1930. aastail taganes avangardistlik kunst peaaegu kõikjal ja tihti toetasid riikide valitsused traditsioonilisemat kunsti. Siiski säilis kunsti mitmekesisus kõikides riikides peale Saksamaa ja Nõukogude Liidu. Need olid diktatuuririigid, kes kontrollisid oma alamaid terrori ja vaimse tasalülitamise abil. Kuna taheti kogu elu täielikku kontrolli, oli vaja rangelt kontrollida ka kunsti, sest kunst suudab levitada ideid, hoiakuid ja meeleolusid. Totaalsed riigid püüdsid panna oma kodanikke mõtlema ja tundma võimalikult ühtemoodi ning järelikult ei saanud lubada ka mitmekesist kunsti. Avangardistlik kunst oli totaalsele võimule kasutu, sest selle abil oli raske teha massilist propagandat, aga ka lausa ohtlik sellepärast, et avangardislik kunst võis tekitada võõraid ja kahjulikke mõtteid, teiseks lihtsalt sellepärast, et uuenduslik kunst eeldab ja soosib isikuvabadust ning iga inimese õigust omapärale. Mõlemas dik...
Totalitaarsete riikide kunst Totalitaarne kunst 1930. aastail taganes avangardistlik kunst peaaegu kõikjal, toetati traditsioonilisemat kunsti Säilis kunsti mitmekesisus kõikides riikides peale Saksamaa ja Nõukogude Liidu Kunst Saksamaal Saksamaal oli avangardismivastane võitlus avalik Mitmed kunstiinimesed sattusid koonduslaagritesse või tapeti Korraldati nn häbistusnäitusi, mida käsutati vaatama töölised, õpilased või sõdurid Osa avangardistide teoseid põletati avalikult Kunst Saksamaal Natside kunsti meisterlikuim osa olid paraadid Visuaalsesse kujundusse kuulusid erilised väljakud, auväravad ja valguskunsti efektid Hitleri eesmärk kunstis Arhitektuuris kajastuv poliitiline võim peab suutma inimesi psühholoogiliselt mõjutada Ehitise monumentaalsus peab inspireerima rahvuslikku, rahvalikku ja rassilist uhkust Võidu kultuslik ülistamine ...
docstxt/126043248642520.txt
Totalitaarsete riikide kunst Marilyn,Anette ja Siret • 1930.aastail taganes avangardistlik kunst. • Saksamaal ja Nõukogude liidus kunsti mitmekesisus ei säilinud. • Totalitaarsed riigid keelasid avangardistliku kunsti. (Isegi selle loomise). • Lubati ainult kasutada akadeismi ja realismi; sotsialistlik realism, idealiseeritud klassitsism. Saksamaa ja NSVL • Suurte juhtide ülistamine. • Revolutsioonisündmused ja sõjalised võidud. • Ideaalkangelased. • Töö ülistamine. • Massiline propaganda. Teemad • Avangardistivastane võitlus avalik • Ainulubatud on kunst, mis toetub traditsioonidele, tõstab aaria rassi väärikust • Eeskujud 19.saj akademism ja realism. • Suhtumine: Moodne kunst on „rassiliselt alaväärtuslike inimeste“ eneseväljendus • Hitler vihkas juba noorena modernistlike, edukaid kunstnikke Saksamaa • Avangardistivastane võitlus salajasem, kuid jõhkram • Ainulubatud kunstistiil sotsialistlik rea...
TOTALITAARSETE RIIKIDE KUNST 1. Milliste sündmustega seoses keelustati avangardistlik kunst nii Saksamaal kui Nõukogude Liidus ? Need olid diktatuuririigid, kes kontrollisid oma alamaid terrori ja vaimse tasalülitamise abil. Kuna taheti kogu elu täielikku kontrolli, oli vaja rangelt kontrollida ka kunsti, sest kunst suudab levitada ideid, hoiakuid ja meeleolusid. Totaalsed riigid püüdsid panna oma kodanikke mõtlema ühtemoodi ning järelikult ei saanud lubada ka mitmekesist kunsti. 2. Miks seda tehti ? Avangardistlik kunst oli totaalsele võimule kasutu, sest selle abil oli raske teha massilist propagandat, aga ka sellepärast, et avangardistlik kunst võis tekitada võõraid ja kahjulikke mõtteid. Samuti oli ka see põhjus, et uuenduslik kunst eeldab ja soosib isikuvabadust ning iga inimese õigust omapärale. 3. Kuidas nimetati Saksamaal avangardistlikku kunsti? Nad nimetasid seda koledaks, ...
