Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kõrgem matemaatika (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal nimetatakse päratut integraali koonduvaks ja millal hajuvaks?
  • Kummaline eks ole?
Vasakule Paremale
Kõrgem matemaatika #1 Kõrgem matemaatika #2 Kõrgem matemaatika #3 Kõrgem matemaatika #4 Kõrgem matemaatika #5 Kõrgem matemaatika #6 Kõrgem matemaatika #7 Kõrgem matemaatika #8 Kõrgem matemaatika #9 Kõrgem matemaatika #10 Kõrgem matemaatika #11 Kõrgem matemaatika #12 Kõrgem matemaatika #13 Kõrgem matemaatika #14 Kõrgem matemaatika #15 Kõrgem matemaatika #16 Kõrgem matemaatika #17 Kõrgem matemaatika #18 Kõrgem matemaatika #19 Kõrgem matemaatika #20 Kõrgem matemaatika #21 Kõrgem matemaatika #22 Kõrgem matemaatika #23 Kõrgem matemaatika #24 Kõrgem matemaatika #25 Kõrgem matemaatika #26 Kõrgem matemaatika #27 Kõrgem matemaatika #28 Kõrgem matemaatika #29 Kõrgem matemaatika #30 Kõrgem matemaatika #31 Kõrgem matemaatika #32 Kõrgem matemaatika #33 Kõrgem matemaatika #34 Kõrgem matemaatika #35 Kõrgem matemaatika #36 Kõrgem matemaatika #37 Kõrgem matemaatika #38 Kõrgem matemaatika #39 Kõrgem matemaatika #40 Kõrgem matemaatika #41 Kõrgem matemaatika #42 Kõrgem matemaatika #43 Kõrgem matemaatika #44 Kõrgem matemaatika #45 Kõrgem matemaatika #46 Kõrgem matemaatika #47 Kõrgem matemaatika #48 Kõrgem matemaatika #49 Kõrgem matemaatika #50 Kõrgem matemaatika #51 Kõrgem matemaatika #52 Kõrgem matemaatika #53 Kõrgem matemaatika #54 Kõrgem matemaatika #55 Kõrgem matemaatika #56 Kõrgem matemaatika #57 Kõrgem matemaatika #58 Kõrgem matemaatika #59 Kõrgem matemaatika #60 Kõrgem matemaatika #61 Kõrgem matemaatika #62 Kõrgem matemaatika #63 Kõrgem matemaatika #64 Kõrgem matemaatika #65 Kõrgem matemaatika #66 Kõrgem matemaatika #67 Kõrgem matemaatika #68 Kõrgem matemaatika #69 Kõrgem matemaatika #70 Kõrgem matemaatika #71 Kõrgem matemaatika #72 Kõrgem matemaatika #73 Kõrgem matemaatika #74 Kõrgem matemaatika #75 Kõrgem matemaatika #76 Kõrgem matemaatika #77 Kõrgem matemaatika #78 Kõrgem matemaatika #79 Kõrgem matemaatika #80 Kõrgem matemaatika #81 Kõrgem matemaatika #82 Kõrgem matemaatika #83 Kõrgem matemaatika #84 Kõrgem matemaatika #85 Kõrgem matemaatika #86 Kõrgem matemaatika #87 Kõrgem matemaatika #88 Kõrgem matemaatika #89 Kõrgem matemaatika #90 Kõrgem matemaatika #91 Kõrgem matemaatika #92 Kõrgem matemaatika #93 Kõrgem matemaatika #94 Kõrgem matemaatika #95 Kõrgem matemaatika #96 Kõrgem matemaatika #97 Kõrgem matemaatika #98 Kõrgem matemaatika #99 Kõrgem matemaatika #100 Kõrgem matemaatika #101 Kõrgem matemaatika #102 Kõrgem matemaatika #103 Kõrgem matemaatika #104 Kõrgem matemaatika #105 Kõrgem matemaatika #106 Kõrgem matemaatika #107 Kõrgem matemaatika #108 Kõrgem matemaatika #109 Kõrgem matemaatika #110 Kõrgem matemaatika #111 Kõrgem matemaatika #112 Kõrgem matemaatika #113 Kõrgem matemaatika #114 Kõrgem matemaatika #115 Kõrgem matemaatika #116 Kõrgem matemaatika #117 Kõrgem matemaatika #118 Kõrgem matemaatika #119 Kõrgem matemaatika #120 Kõrgem matemaatika #121 Kõrgem matemaatika #122 Kõrgem matemaatika #123 Kõrgem matemaatika #124 Kõrgem matemaatika #125 Kõrgem matemaatika #126 Kõrgem matemaatika #127 Kõrgem matemaatika #128 Kõrgem matemaatika #129 Kõrgem matemaatika #130 Kõrgem matemaatika #131 Kõrgem matemaatika #132 Kõrgem matemaatika #133 Kõrgem matemaatika #134 Kõrgem matemaatika #135 Kõrgem matemaatika #136 Kõrgem matemaatika #137 Kõrgem matemaatika #138 Kõrgem matemaatika #139 Kõrgem matemaatika #140 Kõrgem matemaatika #141 Kõrgem matemaatika #142 Kõrgem matemaatika #143 Kõrgem matemaatika #144 Kõrgem matemaatika #145 Kõrgem matemaatika #146 Kõrgem matemaatika #147 Kõrgem matemaatika #148 Kõrgem matemaatika #149 Kõrgem matemaatika #150 Kõrgem matemaatika #151 Kõrgem matemaatika #152 Kõrgem matemaatika #153 Kõrgem matemaatika #154 Kõrgem matemaatika #155 Kõrgem matemaatika #156
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 156 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 93 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pineapplehero666 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
816
pdf

