teatrietendused peaksid koosnema juhuslikest sündmustest ja igapäeva elust ta ristis happening'iks (sündmuseks) ühe oma 1959. aasta lavastuse, kus osalesid amatöörid, kasutati vähe sõnu ja provotseeriti publikut happening'ideks hakatigi nimetama improviseeritud etendusi, millel puudub kindel plaan ja tekst ning mis püüavad kaasata publikut, et nõnda kustutada piiri kunsti ja elu vahel Saksamaal tekkis rühma nimega "Fluxus" ideoloogiks oli George Maciunas kuulsamad asutajad olid Wolf Vostell ja Nam June Paik oli vaja kaotada "kõrge ja kaunis" professionaalne kunst, mis olevat ainult ressursside raiskamine ja kunstnike egoismi rahuldamine "Fluxus" korraldas happening'idetaolisi festivale, kus segunesid eri kunstiliikide elemendid eesmärgid polnud esteetilised, vaid sotsiaalsed "Fluxuse" programme levitati trükisõnas "Fluxus" ei tunnistanud mingeid piire ning ka tema enda piirid
sündmustest nagu igapäevane elu, sai innustust Allan Kaprow. Ta ristis happening'iks (sündmuseks) ühe oma 1959. aasta lavastuse, kus osalesid amatöörid, kasutati vähe sõnu ja provotseeriti publikut. Happening'ideks hakatigi nimetama improviseeritud etendusi, millel puudub kindel plaan ja tekst ning mis püüavad kaasata publikut, et nõnda kustutada piiri kunsti ja elu vahel. Cage'i ideed mõjutasid ka 1962. aastal Saksamaal tekkinud rühma nimega "Fluxus", mille ideoloogiks oli George Maciunas. Tema vaadete teiseks allikaks oli Nõukogude Venemaa 1920. aastate radikaalide nõudmised. Maciunase arvates oli vaja kaotada "kõrge ja kaunis" professionaalne kunst, mis olevat ainult ressursside raiskamine ja kunstnike egoismi rahuldamine. Selle asemel korraldas "Fluxus" happening'idetaolisi festivale, kus segunesid eri kunstiliikide elemendid, kuid mille eesmärgid polnud esteetilised, vaid sotsiaalsed. "Fluxuse" programme levitati trükisõnas
dadaistlik traditsioon ja provokatiivsed etendused. 3. Mis vahe on performanc’il ja happening’il? Happening´ideks nimetatakse improviseeritud etendusi, mille puhul puudub kindel plaan ja tekst ning mis püüavad kaasara publikut, et kustutada piir kunsti ja elu vahel. Performance on võrreldes happeninng’ga plaanipärasem ning esinejad ja publik on selle ajal rohkem eraldatud. Teravat piiri nende vahel ei ole. 4. Millega tegeles rühmitus ,, Fluxus’’? Millised olid selle eesmärgid? Nende arust oli vaja kaotada igasugune ,,kõrge ja kaunis’’ professionaalne kunst, mis olevat ainult ressursside raiskamine ja kunstnike egoismi rahuldamine. Selle asemel korraldas rühmitus happening’ idetaolisi festivale, kus segunesid eri kunstiliikide elemendid, kuid mille eesmärgid polnud esteetilised vaid sotsiaalsed. Rügmituse ideoloogia nõudis massilist, anatoomset loovust professionaalse kunsti asemel. 5