XXX XXX 12A Tallinn 2010 Üldiselt kunstist totalitaarses Saksamaal ja Nõukogude Liidus Totalitaarsed riigid nagu Saksamaa ja Nõukogude Liit olid mõlemad diktatuurid, mis kontrollisid ja sekkusid tugevalt inimeste eludesse. Rangelt kontrolliti ka kunsti, sest läbi selle on võimalik levitada ideid, hoiakuid ja meeleolusid, mistõttu ,,vale" sõnumiga kunst valitsejatele väga ohtlikuks saada võib. Kuna totalitaarsete riikide juhid soovisid, et kodanikud oleks ja mõtleks võimalikult ühte moodi, ei tohtinud lubada mitmekesise kunsti levikut. Avangardistlik kunst oli riigijuhtidele kasutu, sest selle läbi ei olnud võimalik teha massipropagandat. Avangardistlik kunst võis ka valitsejatele ohtlik olla, sest taoline uuenduslik kunst soosib isikuvabadust ja inimeste omapära, mis oli aga täiesti vastupidine sellele, mida soovisid riigijuhid. Seetõttu keelustati avangradism nii NSV Liidus kui ka Natsi
Katrin Olhovikov 25.01.09 Demokraatlike ja totalitaarsete riikide arengu võrdlus kahe maailmasõja vahel Diktatuuri olemus on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonnas. Diktatuuririikides puudub võimulahusus, eksisteerib vaid üks ideoloogia ja üks partei. Demokraatiale on iseloomulik rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuõigused ja vabadused
realismist, mis on oma maalimisviisilt päriselu jäljendavad. Impressionism seevastu on maalimisviisilt moderne ning uuenduslik. Sotsialistlik realism on erinev kõigist teistest kolmest voolust, sest see vool oli ainuke riigi poolt vastuvõetav maalimisviis NSVL ajastul ja see tegi sellest voolust justkui propaganda, samuti oli selle kunstivoolu ideeks võidelda kosmopoliitsuse vastu. Kuid linnaelu kujutamine oli üks põhilisi teemasid impressionismi puhul. 2. Miks totalitaarsete reziimidega riikides ei lubatud viljeleda abstraktset kunsti? Mis eesmärk kummalgi(realism, abstraktsionism) suunal oli? Totalitaarsete reziimidega riikides ei lubatud viljeleda abstraktset kunsti, sest abstraktne kunst oli tavaliselt individualistlik ning uuendusmeelne. Kuid need kaks asja ei olnud totalitaarses reziimis teretulnud ning seetõttu ei lubatud ka abstraktset kunsti viljelda. Individualistlik lähenemine kunstis oli keelatud kuna totalitaarsed
Mehhiko kunst Mehhiko kommete ja Euroopa avangarismi segunemine 1930-ndatel andsid monumentalistid olulise tõuke seinamaalikunstile Ühiskondliku poliitilise seisuga seinamaalid olid saavutanud enneolematu taseme ja koha Temaatika oli enamasti võetud ajaloolistest teemadest ja mõjutustes Kunstnike vasakpoolsed vaated Tuntuim kunstnik: David Alfari Siqueiros David Alfari Siqueiros Frida Kahlo autoportree Mehhiko Ameerika piiril 1932 Totalitaarsete riikide kunst Vaimne terror ja püüd kontrollida rahvast Avangardistlik kunst oli totalitaarsetele riikidele kasutu ja ohtlik. Uuenduslik kunst eeldab ja soosib isikuvabadust ja iga inimese õigust omapärale- avangardistliku kunsti keelamine ja hävitamine. Kunsti kasutamine propagandana, eeskujudeks realism ja academism Sõdade ajal kujutati vaenlasi poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi aga õilsate kaitsjatena Skulptuuris ülistati suuri juhte, revolutsioonisündmused
Ei kasutata lokaaltoone, traditsioonilisi kompositsioone, süzeed. Maaliti peamiselt vabaõhumaale. Viljeleti portree- ja aktimaali. Loetakse esimeseks moodsa kunsti vooluks. Uusrealism:1960-ndatel Pariisis tekkinud liikumine. Kunsti loodi materjalidest ja objektidest, misolid saadaval. Enamasti jääkidest. Eesmärgiks reaalsuse neutraalne registreerimine ja individuaalsest eneseväljendamisest loobumine. Tõrjuv hoiak puhta abstaktsionalismi suhtes. Miks totalitaarsete reziimidega riikides ei lubatud viljeleda abstraktset kunsti? Abstraktsesse kunsti on võimalik peita kõikvõimalikke tähendusi ja emotsioone, mis ei pruukinud alluda totalitaarsete reziimidega riikide korraga. Mis on realismi eesmärk? Kunstnikud hakkasid maalima ainult seda, mida nägid enda ümber. Loodeti, et tõde aitab ühiskonda paremaks muuta. Lubati kujutada maastikke, olustikke, portreesid ja natüürmorte. Mis on abstraktsionalismi eesmärk?
pidid soomlased 20. sajandil Nõukogude Venemaaga tegema kolm korda rahu. 4. Milline tähtsus on omandil Eesti riigi õigusliku järjepidevuse kestmisel? (3p) Õigusliku järjepidevuse põhimõttest tuleneb meie kodakondsuspoliitika ja omandipoliitika. Selle tulemusena on Eestis on taastatud hulk asutusi, ettevõtteid ning kodanikuühendusi. 5. Kellele ja milleks on vaja Eestis ja mujal Euroopas totalitaarsete režiimide kuritegude uurimist? Millised institutsioonid neid ülesandeid Ida-Euroopas peamiselt täidavad? (3p) Totalitaarsete režiimide kuritegude uurimine on vajalik eelkõige võimupartei keskkomiteele, kes selle ka kehtestas, et jälgida õigest liinist kinnipidamist ja korraldada kõrvalekaldujate karmi karistamist. Uurimine on vajalik kannatanutele, kelle vastu on toime pandud inimsusevastased kuriteod
8. Milline võis olla propaganda osa Teise maailmasõja ajal inimeste arusaamade kujundamisel? Võis olla päris suur, sest uudised ei liikunud niivõrd kiiresti ega olnud samal tasemel kättesaadavad nagu tänapäeval ning võidigi uskuda propagandat. 9. Miks Atlandi harta põhimõtted ei realiseerunud? Ei realiseerunud, sest NSV Liidule tehti erandeid, ei laiendatud põhimõtteid MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud riikidele. 10. Mille poolest sarnanesid totalitaarsete riikide eesmärgid Teises maailmasõjas? Totalitaarsete riikide eesmärgiks oli kehtiva poliitilise korra muutmine. Nõukogude Venemaa juhtkonna rakendatud meetmeid, mille eesmärgiks oli kõikide eelmiste institutsioonide kaotamine, võib pidada kõige laiaulatuslikemateks. Kõik kolm Nõukogude põhiseadust olid tegelikult igal astmel parteile allutatud. Oma täielikku ülemvõimu teostas partei Keskkomitee kaudu, mis omakorda jagunes Orgbürooks, Poliitbürooks ja Kontrollkomisjoniks
puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha surumiseks võidakse kasutada vägivalda, piiratud on sõnavabadus, valitsus kasutab oma ideoloogia peale surumisel aktiivselt erinevaid propagandavahendeid. Diktatuuride liigitus Autoritaarne diktatuur Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Võrreldes totalitaarsete diktatuuridega on autoritaarsed lähedasemad antiiksele diktatuurile, kuna neis enamasti sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. Inimõiguste piirangud ja sekkumine erasfääri lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest, mitte mingist kandvast ideoloogiast.
