Sündmused ja etendused happening'id ja performance'id Häppening ing k to happen - toimuma, aset leidma on popkunstile lähedane aktsioonikunsti vorm kujunes 1960. aastatel eesmärgiks likvideerida piir kunsti ja argielu, kunstniku ja publiku vahel tegevuse rõhk on improvisatsioonil, juhusel ja publiku kaasatõmbamisel olulised tunnused on mängulisus ja keskkondlikkus üldjuhul ei proovita enne läbi ja tavaliselt toimub mingiteemaline häppening vaid ühe korra toimuvad vabas õhus kunstniku esitatud aktsioonidena Etendus ing k performance - etendus happening'iga võrreldes plaanipärasem esineja, esinejad ja publik on rohkem eraldatud performance'i ja happening'i vahel pole teravat piiri etendustekunst on jätkunud tänaseni ühe võimalusena publikut mõjutada selle leviku ühe põhjusena võib nimetada kunstnike soovi saavutada vahetut side ja tag...
Performance & Happening Happening on tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik. Tegevuskunstiks nimetatakse 1960ndatel tekkinud etenduslikke kunstivorme nagu näiteks happening ja performance, eesti keeles sündmused ja etendused. Teatrietendustest eristab häppeningu tavaliselt süzee puudumine, mingid sündmused, mis kunstniku juhtimisel lihtsalt juhtuvad, mõjutades sellega publiku reaktsioone, mis omakorda mõjutavad häppeningu kulgu. Häppening (ing k to happen - toimuma, aset leidma) on popkunstile lähedane aktsioonikunsti vorm, mis kujunes 1960. aastatel eesmärgiga likvideerida piir kunsti ja argielu, kunstniku ja publiku vahel. Üldiselt toimuvad häppeningid vabas õhus kunstniku esitatud aktsioonidena (tegevusakt, ettevõtmine), kusjuures tegevuse rõhk on improvisatsioonil, juhusel ja publiku kaasatõmbamisel. Üldjuhul häppeninge ei proovita enne läbi ja taval...
SÜNDMUSED JA ETENDUSED 1. Millised ühiskonnakriitilised meeleolud kerkisid noorte hulgas esile 1960. aastail? Hipiliikumine, sukeldumine rokikultuuri ja alternatiivsete ideoloogiate otsing. Osa noori muutus mässumeelseteks. Põhjuseks oli sõda Vietnamis ja rassidevahelised pinged. 2. Kuidas reageerisid vasakpoolsete seisukohtadega kunstnikud avangardismi riiklikule tunnustamisele ja müügiedule? Millist toimimisviisi pidasid nad endale õigeimaks? Nad ei tahtnud enam luua kunsti, mida saaks müüa-osta ja koguda nagu luksuskaupa. Neile kunstnikele oli üheks võimaluseks taaselaustada dadaistlik traditsioon ja provokatiivsed etendused. 3. Mis vahe on performanc’il ja happening’il? Happening´ideks nimetatakse improviseeritud etendusi, mille puhul puudub kindel plaan ja tekst ning mis püüavad kaasara publikut, et kustutada piir kunsti ja elu vahel. Performance on võrreldes happeninng’ga ...
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 11ü klass ERKKI-SVEN TÜÜR Referaat juhendaja:Karin Lükk Haapsalu 2009 Sisukord 1)Sissejuhatus................................................................................................................3 2)Elulugu.......................................................................................................................4 3)Looming.....................................................................................................................5 4)Orkestrimuusika.........................................................................................................6 5)Kammermuusika........................................................................................................7 6)Ooper "Wallenberg"...................................................................................................8 7)Teosed............
ErkkiSven Tüür (16.10.1959 Kärdla) Üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid. Elulugu. Hiiumaal Kärdlas sündinud ja kasvanud ErkkiSven Tüür on lõpetanud Tallinna muusikakooli flöödi erialal, samas õppis ta mõnda aega ka löökpille ja kompositsiooni. 1976. aastal rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai 1979. aastal ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 19791983 selle juht, erinevate flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna konservatooriumi, kuigi vaimuliku perekonnast pärinemise tõttu tekkis tal muusikakõrgkooli saamisega algul probleeme. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti ja Meediakeskuses. Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 19891992 õpetas Tüür...