natsism ja stalinism. Ooperist kannab dramaatilist joont mitmekihiline ja põnev orkestri partii.Paiguti kõlab ka elektroonilistmuusikat,mis oli eelnevalt CD-le lindistatud.Tüüri vokaalpartiides on erinevaid meloodilisi lõike ja kõnelähedast laulu aga ka rütmilist kõnet,mille autor on kirjutanud nooti kui quasi rap-räppides. Erkki-Sven Tüüri looming on äratanud tähelepanu ka koreograafides.Tema loomingu on kasutatud mitmetes tantsu lavastustes,näiteks ,,Fluxus",mida lavastati Tartu Sadamateatris. 8 Teosed Orkestriteosed 1.sümfoonia (1984) 2.sümfoonia (1987) ,,Insula Deserta" (keelpillidele 1989) ,,Searching for Roots" (1990) ,,In the Memory of Clear Water" (1990) ,,Arhitektoonika VI"(1992) ,,Zeitraum" (1992) ,,Action-Passion-Illusion" (1993) ,,Crystallisatio" (1995) 3.sümfoonia (1997) Tsellokontsert (1997) ,,Lighthouse" (1997) Viiulikontsert (1998) ,,Exodus" (1999) ,,Aditus" (2000) ,,Ardor" (2001) 4
Erinevaid stiile ühendab Tüür vokaalpartiides: seal on meloodilisi lõike ja kõnelähedast laulu, aga ka rütmiseeritud kõnet, mille autor on märkinud nooti kui quasi "rap" räppides. Ooper "Wallenberg" on Tüüri seni ainus teos muusikateatrile, ent tema looming on pälvinud ka koreograafide tähelepanu. Nii on Teet Kask kasutanud tema muusikat mitmes tantsulavastuses, näiteks nüüdistantsu lavastuses "Fluxus", mis etendus 2002/2003 hooajal "Vanemuise" tantsijatega Tartu Sadamateatris. Kuulamine. ,,Reekviem" selles palas kõlasid taustal madalad meeshääled, lugu mõjus kuidagi süngelt, aga samas ka ürgsena. Kohati oli meloodia veniv, mida muutsid siiski veidi erksamaks triaglil kõlanud ,,kill kõll'id" ja keelpillidest viiulid. In Spe (süvamuusika) tegemist oli kaheksakümnendate tuntud rokibändi palaga, mille algus tundus
. Kuulasaim esindaja Victor Vasarely "Vega per", Bridget Riley ,,Paus". Kineetiline: sai alguse Bauhausis. Teosed esitavad reaalset liikumist. Nicolas Schöffer ühendas liikumisega valgus- ja heliefektid. Aleksander Calder ,,Neli punast süsteemi". Sündmused ja etendused: (häppening ja performance), 60-te lõpp. Happening improviseeritud etendus, millel puudub kindel plaan ja tekst, mis püüavad kaasata publikut ja kustutada piiri elu ja kunsti vahel. Rühmitus ,,Fluxus" Saksamaal, korraldasid ka happengingi taolisi festivale, mille eesmärk oli sotsiaalne. Yoko Ono, Wolf Vostell. Preformance'i ja happeningi vahel ei ole selget piiri. Antivormiline: kindla vormita kunst. USA, 60-te lõpp. Asutajaks peetakse Robert Morrist. Tehti amorfsetest, kindla kujuta materjalidest, näiteks liivast jne. Sama tüüpi nähtused leivisid Euroopas. Arte Povera. Mario Merz, Jannis Kounellis. Maakunst: looduslikku keskkonna mõjustamine
EESTI KUNST 1955-75 Iga samm modernismi poole kui samm vabaduse poole, Tarbekunstis suudeti saavutada autonoomia/ Rühmituse ANK-64 tegevus oli oluline esteetilise vabanemise teel. Omane oli romantiline isiklike subjektiivsete, tihti fantastiliste maailmade loomine ja esteetiline nõudlikkus/ 1970. aastate alguses oli Eesti kunst tundmatuseni muutunud, Enamus kunstnikke töötas isikupärases stiilis edasi HÄPPENING PERFORMANCE 1959 keskkonnaks kunstniku oma keha, improvisatsioon FLUXUS – kaotati kõrge ja kaunis kunst, saksamaal, korraldati festivale Allan Kaprow- esimene performance artist/ Yoko Ono- jaapanist/ Joseph Beuys- igaüks on kunstnik/ Gilber ja George- kuulutasid iseennast skulptuuriks ANTIVORMILINE KUNST. MAAKUNST. KONTSEPTUALISM. KEHAKUNST Antivormiline kunst- 1960 lõpus, kindla vormita kunst, odavad ja hüljatud materjalid Maakunst- kunstilise kujundamise materjaliks on maastik Kontseptualism- tekkis vastukaaluks abstraktsele ekspressionismile 1960.-