Miks kehtestati fasistlik diktatuur Itaalias? 1925.a. kehtestati üheparteisüsteem (ainsaks lubatud parteiks jäid loomulikult fasistid), Mussolinile ehk ducele anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda (tsensuur, kontroll hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid jne). Itaaliat loetakse küll totalitaarsete diktatuuride hulka, kuid võrreldes Stalini ja Hitleri vägivallaga oli Mussolini suhteliselt tagasihoidlik vägivalla rakendamisel. Peagi aga Mussolini populaarsus langes. 1930. aastate alguses pettusid Duce's paljud itaallased. Fasistide soov muuta Itaalia riigiks, mis täielikult varustab end ise, tõstis tarbekaupade hindu. Samal ajal jäid aga palgad endisele tasemele. Kõigele lisaks sattus Mussolini 1935. aastast alates üha enam Saksamaa di...
Stalini suured mõjud.oli ainuke lubatud kunst nõukogudeliidus.Pidi levitama kommunistlikku partei ideoloogiat. Uusrealismkasutati leitud esemeid,loodi kunsti olemasolevatest materjalidest ja objektides. 2.Miks totalitaarsete re ziimidega riikides ei lubatud viljeleda abstraktset kunsti? Mis eesm ärk kummalgi (realism, abstraktsionism) suunal oli? Abstraktsionism on värvide, joonte, punktide ja erinevate pindade ja vormide abil maailma ja kõik sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. Totalitaarsetes riikides oli põhirõhk oma ideoloogia ja valitsusvormi ülistamisele, isegi juttu ei võinud
· 20mln haavatut · mitu miljonit tsiviilisikut suri nälga või millegisse muusse · pärast sõda suri 20mln gripiepideemiasse · euroopa rusudes ja terve põlvkond noori mehi hukkunud. · Muutus euroopa poliitiline kaart: 1) Lagunes neli impeeriumit Venemaa, Ausria-Ungari, Saksamaa, Türgi 2) Tekkisid uued rahvusriigid Venemaa->Soome,Eesti,Läti,Leedu, Poola. Austria-Ungari->Austria,Ungari, Tsehhoslovakia, Jugoslaavia. *Võimalikuks sa totalitaarsete diktatuuride teke(Saksamaa, Venemaa,Itaalia) *Uus maailasõda oli paratamatu
Enneolematult suur oli tööpuudus, mis omakorda põhjustas nälja ja rahulolematuse. Majanduse kokkuvarisemise tagajärjel kaotasid inimesed seetõttu oma kodud ja kogu varanduse. Elatustaseme langus vähendas kaupade nõudlust, see omakorda põhjustas tootmise languse ning tööpuuduse kasvu. Tegemist oli nii öelda suletud ringiga.Riigid tulid erinevalt välja majanduskriisist, kes uue valitseja kaudu, kes hakkas reforme läbi viima. Kes totalitaarsete reziimide abil. Lõpetuseks võiks öelda, et esimene maailmasõda kutsuski esile majanduskriisi, mis omakorda põhjustas ühiskonnas suure tööpuuduse ning selle, et paljud pere jäid oma kodudest ilma ja tekkisid näljahädad.
Fasistlik Itaalia I maailmasõja lõppedes oli Itaalia võitjate hulgas, kuid võit ei tulnud kergelt. Itaalia kaotas sõjas ligi pool mln inimest ja oli teinud tohutuid võlgu. Pariisi rahukonverentsil ei võtnud Antandi osapooled Itaaliat võrdväärse partnerina ja jätsid itaallased ilma lubatud aladest. Itaalia majandus oli pärast sõda kaoses, valitses suur tööpuudus, mida nõrgad koalitsioonivalitsused ei suutnud leevendada. Üha rohkem tekkis tööliste ja muude rahulolematute väljaastumisi, mida torkisid tagant kommunistid. Sellises olukorras kerkis Itaalias esile 1918. aasta lõpus Benito Mussolini poolt rajatud rühmitus "Fascio di Combattimento", kuhu põhiliselt kuulusid armeest demobiliseerunud ja töötuks jäänud mehed. Rahvas hakkas neid kutsuma fashistideks. Fasistid jutlustasid tugevast riigist, pidasid kommunistidega lööminguid ja suutsid paljudele kriisi käes vaevlejatele jätta endast mulje k...
Nimisõnad Omadussõna Tegusõnad Väljaanded Kirjutis Ilustav Kirjutama Postimees Ajaleht Kirju Huvituma Delfi Raadio Pöörane Küsitlema AK Ajakirjanik Kiire Lugema ERR Reporter Huvitav Uurima Eesti Ekspress MEEDIA Meediaõpetuses me loeme ja kirjutame, arutame ja vaidleme, räägime elust ja uurime elu, õpima küsima ja küsimustele vastuseid leidma, analüüsime ja loome tekste. Marju Lauristin: ''Meedia ei saa olla parem kui ühiskond.'' Meedia mõjutab kõiki elualasid poliitikat, majandust, kunsti, haridust. Maailmast ja ühiskonnast saame pildi meedia kaudu. Demokraatia kriteeriumid. Poliitikateadlane Robert Dahl on rõhutanud viit kriteeriumi: 1. efek...
