allb ll - paralleelsus (a on 3) 6petabja evitabvajalikkeoskusijooniste konektseksvormistamiseks. paralleelne b-ga);
tulevad ülal toodud tõsiasjast. Hiljem me näeme seda, et selline seaduspärasus on oma olemuselt ei midagi muud kui Universumi 7 paisumine. Kuid jah – mida kaugemal mingi sündmus toimus, seda kaugemal ka ruumis. Aeg ei ole ruumist „eraldi“. Seda, et kuidas siis aeg ruumiga seotud on, näitabki meile praegused seaduspärad. Igal ajahetkel on oma kindel ruumipunkt. Kuid need ruumipunktid EI OLE meie tavalise, iga- päevaliselt kogetava ruumi punktid. See on väga oluline tõsiasi. Näiteks kui inimene liigub ruumis ( näiteks sõidab linnast ära maale puhkama ), siis ta ju ei rända ajas näiteks minevikku. Aja ruumi- punktid ei ole sellise ruumi punktid, milles me ( inimesed ) päevast päeva elame. Meie igapäeva- selt kogetav ruum on kolmemõõtmeline. Järelikult – need aja ruumipunktid on „väljaspool“ seda ( kolmemõõtmelist ) ruumi, milles me
( x2 - x1 ) + ( y2 - y1 ) . 2 2 d = MN = Lõigu MN keskpunkti K ( x0 ; y0 ) koordinaadid: x +x y + y2 x0 = 1 2 , y0 = 1 . 2 2 Kui A ( x1 ; y1 ; z1 ) ja B ( x2 ; y2 ; z2 ) on ruumipunktid, siis nende punktide vaheline kaugus ( x2 - x1 ) + ( y2 - y1 ) + ( z2 - z1 ) 2 2 2 d = AB = ja lõigu AB keskpunkti koordinaadid x +x y + y2 z +z x0 = 1 2 , y0 = 1 , z0 = 1 2 . 2 2 2 8.2 Sirge tasandil
ka lühiajaliselt mingit fikseeritud tasakaaluasendit, nad võivad liikuda mistahes suunas, muutes suunda vastastikustel elastsetel põrgetel. Anumas oleva gaasi molekul võib jõuda mistahes kohta anuma ruumalas. Molekulaarfüüsikas tuuakse gaaside käsitlemisel sisse ideaalse gaasi mudel: molekulid on punktmassid, nende vastasmõju avaldub ainult põrgetel (vahetul kokkupuutel), liikumine on täiesti kaootiline: kõik suunad ja ruumipunktid on iga molekuli jaoks võrdväärsed. Tutvume termodünaamika põhimõistetega. Termodünaamiline keha on gaasilises, vedelas või tahkes olekus oleva ainega täidetud ruumiosa. Näit. kaanetatud purgis olev õhk on termodünaamiline keha. Termodünaamiliste kehade kogum, mis võivad üksteisele siseenergiat üle anda, on termodünaamiline süsteem. Füüsikalisi suurusi, mille muutumine võib põhjustada soojusnähtusi, s.o. siseenergia üle-
2 2 d MN Lõigu MN keskpunkti K x0 ; y0 koordinaadid: x x y y2 x0 1 2 , y0 1 . 2 2 Kui A x1 ; y1 ; z1 ja B x2 ; y2 ; z2 on ruumipunktid, siis nende punktide vaheline kaugus x2 x1 y2 y1 z2 z1 2 2 2 d AB ja lõigu AB keskpunkti koordinaadid x x y y2 z z x0 1 2 , y0 1 , z0 1 2 .
arvutusvalemit (10.3) ja superpositsiooni printsiipi (10.4), ning joonestame kõverad selliselt, et iga kõvera mistahes punkti rakendatud elektrivälja tugevuse vektor oleks sellele kõverale ühtlasi puutujaks. Niimoodi saadud jõujooni kujutavad joonisel pidevad kõverad. Samapotentsiaalipindade konstrueerimiseks arvutame valemit (10.7) ja superpositsiooni printsiipi kasutades erinevate ruumipunktide potentsiaalid ja eraldame välja ühesuguse potentsiaaliga ruumipunktid. Nendest moodustuvadki samapotentsiaalipinnad, mida kujutavad joonisel katkendlikud jooned. Valemist (10.8) järeldub, et kuna samapotentsiaalipinna kõik punktid on (definitsiooni põhjal) võrdse potentsiaaliga, siis laengu liigutamisel mööda samapotentsiaalipinda on elektriliste jõudude vastu tehtud töö võrdne nulliga. Samas teame, et laengu elementaarsel nihkel dr
annaabi.ee 