Avati ka köömneait, kus esitati ilma ühegi tehnilise elemendi abita muusikat. Eestist esinesid Aivar Teppo, "Dagö," "Hulkurid," "Hõbejõude," "Johansonid," "Jääboiler," "Kukerpillid," "Leelonaase," "Lindpriid," " Minu isa oli ausus ise," "Noored Moosekandid," "Rasta Orchestra," "Svarat," "Triskele," "Tuulekandled," "Ummaleelo," "Ummauudu," "Untsakad" ja "Väikeste lõõtspillide ühing." Välismaa armastatuimaks ansambliks oli "Fluxus" Flandriast. 5 1999 VII folk oli pühendatud August Pulstile, kellel oli 110. sünniaastapäev. August Pulst oli Eesti maalikunstnik, teatridekoraator, vanavara ja pärimusmuusika koguja ning rahvakultuuri populariseerija. Festival toimus 22.07-25.07 taas ilma ühegi pausita. Kontserte korraldati neljal vabaõhu laval, klubides, Jaani kirikus ja Köömneaidas.
eraldumine tegelikkuse kujutamisest ning lihtsad elemendid on kokku laotuna eksponaadiks. Tekkisid installatsioonid kindla ruumiga seotud teosed, ehitised. Esindajad: Carl André, Sol Lewitt, Robert Morris. Sündmused ja etendused Lähtuvalt dadaistide etenduste tegemise kommetest tekkis 1960-ndatel taas ühiskonda kritiseeriv kunstiteose asendamine teatrilaadse tegevusega. Protsessi ehk sündmust nimetati happening'iks. Ideoloogiks oli John Gage, kes lõi Saksamaal rühmituse Fluxus. Toimingud olid nii igapäevaelu katkendid kui ka ühiskonda kriitiseerivad ja intrigeerivalt mõjuvad ettevõtmised. Prantslane Joseph Beuys oli poliitiline ja lummav etenduste korraldaja. Etendus, kus on juba varem valmis muretsetud vahendid ja kindel kava, on performance. Tegevusi jäädvustatakse foto ja video abil. Antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst Antivormiline kunst on näiteks näitusesaali toodud materjal, mida muidu kasutati näiteks ehituse juures
1970ndad)
Kontseptuaalne kunst
– 1960ndatel, 1970ndatel levinud avangardkunst,
mis sisaldas:
- keelepõhiseid
- fotopõhiseid
- protsessipõhiseid tegevusi
1960ndatel tekkis eri maades simultaanselt kontseptuaalse kunsti liikumisi:
CoBrA 1948 (Copenhagen, Brüssel, Amsterdam)
Yves Klein (Kleini sinine) Pariisis
Situatsionistlik Internatsionaal Pariisis
Gutai grupp Jaapanis 1955/56
Piero Manzoni Itaalias
Fluxus
Joseph Beuys Saksamaal
Joseph Kosuth New Yorgis
Moskva kontseptualistid jt
Joseph Kosuth (s. 1945) Üks ja kolm tooli, 1965
Üks ja kolm tooli, 1965
Joseph Kosuth
Meaning, 1968
<<
plaanipärasem ning esinejad ja publik on rohkem eraldatud. Algselt taheti ühiskondlike vastuolude tõttu luua kunsti, mida ei saaks osta, müüa ja koguda nagu luksuskaupa. Kunsti asemel pakuti teatritaolisi ajalisi protsesse või rituaale. Happeningideks hakati nimetama improviseeritud etendusi, millel puudub kindel plaan ning mis püüavad kaasata publikut. Sooviti ületada elu ja kunsti piiri. Liikumine "Fluxus". Esindajad: Yoko Ono Nam June Paik Joseph Beuys (tuntuim esindaja) Gilbert ja George Antivormiline kunst loobuti stabiilsetest geomeetrilistest vormidest ning toodi näituseeksponaatide hulka mulda ja muud koredat materjali. Samuti kasutati laest rippuvaid ribasid jms. Mõnikord loodi amorfsetest materjalidest installatsioone. Oli antikommertslik, ebapüsiv, banaalne ja antiformaalne ning tegeles materjali muutlikkusega