Enneolematult suur oli tööpuudus, mis omakorda põhjustas nälja ja rahulolematuse. Majanduse kokkuvarisemise tagajärjel kaotasid inimesed seetõttu oma kodud ja kogu varanduse. Elatustaseme langus vähendas kaupade nõudlust, see omakorda põhjustas tootmise languse ning tööpuuduse kasvu. Tegemist oli nii öelda suletud ringiga. Riigid tulid erinevalt välja majanduskriisist, kes uue valitseja kaudu, kes hakkas reforme läbi viima. Kes totalitaarsete reziimide abil. Lõpetuseks võiks öelda, et esimene maailmasõda kutsuski esile majanduskriisi, mis omakorda põhjustas ühiskonnas suure tööpuuduse ning selle, et paljud pere jäid oma kodudest ilma ja tekkisid näljahädad.
sept 1945 * toimus Potsdami konverents 16. aug 1945 2. Teise maailmasõja puhkemise põhjused. 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 3. Millised alad okupeeriti Saksamaa poolt peale 1.sept. 1939 1940 ? Poola, Taani, Norra, Pariis, Põhja- ja Lääne-Saksamaa 4. Millised alad okupeeris NSVL MRP salajase lisaprotokolli järgi? Eesti, Läti, Leedu, Poola, Karjala(Soome), Bessaraabia 5. Talvesõja puhkemise põhjused ja tulemused.
egalitaarsuspüüdlused ainult kahjulikud ja tekitasid segadust neis, kelle võimed ei võinud juba nende olemuse tõttu küündida teistega võrdsele tasemele (naised ja metslased, keda Le Bon liigitas kognitiivselt lastega samasse kategooriasse). Gustave Le Bon'i võib lugeda üheks esimeseks arutlejaks grupipsühholoogia peamiste küsimuste üle. Tema ideed on olnud väga mõjukad ja seda mitte ainult sotsiaalteaduste siseselt, vaid neid on peetud mõnesid maailma totalitaarsete reziimide liidreid oluliselt mõjutanuks ja isegi sütitanuks. Gustave Le Bon'i märkimisväärsete ideede hulka kuuluvad rassi ja temperamendierinevuste omasus geograafiast tulenevalt ja rassilise paremuse idee ning teooria, et indiviidi mõtlemisvõime ja teadvus lahustuvad grupis ning individuaalse teadvuse asemele asub hulga tahe. Hulga tahe domineerib niivõrd, et koosmõjus grupi tunnetamisega ja individuaalse vastutuse näilise puudumisega on isikud hulgas valmis end palju teravamalt ja
eksperimentides laialdast kinnitust leidnud teaduslik teooria osutus lõpuks ikkagi paljuski ekslikuks? Miks ei avastatud selle teooria puudujääke mitme sajandi vältel, vaid see paistis kaasaegsetele hoopis lõpliku tõena? Kas ei või sama saatus oodata ka neid teooriaid, milles tänapäeval ei osata kahelda? Millist probleemsituatsiooni käsitleb Popperi poliitiline filosoofia? Poliitilised probleemsituatsioonid filosoofias tekitasid Popperil küsimusi, näiteks: milline on totalitaarsete ühiskondade tekke- ja püsimisemehhanism? Kuidas oleks võimalik selliste reziimide tekkimist ära hoida? Millistele tingimustele peaks vastama ühiskond, et see areneks kõigi oma liikmete huvides? Millise epistemoloogilise järelduse teeb Popper 20. sajandi alguse teadusrevolutsioonist? Popper järeldab, et inimkonna käsutuses ei ole absoluutset tõesuse-kriteeriumit, vahendit,
võetud sotsialismi aluseks. Sotsialism on ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia. Selle üle, kas sotsialismi alla kuulub ka natsionaalsotsialism, on palju vaieldud. 20. sajandil olid sotsialism ja fasism vastandlikud ideoloogiad. Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Utopistlik sotsialism on oluline mitmete kaasaegsete sotsialistlike mõttevoolude tekkimisel. Platoni "Ideaalse riigi" riigikorraldust võiks kõrvutada totalitaarsete riigikordadega tänapäeval nagu näiteks stalinistlik NSVL või hitlerlik Saksamaa ja teised, kus riik sekkub ühiskonna kõikidesse eluvaldkondadesse ja ka üksikisikute ellu, ent viimaste puhul olid lähtepunktid ja oodatav tulemus erinevad. Kokkuvõtteks võin öelda , et iga inimene rajab oma ideaalse riigi ise. Kõigil meil on oma mõttes unistuste riik, kus me elada ja olla sooviksime. Nagu öeldakse : "Ilu ilma vooruseta on nagu roos lõhnata", see tähendab seda, et ei
1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem, ainsaks lubatud parteiks jäid loomulikult fasistid, Mussolinile ehk ducele anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda: tsensuur, kontroll hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid ja muud sellised. Itaaliat loetakse küll totalitaarsete diktatuuride hulka, kuid võrreldes Stalini ja Hitleri vägivallaga oli Mussolini suhteliselt tagasihoidlik vägivalla rakendamisel. Majandus võeti riigi kontrolli alla, töölised ja ettevõtjad sunniti ühinema korporatsioonidesse, mis pidid ära hoidma streigid. Et Itaaliast siiski võimast 1 suurriiki teha, tuli Mussolinil pöörata pilk kaugemale, mis tähendas agressiivset välispoliitikat. 1935
revolutsiooni ning 19. sajandi keskel Venemaal tegutsenud revolutsioonilisi ja anarhistlikke liikumisi, kes kasutasid oma ideede levitamiseks ja eesmärkide saavutamiseks terroristlikke meetodeid. Terrorismi areng enne Esimest maailmasõda Euroopas tõi kaasa sellise nähtuse nagu riikliku toetusega terrorism. 20. sajandiga kaasnes aga kõige mastaapsem terroriajastu fašistliku Itaalia, Saksamaa ja kommunismi poole püüdleva N Liidu kehtestatud totalitaarsete režiimide näol, mis hoidsid hirmus ja hukkasid teisitimõtlemise eest miljoneid inimesi. Saabumas on aga globaalse terroristliku võrgustiku käsutuses olevate ning "püha" eesmärgi täitmisele programmeeritud ilmetute amatööride ajastu, kelle taga seisavad mitmesugused jõud. Rahvusvahelistel organisatsioonidel ja riikidel seisab alles ees tõhusa kõikehõlmava strateegia leidmine globaalse terrorismi ennetamiseks ja tõkestamiseks.
