Venelased polnud rahul enda võimuorganitega ning seal toimusid pidevalt rahutused ning rahvaülestõusud. Erinevad erakonnad üritasid võimu haarata. Kõik see segaduste aeg kulmineerus tsaarivõimu kukutamisega. Eestlaste jaoks tähendas see aga seda, et enamus ajast ja jõust kulus Vene vägedel oma probleemide lahendamiseks, mitte aga meie tegevuse kontrollimiseks. Samuti olid Vene väed nõrgenenud peale Esimsest maailmasõda, kuna suur hulk sõjaväelastest sai surma, olid haavatud või sandid. Eestlastele tuli kasuks ka NSVLiidus vastuvõetud ,,Venemaa rahvaste õiguste deklaratsioon" ning viimaste sõlmitud separaatrahuleping Saksamaaga. Deklaratsioon kuulutas välja Eesti elanike võrdsuse teiste NSVLiidu elanikega, õiguse enesemääramisele ning andis võimaluse riiklikule eraldumisele liidust. Rahulepingu alusel eraldatigi Eesti Venemaast. Eesti sai esimesena tsaari- Venemaa rahvastest autonoomia. See on juba selge samm oma riikluse loomisele.
"Vari" Juhan Liiv 1. Kukulinn on saare peal, soo sees asuv väga vaene eluheidikute elupaik. Sinna on kogunenud kidurad vanurid, sandid ja nälgivad perenatukesed. Kukulinna elanikud elavad peamiselt valla toetustest ja neist veidi jõukamate heldete inimeste annetustest, kuid sellegi poolest on nad ülimalt vaesed: hurtsikutes valitseb pidev nälg. 2. Villu ema Marie oli õnnelik ja haritud talutütar, kes abiellus metsavahiga. Siis aga läks Villu isa peremehega tülli ja laskis jalga, jättes oma lapseootel naise maha. Marie kadus ka ise veidikeseks ajaks ära, samal ajal suri ta isa südamevalusse
Targad ja kavalad tegelased ei olnud reeglina eriti rikkad ega omakasupüüdlikud . Suurt rolli mängib teoses ka armastus, sest usuti, et tõeline armastus jääb alati püsima. Väga tähtis oli rahva seas ausus ja õiglus ning keegi ei sallinud pettureid. Näiteks teine jutt rääkis vaesest pakikandjast Arrigost. Kui ta suri, siis hakkasid kõik peakiriku kellad iseenesest helisema. Seepärast peeti teda pühaks ja mehe keha viidi peakirikusse ning loodeti, et kõik sandid, kes meest puudutavad saavad terveks. Kolm sõpra Strecchi, Martellino ja Marchese, kes käisid härraste lossides inimesi lõbustamas, otsustasid ka minna Arrigo laiba juurde. Martinello mängis santi ja kui ta laiba juurde jõudis, tegi ta näo, nagu ta oleks imeliselt tervenenud. Meeste kahjuks aga oli seal ka üks Martinello sõber, kes tundis ta kohe ära ja paljastas pettuse. Martinello peksti läbi. Valvesalk päästis mehe ja viis ta kohtusse varga maine all
Loetleda võiks rahvusliku haritlaskonna teket, eestlaste majandusliku jõukuse kasvu, rahvuslike liidrite K. Pätsi ja J. Tõnissoni esile tõusu ning ka osalemist omavalitsuste juhtimises. Eestlaste jaoks tähendasid need sündmused seda, et enamus ajast ja jõust kulus Vene vägedel oma probleemide lahendamiseks, mitte aga meie tegevuse kontrollimiseks. Samuti olid Vene väed nõrgenenud peale Esimest maailmasõda, kuna suur hulk sõjaväelastest sai surma, olid haavatud või sandid. Eestlastele tuli kasuks ka NSV Liidus vastuvõetud „Venemaa rahvaste õiguste deklaratsioon “ ning viimaste sõlmitud separaatrahuleping Saksamaaga. 1917. aasta Eestis kujunes sündmuste rohkeks. Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsust näitasid üles venelastest vabrikutöölised ja sõjaväelased. Nagu mujal Venemaal kujunes ka Eestis välja kaksikvõim . Üheltpoolt teostasid seda Ajutise Valitsuse poolt ametisse määratud kubermangukomissarid, teiselt poolt
Sissejuhatus "Iga vald peab oma sandid ise toitma". Kas see põhimõte kehtib ka tänapäeval? Lahendusi on kindlasti mitmeid ja pidevalt vaieldakse selle üle, milline neist siis see kõige parem peaks olema. Kas panustame rohkem riiklikule sotsiaalabile või lükkame vastutuse koorma rohkem inimese enda õlule? Selge on see, et erinevates riikides on erinevad võimalused. Siin mängib suurt rolli riigi majanduslik tase ja vaieldamatult ka rahva kultuuriline taust. Juba sajandeid oli traditsiooniks, et abivajajate eest hoolitsesid eelkõige tema perekonna liikmed. Siis oli igaühe enda mureks, et tal oleks piisavalt tugevaid järglasi, kes teda vajadusel hiljem aidata saaksid. Teadagi on sellest lähtekohast eelisolukorras lasterohkusega hiilgavad aafrika ja Aasia rahvad. Võibolla oleks perepoliitika muutmiseks üks võimalus panna rohkem rõhku suunale, et igaüks peab ise hakkama saama. Peaks võtma karmi suuna, et head inimesed, unustage riigi ...