riiklikule tunnustamisele ja müügiedule? Millist toimimisviisi pidasid nad endale õigemaks? Nad ei tahtnud enam luua kunsti, mida saaks müüa-osta ja koguda nagu luksuskaupa. Nad taaselustasid dadaistlikud traditsioonid ja provokatiivsed etendused. 3. Mis vahe on happeningil ja performanceil? Performance on võrreldes happeninng'ga plaanipärasem ning esinejad ja publik on selle ajal rohkem eraldatud. 4. Millega tegeles rühmitus ,,Fluxus"?Millised olid eesmärgid? Eesmärk kaotada ,,kõrge ja kaunis" proffessionaalne kunst. 5. Mida tead saksa kunstnikust Joseph Beuysist? Milliseid omapäraseid materjale ta kasutas ja mis põhjusel? Oma konseptsioon, püüe muuta elu kunstiks, ,,Kuidas seletada pilte surnud jänesele". Kasutas oma etendusel tema isikliku elu dramaatiliste sündmustega seotud materjale : viltvaip, loomarasv, mesi. 6. Kelle teos oli ,,laulev skulptuur"? Gilbert ja George. 7
lõug kivvi vajunult (reprod 2.1 ja 2.2). Neis kahes kujus on võimendunult leidnud väljenduse soospetsiifika: MEES on kujutatud aktiivsena, tegutsejana, subjektina, mässajana oma mõtete (või tunnete) vastu, NAINE passiivsena, alistuvana oma mõtetele, tardununa, pigem objektina. Proovige kujutleda vastupidiselt?! 3 4 Rodini lääneliku mõtleja arhetüüpi reflekteerib Korea päritolu, Euroopas Fluxus- liikumise kandvaks jõuks saanud Nam June Paik installatsioonis Triangel: Video- Buddha ja Video-Mõtleja (4 monitori, 2 videokaamerat, 2 skulptuuri, 2 statiivi; 1976 (1991)) ida mõtleja kui mediteerija kaudu, asetades mõlemad enesekaemusse ekraani ette (repro 3). Video-Buddhast lõi ta erinevaid versioone (repro 4), sh ka performance'i vormis, mediteerides ise vastamisi ekraanipildiga. Kooskõlas kõiksusega väljendub mediteerijas sügav rahu ja tundeharmoonia,
tunnustamisele ja müügiedule? Millist toimimisviisi pidasid nad endale õigeimaks? See muutus neile vastumeelseks. Nad ei tahtnud enam luua kunsti, mida saaks müüa-osta ja koguda nagu luksuskaupu. 3. Mis vahe on performanceil ja happeningil? Nende vahel pole teravat piiri. Etendus ehk performance on siiski happeningiga võrreldes plaanipärasem ning esinejad ja publik on selle aja rohkem eraldatud. 4. Millega tegeles rühmitus "Fluxus"? Millised olid selle eesmärgid? See rühmitus korraldas happeningide taolisi festivale, kus segunesid eri kunstiliikide elemendid, kuid mille eesmärgid polnud esteetilised, vaid sotsiaalsed. 5. Mida tead saksa kunstnikust Joseph Beuysist? Milliseid omapäraseid materjale ta kasutas ja mis põhjusel? Ta oli seotud lühiajaliselt "Fluxusega". Ta oli õppinud ja õpetanud skulptuurkunsti, kuid ta tegevust võib käsitleda kunsti lahutamisena elus või püüdena muuta elu kunstiks
eraldumine tegelikkuse kujutamisest ning lihtsad elemendid on kokku laotuna eksponaadiks. Tekkisid installatsioonid kindla ruumiga seotud teosed, ehitised. Esindajad: Carl André, Sol Lewitt, Robert Morris. Sündmused ja etendused Lähtuvalt dadaistide etenduste tegemise kommetest tekkis 1960-ndatel taas ühiskonda kritiseeriv kunstiteose asendamine teatrilaadse tegevusega. Protsessi ehk sündmust nimetati happening'iks. Ideoloogiks oli John Gage, kes lõi Saksamaal rühmituse Fluxus. Toimingud olid nii igapäevaelu katkendid kui ka ühiskonda kriitiseerivad ja intrigeerivalt mõjuvad ettevõtmised. Prantslane Joseph Beuys oli poliitiline ja lummav etenduste korraldaja. Etendus, kus on juba varem valmis muretsetud vahendid ja kindel kava, on performance. Tegevusi jäädvustatakse foto ja video abil. Antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst Antivormiline kunst on näiteks näitusesaali toodud materjal, mida muidu kasutati näiteks ehituse juures
kasvas taaskord. Pendel kaldus mõõdukale vasakpoolsusele (mitte päris nii palju nagu 60ndatel aga siiski). Koos sellega tugevnesid uuesti antikodanlikud meeleolud, sellele tekkis sotsiaalne nõudlus. Taaselustusid 70ndate kunstile omane happening ja performance. Liberaalne esteetika : soosib pluralismi (galeriides on nii hüperrealismist kuini antivormiliseni), 90ndatel kuulsaks saanud kuid juba 60ndatel tegutsenud... FLUXUS vastandumaks kaubalisele luksusesemeid tootvale kunstimaailmale; situatsionism ei loo uut -ism'i vaid pakuvad juhuslikele möödakäijatele kogemusi. Olukorra, situatsiooni tekitamine. Iga kunst pakub elamuse, ergastab. Ideloogiline liider oli üks Leedu põgenike järglane. YOKO ONO (sünd 1933) ->
Teine teos, ,,Monogramm", kujutab endast kitsetopist, mille kõhu ümber ilutseb tavaline uus autokumm. Hiljem on Rauschenbergi teosed olnud jälle rohkem tasapinnalised. Reaalsete esemete asemel eelistab ta fotode lõuendile ülekandmist siiditrüki abil. Rauschenberg kinnitab, et ta ei taha luua kunsti, vaid tegutseda ,,elu ja kunsti vahelises kuristikus". Rauschenbergi loomingu üheks allikaks oli koostöö helilooja John Cage'iga (rühmitusest ,,Fluxus"). ...kunsti eesmärk pole publikule midagi ,,teatada", vaid eelkõige publiku taju ning kujutlus ,,fookusest" välja viia. Samaaegsete polüvalentsete, avatud tähendusega, aga ka aktiivsete kujundite kuhjamine iseloomustab Rauschenbergi loomingut. Ameeriklaste ,,jahedus" ongi üheks erinevuseks nende ja Pariisi ,,uusrealistide" vahel. Seetõttu oligi võimalik sujuv üleminek USA neodadalt popkunstile. POPKUNST
Teine teos, ,,Monogramm", kujutab endast kitsetopist, mille kõhu ümber ilutseb tavaline uus autokumm. Hiljem on Rauschenbergi teosed olnud jälle rohkem tasapinnalised. Reaalsete esemete asemel eelistab ta fotode lõuendile ülekandmist siiditrüki abil. Rauschenberg kinnitab, et ta ei taha luua kunsti, vaid tegutseda ,,elu ja kunsti vahelises kuristikus". Rauschenbergi loomingu üheks allikaks oli koostöö helilooja John Cage'iga (rühmitusest ,,Fluxus"). ...kunsti eesmärk pole publikule midagi ,,teatada", vaid eelkõige publiku taju ning kujutlus ,,fookusest" välja viia. Samaaegsete polüvalentsete, avatud tähendusega, aga ka aktiivsete kujundite kuhjamine iseloomustab Rauschenbergi loomingut. Ameeriklaste ,,jahedus" ongi üheks erinevuseks nende ja Pariisi ,,uusrealistide" vahel. Seetõttu oligi võimalik sujuv üleminek USA neodadalt popkunstile. POPKUNST
annaabi.ee 