Holokaust-juutide massiline hävitamine Atlandi harta-SM vastase võitluse eesmärkide kogum(14 aug. 1941) ÜRO-Ühinenud Rahvase Organisatsioon(1945) Talvesõda- Soome ja NSVL vahel(nov 1939-märts 1940) Jätkusõda- Soome polnud rahul Talvesõja tulemustega (25 juuni 1941-19 sept 1944) El Alamein-koht kus Briti-USA väed lõid puruks SM-Itaalia väed. (november 1942- veebruar 1943) Kollaboratsionism-vaenlasega koostöö tegemine. Lend lease-Usa majandusabi brittidele. Totaalne sõda- kogu ühiskond oli kaasatud sõtta. Ostland-SM okupatsiooni all olevad balti riigid. II rinne Briti-USA sõjategevus saksa vastu Euoopas 6 juuni 1944. Hiroshima-Little boy 6.august 1945 Nagasaki-Fat man 9.aug 1945 Koonduslaager-Saksa surma ja hävituslaager Geto-juutidele eralatud linnaosa piirkond. Paulus-SM kindral, andis vägedega alla Stalingradis. Rommel- SM kindral, SM-IT vägede ülemjuhataja Aafrikas. Churhill Briti peaminister 1943-te...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreeka keelest ning tähendab rahvavõimu. Demokraatliku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Kehtib võimude lahususe põhimõte ja rahvas valib oma esindajad. Diktatuurides on võim koondunud ühe isiku või rühma kätte, seadusi muudetakse oma tahtmise järgi ning rahvas ei osale riigi juhtimises. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, kes toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Valitsevale korrale igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi võimsad sala- ja julgeolekuteenistused, totalitaarsetele riikidele oli iseloomulik inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline: keskvalitsus oli nõrk, pidevalt vahetuvad valitsused koosnesid mitme erakonna esi...
5) autoritaarne kord 6) majanduslik areng 7) välissuhted Kontrolltöö § 10-12 Tööülesanded: lk 64-67, TV ptk 13 ja kordamine (ptk 10-13). 14. Ameerika Ühendriigid 1) uue tehnika ja tehnoloogia võidukäik 2) Suur ülemaailmne majanduskriis 3) president F. D. Roosevelt ja new deal Tööülesanded: lk 68-72, TV ptk 14, mõisted: korruptsioon, majanduslik liberalism, isolatsionism 15. Diktatuurid Euroopas 1) diktatuuride tekkimise põhjused 2) autoritaarsus ja totalitarism 3) totalitaarsete reziimide iseloomulikud jooned 4) Itaalia fasism Tööülesanded: lk 73-77, TV ptk 15, mõisted: propaganda, sotsiaalprobleemid.
Mõisted: Inflatsioon-raha väärtuse kiire kadu. Komitern-rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. Eesmärgiks võidelda rahvusvahelise kodanluse võimu kukutamise eest ja nõukogude vabariikide loomise eest. Patsifism-konfliktide lahendamine rahulikult (leplikus ning üksmeel). Uus kurss-Roosevelti reformikava, mis tugines arusaamale,et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis eeldab sissetulekute suurenemist. Suur majanduskriis-majanduskriis, millega kaasnes massiline vaesumine. Westminsteri statuut- 1931 pani alus Briti Rahvaste Ühendusele, muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks. Rahvarinne-idee, kus oli võimalus koostöö kodanlike erakondadega. Autoritaarne diktatuur-diktatuur, mis piirdub võimu koondamisega juhi kätte ning puudutab muid eluvaldkondi vähem. Totalitaarne diktatuur-valitsemisvorm, kus on range kontroll kodanike tegevuste üle. Fasism-poliitiline ideoloogia, mis taotleb ki...
said inimestele tuttavaks kultusfilmi ,,Matrix" ja kirjanik Leo Kunnase ulmetriloogia vahendusel. Keskmisele liisinguid ja laene maksvale ühiskonnaliikmele tundub selline areng ebareaalse ja vähetõenäolisena. Euroopalikku demokraatiat esindava Eesti kodanikena usume, et kallutatud meedia kaudu avaliku arvamusega manipuleeriv võim, suurejoonelised paraadid, rahva massilist osavõttu eeldavad lavastused ja muu säärane atribuutika on vaid totalitaarsete riikide pärusmaaks. Meile meeldib mõelda, et saame ise otsustada, kust ja mida me meeleelundite vahendusel tarbime, ning arvata, et oleme oma valikutes vabad. Kas ikka oleme? Tegelikult sõltub ümbritsevast keskkonnast palju rohkem kui esmapilgul paistab ja isiksuse kuulekaks madalalaubaliseks orjaks vormimine hakkab juba lapseeas. Meil on haridussüsteem, mis mõtlemise ja loovuse arendamise asemel näib nõudvat kasutute teadmiste kohustuslikku omandamist. On
1.august 1975 toimus Helsingis Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverents (CSCE). Sellel osales 33 Euroopa riiki ja USA ning Kanda. CSCE lõppakt ehk Helsingi deklaratsioon kuulutas, et kõik pärast II maailmasõda euroopas kujunenud piirid on puutumatud. Kõik lõppaktile allakirjutanud kohustusid täitma inimõigusi. Inimõiguslased sotsialismimaades hakkasid jälgima helsingi deklaratsiooni sätete täitmist ning said võimaluse võidelda sotsialismileeri totalitaarsete reziimide vastu.mõne aasta pärast hakkas NSVL ida-euroopasse paigutama rakette. Usa hakkas omakorda lääneeuroopasse samu rakette seadma. Suhted 2 üliriigi vahel jahenesid taas. Deklaratsiooni käigus toodi välja, et kapitalism ja sotsialism saavad koos eksisteerida. Tunnustati ,et ida-euroopas võib sotsialism olla. Pluss oli see,et näiteks teadlased said hakata käima euroopas konverentsidel. 1980a. algasid massilised tööliste streigid Poolas