Matemaatika - Õhtuõpik

Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad .......................................... 78 Matemaatika kui keel ....................................21 Naturaalarvud ...............................................78 Matemaatika muutub ja areneb .....................22 Täisarvud .......................................................82 Mis on matemaatika? ....................................23 Ratsionaalarvud ......

Matemaatika
thumbnail
22
doc

Kõrgem matemaatika

KORDAMISKÜSIMUSED 2015/2016 Kõrgem matemaatika MTMM. 00.145 (6EAP) 1. Maatriksi mõiste, järk, tähistused, liigid. Maatriks on ristkülikukujuline arvude tabel, milles on m-rida ja n-veergu ja mis on ümbritsetud ümarsulgudega. Maatriksit tähistatakse suure tähega. Kui aij on reaalarvud ning i = 1; 2;...;m ja j = 1; 2;...; n, siis tabelit: nimetatakse täpsemalt (m x n)-maatriksiks ja kasutatakse tähistusi Am x n või Amn. Arvupaari (m; n) nimetatakse maatriksi A mõõtmeteks.

Kõrgem matemaatika
thumbnail
13
doc

Kõrgema matemaatika eksam

1. Maatriksi mõiste, järk, tähistused, liigid. Maatriks on ristkülikukujuline arvude tabel, milles on m-rida ja n-veergu ja mis on ümbritsetud ümarsulgudega. Maatriksit tähistatakse suure tähega: Maatriksi järk tähistab maatriksi mõõtmeid: A on m*n järku maatriks. Liigid: · Ruutmaatriks (m=n) · Diagonaalmaatriks ­ ruutmaatriks, mille peadiagonaalis arvud, muud elemendid 0-d. · Ühikmaatriks ­ diagonaalmaatriksi erijuht. Peadiagonaali elemendid 1-d. Täh E. · Nullmaatriks ­ kõik nullid. Täh . 2. Tehted maatriksitega (korrutamine arvuga, liitmine, lahutamine, korrutamine). · Korrutamine arvuga: korrutades maatriksit reaalarvuga, muutuvad kõik elemendid, selle arvu korra suuremaks. · Maatriksite liitmine: mõõtmed peavad olema samad. Ühemaatriksi elemendid liidetakse teise maatriksi vastavate elementidega: A = (a ij) ja B = (bij) A+B =(cij) kus cij = aij + bij. ·

Kõrgem matemaatika
thumbnail
22
docx

Kõrgem matemaatika 1 kordamisküsimused 2017/2018

Kõrgem matemaatika 1 kordamisküsimused 2017/2018 1. Maatriksi definitsioon. Maatriksi elemendid. Maatriksi järk. Ruutmaatriks. Lineaarsed tehted maatriksitega (liitmine ja skalaariga korrutamine). Nullmaatriks. Vastandmaatriks. Lineaarsete tehete omadused. Transponeeritud maatriks. Maatriks on arvude, funktsioonide või muude elementide korraldatud kogum × . Maatriksil on m rida ja n veergu, kus a11; a12; ...a1n; jne on maatriksi elemendid. Kui me räägime järkudest, siis esimest järku matriks on a, teist on a, a, a, a, kui räägime kolmandat järku siis a,a,a,a,a,a,a,a,a (9) Ruutmaatriksi ridade ja veergude arv on sama. Kui me räägime skalaariga korrutamisest, see tähendab lihtslat arv korrutame matriksiga Maatriksit, milles kõik elemendid on nullid, nimetatakse nullmaatriksiks ja tähistatakse . Maatriksi vastandmaatriksiks nimeta