20. sajandi kunst Sümbolism: käsitlesid suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu jne. Oluline mis on kujutatud pildil, mitte kuidas. Prantsusmaa, sajandivahetus. Pierre Puvis de Chavannes - prantsuse sümbolismi eelkäija; Gustave Moreau "Rändav poeet", Odilon Revon ,,Ophelia". Kuulsaim vene sümbolist on Mihhail Vrubel ,,Istuv Deemon". Skulptoritest Auguste Rodin ,,Suudlus", ,,Mõtleja". Juugendstiil: Levis esialgu tarbekunstis ja arhitektuuris, samuti sajandivahetuse kunst, taheti et ühtne stiil oleks nii arhitektuuris, maalikunstis, muusikas jne. Olid ,,Prerafaeliidid" vabaneda kõrgrenessansi kunsti mõjust ja luua vararenessansiga sarnast kunsti; William Morris. Sotimaal oli Glaskow' koolkond; Arthur MacMurdo. Juugendliku arhitektuuri esindajad olid Victor Horta ja Antonio Gaudi. Kujutavas kunstis oli see looduse jäljendamine: Aubrey Beardsley, Gustav Klimt. Rahvusrom...
KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR kunstnikud: Andrea Palladio Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näiteks Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (1803–1809) Kreeka ja Rooma eeskuju, ümarkaar, kuplid, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus KLASSITSISLIK KUJUTAV KUNST skulptorid: Antonio Canova, Jean-Antoine Houdon, Bertel Thorvaldsen alastifiguur, marmor, üldistatud, arenenud inimkeha varaklas Kunstnikud: Jean Baptiste Greuze, Elisabeth Louise eeskujuks skulptuuride relieefid, värv jäi tahaplaanile, moraliseeriv Kõrgklas. Kunstnikud: Jaqcues Louis David, Jean Auguste idealiseerimine, detailideta taust, antiikajalugu, mütoloogia, poliitika,eetika ideaal KLASSITSISM JA ROMANTISM kunstnikud: Jean-Jacques Rousseau, Charles de Montesquieu, Denis Diderot klassikaline - tavakohane, tüüpiline või antiigile vihjav klassitsistlik - üks ...
Viljandi pärimusmuusika festivali areng läbi aegade Uurimustöö Õpilane: Klass: Juhendaja: Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 Viljandi pärimusmuusika festivali areng......................................................4 1993................................................................................................4 1994................................................................................................4 1995................................................................................................4 1996....................................................
eraldumine tegelikkuse kujutamisest ning lihtsad elemendid on kokku laotuna eksponaadiks. Tekkisid installatsioonid kindla ruumiga seotud teosed, ehitised. Esindajad: Carl André, Sol Lewitt, Robert Morris. Sündmused ja etendused Lähtuvalt dadaistide etenduste tegemise kommetest tekkis 1960-ndatel taas ühiskonda kritiseeriv kunstiteose asendamine teatrilaadse tegevusega. Protsessi ehk sündmust nimetati happening'iks. Ideoloogiks oli John Gage, kes lõi Saksamaal rühmituse Fluxus. Toimingud olid nii igapäevaelu katkendid kui ka ühiskonda kriitiseerivad ja intrigeerivalt mõjuvad ettevõtmised. Prantslane Joseph Beuys oli poliitiline ja lummav etenduste korraldaja. Etendus, kus on juba varem valmis muretsetud vahendid ja kindel kava, on performance. Tegevusi jäädvustatakse foto ja video abil. Antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst Antivormiline kunst on näiteks näitusesaali toodud materjal, mida muidu kasutati näiteks ehituse juures
Võttes teejuhiks raamatu „20. sajandi mõttevoolud” (toimetanud Epp Annus, Tartu Ülikooli kirjastus, 2009), võib peatükkide kaupa viia filosoofilised voolud kokku kunstivooludega. Max Ernst Näiteks: Elufilosoofia – sümbolism, juugend / art nouveau, ekspressionism, fovism, Chagall. Psühhoanalüüs – sürrealism, abstraktne ekspressionism. Fenomenoloogia – poeetiline realism, Fluxus. Eksistentsialism – teatud osa performance-kunstist, Abramović ja Ulay. Hermeneutika – „tõlkimisega” tegelevad pea kõik kunstnikud omal viisil. Analüütiline filosoofia – keelega tegelev kontseptualism, Art&Language, J.Kosuth. Marxism – kriitiline realism, sotsialistlik realism, sotsiaalrealism. Strukturalism – opkunst, minimalism. Rene Magritte Psühhoanalüütilise teooria üldised põhimõtted:
20. SAJANDI KUNST KONSPEKT J. KANGILASKI ÕPIKUST Uusromantismi ideoloogia - pettumine kaasajas, teaduse areng pole ühiskonda humaansemaks muutnud, tugevnes religiooni autoriteet (olulisemad parateadused), kunst polnud enam teaduse liitlane, vaid ülim väärtus. Sümbolism - käsitleti suuri ja igavesi teemasid (surm, sünd, erootika, armastus, üksindus), olukordi toodi välja ebatavaliste mitmetimõistetavate süzeede abil, rõhutati, et elu on müsteerium, oluline mida kujutatakse, mitte kuidas. Tegemist on literatuurse kunstiga. Sümbolism on vool, mitte stiil. Tihti anti mütoloogilistele tegelastele ebatavaline isiklik tähendus. Värvid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890. aastail oli peamiseks esinemiskohaks Pariisis Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong. Sümbolist pidi kujutama imepärast ja müstilist. Tihti kujutatakse inimhinge sisemist traagikat. Maal: Pierre Puvis de Chavannes (loetakse sümbolismi eelkäijaks) ...