Mehhiko seinamaalid toetusid rahvakunstile ja revolutsiooni ideaalidele, millest kunstnikud ise olid osa võtnud. Looduslähedase suuna esindaja Prantsusmaal nimetatakse uusrealistideks. Itaalias läks pärast I maailmasõda mõneks ajaks moodi antiik ja renessanss. Eraldatakse veel konstruktivistlikku, eksperssiivset ja teisi realismi vorme. Realismi taassündi võib seletada kunstnike ja publiku väsimusega eksperimentidest, kindlasti aga ka totalitaarsete riikide mõjuvõimu kasvuga Euroopas. Igasugused kunstialased otsingud, originaalsus eeldab looja vabadust ja sõltumatust. Vaenulikkuses moodsa kunsti vastu Saksamaal mängis muu hulgas oma osa Adolf Hitleri kui läbikukkunud kunstnikuisiklik viha selle vastu. Pärast fasistide võimulepääsemist 1933. aastal kuulutati kõik voolud ekspressionismist. Põletati maale ja graafikat ning kunstnikke sunniti emigreeruma. Võimude pool soositud
Autokraatsel või diktaatorlikul võimukasutusel põhinebki tugevasti tsentraliseeritud valitsemisvorm. Tüüpilisteks totalitaarseteks riikideks oli näiteks fasistlik Itaalia, natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning kommunistlik NSV Liit. Kuuludes totalitaarsesse poliitilisee süsteemi kontrollib riik nii majanduslikku, poliitilist kui ka tavainimeste isiklikku elu. Tänu julgeoleku- ning salateenistuse abile surutakse maha ka kõige pisemgi vastupanu kehtiva korra vastu. Lahutamatuks osaks totalitaarsete reziimide juures oli ideoloogia, millele allutati kogu ühiskond. Valisin vaatluseks kaks Nõukogude Liidu aegset plakatit, kus kunstnik on kujutanud nõukogude korra eeliseid kapitalistliku maailma vastu. Pildid on siiski läbi võrdluste ülistavad, pooldates tugevasti kommunismi ning näidates kõike muud halvas valguses. Seetõttu on väga negatiivselt kujutatud vastasleeri. Totalitaarse kunsti ülesandeks ongi ülistada riigis kehtivat võimu
soovi kujundada iseenda saatust endale meelepärasel viisil. Venelaste nägemuse kohaselt saaks Kreekasse suunatud rahaline abi ning sinna tööle asuvad Ameerika sõjanduslik ja tsiviilpersonal Kreeka riigile saatuslikuks. Venelased uskusid, et Türgi alistamine Ameerika Ühendriikide poolt on suunatud vaid selle kontrollimiseks. Seda kinnitaks ka New York Times’is kirjutatu, et tegelikult on kogu abi vaid suitsukate ekspansioonile. USA proovis vältida Kreekat ning Türgit nn totalitaarsete riikide mõju alla sattumisest. Tegelikult kõlab mõlemast allikast suurriikide soovi saada oma kontrolli alla nii Kreeka kui ka Türgi. 4. Kumba allikat sa rohkem usaldad? Põhjenda oma arvamust! Allikas A esindab katkendit president Trumani USA Kongressile peetud kõnest aastal 1947. Allikas B avaldatud artikkel põhineb suuresti arvamustel ning järeldustel. Seetõttu usaldan rohkem allikat A, kuna seal on kajastatud sündmust, mis ka päriselt juhtus. 5
Kordamisküsimused 3. kursuse 2. kontrolltööks (11. klass) 1. Autoritaarsete ja totalitaarsete riikide tunnusjooned. Oskad välja tuua, mille poolest on totalitaarsed riigid autoritaarsetest riikidest karmimad. Lisaks näited konkreetsetest riikidest (näit. NSVL või Saksamaa). Autoritaarne riik Totalitaarne riik Võim on koondatud ühele isikule Võim koondatud ühele juhile ja või väiksele rühmale. tema sõltlastele. Erakondade tegevus on piiratud Kontrollitakse inimeste elu. või puudub
Muistne Peruu & inkade riik. Kaks piirkonda: Mehhiko & Peruu, Equador, osa Kolumbiat ja osa Boliiviat. Inkade riigi eksisteerimise aeg oli 15 saj. (vb 13 saj algusest, kokku max 300 a). Tglt Peru tsivilisatsiooni vanus u 1500 eKr. Sellest on alguse saanud sellised kultuurid nagu cotosh ja charir. Alustame sündmustest, mis said alguse 10. sajandil. Hõimud jõudsin andidesse ja moodustasid seal linnriike. Ketsuad indiaanlased. Cuzco (ind k ,,naba") linnriik. Saavutas juhtiva positsiooni. Hakati kutsuma maailma nabaks. Linna enda nimi tähendab nelja ilmakaart Tahuantinsuyu. Selle riigi aristrokraatiat nimetati inkadeks. Muide inkad pole rahvas, etnos, nad on ühiskonnakihi nimetus. See nimetus muutus ajapikku valitseva klassi üldnimeks. 1438. a kohtus tookordne inkade kuningas mägirahvaga chankadega ja saavutas otsustava võidu. Sellega haaras kun enda alla peruu alad ja nii tekkis u kolmveerand saj jook...
Kokkuleppeliselt algab lähiajalugu 1900 a. (transpordi areng, sidevahendite areng, filmikunsti areng, telegraaf). Eesti lähiajaloo algus 1918 (Eesti Vabadussõja algus, EV väljakuulutamine, I MS lõpp). Lähiajalugu kestab. 2. Periodiseering a) Esimese MS eelne aeg 1901-1913 b) 1914-1923 - Sõja ja kriiside aeg c) 1919-1929 - Sõjajärgne rahuaeg d) 1929-1933 - Ülemaailmne majanduskriis e) 1933-1939 - Diktatuuride ja totalitaarsete võimude aeg f) 1939-1945 - II MS g) 1945-1955 - Sõjajärgne aeg (külm sõda) h) 1956-1985 - külma sõja II periood, võidurelvastumine, kolmas maailm i) 1985-2000 - Sotsialismileeri kokkuvarisemine, perestroika, glasnost, majanduskriis j) 2001-2016 – Ususõdade algus, terrorismivastane võitlus, kaksiktornide varing 4. imperialismiajastu 19. saj jõudis maailm imperialismiajastusse. Imperialismi põhimõtteks on see, et
umine.html Tavaliselt seadis uus võim maa vallutamise järel ametisse nukuvalitsuse, mis koosnes võõra võimuga koostööd tegevatest inimestest ehk kollaborantidest. Selliseid aktiivselt võõra võimu teenistusse astunud tegelasi leidus kõikides riikides. Tavaliselt põhjendati säärast käitumist vajadusega ka raskes olukorras ning ebameeldivaid kompromisse tehes oma maa ja rahva huvide eest seista. Tegelikult aidati aga nõnda kaasa totalitaarsete reziimide kuritegudele. Lääne-Euroopas langesid kollaborandid sõja lõpul üldise hukkamõistu alla, neid vahistati ning anti kohtu alla, silmapaistvamad kollaborandid hukati. Kollaborandid Eestis Joakim Puhk : oligarh, kes rikastus kommunistide abiga; ärimees-mahhinaator- riigireetur, kommunistide veriste äride hangeldaja, Riigivolikogu Välis-ja Riigikaitsekomisjoni liige, teadlik äraandja, esines 1939.a. kevadel Riigivolikogus ettepanekuga kutsuda Eestisse punaväed Karl Säre (1903-
Retsensioon Francis Fukuyama, ,,Ajaloo lõpp ja viimane inimene" Francis Fukuyama raamat ,,Ajaloo lõpp ja viimane inimene" on suuresti tema edasiarendus oma 1989a artiklist ,,Ajaloo lõpp?". Oma raamatus ta viitab sellele, et alates 19. sajandist on demokraatia, mis algselt oli vaid üks võimalik valitsemise viis, on tänapäevaks kujunenud välja maailma üldiseks riigikorraldusvormiks ja tema suuremad konkurendid, autoritarism ja totalitarism, on nüüdismaailmas diskrediteeritud. Toetudes Hegeli, Marxi ja ka hilisemate autorite töödele leidis ta, et inimühiskondade areng läbi ajaloo ei ole ei pelgalt juhuslik ega irratsionaalne, vaid et on olemas ka inimkonna ühtne ja sihipärane ajalugu/ajalooline progress, mis lõpuks viib suurema osa inimkonnast liberaalse demokraatiani. Seda lõpptulemust põhjendab ta nii majandusliku ratsionaalsusega kui ka inimese ,,võitlusega tunnustuse pärast". T...
1925.a. kehtestati üheparteisüsteem (ainsaks lubatud parteiks jäid loomulikult fasistid), Mussolinile ehk ducele (juhile) anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda (tsensuur, kontroll hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid jne). Itaaliat loetakse küll totalitaarsete diktatuuride hulka, kuid võrreldes Stalini ja Hitleri vägivallaga oli Mussolini suhteliselt tagasihoidlik vägivalla rakendamisel. Majandus võeti riigi kontrolli alla, töölised ja ettevõtjad sunniti ühinema korporatsioonidesse, mis pidid ära hoidma streigid. Mitmesugustele suurejoonelistele ettevõtmistele (nt kiirteede rajamine, suurejooneliste hoonete ehitamine) vaatamata Itaalia majanduse olukord fasistliku diktatuuri ajal märkimisväärselt siiski ei paranenud
7. Sõja lõpp. Tulemused 8. Eesti Teise maailmasõja ajal. Põhjused: 1. Esimene maailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõida Esimese jätkuks. 2. Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika taotlus eluruumi laiendamiseks. 3. Lääneriikide lepitu- ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4. Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava. 5. Ülemaailmse majanduskriisi mõjud. 6. Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika äärmuslike ideoloogiate mõju. 7. Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist. Sõja algus: 1. 1939. a märtsis esitas Saksamaa nõuded Poolale (loovutada Danzig ´kaotada Poola koridor). 2. 23. Aug 1939 Sa. NSVL vaheline mittekallaletungileping (MRP) tagas Saksamaale kindla tagala. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata teineteisest takistamata. MRP elluviimine: Poola jagamine
võim otsuste tegemisel. Diktatuur ei ole mitte vahend pöördumiseks normaalse olukorra juurde, vaid tegemist ongi ainuõige ühiskonnakorraldusega. Diktatuuri määratlemise keerukusest tulenevalt on keerukas ka nende liigitamine. Siiski võib eristatada autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure. · Autoritaarne diktatuur Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Võrreldes totalitaarsete diktatuuridega on autoritaarsed lähedasemad antiiksele diktatuurile, kuna neis enamasti sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. Inimõiguste piirangud ja sekkumine erasfääri lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest, mitte mingist kandvast ideoloogiast.