Kadridel oli kaasas ka kadrititt (nukkvõi lihtsalt puuhalg) kellele nõuti kindaid,sokke ja hambaraha.Kadriisal oli kaasas"kadrihani"(õlgedest tehtud hanekuju),kelle ülesandeks oli kontrollida laste lugemisoskust või muidu neid kimbutada. Mõnikord kandsid kadrid kaasas ka vokki ja ketramine oli kadride etenduse tähtsaks osaks. Kadrid tõid peresse karjaõnne ning palusid andideks villu ja linu. Enne,kui kadrid sisse lastakse,peaksid nad määgima.Siis kutsutakse sandid sisse,lausudes: Kui ilus lammas tuli,ute,ute,tule sisse. Kui kadrisandid tuppa astusid,laulsid nad : Laske sisse kadrisandid,kadri,, Kadril küüned külmetavad,kadri, Varbaotsad valutavad,kadri. Laske sisse kadrisandid,kadri Siis tuli laulda perenaisele: Tere õhtust,perenaine, minu kõht on ette vaene. Palus natukene leiba,
Need võivad olla nii esivanemad kui ka lihtsalt jumalad. Suuri jumalaid austatkse ka aga nad pole väikestes külades nii tähtsad,, suurem rõhk on omajumalatele 43. Missugused arusaamad teispoolsusest avalduvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) mardipäevalauludes? Too esile sanditamistava mütoloogilised tagamaad. Mardipäevalauludest saab välja lugeda arusaama sellest, et nad tulevad kõrgelt (taevast)- Sanditamise mütoloogilised tagamaad: Lahkunute koju ootamise aeg; sandid tulevad kaugelt ja kõrgelt ja on teispoolset päritolu. Laulud kajastavad eelkristliku kosmilist geograafiat, takistusena mainitakse veekogude ületamist jne, mõnikord kannavad sandid ka tiibu. Sandid etendavad müüti, teekonnakirjelduse aluseks on kujuteldu takistusterohkest ja vaevalisest teispoolsuse retkest. 44. Kirjelda läänemeresoome rahvastele folklooris esinevaid arusaamu teispoolsuse kohta. Läänemeresoome rahvaste folklooris on surnute asupaik kusagil kaugel
Pajukiisud i? Kellel või millel on 21 silma, aga kunagi ei näe? Täringul Mis on valmis, aga iga päev tuleb uuesti teha? Voodi Miks tantsivad baleriinid varvastel? Et vaatajaid mitte ärritada. Miks on inimesel selgroog? Et pea tagumikku ei vajuks Millal tuleb Hiinas nälg? Siis kui hakatakse ülemaailmselt sööma noa ja kahvliga Mis on sardell? Viiner ärritatud olekus Miks kannab tsukts kõrbes autoust kaasas? Kui palav hakkab, saab lahti lükata Millal söövad sandid saia? Siis kui nad saia saavad. Millal käivad pardid mööda järve põhja? Siis kui jalad põhja ulatuvad. Kas pärast aatompommi plahvatust võid peeretada? Jah, kui oma tagumiku üles leiad. Kes on kana? Kuke abikaasa Kuidas saab elevant puu otsa? Külvab seemne maha ja isub sellele peale ning ootab kuni see suureks kasvab. Kuidas saab elevant puuotsast alla? Isutab lehe peale ja ootab sügist. Kuidas värvida mune? Kui kõdi ei karda siis pintsliga. Kuidas isasiil ja emasiil armastavad?
TEINE PÄEV I novell Trevisos elas üks väga hea inimene. Ta suri ning ta kuulutati pühakuks. Kõik haiged ja sandid tahtsid tema juurde pääseda, lootes tema nägemisest terveneda. Selle sagimise ajal sattusid sinna linna kolm meest: Stecchi, Martellino ja Marchese. Ka neil tekkis selle vastu huvi ja tahtsid kindlasti pühakuni jõuda. Kuna klooster oli rahvast täis, otsustasid nad teha nii: Martellino, kes ennast moonutada suutis, muutis ennast sandiks, kellel kõiksuguseid hädasi oli. Teised kaks olid tema toetajateks. Nii jõutigi väga kiiresti
Adam Peterson oli üks juhtudest. Uued talurahva seadused: 1866 võttis Aleksander II vastu uue vallakorralduse seaduse talupojad said osaleda vallavalitsemises. Valla kõrgemaiks seadusanlikuks organiks sai vallavolikogu. Sinna valiti nii peremehi, kui maatamehi. Lisaks valiti vallavanem, tema ülesanne oli jälgida, et vallas täidetakse seadusi, makstakse makse. Vald hoolitses sotsiaalhooldekande eest. ,, Iga vald pidi toitma oma sandid". Vallaülalpidamisel olid ka koolmeistrid. II periood : 1860 1870 Tähtsamad isikud_ 1. Johann Voldemar Jannsen rahvusliku liikumise Eesti suuna esindaja. Kahtlustati ka koostööd baltisakslastega. Ta andis endisele maarahvale nime eesti rahvas. 1857a I ajaleht ,,Perno Postimees". Toimetaja Jannsen. I number algas sõnadega ,, Tere armast Eesti rahvas !". See ajaleht oli rahvameelne ja õpetusi jagav. 1864a ,,Eesti Postimees" avati Tartus. Näitemänguseltsid Lydia Koidula
,,Uus ilm" 1905 1917 Estonia dramaturg diplomaat Kopenhaagenis Hariduskäik: alguses koduõpe Tallinna saksa elementaar ja kreiskool Keelteoskus: saksa keel eesti keel vene keel soome keel Abikaasad: A.Kronhau Linda Jürmann Huvialad: näitlemine LOOMING NALJAJUTTUDE KOGUD ,,Tallinna saladused" ,,Kus sandid saia söövad" ,,Naer on terviseks" ,,Kõtistamise kõrred" Need jutukogumikud tõid talle Nalja Vilde hüüdnime. REALISM ,,Raudsed käed" ,,Külmale maale" (eesti kriitilise realismi esimene väärt teos) Vilde kujutab ebavõrdsust ja vastuolusid tolleaegses Eesti külas ja põhjendab kuritegevuse levikut majandusliku viletsusega inimene on olude ohver. ,,Külmale maale" Jõuka Nirgu talu ääremail oli Veilpaotsa popsisaun nagu mutimullahunnik. Popsipere ema kolme alaealise
ogon. (4.Lisapunktideks Vayua - tormi- ja tuulejumal, erakordselt ilus ja Surya - päikesejumal.) 42. Missugused arusaamad teispoolsusest avalduvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) mardipäevalauludes? Too esile sanditamistava mütoloogilised tagamaad. Mardipäevalauludest saab välja lugeda arusaama sellest, et nad tulevad kõrgelt (taevast)- Sanditamise mütoloogilised tagamaad: Mardipäev on novembris ja see kuu on tuntud kui hingedekuu. See on lahkunute koju ootamise aeg; sandid tulevad kaugelt ja kõrgelt ja on teispoolset päritolu. Laulud kajastavad eelkristlikku kosmilist geograafiat, takistusena mainitakse veekogude ületamist jne, mõnikord kannavad sandid ka tiibu. Sandid etendavad müüti, teekonnakirjelduse aluseks on kujuteldu takistusterohkest ja vaevalisest teispoolsuse retkest. 43. Kirjelda läänemeresoome rahvastele folklooris esinevaid arusaamu teispoolsuse kohta. Läänemeresoome rahvaste folklooris on surnute asupaik kusagil kaugel.