Kõrgem matemaatika
thumbnail
28
pdf

Kõrgema matemaatika üldkursus

TE.0568 Kõrgema matemaatika põhikursus (4 EAP) 2011/2012 sügis 1. Determinandid: omadused, miinorid, alamdeterminandid. Crameri meetod lineaarvõrrandisüsteemi lahendamiseks. Determinant on lineaaralgebras funktsioon, mis seab igale ruutmaatriksile vastavusse skalaari, ning on üks olulisemaid matemaatilisi konstruktsioone lineaarvõrrandsüsteemi uurimisel. Determinandiks nimetatakse ruutmaatriksiga seotud arvu, mis on arvutatud teatud eeskirja kohaselt. Determinante tähistatakse DA Maatriksi A determinanti tähistatakse tavaliselt , või . Determinant on defineeritud vaid ruutmaatriksile. Determinandi põhiomadused 1. Maatriksi determinandi väärtus ei muutu maatriksi transponeerimisel: det(A) = det(AT). 2. Determinant on null, kui determinandi 1 rida või veerg : 1. koosneb nullidest 2. on võrdne mõne teise vastava rea või veeruga

Kõrgem matemaatika
thumbnail
7
doc

Kõrgem matemaatika

Kõrgema matemaatika kordamisküsimused eksamiks 1. Kahe vektori skalaar- ja vektorkorrutis Vektoriks nim suunaga ja pikkusega sirglõiku. Tähistatakse , kus A ja B tähistavad vastavalt vektori algus- ja lõpp-punkti. Vektori mooduliks nim vektori pikkust. Tähistatakse . Ühikvektoriks nim vektorit, mille pikkus võrdub ühega. . Nullvektoriks nim vektorit, mille alguspunkt ja lõpppunkt ühtivad. . Vabavektoriks nim vektorit, mille alguspunkt ei ole fikseeritud, st vektori asendit võib paralleellükke abil muuta. Kahte vektorit nim võrdseks, kui nad on võrdsete moodulitega ning samasuunalised. Vektorite võrdsus erineb lõikude võrdsusest. Vektoreid nim kollineaarseteks, kui nad pärast ühisesse alguspunkti viimist asuvad ühel ja samal sirgel. Võivad olla sama või vastassuunalised. . Vektoreid nim komplanaarseteks, kui nad pärast ühisesse alguspunkti viimist asuvad ühel ja samal tasand

Kõrgem matemaatika
thumbnail
142
pdf

Matemaatiline analüüs I

Matemaatiline anal¨ uu¨s I Jaan Janno ii Sisukord 1 Funktsioonid ja nendega seotud m~ oisted 1 1.1 Reaalarvud ja Arvtelg. Absoluutv¨a¨artuse m~oiste. Reaalarvudest koosnevad hulgad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 1.2 J¨a¨ avad ja muutuvad suurused. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid. 3 1.3 Funktsioonide liigid. Konstantne funktsioon. Astme-, eksponent- ja trigonomeetrilised funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.4 P¨o¨ ordfunktsiooni m~oiste. Logaritmfunktsioon. Arkusfunktsioonid. 8 1.5 Tehted funktsioonidega. Elementaarfunktsioon. Pol¨ unoom ja ratsionaalfunktsioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1.6 Ilmutatud ja ilmutamata funktsioonid. Parameetrilisel kujul an- tud jooned ja funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 1.7 H¨uperboolsed trigonomeetrilised funktsio

Matemaatika
thumbnail
32
doc

Matemaatika I küsimused ja mõisted vastustega

Sisujuht 16. Esimest liiki katkevuspunkt - niisugust katkevuspunkti, kus funktsioonil f on olemas ühepoolsed piirväärtused f ( a+) = lim f(x); x a+ ja f( a- ) = lim f(x); x a - nimetatakse 1. liiki katkevuspunktiks. ( hüppekoht, kõrvaldatav katkevuskoht, ................................................... 3 17. Teist liiki katkevuspunkt - arvu a nimetatakse funktsiooni y = f(x) teist liiki katkevuspunktiks, kui lim f(x); x a - on lõpmatu või ei eksisteeri ............................................ 4 20. Diferentseeruv funktsioon - kui funktsioonil y = f(x) on tuletis punktis x = x0, siis ütleme, et funktsioon on diferentseeruv punktis x0. Kui funktsioon on aga diferentseeruv mingi piirkonna igas punktis, öeldakse, et funktsioon on diferentseeruv selles piirkonnas. ..................................... 4 1. Arvuhulgad: naturaal-, täis-, ratsionaal-, reaal- ja kompleksarvud. Nende omadused. ...............6 2. Reaalarvu absoluutväärtus, absoluutväärtuse omadused. .....

Matemaatika



Lisainfo

Lühikonspekt, kõrgem matemaatika 1, Tartu Ülikool

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun