Odilon Redon 1840-1916 Kristin Laas 11.B Tõrva Gümnaasium Elust Oli prantsuse sümbolistlik maalija, graafik ja pastellist Tema õige nimi oli Bertrand-Jean Redon, aga tuntud oli ta oma kunstniku nimega Odilon Redon Redon hakkas joonistama nagu väikse lapsena ja 10-aastaselt sai ta kooli joonistus preemia 15-aastaselt hakkas õppima arhitektuuri, isa tungival soovil Ta ei olnud alguses väga kuulus kunstnik, aga peale raamatu ilmumist sai ta kuulsaks Noorusajal oli väga rõõmsameelne ja vilgas Väljendas end säravate värvidega mütoloogilistes stseenides ja lillelistes maalides Peale viiekümnendat hakkas maalima must-valgeid maale
Termin "sümbolism" võeti kasutusel 1886, kui luuletaja Jean Moréas avaldas ajakirjas "Le Figaro" sümbolismi manifesti. Sümbolism Naine sümbolistide kunstis oli femme fatale ("saatuslik naine") Gustave Moreau (1826-1898) Prantsuse sümbolist Akademismi ja sümbolismi puutepunkt Müstiline valgusekäsitlus, fantastilised kostüümid Literatuursus, allegoorilisus Gustave Moreau, "Herakles ja hüdra" (1876) Gustave Moreau, "Ükssarvikud" (u 1885) Odilon Redon (1840-1916) Spiritism, unenäolisus, fantaasia Mõjutanud sürrealiste Odilon Redon, "Nuttev ämblik" (1881) Odilon Redon, "Suletud silmad" (1890) Odilon Redon, "Lilled" (u. 1903) Odilon Redon, "Buddha" (u. 1905) Odilon Redon, "Kükloop" (u. 1914) Arnold Böcklin (1827-1901) Sveitsi päritolu sümbolistlik maalikunstnik Mütoloogilised tegelased, loodusjõud "Medusa",1878 Arnold Böcklin, "Surnute saar" (1880) Edvard Munch (1863-1944)
tunnused müstilisus kahetähendlikkus sünd, surm, armastus, üksindus, elu igavene ringkäik, Maalikunst Maalimisviisilt on sümbolism mitmekesine ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad aga juugendlikku stilisatsiooni. Järelikult on sümbolism uuesti rõhutatult ,,SÜZEEKUNST" ning sümbolismi ei saa pidada stiiliks Prantsusmaa tuntumad Odilon Redon (1840 1916) oma väga fantaasiaküllaste nägemuspiltidega ,,Ronk'' Pierre Puvis de Chavannes (1824 1898) peamiselt seinamaalide autor ,,Neiud rannal'' Prantsusmaa tuntumad Pierre Puvis de Chavannes Odilon Redon ,, Ronk'' ,,Neiud rannal'' Euroopa tuntumad (Belgia) James Ensor (1860 1949) maalis kirgastes toonides võikaid maske. (Holland) Jan Toorop (1858 1928) lõi kuidagi haiglasliku ja
"Karje" Edvard Munch Sümbolism "Elutants" Edvard Munch Sümbolism "Metsavaim" Odilon Redon Sümbolism "Lootus" Gustav Klimt Sümbolism "Kalevipoeg kivi heitmas" Kristjan Raud rahvusromantism "Kalevipoeg kellukest helistamas" Oskar Kallis rahvusromantism "Lennuk" Nikolai Triik Rahvusromantism Tallinna Draamateater A. Bubõr Juugend Antonio Gaudi juugend "Danae" Gustav Klimt juugend Art Deco naistemood Marimekko Paimio sanatoorium Alvar Aalto "Pastill"
3) Kunst on ülim väärtus ja elule mõtte andja. III Missugune kunstivool oli uusromantismiliste ideede väljendusvahendiks, kuidas seda nimetati? Milliseid teemasid käsitleti. Mida püüti rõhutada? Mis oli esmatähtis? 1) KUNSTIVOOL: Sümbolism 2) TEMAD: Armastus, sünd, elu, üksildustunne 3) RÕHUTATI: Elu müsteerium, mida keegi täpselt seletada ei suuda. 4) ESMATÄHTIS OLI: Mida kujutatakse, mitte kuidas. IV Tuntuimad sümbolistikud maalikunstnikud ja graafikud. Prantsusmaa – ODILON REDON(1840-1916) TÖÖD: Nuttev ämblik; Metsavaim. V Kuidas nim. Uusromantilisest ideoloogiast soodustatud kunstistiili, mis levis peamiselt tarbekunstis ja arhitektuuris. Millise ajastu võtsid nad omale eeskujuks? SAKSAMAAL NIMETATI; Jugend. PRANTSUSMAAL NIM; ART NAVEAV INGLISMAAL; Modern style. EESKUJUKS VÕETI; Keskaega, sest sellel ajal olid kõik visuaalsed kunstid omavahel tihedalt seotud ja neis valitses ühtne stiil. VI
valitud väljendusvahendeist pärines kas akadeemilisest kunstist (fotograafiline täpsus, kuiv ja igav kujutusviis) või siis juugendist (figuuride venitatus, sujuvad piirjooned, selged värvipinnad, püüe välise dekoratiivsuse poole). Prantsusmaa Prantsuse kunstnikel oli suhteliselt vähem kalduvust sümbolismile, hoopis enam levis see aga saksa kunstnike seas Kõige huvitavamateks prantsuse sümbolistideks on Odilon Redon (1840-1916) oma väga fantaasiaküllaste nägemuspiltidega Ning peamiselt seinamaalide autor Pierre Puvis de Chavannes (1824- 1898). Euroopa Belgia kunstnik James Ensor (1860-1949) maalis kirgastes toonides võikaid maske Hollandi kunstnik Jan Toorop (1858-1928) lõi haiglasliku ja mürgise meeleoluga pilte Väga tuntud on sveitslase Ferdinand Hodleri (1853- 1918) müstilise alatooniga maalid. Edvard Munch Norra kunstnik, eluaastad 1863-1944
Mõju avaldas ka Charles Blanc'i Joonistuskunsti grammatika, mis uuris, kuidas jooned sisendavad emotsioone. • Neoimpressionistidele avaldasid mõju mitmed värvitaju käsitlevad teosed, näiteks keemik Michel-Eugène Chevreuli Värvide simultaankontrasti seadust (1839). Mõju avaldas ka Charles Blanc'i Joonistuskunsti grammatika, mis uuris, kuidas jooned sisendavad emotsioone. • Albert Dubois-Pillet, Georges-Pierre Seurat, Paul Sinac ja Odilon Redon asutasid 1884. aastal Sõltumatute Kunstnike Seltsi, mis võimaldas ametlikust Salongist kõrvale jäädes vabalt oma teoseid eksponeerida. Tunnused • Lõuend (või puitalus) valmistati hoolikalt ette. Maaliti aegamööda, kiht kihi haaval. Maaliti ääris, mis sulges kompositsiooni. Ka raam kaeti värvipunktidega. Klaasiga kaetavat teost üldjuhul ei lakitud. • Ainestik tuli tavaliselt igapäevaelust. Palju kujutati
rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Kallela ema" iseseisvat riiki Sai alguse kunstnike ja haritlaste pettumuse tõttu oma Kogu Euroopas, kaasajas. Sooviti reaalsuse eest põgeneda. Toetuti Odilon Redon Sümbolism alguse sai ,,Ronk" fantaasiale. Tähtsad olid kordumatu üksikisiku Edvard Munch 19.sajandi lõpp Prantsusmaalt ja ,,Karje" elamused või hoopis ajatud, üldinimlikud,
motiive võib sageli kohata sümbolistide loomingus. Enamik sümbolistide poolt valitud väljendusvahendeist pärines kas akadeemilisest kunstist (fotograafiline täpsus, kuiv ja igav kujutusviis) või siis juugendist (figuuride venitatus, sujuvad piirjooned, selged värvipinnad, püüe välise dekoratiivsuse poole). Prantsuse kunstnikel oli suhteliselt vähem kalduvust sümbolismile, hoopis enam levis see aga saksa kunstnike seas. Kõige huvitavamateks prantsuse sümbolistideks on Odilon Redon (1840-1916) oma väga fantaasiaküllaste nägemuspiltidega ning peamiselt seinamaalide autor Pierre Puvis de Chavannes (1824-1898). Mõlema teosed on vägagi meeldivad ka oma välise, puhtmaalilise külje poolest. Puvis de Chavannes näiteks eelistas tagasihoitud sinakashalle toone ning selgeid lihtsaid vorme. Rohkelt sümbolismi näiteid leiame ka Belgiast, kus James Ensor (1860-1949) maalis kirgastes toonides võikaid maske, ja Hollandist, kus Jan Toorop (1858-1928) lõi kuidagi
Neoimpressionistidele avaldasid mõju mitmed värvitaju käsitlevad teosed, näiteks keemik Michel- Eugène Chevreuli Värvide simultaankontrasti seadust (1839). Mõju avaldas ka Charles Blanc'i Joonistuskunsti grammatika, mis uuris, kuidas jooned sisendavad emotsioone. Albert Dubois-Pillet, Georges-Pierre Seurat, Paul Sinac ja Odilon Redon asutasid 1884. aastal Sõltumatute Kunstnike Seltsi, mis võimaldas ametlikust Salongist kõrvale jäädes vabalt oma teoseid eksponeerida. PS: kui olla aus, siis võib tuua neo impr. alla impressionismi näited.
Klimti meelisteemaks oli naisekeha ning tema töid tuntakse kui erootilisi see lööb enim välja aga tema pliiatsijoonistustes ning skitsides, mis said laialdasemalt tuntuks alles pärast kunstniku surma. Need naissoost subjektid, olgu siis korrektsed portreed või vabalt joonistatud aktid, kiirgavad muutumatult tundlikku fin de siècle (sajandilõpu) elegantsi. Väga kaunid, erootilised ja müstilisest hingusest kantud teosed. Bertrand-Jean Redon, tuntakse paremini kui Odilon Redon (20. aprill 1840 - 6. juuli 1916) oli prantsuse sümbolistlik maali-ja trükikunstnik, joonestaja ja pastellist. Jean Theodoor Toorop (20 detsember 1858 - 3. märts 1928), paremini tuntud Jaan Toorop oli Jaava Hollandi kunstnik kelle teosed jäävad sümbolistliku maalikunsti ja juugendi vahele. Edvard Munch (12. detsember 1863 23. jaanuaril 1944) oli norra kunstnik, keda peetakse moodsas maalikunstis ekspressionistliku liikumise rajajaks. Tema
Uusromantikute ideede väljendiks kunstis oli sümbolism. ISELOOMUSTUS: *Põlgas realistliku maailma jäljendamist, *Käsitles suuri ja igavikulisi teemasid, *Püüdis lahendada ebatavaliste süzeede abil, *Väljendus igasuguste fantaasiate kaudu, *Kasutas mitmetähenduslikke vihjeid ja sümboleid, *Maalimislaad ei olnud stiililiselt ühtne, *Kasutati postimpressionismi, juugendit aga ka akadeemilist vormikeelt. ESINDAJAD: Gustave Moreau, Odilon Redon, Mihhail Vrubel, James Ensor. Sajandivahetusel sünnib RAHVUSROMANTISM seoses rahvusriikide tekkega ja rahvakultuuri väärtustamisega. Kujutavas kunstis pöördutakse rahvaluule temaatika ja rahvakunsti eeskujude poole. ESINDAJAD: *Aksel Gallen-Kallela - ,,Kalevala" illustratsioonid, *Kristjan Raud Tartu kunstikooli rajaja, looming kantud rahvaluule ja ,,Kalevipoja" teemadest, *Ants Laikmaa Tallinna Ateljeekooli rajaja,
realistlikult, kolmandad uut moodi, juugenlikku vormi. Järelikult ei ole sümbolism stiil, vaid omapäraste teemade ja süzeedega kunstivool. Prantsuse sümbolismi eelkäijaks oli PIERRE PUVIS de CHAVANNES (18241898), kes oli tunnustatud ametlik kunstnik, Aegamööda asendusid tema töödes kindla tähendusega kristlikud süzeed sellistega, mille tähenuds on mõistatuslik ja avatud. Ohjeldamatu fantaasiaga paistsid silma GUSTAVE MOREAU (18261898) ja ODILON REDON (1840 1916), kes andsid mütoloogilistele või religioossetele tegelastele ebatavalise ja isikliku tõlgenduse. Nende loomingus ei jäljenda värvid tavalist loodust, vaid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890.aastail oli Pariisis peamiseks sümbolistide esinemispaigaks Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong, mille zürii keeldus vastu võtmast sellist kunsti, mis kujutas reaalset elu või
uskunud arvasid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Teaduses oldi pettunud inimesed olid ikka õnnetud. Kunsti nähti kui omaette väärtust, seda peeti ülimaks väärtuseks ja elu mõtte andjaks. Uusromantistiliste ideede väljundiks oli sümboolne kunst. Teemad: sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik. Tähtis oli see, mida on kujutatud, mitte kuidas. Eelkäijaks PIERRE PUVIS de CHAVANNES. GUSTAVE MOREAU, ODILON REDON (Ophelia). FERDINAND HODLER (Päev, Öö), ARNOLD BÖCKLIN (Surnute saar). MIHHAIL VRUBEL (Istuv Deemon), JAMES ENSOR (Autoportree maskidega). AUGUSTE RODIN (Põrguvärav, Balzaci monument). 2. Löödi rühmitus ,,Prerafaeliidid" eeskujuks keskaegne ja vararenessansi kunst. Sinna kuulus WILLIAM MORRIS, kes pühendas energia/varanduse hääbuvate käsitöötraditsioonide taaselustamisele. Visuaalses keskkonnas ühtse stiili loomisel peeti oluliseks vahendiks ornamentikat
a. August Albo ateljee 1918 aastal. 7.Palett-värvi segamise alus. 8.Pastellmaal- mis on pastellidega teostatud töö. Pastellmaali hakati viljelema 15. sajandil Itaalias. Pastell on kuiv värvipigment, millest valmistatud pehmet kriiditaolist pulka kasutatakse joonistamiseks. Edgar Degas "Pärast vanni, naine end kuivatamas" (u 18961898). Ants Laikmaa "Capri maastik" (1910). Odilon Redon "Buddha" (u 19061907). 9.Tempera- on maalitehnika, mille puhul temperavärv kantakse (libe)krohvile, paberile, lõuendile või puidule. Eugen Gustav Dücker, "Kõrge kallas", 1900-1910, tempera, papp. Mees 2007.Tempera, puit. Niccolò Semitecolo tempera, puit. 1367. 10
SÜMBOLISM- pole stiil, vaid omapäraste teemade ja süzeedega kunstivool, fantaasia, salapära/ Juugendstiil/ Postimpressionism-Prantslastel/ Positivistlik ideoloogia, Uusromantism, Kunst annab elule mõtte, Sümbolism-sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses, Elu on müsteerium, Stiil ei olnud sümbolismis nii oluline, Roosiristlaste salong Kunstnikud: Pierre Puvis de Chavannes(“The Dream”) Gustave Moreau (“Rändav poeet”) Odilon Redon (“Metsa hing”) Ferdinand Hodler (1853-1918) “Päev” Jan Toorop (1858-1928)“Kolm pruuti” Arnold Böcklin (“Surnute saar”) James Ensor (“Squelette arretant masques” ) SKULPTOR Auguste Rodin- Loobumine siledatest vormidestVarjuline ja krobeline, Calais’ kodanikud, Balzaci monument, Põrguväravad, Mõtleja JUUGEND 19.saj.-20.saj.vahetuse kunst Juugend oli ornamentaalne kujutava, tarbe- ja dekoratiivkunsti, arhitektuuri ja
Second level Third level Fourth level Fifth level Ema ja laps Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Juudit Odilon Redon Click to edit Master text styles Sündis 20.aprill 1840 Second level Prantsuse maali-ja trükikunstnik, Third level Fourth level joonestaja ja pastellist Fifth level Kaktusemees Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level
html http://web.zone.ee/juugend/elulood/Klimt.html http://web.zone.ee/juugend/juugaustria/juugaustria.html III osa Tunne ära järgmised kunstiteosed. Nimeta teose liik ja materjal, autor, pealkiri. Arhitektuuriteose puhul ka asukoht. Võimalusel nimeta kas on tegemist prerafaeliidi, sümbolisti, juugendkunstniku või rahvusromantikuga või millised voolud on selle teosega otseselt seotud. Sümbolistid 1. Pierre Puvis de Chavannes. „Vaene kalur“, õli lõuendil, maal. 2. Odilon Redon „Ophelia“, pastell, maal. Lk 3 3. Gustave Moreau „Rändav poeet“, õli lõuendil, maal. 4. Mihhail Vrubel „Istuv deemon“, õli lõuendil, maal. 5. James Ensor „Autoportree maskidega“, õli lõuendil, maal. 6. Auguste Rodin „Suudlus“, marmor, skulptuur. 7. Auguste Rodin „Põrguvärav“, pronks, skulptuur. 8. Auguste Rodin „Mõtleja“, pronks, skulptuur. 9. Auguste Rodin „Calais’ kodanikud“, pronks, skulptuur. 10
- Vormilt mitmekesine: Sobis nii akademistlik, realistlik kui ka modernistlik (juugendlik) vormikäsitlus. - Kunstivool, mis on teatud kindlate teemadega määratud. - Pierre Puvis de Chavannes- “Vaene kalur” (Pildist võib välja lugeda loo. Pettunud kalamees, kaldal naine ja lapsed.) – Tähendus mõisatuslik ja avatud, tihti on tema töödes kristlikku süžeed. - Gustav Moreau- “Rändav poeet”(müstiline, pegasusega) ja Odilon Redon- “Ophelia” (õhuline, naine)– Andsid mütoloogilistele või religioosetele tegelastele ebatavalise ja isikliku tõlgenduse. Värvid ei jäljenda reaalsust, vaid püüavad luua salapärast munasmaailma. - Jaan Toorop- “Kolm pruuti”( Väga ebaloomulikud kehakunud, pliiatsite ja kriitidega tehtud, müstiline) - Skulptor: Auguste Rodin- “Suudlus” ( Marmorist, alasti kehad, erootiline) 4. Kes olid prerafaeliidid?
Klimt sellegipoolest kartis naisi, leidis, et isegi kõige vooruslikum naine on kuri, kelles peidus on femme fatale, kes on igahetk nõus valmis alistama mehe. klimti arvates kõik mehed on nõrged. Väga oluline maal Klimt'il on "Juudit". Kui enamasti kujutatakse juuditid vihasena, siis sellel maalil on tunda seksuaalset üleolekut. Ülbust. Sellega klimt annab mõista, et naised teevad meestel 1:0 ära. Klimt "Danae" - erootiline maal. Minggi teema oli Klimtil sellega.... Odilon Redon (1840-1916) Prantsuse sümbolist. tgeles pikka aega must valge litograafiaga. mingil hetkel avastas kirkad värvid. Ebarealistlikud teemad. kasutas väa plaju pastelli ja saavutas kirgaste ja värelevate koloriitidega isegi kõige lihtsamate teemadega ebamaise kujutlemislaadi. ("Muusa pegasuse seljas") ("Ophelia") ("Kükloop") Pani kokku reaalsuse ebareaalsusega."Nuttev Ämblik". "Puude kuningaks"
nad ei kujuta. Nad kujutavad suuri ja igavesi teemasid(sünd , surm, armastus, erootika, inimese osalus looduses) Neid teemasid üritatakse lahendada väga ebatavaliste ja mitmetähenduslike süseedega. Nad pooldavad fantaasiat ja tänu sellele saavad nad mõelda välja huvitavaid ja põnevaid süseesid. Nad on väga erineva vormikäsitlusega (mõned realistlikud, klassitsistlikud jne jne) Üks sümbolistide eelkäijaid on Pierre Puvis de Chavannes (1824-1898) Veel: Odilon Redon AUGUSTE RODIN Suurepärane skulptor . Teda on raske paigutada kuhugi konkreetselt . Tema vormikäsitlus on väga maaliline ja tal pole selliseid silutuid pindu. Tööde pealkirjad on mitmetähenduslikud ja ta kajastab oma töödes suuri edasiviivaid teemasid. Mõned tööd: ''Pronksiaeg'' & ''Calais' kodanikud'' & ''Põrgu väravad'' Tehti kunstnike rühmitus ''Prerafaeliidid'' Toetuvad oma ideedes rohkem vararenesasi aegsele kunstile. Tuntuim liige on William Morris.
· Pierre Puvis de Chavannes - Pierre Puvis de Chavannes oli prantsuse maalikunstnik, kes sai presidendiks ja kaas- asutajaks Société Nationale des Beaux-Arts ja kelle töö mõjutas paljusid teisi kunstnike. · Gustave Moreau Gustave Moreau oli prantsuse sümbolismi maalikunstnik, kelle põhieesmärgiks oli piibli illustreerimine ja mütoloogilised arvud. 4 · Odilon Redon Odilon Redon oli prantsuse sümbolisti maalikunstnik, graafik , koostaja ja pastellist. · Mihhail Vrubel Mihhail Vrubel oli vene maalikunstnik. Tema loomingut iseloomustab vene traditsioone järgiv dekoratiivsete detailide küllus, vanavene ja Bütsantsi kunsti mõju põimus juugendlike ja ekspressionistlike sugemetega. · James Ensor - James Ensor oli belgia maalikunstnik ja graafik. Ta oli üks moodsa kunsti eelkäijaid, kes mõjutas tulevast ekspressionismi ja sürrealismi. Jätkub § 3
19. saj lõpp Postimpressionism Püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Gogh, Henri de Tolouse- Lautrec. Suured, igavesed, eksistentsialistlikud teemad, kunst peab olema müsteerium, Gustave Moreau, Odilon Redon, Akseli 19. 20. saj vahetus Sümbolism fantaasia. Süzeekunst. Gallen-Kallela, Gerhard Munthe. tööstuslikku masstootmist vastandav, eesmärgiks vabaneda 19.saj ehitus-ja 19. saj lõpp 20
rõhutamist, selgeid ühtlases toonis värvipindu. Juugendlikke mõjusid on näiteks P. Gauguini ja H. De Toulouse-Lautreci ning Ferdinand Hodleri loomingus. Sümbolism tekkis 19. sajandi lõpus. Kujutati mitte nähtavat, vaid väljamõeldud ainest, anti süzeele mitmetähenduslikkus. Süzee muutus sümboliks, lihtsate kujundite kaudu püüti öelda midagi erakordset, anda kujutatule eriline, müstiline tähendus. Sümbolismi on viljelenud Gustave Moreau, Odilon Redon, Arnold Böcklin, Edvard Munch, Mihhail Vrubel. Põhjamaades, Venemaal, Eestis arenes sümbolism rahvusromantiliseks suunaks (Akseli Gallen-Kallela, Nikolai Roerich). MOODNE KUNST 20. sajandi jooksul loodud kunst on mitmekesine. Moodsa kunsti all mõeldakse eelkõige kapitalistlikes riikides loodud kunst, mis ei sea eesmärgiks looduse täpset edasiandmist. Moodne kunst koosneb tervest reast suundadest ja stiilidest. Moodsa kunsti voolud on näiteks
realistlikult, kolmandad uut moodi, juugenlikku vormi. Järelikult ei ole sümbolism stiil, vaid omapäraste teemade ja süzeedega kunstivool. Prantsuse sümbolismi eelkäijaks oli PIERRE PUVIS de CHAVANNES (1824-1898), kes oli tunnustatud ametlik kunstnik, Aegamööda asendusid tema töödes kindla tähendusega kristlikud süzeed sellistega, mille tähenuds on mõistatuslik ja avatud. Ohjeldamatu fantaasiaga paistsid silma GUSTAVE MOREAU (1826-1898) ja ODILON REDON (1840- 1916), kes andsid mütoloogilistele või religioossetele tegelastele ebatavalise ja isikliku tõlgenduse. Nende loomingus ei jäljenda värvid tavalist loodust, vaid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890.aastail oli Pariisis peamiseks sümbolistide esinemispaigaks Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong, mille zürii keeldus vastu võtmast sellist kunsti, mis kujutas reaalset elu
20. sajandi kunst Sümbolism: käsitlesid suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu jne. Oluline mis on kujutatud pildil, mitte kuidas. Prantsusmaa, sajandivahetus. Pierre Puvis de Chavannes - prantsuse sümbolismi eelkäija; Gustave Moreau "Rändav poeet", Odilon Revon ,,Ophelia". Kuulsaim vene sümbolist on Mihhail Vrubel ,,Istuv Deemon". Skulptoritest Auguste Rodin ,,Suudlus", ,,Mõtleja". Juugendstiil: Levis esialgu tarbekunstis ja arhitektuuris, samuti sajandivahetuse kunst, taheti et ühtne stiil oleks nii arhitektuuris, maalikunstis, muusikas jne. Olid ,,Prerafaeliidid" vabaneda kõrgrenessansi kunsti mõjust ja luua vararenessansiga sarnast kunsti; William Morris. Sotimaal oli Glaskow' koolkond; Arthur MacMurdo. Juugendliku arhitektuuri
vorm robustne, nurgeline ja jõuline 20.saj sümbolism Prantsusmaa Maalikunst: sünd, erootika, armastus, Maalikunst: Inglismaa üksindus,surm, elu igavene ringkäik jne, Gustave Moreau (1826-1898) Saksamaa salapärasus, irratsionaalsus, kunstnike fantaasia Odilon Redon (1840-1916) Ida- ja Põhja- vallandus, loov aktiivsus, põnevate detailide Akseli Gallén-Kallela (1865-1931) Euroopa kombineerimine, pahe ja vooruse vastasseis, Gerhard Munthe (1849-1929) sadism, iharus, neuroos, unenägude kujutamine, ebausutavad maastikud, naise kuju 19
piirjoonte rõhutamist, selgeid ühtlases toonis värvipindu. Juugendlikke mõjusid on näiteks P. Gauguini ja H. De Toulouse-Lautreci ning Ferdinand Hodleri loomingus. Sümbolism tekkis 19. sajandi lõpus. Kujutati mitte nähtavat, vaid väljamõeldud ainest, anti süzeele mitmetähenduslikkus. Süzee muutus sümboliks, lihtsate kujundite kaudu püüti öelda midagi erakordset, anda kujutatule eriline, müstiline tähendus. Sümbolismi on viljelenud Gustave Moreau, Odilon Redon, Arnold Böcklin, Edvard Munch, Mihhail Vrubel. Põhjamaades, Venemaal, Eestis arenes sümbolism rahvusromantiliseks suunaks (Akseli Gallen-Kallela, Nikolai Roerich). Akseli Gallen-Kallela maal. MOODNE KUNST 20. sajandi jooksul loodud kunst on mitmekesine. Moodsa kunsti all mõeldakse eelkõige kapitalistlikes riikides loodud kunst, mis ei sea eesmärgiks looduse täpset edasiandmist
Madalmaade, Itaalia vararenessansi ja 17. sajandi Hispaania maalikunsti kogu. 8. Orsay muuseum (Pariis) Orsay muuseum (prantsuse Musée d'Orsay) on kunstimuuseum Pariisis. Asub Seine'i vasakul kaldal. Muuseumis on esindatud põhiliselt õhtumaade maalikunst ja skulptuur aastatest 1848– 1914, eriti palju impressionistide loomingut. Seal leidub tuntud teoseid kunstnikelt nagu Vincent van Gogh, Édouard Manet, Claude Monet, Edgar Degas, Maurice Denis, Odilon Redon, Paul Cézanne, Alfred Sisley, Camille Pissarro ja Georges-Pierre Seurat. Muuseumi aadress on 62 rue de Lille 75007, Pariis. Lähim metroopeatus on Solférino. Muuseumihoone ehitati 1900. aastal rongijaamaks. Kunstimuuseum avati seal 1986. aastal. 9. Vatikani muuseumid (Rooma) Vatikani muuseumid on Rooma linna piirides, Vatikanis, asuv muuseumikompleks. Maailma suurimate hulka kuuluvas
Sümbolism on vool, mitte stiil. Tihti anti mütoloogilistele tegelastele ebatavaline isiklik tähendus. Värvid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890. aastail oli peamiseks esinemiskohaks Pariisis Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong. Sümbolist pidi kujutama imepärast ja müstilist. Tihti kujutatakse inimhinge sisemist traagikat. Maal: Pierre Puvis de Chavannes (loetakse sümbolismi eelkäijaks) Gustave Moreau Odilon Redon Ferdinand Hodler Jan Toorop Arnold Böcklin Mihhail Vrubel James Ensor Auguste Rodin (stiililt impressionist, kuid sisult sümbolist) Edvard Munch Juugend - Levis algselt tarbekunstis ja arhitektuuris ning sai alguse Suurbritanniast. Esemed pidid olema lihtsad, funktsionaalsed ning materjaliehtsad. Hoonete välisilme pidi jälgima siseruumide
kunstnik. Aegamööda asendusid tema töödes kindla tähendusega kristlikud süzeed sellistega, mille tähendus on mõistatuslik ja avatud. Kujutas ideaalset ja ajatut maailma. · Gustave Moreau oheldamatu fantaasiaga paistis silma, kes andis mütoloogilistele või religioossetele tegelastele ebatavalise ja isikliku tõlgenduse. Tema looming ei jäljenda värvid tavalist loodust, vaid on salapärase muinasmaailma loomise vahend. · Odilon Redon oheldamatu fantaasiaga paistis silma, kes andis mütoloogilistele või religioossetele tegelastele ebatavalise ja isikliku tõlgenduse. Tema looming ei jäljenda värvid tavalist loodust, vaid on salapärase muinasmaailma loomise vahend. Tööde religioosne, sümbolistlik ja erootiline temaatika pärineb kirjandusest · Mihhail Vrubel kuulsaim vene sümbolist, kes kujutas inimhinge siseheitluste traagikat, isikupärane,nagu mosaiigitaoline oli tema käsitlus.
Second level Third level Fourth level Fifth level The Stonebreakers Gustave Courbet 1849 Oil on canvas, 165 x 257 cm Gemäldegalerie, Dresden (destroyed) Juugend ja sümbolism Click to edit Master text styles ODILON Second level Third level Fourth level REDON Fifth level Kaks noort tüdrukut lillede keskel 1905-1912 Õli lõuendil Click to edit Master text styles Second level Third level ALPHONSE MUCHA Fourth level
Ilmutus. *teemad traditsiooniline (piibel , antiikmütol.) kuid käsitlus traditsioonist erinev, maalilaad erakordselt fantaasiarohke. Gustave Moreau. Kentaur kannab surnud poeeti. Sümbolism Uursomantik usub, et kui keegi maailma olemusest aru saab, on see kunstnik. Loomult õnnetu olend keda ei mõisteta ja tunnistata. Vastandab banaalsele realismile müstilise maailma Odilon Redon. Muusa Pegasusel. Kujutluslaad hoopis erinev akadeemilisest, põnev, fantastiline, irreaalne värvide mäslemine, reaalset ruumi pea-aegu ei olegi, on värvide mäng (ka sümbolismile omane. Redon kükloop Redon Buddha (näitab seda et ka talle olid südamelähedased alternatiivsemad harrastused nt budism) Tinglik ruum uusromantiline maailm püüab nähtavast maailmast põgeneda.
Prantsusmaal ja Inglismaal domineerisid isikukesksed või siis ajatud üldinimlikud tõlgendused. Saksamaal lisandub oma rahva ajaloo ja rassi „hinge“ väljendamise püüe, Ida- ja PõhjaEuroopas on võimalik rääkida kunsti erilisest rahvusromantilisest sisust, mis osaliselt seguneb sümbolismiga (loodusmüstika ja üksiku kangelase kultus), kuid mis põhiliselt sellele siiski vastandub. ● KUNSTNIKUD: GUSTAVE MOREAU (1826-1898), ODILON REDON (1840- 1916), AKSELI GALLÉN-KALLELA (1865-1931), GERHARD MUNTHE (1849-1929). JUUGEND Juugendiks nimetatakse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul Euroopas ja Ameerikas levinud kunstivoolu. Eri maades kandis juugendstiil erinevaid nimetusi: ● INGLISMAAL – art nouveau ● PRANTSUSMAAL – le style moderne ● SAKSAMAAL – Jugendstil (Saksakeelne väljend on tuletatud 1896. aastal ilmunud sisustusajakirja „Jugend“ järgi;
Prantsusmaal ja Inglismaal domineerisid isikukesksed või siis ajatud üldinimlikud tõlgendused. Saksamaal lisandub oma rahva ajaloo ja rassi ,,hinge" väljendamise püüe, Ida- ja Põhja- Euroopas on võimalik rääkida kunsti erilisest rahvusromantilisest sisust, mis osaliselt seguneb sümbolismiga (loodusmüstika ja üksiku kangelase kultus), kuid mis põhiliselt sellele siiski vastandub. KUNSTNIKUD: GUSTAVE MOREAU (1826-1898), ODILON REDON (1840- 1916), AKSELI GALLÉN-KALLELA (1865-1931), GERHARD MUNTHE (1849-1929). JUUGEND Juugendiks nimetatakse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul Euroopas ja Ameerikas levinud kunstivoolu. Eri maades kandis juugendstiil erinevaid nimetusi: INGLISMAAL art nouveau PRANTSUSMAAL le style moderne SAKSAMAAL Jugendstil (Saksakeelne väljend on tuletatud 1896
Prantsusmaal ja Inglismaal domineerisid isikukesksed või siis ajatud üldinimlikud tõlgendused. Saksamaal lisandub oma rahva ajaloo ja rassi ,,hinge" väljendamise püüe, Ida- ja Põhja-Euroopas on võimalik rääkida kunsti erilisest rahvusromantilisest sisust, mis osaliselt seguneb sümbolismiga (loodusmüstika ja üksiku kangelase kultus), kuid mis põhiliselt sellele siiski vastandub. KUNSTNIKUD: GUSTAVE MOREAU (1826-1898), ODILON REDON (1840-1916), AKSELI GALLÉN-KALLELA (1865-1931), GERHARD MUNTHE (1849-1929). JUUGEND Juugendiks nimetatakse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul Euroopas ja Ameerikas levinud kunstivoolu. Eri maades kandis juugendstiil erinevaid nimetusi: INGLISMAAL art nouveau PRANTSUSMAAL le style moderne SAKSAMAAL Jugendstil (Saksakeelne väljend on tuletatud 1896
annaabi.ee 