kontsertidel pandi Brahmsi väga ilusat klaverimängu imeks. Selle abil sai ta peagi viiuldaja Joachimi, klaverdaja Liszti ja komponisti Schumanniga tuttavaks. Viimane kirjutas oma ajakirjas Brahmsile suurt tulevikku ennustava artikli. Sellegipärast ei jäänud Brahmsil ka raskused tulemata. Oli ka neid, kes Schumanni ega Brahmsi ei sallinud. Ka oli ajalehti, kes Brahmsi nii kritiseerisid nagu ei oleks ta helilooja nimegi väärtki; tema mängud ja laulud leiti nii sandid olevat, et neist ei olla tarvis kõneldagi. Need ajalehed ütlesid koguni, et temal sugugi annet komponeerimiseks ei ole ja et parem oleks, kui ta laulude ja mängutükkide loomise koguni seisma jätaks. Brahms aga ei lasknud end sellest heidutada, läks häirimatult oma teed mööda edasi ja tänapäeval on tema nimi klassikute priviligeeritud nimekirjas. Brahmsi ja tema mõttekaaslaste loominguliseks deviisiks oli: "Tagasi Viini klassikute juurde!"
maarja, musitseerivad inglid , aadam ja eva. Hea portretist- ,, Arnolfinide perekond", ,, mees turbaniga" Van der Weyden Brüsseli linnamaalija . Teda iseloomustab traagika- ,,kristuse ristilt võtmine" Van der Goes 1430-1482. tegutses peamiselt Gentis. Kuulsaim töö portinari altar Hioanymous? Basch 1450-1516. maaliliselt äärmiselt rikas, müstitsistlik. Norarist. Triptühhane? ( kolmeosaline pilt) ,,lõbude aed", ,, paradiis ja põrgu" Pieter Bruegel pildid talupoja elust" sandid", ,,pimedad" Saksa renessanss maalikunstis renessanss elas läbi tõelise õitsengu, teerajajaks: K. Witz 1400-1444- maastiku maalija. ,, peetruse imetabane kalapüük" , ,, püha Magdalena ja Katarina" Schongauer - ,,Madonna roosiaias". TA OLI ÜKS ESIMESI GRAAFIKA VILJELEJAID( TRÜKIKUNSTIS)" nolim tangue"( ära puutu mind) Dürer 1471-1528. Reisis Itaalias. Mõjutused sealt (Malteia). Maalikunsti kõrval graafika samaväärne.
kontsertidel pandi Brahmsi väga ilusat klaverimängu imeks. Selle abil sai ta peagi viiuldaja Joachimi, klaverdaja Liszti ja komponisti Schumanniga tuttavaks. Viimane kirjutas oma ajakirjas Brahmsile suurt tulevikku ennustava artikli. Sellegipärast ei jäänud Brahmsil ka raskused tulemata. Oli ka neid, kes Schumanni ega Brahmsi ei sallinud. Ka oli ajalehti, kes Brahmsi nii kritiseerisid nagu ei oleks ta helilooja nimegi väärtki; tema mängud ja laulud leiti nii sandid olevat, et neist ei olla tarvis kõneldagi. Need ajalehed ütlesid koguni, et temal sugugi annet komponeerimiseks ei ole ja et parem oleks, kui ta laulude ja mängutükkide loomise koguni seisma jätaks. Brahms aga ei lasknud end sellest heidutada, läks oma häirimatult oma teed mööda edasi ja tänapäeval on tema nimi klassikute priviligeeritud nimekirjas. Brahmsi ja tema mõttekaaslaste loominguliseks deviisiks oli: "Tagasi Viini klassikute juurde
kohendades briljant- ja smaragdvõrusid, mis ta käsivart peaaegu küünarnukini katsid. Ühel sätendas kahekümnekaraadine briljant. · Sest mis see nali muud on kui väljakutse saatusele: kui me oma abituses ei naeraks loodusjõududele näkku, kaotaksime arvatavasti mõistuse. · Sõjast tulid kohutavad inimvared jalutud, käteta, pimedad, moonutatud nägude ja kägarasse krampunud liikmetega sandid! Ega sõda nendelegi halastanud, kes ei saanud surma ega haavata paljudel tuli edasi elada moonutatud hingega. Sõda on kui Minotaurus, kes õgib ära noored ja jätab ellu vaid küünilised raugad. Kuid ometi me unustame kõik ja hakkame sõda isegi ülistama. · Kirjanikud on üldiselt meeldivad inimesed, kuid peavad palju endale. Nad ei armasta jagada, mida teavad, hoides selle enamjaolt oma raamatute jaoks. Teadlastest võiks
väärivad, päärdub tagasi pilkaja enese vastu, mõnigi kord talle endale kahju tehes. Jutt räägib Treviose linnas, kus elas üks väga vaga ja laitmatu pakikandja Arrigo. Kui mees suri hakkasid linna peakiriku kellad äkki helisema, ilma, et keegi neid oleks puutunud. See oli suur ime ja peale seda peeti Arrigot pühakuks. Tema laip viidi, kui pühadus peakirikusse. Kirkusse tulid kõik vigased ja sandid kokku, et nad laipa puudutades terveks saaksid. Samal ajal juhtusid linna külastama kolm kaasakodanikku- Strecch, Martellino ja Marches. Nad polnud kunagi varem Trevisosesse sattunud. Nähes seda suurt sagimist tahtsid ka külalised pühakut vaatama minna. Kuna rahvast oli palju ja pühaku nägemine näis võimatuna, maskeeris Martellino ennast sandiks. Ta kõverdas oma sõrmed ja jalad ja moonutas oma näo virilaks. Kirikusse jõudes Marcheses ja Strecch toetasid võlts santi
võimuhaaramise*USA sai kasu sõjast, kuna teised riigid jäid talle võlgu*haavatud, hullud,surnud*arenesid leiutised. I ms TULEMUSED: Saksamaa kaotas kõik oma kolooniavaldused ja osa Euroopa maa-aladest ning tembeldati sõjasüüdlaseks. Vene Impeerium lagunes sõja tulemusena ja tekkis terve hulk riike.AU lagunes ja tekkis Austia , Ungari ja Tsehhoslovakkia. Osmani lagunes ja tekkis Türgi. SUURED KAOTUSED:10 milj surnut, 20milj haavatut(3,5 sandid), sõda purustas vanad moraalinormid,tavad, moe. sõjakulutused kurnasid riigi majanduse välja.USA tähtsus kasvas(maj ja pol)patsifistlik- sõjavastane liikumine, mille tulemusena hakati looma organisatsioone, et sõda ära hoida, aga nendest polnud kasu. I ms võitjate ülekohus kaotajate suhtes. Jagati riigipiirid võitjate meele järele. Kolooniatel oli võimalus saada iseseisvateks. Teaduse ja tehnika areng.Lagunesid impeeriumid.PARIISI RAHUKONVERENTS :1. reparatsioonid
kellelegi mingi karistust. Tänu naisele sai kuningas julgeks ja edaspidi said süüdlased õiglaseid karistusi. Sellest jutust võime näha, et inimeste kaitsemine oli tegelikult kõrgelt väärtustatud ja inimesed pidasid õiglusest väga suuresti lugu. Teine jutt rääkis vaesest pakikandjast Arrigost. Kui ta suri, siis hakkasid kõik peakiriku kellad iseenesest helisema. See oli suur ime. Mehe keha viidi peakirikusse ja loodeti, et kõik sandid, kes meest puudutavad, saavad terveks. Kolm sõpra Strecchi, Martellino ja Marchese, kes käisid härraste lossides inimesi lõbustamas, otsustasid ka minna Arrigo laiba juurde. Keskmine mees mängis santi ja kui ta laiba juurde jõudis, tegi ta näo, nagu teda oleks ravitud. Meeste kahjuks aga oli seal ka üks Martinello sõber, kes tundis ta kohe ära ja andis üles. Martinello peksti läbi. Valvesalk päästis mehe ja viis ta kohtusse varga maine all. Kui mhed kõik ausalt ära
vanasse räbalasse riietunud noormehed. Hilisemal ajal on marti jooksnud nii poisid kui tüdrukud, põhiliselt aga ikka noored. Marti joostakse mardipäevale eelneval õhtul ehk 9.november. Mardiskäijatel oli alati kaasas oma eestvedaja mardiisa, kes pidi olema sõnakas ja hea organisaator. Saabudes laulsid mardisandid kõigepealt akna taga. Kui neid sisse ei lastud, võis suuremat pahandust oodata küll tõmmati vanker katusele või laoti puuriit ukse ette. Alati oli targem sandid sisse paluda. Esimesena astus tuppa mardiisa, kes kaasas olevast kaelakotist teri põrandale külvas ja seejuures viljaõnne soovis. Seejärel mardid tantsisid, esinesid ja küsisid ande. Peamiselt anti martidele toiduaineid, aga ka viina, õlut ja raha. Ka nende jaoks, kes mardijooksus ei osalenud, oli toidulaud mardipäeval pühapäevasem. Nii püüti meelitada põlluhaldjaid, et põud ega paduvihm põllule liiga ei teeks. Toitu oli tavaliselt rikkalikumalt, eriti liha.
Pearaha oli aja jooksul tõusnud viiekordseks. Vaesematel talupoegadel oli nendega raskusi ning nende eest maksis mõisnik, kes selle eest talupojalt nõudis täiendavat renti või töötegemist. Nekrutiandmine tähendas, et osa mehi pidi 25 aastaks minema Vene sõjaväkke (hiljem seda aega vähendati). Lisaks olid veel kogukondlikud koormised, milledeks olid: teede korrastamine, külakooli + magasiaida ülalpidamiskulud ja nõrkade eest hoolitsemine (põhimõtteks oli- ,,iga küla toidab oma sandid ise"). 1856 aasta Eestimaa talurahvaseadus 1856. aasta Eestimaa talurahvaseaduse järgi jäi mõisnikule mõisamaast umbes 1/6 osa, talupoegade kasutuses olev maa tunnistati talumaaks, mille võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest, või talupoegadele päriseks müüa. Alates 1865. aastast ei tohtinud mõisnik talupoega ihunuhtlusega enam karistada. Aastal 1856 moodustati talurahvaasjade komisjon tagamaks seaduse täitmist. 1868.
Lammaste pügamine see-eest oli aga soovitatav. Peamine oli kadripäeva eelõhtul sandiks käimine. Kadrisantideks olid vallalised külanoored, algselt tüdrukud, hiljem ka noormehed. Sageli olid nad vastassugupoole rõivas ning rõivad olid puhtad ja valgest riidest. Kadrisid kostitati toidukraamiga. Sarnaselt mardipäevale on ka kadripäeva tuntuim mäng ,,Laske sisse kadrisandid", mille saatel kadrid end tuppa laulda üritasid. Kadrid laulsid rohkem kui mardid. Kui sandid tuppa lasti, tuli laulda perenaisele ,,Tere õhtust perenaine, minu kõht on ette vaena, palun natukene leiba, ega see pole võlga". Enne lahkumist tuli kodu õnnistada laulusõnadega ,,Kadri toob lauta lambaõnne, keset lauta kitseõnne, kadri toob põllule põrsaõnne". ,,Herneste kukutamine" on samuti üks kadripäevale omaseid mänge. Selles mängus seisab mängija tooli ees, kummardub üle selle seljatoe ja laseb tooli taga olevasse pudelisse üksteise järel 20 hernest kukkuda
autoreid ja uurimusi. 39. Iseloomusta surnutega seotud ettekujutuste muutumist Euroopas. 40. Kirjelda [nt F. Oinase artikli põhjal], kuidas sai 15. sajandi Valahhia vürst Draculast kirjanduse ja filmide vahendusel tänapäeva tuntuim verejanuline vampiir. 41. Kuidas suhestuvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) sanditamistava ja arusaamad teispoolsusest? Sanditamistava on Eestis hingedeaeg-lahkunute koju ootamine.Mardi- ja kadrisandid kui hingesandid.Teekonnamotiiv lauludes: sandid on tulnud kaugelt ja kõrgelt, nad on teispoolset päritolu.Laulud kajastavad eelkristlikku kosmilist geograafiat; takistusena mainitakse veekogude ületamist, metsadest ja veekogudest üle lendamist. Soome-karjala:sanditajate nimetused-köyrimörko ja keyrittär. Vepsa:noormees, kes käis kaetud näoga;lõbustab teisi ja räägib peenikese häälega. 42. Kirjelda soome-ugri rahvastele omaseid teispoolsusega seotud arusaamu. Surnute maailmas elatakse sarnaselt elavatega perekondade või
· Niavellir (Nidavellir) päkapikkude maailm · Jtunheimr (Jötunheimr) hiidude/ jöötunite maailm 28. Missugused arusaamad teispoolsusest avalduvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) mardipäevalauludes? Too esile sanditamistava mütoloogilised tagamaad. Hingedeaeg = lahkunute koju ootamise aeg eesti rahvakalendris Mardi- ja kadrisandid kui hingesandid, mardus ,,surmahaldjas" Teekonnamotiiv: sandid tulevad kaugelt ja kõrgelt, nad on teispoolset päritolu Mardilaulude kuldne kõrend kui taevast ja maad ühendav ilmasammas, köis või sild Laulud kajastavad eelkristlikku kosmilist geograafiat, takistusena veekogude ületamine, metsadest ja veekogudest üle lendamine, mõnikord tiivad Sandid etendavad müüti, teekonnakirjelduse aluseks on kujutelm takistuserohkest ja vaevalisest teispoolsuse retkest 29
" hüüab äkki Neenu püsti karates, ning roovik käib kärmesti üle poja selja. Rohkem küll ehmatusest kui valust langeb poiss pikali. "Või hiilib nagu kass vargsi alla," hüüab raevunud ema, "ning arvab, et ega ma ei märka midagi! Vaata, see on sulle käo kukkumise eest, ja see on Enekeni eest, ja see on muidu mu heast südamest, pojuke, et armastan sind ja oled mu südamele kallis. Et sind koerad pureksid ja sandid sööksid, sa soomülka ussipoeg! " ,,Toomas Nipernaadi" Naistegelased /---/ ,,Ütle mulle, armas Tralla, kes õpetas sind vaatama kõõrdi. Kas sa õpetaks ka mulle, see on nii kena."/--/ - Nipernaadi oskas inimeste puuduseid voorusteks lugeda Nipernaadi idee tekkis Gailitil berliinis teatritükki vaadates rütmilise elamusena, ühe mehe sammude kajana: mingisuguse ,,tam-tam-taa" meloodiana. Nipernaadilikkuse all võib mõista: iseloomu, eluviisi, vabadust, hullust, armastust
Kumerläätskoondavad valgust Nõgusläätshajutavad valgust Laineoptika Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad voi norgendavad uksteist, on interferents. Valge valgus on liitvalgus. Difraktsioon on lainete paindumine tokete taha. Polariseeritud valgus: elektri ja magnetvalja vonkumised toimuvad ainult uhes tasandis. Loomulik valgus on polariseerimata valgus, valguskiires on esindatud koikvoimalikud vonketa sandid. Fotoefektiks nimetatakse elektronide valjumist ainest valguse toimel. Fotoefekt on seletatav valguse kvantiseloomuga: valgus on osakeste ehk valguskvantide voog. Valguskvanti nimetatakse footoniks. Aatomi ja tuumafuusika Aatomi planetaarmudel: keskel on massiivne tuum, selle umber tiirlevad ringikujulistel orbiitidel elektronid Bohri aatomimudel elektronid ei tiirle umber tuuma erinevatel orbiitidel, elektronidel on aatomis erinevad energiatasemed. Kaasaegne aatomimudel
kastreerinud teised mehed, ja neid, kes on vabatahtlikult valinud kastreerimise, et säilitada kõlbeline puhtus. Juutide-kristlane arusaam kasinusest ja naistest kui suurimast takistusest selleni jõudmisel õhutas samuti kastreerimisele. Katoliku kirik kastreeris poisikesi veel renessansi ajalgi, et need saaksid Sixtuse kabelis tiiskanti laulda. Et saavutada uuesti pattulangemise-eelset seisundit, kastreerisid õige paljud ennast ise, tehes sageli endast sandid, sest kasutasid selleks lauanuge, teravaid kive ning isegi klaasitükke. Muslimitest orjakaupmehed õhutasid mõningaid suguharupealikuid Aafrikas oma inimesi vabatahtlikult orjaks müüma. Nii tekkis ülikasulik äri. Kastreerimise operatsioon oli küllalt ohtlik ja paljud surid selle tagajärjel, liiati ei soodustanud palav kuiv kliima haavade kinnikasvamist. Kõrbeliiva peeti parimaks rohuks, nii et äsjakastreeritud maeti kaelast saadik liiva sisse, kuni haavadele koorik tekkis
olulisi fakte. 41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. Reet Hiiemäe sari eesti rahvausundi erinevate valdkondade kohta(armastus, kaitsemaagia, ended ja ennustused) “Ended ja ennustamised eesti rahvausundis“, „Kaitsemaagia eesti rahvausundis“. Oskar Loorits „Eesti rahvausundi maailmavaade“ Uku Masing „Eesti usund“ 42. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Usk hingedesse, sandid kui hinged kes tulevad pikalt rännakult kaugest teispoolsusest. Viljaõnne toomine külastatavatesse peredesse. 43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. Gennep eristas kolme etappi, mis läbitakse siirdeks uude staatusesse. Esimene oli seotud inimese eemaldumisega antud hetkel olemas olevast (sotsiaalsest) staatusest, teine märkis kahe staatuse vahepeal olekut ja kolmas uue positsiooni omandamisega.
õpetaja juhtnõõrideta(hüljes) · naha kaotamine=hingekatte kaotamine. Laastava/vale armastuse läbi kaotame naha. · Üksildane mees=naise ego väljendus.Ego ja hing võistlevad psüühikas-kumbki tahab saavutada võitu elujõu üle.Üksildane mees püüab hinge elust osa saada, nii nagu egogi pole ta selleks loodud.Pigem kahmab hinge järele ,kui proovib sellega suhteid arendada. · Kui naised hakkavad närtsima,käime me ringi kasvõi nagu sandid,peaasi et meile oleks näkku kirjutatud, kui hästi me toime tuleme.Kui meil puudub hingenahk, siis häbenema seda tunnistada. · Kojukutse=ürghinge süvatunnus,kui me ei saa oma asjadega hakkama. · Mis on moodsate naiste jaoks kõige hirmuäratavam?Vahet polegi see sööst pimedusse hingekatet otsima. Pigem kohutab neid tegelik kojujõudmine,neil on raske minna.
31.aastal tehtud filmi „Dracula“ järel on see levinud massiliselt muutues vampiiri klassikaliseks näiteks. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 41. Kuidas suhestuvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) sanditamistava ja arusaamad teispoolsusest? Sanditamine on seotu hingedeajaga kui oodati koju lahkunuid. Mardi ja kadrisandid kui hingesandid tulevad teispoolsusest. Lauludes mainitakse et sandid tuleva kaugelt ja kõrgelt, räägitakse metsade järvede ja jõgede ületamist mis arvatakse olevat tee teispoolsusest elavate juurde. 42. Kirjelda soome-ugri rahvastele omaseid teispoolsusega seotud arusaamu. Surnud elavad kuskil kaugel lääne- või põhjapool (Pohjola), või kõrgel taevas või siis maa all ja seotud hauaga (surnuaed kui surnute küla). Surnute maailmas elatakse sarnaselt elavatega perekondade või sugukondadena
ja ööd. Üritan maalesõiduks raadiomajast autot lunida, aga seal on päevakorras muud asjad, ja kui on muud asjad, siis "linnud vaikigu". Ka loodusmuuseumis pole mul õnne ja nii vinnan kodinad selga ja lähen pärastlõunasele Voose bussile. Näen välja nagu koormaeesel. Inimesed tänaval vangutavad päid, bussijaamas küsib keegi, kas kardan tulekahju, et kogu oma vara kaasas kannan. Ei, mina ei karda tulekahju, mina lähen lindistama konnade hääli. Kevadised kruusateed on sandid ja buss raputab kohutavalt, aga bussijuht lohutab sõitjaid: bõvajet i huu¯e! (Tuleb ette hullematki!) VOOSELT KÕMBIN Külvandu poole. Tee ääres sulaveelompides krooksuvad rohukonnad, ent tuul puhub piki teed ja lindistamisest ei tule midagi välja, sest mikrofon, mida seekord kasutan, ei talu tuuleõhku.. Ja õigupoolest ongi ju mu eesmärgiks rabakonnade kudepaik seljandike ja Põhjaka raba vahel. Õhtusele ringile lähen kell kaheksa (Moskva aja järgi). On vaikne, lompidele hakkab
metafoor, siis sinise taeva ratas on metonüümia. Lausekujundeid: *kordus: loob rütmi, süvendab meeleolu. Sõnu või sõnatüvesid korratakse kõrvuti, värsside algul, keskel ja lõpul. *parallelism: sama mõtte kordus erineva väljendusega *antitees: vastandlike mõtete kõrvutamine *astendus: tähenduslik tõus või langus *retooriline küsimus/hüüatus vm: väljendab emotsiooni, mitte seda, mis otse öeldi/küsiti. *ellips: väljajätt või katkestus (saksad sandid, majad madalad, puudub sõna on) *sõnamäng: e. kalambuur tekib sõnade, eriti homo- ja sünonüümide ootamatul kõrvutamisel. *paradoks e. vastuoksus: vastuolu sisaldav kummaline ütlus (mehele läksin, mees ei võta, koju jääksin, poiss ei võta) *ristlause e kiasm: nt. jääb tulemeri - tuleb jäämeri, malehobused valetavad ja valehobused maletavad. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Salm e
teispoolsus on lähedal, nt maa all või kalmistul. 43. Missugused arusaamad teispoolsusesse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Hingedeaeg lahkunuid oodatakse koju, mardi-kadrisandid on kui mardused ehk surmahaldjad või hingesandid; lauludes on teekonnamotiiv ehk siis mardid on teispoolset päritolu. Mardilauludes on kuldne kõrend, mis on ilmasammas, -kõis -või sild, ühendab taevast ja maad. Sandid on teispoolsusesse jõudmise müüdi etendajad, justkui tee toonelasse oleks vaevaline, raske ja täis takistusi. Seto ja eesti lauludes ning itkudes on teispoolsuse valitsejad Äijo, Tooni, Mana, Koolu, teispoolsuse nimetustena tuntud Toonela, Manala ja Hiiela asukad üldiselt äijolased, manalased. Kui rist (ilmselt sümboliseerib usku) on rinnul, siis ei saa manalane liigutada. Teispoolsus on üsna sarnane tavamaailmaga, nt peetakse loomi
siis sinise taeva ratas on metonüümia. Lausekujundeid: *kordus: loob rütmi, süvendab meeleolu. Sõnu või sõnatüvesid korratakse kõrvuti, värsside algul, keskel ja lõpul. *parallelism: sama mõtte kordus erineva väljendusega *antitees: vastandlike mõtete kõrvutamine *astendus: tähenduslik tõus või langus *retooriline küsimus/hüüatus vm: väljendab emotsiooni, mitte seda, mis otse öeldi/küsiti. *ellips: väljajätt või katkestus (saksad sandid, majad madalad, puudub sõna on) *sõnamäng: e. kalambuur tekib sõnade, eriti homo- ja sünonüümide ootamatul kõrvutamisel. *paradoks e. vastuoksus: vastuolu sisaldav kummaline ütlus (mehele läksin, mees ei võta, koju jääksin, poiss ei võta) *ristlause e kiasm: nt. jääb tulemeri - tuleb jäämeri, malehobused valetavad ja valehobused maletavad. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Salm e
! Iggavust ommale otsida? (K. J. Peterson) ! ! Laena mulle kannelt, Vanemuine! (F. R. Kreutzwald) ! ! Oo, et sädemeid kiljuks mu hing ! ! kui käial lihvitav väärisvaas! (P.-E. Rummo) Ilukõnelausid saavutatakse lauseliikmete ÜMBERTÕSTE e INVERSIOONIGA. !! ! ! Mis säält paistab päälta ladva? (rahvalaul) ! ! Ju lapsena igatsesin merd ääretult mina (F. Tuglas) Sagedased võtted on ka lauseliikmete VÄLJAJÄTT ehk ELLIPS, ning LAUSEKATKESTUS ehk HÄLVE. !! ! ! Saksad sandid, majad madalad (rl) ! ! Männi roheline samet, ! ! üksik metsatee, ! ! pedak heleroheline, ! ! kask kuldkollane. (J. Liiv) ! ! Olen... olen Merineid. (M. Under) Kohata võib SIDESÕNATUST või selle vastandit SIDESÕNAKUST. !! ! ! Tulin linnast, lumesadu. ! ! Tööd ei leidnud kusagilt. ! ! Lumesadu- Jalad väsind. ! ! Läbi, läbi näljane. ! ! ja liigub ja loob ja lehvitab ! ! ja kauneid radasid rajab. KUHJAMINE ! ! Kodu poole, kulla poole ! ! elu poole, hella poole !
Oma kiitus haiseb; Ülekohus ei seisa kotis; Uus luud pühib puhta toa; Käsi peseb kätt; Hea sõna võidab võõra väe; Õige hõlma ei hakka ükski; Kingitud hobuse suhu ei vaadata; Hunt hunti ei murra; Jagajale jäävad näpud; Omad vitsad peksavad kõige valusamini; Aeg annab head nõu 9 B. Mittevõrdusliku vormiga koondlaused korduvate predikaatkomponentidega Naistel on pikad juuksed, lühikesed arud; Talupojad toitvad saksad ja sandid; Jaagobipäevast jääb kaste künka ääre, hall aja ääre; Heategu ei põle tulle, ei upu vette; Maailm läheb vanemaks ja pääv-päävalt ikka targemaks C. Võrdused ja võrdlused · Mitmesugused on-köitmega seotud võrdusstruktuurid (sh. nn. XYZ-struktuurid, nagu Habe on mehe au jts.): Leib on peremees; Suu on südane mõõt; Tamm on talupoja raud; Mets vaese mehe kasukas; Julge pealehakkamine on pool võitu; Rahaahnus on kõige kurja juur; Heateo palk on kuri
Jõulusandid Sellist nimetust pole rahva seas tuntud, kuid Ants Viires on koondanud kõik erinevad kadripäeva-järgsed maskeeritud ja sanditajad kuni nuutideni ühisnimetaja alla. Jõulusantide hulgas on vähemaskeeritud või üldse maskeerimata vaest rahvast, kes käisid külast abi kogumas peamiselt varasematel tundidel ja päeva ajal. Jõulude ja uue aasta puhul liikusid Lääne-Eestis ja Saaremaal ringi loomamaskide kandjad. Paljud sandid olid lihtsalt tahmased, varjatud näoga, kandsid tagurpidi kasukat jm. Oli ka lihtsalt ringikäijaid, kes polnud kuidagiviisi varjatud ega maskeeritud - nemad käisid tervitamas või ande küsimas. Saartel on olnud neil õlevööd vööl, õlemütsid peas ja õlenuudid käes, ilmselt oli atribuutidel maagiline tähendus. Jõulupoisid Poisid ja noormehed liikusid ringi esimese jõulupüha hommikul, küsides pähkelid, vanematele pakuti ka õlut.
Mardisandide tegevus toimub laulude saatel, mis moodustavad terve tsükli. Martide puhul on selge, et nad tulevad teispoolsusest – kõrgelt ja kaugelt. Lauludes mainitakse takistustena veekogude ületamist, metsadest ja veekogudest üle lendamist. Lauludes on mainitud kuldset kõrendit, mis võiks sümboliseerida ilmasammast aga võivad saabuda ka mööda köit ning silda. Mõnikord mainitakse martidel ja kadridel tiibu. Mardid ja kadrid etendavad müüti, teekond on vaevaline. Sandid toovad õnne – mardid viljaõnne ja kadrid karjaõnne. Sante kardeti. Hingede päralt jäeti oma voodid, st. Ise voodites ei magatud sel päeval. Kaeti laud. Tuld ei kasutatud, st valgust ei pandud põlema. Mardi ja Kadri nimed Martin Luther ja tema naine Katariina. Sant on tulnud pühakust. Läänemere-soome. Surnute asupaik kusagil kaugel (varasem arusaam) - põhja- või läänesuunas. Näiteks soome-karjala: Tuonela, Pohjala, Hiitola
vaevaline; mardisantide tume ja räpakas välimus viitab nende mitte-just-kõige- rõõmsamale elule teisel pool. Marditamistava ajendiks võib tuua nt hingedeaja, mil eesti rahvakalendris pered ootavad oma lahkunuid koju. Sõna „mardus“ tähendab „surmahaldjat“ ning soomes on Sanditamine on seotu hingedeajaga kui oodati koju lahkunuid. Mardi ja kadrisandid kui hingesandid tulevad teispoolsusest. Lauludes mainitakse et sandid tuleva kaugelt ja kõrgelt, räägitakse metsade järvede ja jõgede ületamist mis arvatakse olevat tee teispoolsusest elavate juurde. marraskuu november (hingedepäev on 2. november). 29. Kirjelda läänemeresoome rahvastele folklooris esinevaid arusaamu teispoolsuse kohta. Surnud elavad kuskil kaugel lääne- või põhjapool (Pohjola), või kõrgel taevas või siis maa all ja seotud hauaga (surnuaed kui surnute küla). Surnute maailmas elatakse sarnaselt elavatega perekondade või
Estonia dramaturg diplo maat Kopenhaagenis Hariduskäik: alguses koduõpe Tallinna saksa ele m entaar ja kreiskool Ke elteoskus: saksa ke el e esti ke el vene ke el soo m e ke el Abikaasad: A.Kronhau Linda Jür mann Huvialad: näitle mine LOOMING NALJAJUTTUDE KOGUD ,,Tallinna saladused" ,, Kus sandid saia söövad" ,, Naer on terviseks" ,, K õtistamise kõrred" Need jutukogu mikud tõid talle Nalja Vilde hüüdni me. REALISM ,, Raudsed käed" ,, Kül male maale" (e esti kriitilise realis mi esi m ene väärt teos) Vilde kujutab ebavõrdsust ja vastuolusid tolleaegses Eesti külas ja põhjendab kuritegevuse levikut majandusliku viletsuse ga ini mene on olude ohver. ,, Kül male maale" Jõuka Nirgu talu ääre mail oli Veilpaotsa popsisaun nagu mutimullahunnik. Popsipere e ma
GIORGIO MORANDI tardumuse tunne, liikumise vältimine DADA, UUSASJALIKKUS JA EKSPRESSIONISM SAKSAMAAL PÄRAST 1918. AASTAT John Hearfield; montaaziehnikaga poliitplakatid GEORGE GROSZ 1893- 1959 (esimene pilt dada surm) Berliini dada kui sarkastiline sõjajärgne karikatuur. Põimub ekspressionismiga (karikatuurne moment!) JOHN HEARTFIELD OTTO DIX Politiseeritud ekspressionism . Kunst mis ei taha ilus olla. Sõjakoledused, sandid. Eesmärk rünnata, paljastada.. kuid mitte ilu. MAX BECKMANN. Sõja järgse berliini õudused. (põgeneb hiljem Hollandisse) SÜRREALISM ANDRÉ BRETON 1896-1966 Sürrealismi manifest 1924: "Puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil välendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, reliogioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi".
naised segamini, väikesed kisavad lapsepõnnid õlgadel; kõik, nii hertsog, krahvid kui muu rahvas olid kaltsudes ja kassikullas. Järgnes Argoo kuningriik *, see tähendab kõik Prantsusmaa 1 Araablased liikumatult hobuse seljas, mõõkade ja heade vibu-püssidega (hisp. k.). 63 vargapoisid, kes ritta olid seatud väärikuse järgi, kõige ees väiksemad vennad. Nõnda läksid nad neljakaupa, ehituna mitmesuguste märkidega, mis nad oma veidras ametis olid teeninud. Suurem osa olid sandid. Dhed lonkasid, teistel puudus käsi. Siin olid koos sulid, vurled, logardid, väristajad, maopaistjad; paadialused, võrukaelad, kaltskaabakad, võllaroad, igerikud, pätid, lõmp-rid, rihvandid, masuurikad, näpardid, kelle loetelu isegi Homerosele üle jõu käiks. Nõudis vaeva, et nende paadi-aluste ja kaltskaabakate keskel näha Argoo kuningat, kes kükitas väikeses vankris, mida kaks suurt koera vedasid. Argoo kuninga alamatele järgnes Galilea keisririigi * rahvas
«Ära mine araks, Maieke! Nii kaua kui minu käsivars sinu üle valvab, ei pea sa vägivalda kartma. Aga tead sa. kes see . . . häbemata noor rüütel oli?» «Ta nimetas komtuuri enese onuks.» , «Oh sina koeranahk!» vihastas sepp. «See on siis noorem G o s w i n He rike , komtuuri vennapoeg ning Puidu mõisa noorsand. Vaata võrukaela! Isa surma peal haige, aga poeg käib ilusaid tüdrukuid noolimas! Onu armu läbi on nad, endised Saksamaa sandid, siin mõisa ning maad kätte saanud Ja teevad tänuks nüüd pahu tükke. Noh, juhtugu ta, mehike, minu sõrmede vahele! Küll ma teda . . . » Siin tuli Villule kogemata tunaeilne kõrvalops meelde, mis ta südames ikka veel valusalt õhetas. Ta laskis pea norgu ja lisas tasasemalt juurde: «Võib olla, Maieke, et mina sinu kaitsjaks ei kõlbagi. Ma ise olen ennast teisest mehest lüüa lasknud Ja tema nuhtlemata jätnud.» « S i n a ennast lüüa lasknud
annaabi.ee 