c) Demokraatlikes riikides käis parteide vahel pidev võimuvõitlus, mis vihastas rahvast. d) Diktatuuri pooldajad lubasid rahvale kõikvõimalikke hüvesid. Venemaal ja Itaalias oli diktatuur kehtestatud juba varem. ( Venemaal 1917 ja Itaalias 1922 ) Põhjuseks oli Maailma sõjast tingitud suured majandusraskused ja äärmuslaste ( Venemaal kommunistid ja Itaalias fasistid ) lubadused . 2. Totalitaarsete, autoritaarsete ja demokraatlike riikide võrdlus. Totalitaarne diktatuur Autoritaarne diktatuur Demokraatia Võim on ühe isiku või väikese rühma käes, reegline kujuneb Võim kuulub rahvale, isikukultus e. juhikultus. mistõttu isikukultus ei saa tekkida. Seadusi muudetakse vastavalt juhi soovidele. Seadusi saab muuta rahva
a. 20. Mida tähendab funktsionalism? Mis on konstruktivism? (Millises riigis esimesena?) Funktsionalism- põhimõte, mille järgi ehituste ja esemete vorm peab tulenema nende ülesannetest (funktsioonidest). Konstruktivism- uute vormide loomine ja ehitamine(Venemaa) Lääne-Euroopa kunst 1920-1940.a. 21. Mis aastal toimus Pariisis suur dekoratiiv- ja tööstuskunsti näitus? Ja mida propageeris? 1925.a. Prantsuse kunstimaitse elujõudu ja rahvusvahelist tähtsust. Totalitaarsete riikide kunst. 22. Miks keelustati avangardistlik kunst Saksamaal ja nõukogude Liidus? Need olid diktatuuririigid, kes kontrollisid alamaid terrori ja vaimse tasalülitamise abil. Kuna taheti kogu elu täielikku kontrolli, oli vaja rangelt kontrollida ka kunsti, sest kunst suudab levitada ideid, hoiakuid ja meeleolusid. 23. Mida rõhutasid natsionalistliku ja nõukogude arhitektuuri suurprojektid? Paraadlikust ja massiivsust Eesti kunst 1918-1940.a. 24
II maailmasõda kujunes juba algusest peale totaalseks sõjaks: selles olid pmst sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Eriti raskeks kujunes nende inimeste olukord, kelle kodumaa oli okupeeritud. Pärast maa vallutamist sai tavaliselt võimule valitsus mis koosnes võõra võimuga koostööd tegevatest inimestest (kollaborandid) Selliseid tegelasi leidus kõikides riikides. Tavaliselt põhjendati seda käitumist oma maa ja rahva huvide eest seista. Tegelt aidati kaasa totalitaarsete reziimide kuritegudele. sõja lõpul langesid kollaborandid üldise hukkamõistu alla, neid vahistati, silmapaistvamad hukati. Aktiivsete kollaborantide osakaal polnud suur, väike oli ka vastupanuliikumises osalejate arv. Enamik inimesi jäi toimuva suhtes passiivseks. Nii ei leidnud võõra võimu surve alla sattunud inimrühmad(nt juudid) piisavalt toetust ja abi. Eriti keeruliseks muutis otsustamise asjaolu, et võideldes ühe totalitaarse suurvõimu vastu,
Too välja viis huvitavamat Pritzker Price esindajat Sinu jaoks, miks selline valik? Zaha Hadid-võimsad voolavad vormid väljavenitatud struktuuris. Hoonetel õhuline element. Iga hoone on väga unikaalne. Tadao Ando- Väga hea betooni ja valguse kasutus. Rem Koolhaas- Hi-tech. Ekstreemsed tehnoloogiad ja kosntruktsioonid. Jean Nouvel-valgus ja varjud, nende harmoonia ümbritsevaga Jørn Utzon-vormi, materjali ja funktsiooni süntees. Kui disain areneb ise siis arhitektuur tuleb loomulikult. Juugendarhitektuur: geomeetriline (Mackintosh, Ver Sacrum Wagner, Olbrich, Hoffmann) ja maaliline juugend (Henry van der Velde jt). (arts and crafts) Selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide klaas ja raud vastu, püüdsid juugendarhitektid kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid. iga detail on allutatud üldisele ideele. juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. Juugendi pealinn-Viin. Geomeetril...
1972 USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja NSVL leppisid kokku, et Lääne-Berliin on iseseisev poliitiline üksus, mitte Saksamaa Liitvabariigi osa. Mõlemad Saksamaad võisid nüüd ÜRO liikmeks saada. 1975 Helsingi deklaratsioon- mis sätestas, et kõik pärast II MS Euroopas kujunenud piirid on puutumatud. Selles osales 33 Euroopa riiki + USA ja Kanada. Kõik allakirjutanud riigid kohustusid täitma inimõigusi. Nii sai võidelda sotsialismileeri totalitaarsete reziimide vastu. · VÕIDURELVASTUMINE: Külm sõda andis relvatehastele uuesti tööd, mõlemad pooled täiustasid pidevalt oma sõjatehnikat, kartes sõjalises mõttes muidu vastasele alla jääda. Desarmeerimine- relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine.
Millise kunsti elemendid olid selles ühendatud? Monumentaal seinamaal Jõuline süntees - Euroopa avangardism ja Mehhiko rahvuslik kunst. 7. Nimeta mehhiko naiskunstnik, kelle populaarsus on püsinud kapool sajandit pärast ta lahkumist? Ehk oled ka näinud temast tehtud uut filmi? Frida Kahlo 107 Grant Wood. Ameerika gootika.1930 108 Diego Rivera. Mehhiko Teatri fassadi fresko. Detail. 1953 110 Frida Kahlo. Autoportree Mehhiko ja Ühendriikide piiril. 1932 17. TOTALITAARSETE RIIKIDE KUNST (SAKSAMAA, NSV LIIT) 1. Milliste sündmustega seoses keelustati avangardistlik kunst nii Saksamaal kui Nõukogude Liidus? Saksamaa ja Nõukogude Liit olid diktatuurriigid. Kontrollisid rangelt kunsti. 2. Miks seda tehti? Avangardistlik kunst oli ohtlik võimule, et see kunst võis tekitada võõraid jakahjulikke mõtteid ja veel sellepärast, et uuenduslik kunst eeldab ja soosib isikuvabadust ning iga inimese õigust omapärale. 3. Kuidas nimetati Saksamaal avangardistlikku kunsti
Uus kord Saksa vallutatud aladel · 1942. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia võimu alla langenud 12 Euroopa riiki. · Okupeeritud riikide majandus ja ressursid pandi teenima Saksa sõjamasinat. · Saksamaa seadis tavaliselt vallutatud maal ametisse nn nukuvalitsuse, mis koosnes võõra võimuga koostööd tegevatest inimestest ehk kollaborantidest. Seda seletati sellega, et ka raskes olukorras oma maa ja rahva eest seista. Tegelikult aidati kaasa aga totalitaarsete reziimide kuritegudele. · Kui tekkis väiksemgi kahtlus tsiviilelanikkonna tõrksuses või vastupanus, rakendati terrorit. · Miljonitest Vene sõjavangidest suri enamik nälga ja haigustesse. · Paljusid vange kasutati orjatöödel Saksa tööstusettevõtetes. · Hiljem hakati neist moodustama omaette üksusi võitluseks Stalini vastu. Vastupanuliikumine · Saksamaa poliitika okupeeritud riikides tekitas Lääne-Euroopas vastupanuliikumise.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