KUNSTIAJALUGU. 12.klassfuturism Contents 2.Juugendstiil.......................................................................................................................................... 4 3.Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades.................................................................................... 5 4.Postimpressionistid I............................................................................................................................ 6 5.Postimpressionistid II.......................................................................................................................... 7 6.Fovism ja ekspressionism.................................................................................................................... 8 7.Eesti kunst 20.sajandi alguses............................................................................................................ 10 8.Kubism.......................
NAINE & seksuaalsus folklooris ja ühiskonnas FLKU.04.127 LINDA. ILU & IDEED1 ESSEE Kaire Nurk Ajakiri Linda, esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri eesti naisterahhwale2 alustas ilmumist aastal 1887 Viljandis, andes järgnevalt ligi kakskümmend aastakäiku. Avanumbri esilehel viidatakse ka ajakirja nime rahvusaatelistele seostele Kalevipoja eeposega: Linda suikus surma süles / Kaua külma kalmu al, / Nüid ta tõstab pea üles, / Nüid ta jälle ärkaval. / Ema arm ja ema süda, / Hauaski ei jahtu nad, / Neid ei murra surma oda / Igaweste miilavad! /.../ Nüid on lõhkend kalmumägi / Kõrge tänu Taarale / Nüid on lõpmas sortsi wägi, / Linda ärkab ülesse. / Tema hüüab Eesti õues: / Tõuske tütred, ärgake! / Koit ju punab taeva põues, / Miks te'e weel nüid uinute. Värsivormis pöördumine lugeja poole näib kokku monteeritud laenudest Kreutzwaldilt ja Koidulalt, sj on peategelaseks tõstetud eepose MEES-kangelase Kalevipoja asemel N...
1. Kunst 19. Ja 20.saj vahetusel 1. Mis muutis 19. Ja 20.saj vahetuse kunsti eriti mitmekesiseks? Milles see avaldus? Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Mitmekesisus avaldus selles, et tekkis palju uusi kunstivoole ja-stiile. 2. Miks kerkis esile uusromantismi ideoloogia? Põhjuseks oli haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. 3. Kuidas suhtusid uusromantikud kunsti ? Milleks nad seda pidasid ? Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi. Paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid pooldama uusromantilist ideoloogiat (uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata) 4. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda kunstnikud/sümbolistid Nad eelistasid käsitleda suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. 5. Mis oli s...
eraldumine tegelikkuse kujutamisest ning lihtsad elemendid on kokku laotuna eksponaadiks. Tekkisid installatsioonid kindla ruumiga seotud teosed, ehitised. Esindajad: Carl André, Sol Lewitt, Robert Morris. Sündmused ja etendused Lähtuvalt dadaistide etenduste tegemise kommetest tekkis 1960-ndatel taas ühiskonda kritiseeriv kunstiteose asendamine teatrilaadse tegevusega. Protsessi ehk sündmust nimetati happening'iks. Ideoloogiks oli John Gage, kes lõi Saksamaal rühmituse Fluxus. Toimingud olid nii igapäevaelu katkendid kui ka ühiskonda kriitiseerivad ja intrigeerivalt mõjuvad ettevõtmised. Prantslane Joseph Beuys oli poliitiline ja lummav etenduste korraldaja. Etendus, kus on juba varem valmis muretsetud vahendid ja kindel kava, on performance. Tegevusi jäädvustatakse foto ja video abil. Antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst Antivormiline kunst on näiteks näitusesaali toodud materjal, mida muidu kasutati näiteks ehituse juures
kasvas taaskord. Pendel kaldus mõõdukale vasakpoolsusele (mitte päris nii palju nagu 60ndatel aga siiski). Koos sellega tugevnesid uuesti antikodanlikud meeleolud, sellele tekkis sotsiaalne nõudlus. Taaselustusid 70ndate kunstile omane happening ja performance. Liberaalne esteetika : soosib pluralismi (galeriides on nii hüperrealismist kuini antivormiliseni), 90ndatel kuulsaks saanud kuid juba 60ndatel tegutsenud... FLUXUS vastandumaks kaubalisele luksusesemeid tootvale kunstimaailmale; situatsionism ei loo uut -ism'i vaid pakuvad juhuslikele möödakäijatele kogemusi. Olukorra, situatsiooni tekitamine. Iga kunst pakub elamuse, ergastab. Ideloogiline liider oli üks Leedu põgenike järglane. YOKO ONO (sünd 1933) ->
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõpli...
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hin...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
