Konrad Mägi Mererand Ants Laikmaa Lennuk Oskar Luts Männid Gustav Suits Talvine Tartu Emajõega Juhan Liiv Sõttaminek Aleksander Tassa Tõusva nooruse ees G. Suitsu "Tuulemaa" illustratsioon Märter Katastroof TEOSED TUSIJOONISTUSED: AKVARELLID Katastroof Deemon Ulguv koer Deemon ja Tamara Suurlinn Surm ja väsinu Jaht Surma lõikus Alevi kõrts Surma viis I Tamara tants I Tamara tants II TEOSED TRÜKISED Tulekandja. Albumi "Noor-Eesti" I kaas Album "Noor-Eesti" III kaas Ajakiri Noor-Eesti kaas G. Suits "Tuulemaa" kaas Album "Noor-Eesti" V kaas Album "Siuru" I kaas M. Under "Eelõitseng" kaas
Galeriide külastamine Külastasin Saaremaa kunstigaleriisid ja näitusi. Esimesena käisin Ajamajas, mis asub aadressil Tallinna 16. Näitus avati reedel, 19. detsembril kell 16.00. Näitus kannab nime ,,Tallinna tuul". Samanimeline näitus sai hoo sisse käesoleva aasta oktoobris Kohtla-Järvel ning jääb saarlastele uudistada kuni veebruarikuu lõpuni. Näitusel ,,Tallinna tuul" näitavad oma loomingut kolm kunstnikku maalikunstnik Tamara Breideks ning keraamikud Marget Tafel ja Viive Väljaots. Tsiteerides Ilmar Laabanit ütlevad autorid, et tööd on valminud ,, läbi vee ja kivi ja savi..." Ühiseks nimetajaks kolme kunstniku näitusele võib pidada Viive Väljaotsa interpretatsiooni ,,Taaveti silm", mis on kui Aja sümbol ja tunnistaja Ajast. Kõik kolm autorit on õppinud Tallinnas ning lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi erinevatel aastatel- Tamara Breideks 1975, Viive Väljaots 1974 ja Marget Tafel 1972.aastal
Surma lõikus. Akvarell, tempera, paber. 19111912 Konrad Surma viis I. Akvarell, tempera, paber. 19111912 Mäe portree. Õli. 1908 Tamara tants I. Akvarell, tempera, paber. 1911 Ants 1912 Laikmaa portree. Tamara tants II. Akvarell, tempera, paber. 1911 Õli. 1913 1912 Oskar
1935 Sõttaminek. Õli, lõuend. 1909 Tõusva nooruse ees. Tempera, paber. 1909 G. Suits "Tuulemaa" illustratsioon. 1913 Märter. Kavand. Süsi, paber. 1913 Katastroof. Süsi, paber. 1917 Tusijoonistused Katastroof. Tuss, guass, paber. 1917 Ulguv koer. Tuss, seepia, guass, paber. 1921 Suurlinn. Tuss, seepia, pliiats, guass, paber. 1913 Jaht. Tuss, seepia, tempera, lakk, papp. 1913 Alevi kõrts. Tuss, seepia, guass, paber. 1913 Avarellid Deemon. Akvarell, tempera, paber. 19111912 Deemon ja Tamara. Akvarell, tempera, paber. 19111912 Surm ja väsinu. Akvarell, tempera, paber. 19111912 Surma lõikus. Akvarell, tempera, paber. 19111912 Surma viis I. Akvarell, tempera, paber. 19111912 Tamara tants I. Akvarell, tempera, paber. 19111912 Tamara tants II. Akvarell, tempera, paber. 19111912 Trükised Albumi "Noor-Eesti" III kaas. 1908. Tulekandja. Albumi "Noor-Eesti" I, kaas. Trükis. 1905 Album "Noor-Eesti" III, kaas. Trükis. 1908 Ajakiri "Noor-Eesti", kaas. Trükis. 19101911 G
· Insomniac (2007) Cosas Del Amor (1998) · Euphoria (2010) Enrique (1999) Bailamos (1999) Remixes (1999) The Best Hits (1999) Escape (2001) Quizas (2002) Seven (2003) Facts Zodiac sign: Taurus Height: 190 cm Hair color: Black Eyes: Brown Parents: Julio Iglesias and Isabel Preysler Brothers: Julio Jose and Michael Alexander, Rosrigo Siblings: Chabeli, Tamara, and Ana Favorite Sport: sail Favorite Book: "The Old Man and the Sea Ernest Hemingway Favorite Musicians: Dire Stairs, U2, Bruce Springsteen and thePolice
GITISes veedetud aja jooksul kohtab Ervin Abel enda esimest naist Asta Lotti, kellega ta 1951. aastal ka abiellub. Sama aasta 30. detsembril sünnib neile ka tütar, kellele Ervin paneb enda lemmik nime Tiina. 1953. aastal kolib noorpere Tallinnasse, kus nad sätivad ennast sisse Asta onu korterisse. Seal elasid nad õnnelikult kuni Ervinil hakkas huvi tekkima noore näitleja Tamara Gaenko vastu. 1966. aastal pakib Ervin Abel oma asjad ja lahkub Tina tänava korterist, et minna Tamara juurde. Tamara on ise öelnud: ,,,,Helises uksekell. Ervin ukse 1 Kirsti Vainküla Siin ma olen, Tallinn: Menu Kirjastus, 2010. Lk. 23 taga. Kohvrikene käes ja seljakott seljas. Ütles, et tuli minu juurde. Kõik. Mina ju samuti armunud, ütlesin, et väga tore... Ja jäigi meile. Jäigi! Mida ma oleksin pidanud tegema? Kas ma oleksin pidanud ta ära ajama?! Mina teda ei kutsunud, ise ta tuli. Mind on häirinud, et ma ta niimoodi vastu võtsin ta oli ju abielus ikkagi! -, kuid
Marek Ivanov AAp-10 Helen Lokuta sündis 12. aprillil 1975 a. Tartus. Ta on Eesti ooperilaulja. Muusika juurde jõudis Helen kiriku kaudu.Alustas lapsena Tartu Salemi kiriku pühapäevakoolis. Ema oli koorijuht, õde on muusikaõpetaja. Laulis solistinaja ansamblis.Helenil on ka laps. Helen Lokuta lõpetas Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli (1997) Aino Kõivu lauluklassis ja Eesti Muusikaakadeemia (2002) Pille Lille ja Tamara Novitsenko juhendamisel. 2000. aastal sai ta Socratese Erasmuse stipendiumi õpinguteks Saksamaal Karlsruhe Kõrgemas Muusikakoolis (Maria Venuti klassis) ja 2001 jätkas õpinguid Karlsruhe Ooperikõrgkoolis. 1994. aastal võitis Helen Lokuta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia, oli Eesti noorte muusikute konkursi ,,Con Brio" finalist (2002) ja sai Vilniuses Leedu Teatri ja Muusikaakadeemias rahvusvahelisel vokalistide konkursil II preemia ning lisapreemia
Rajas *Võimsa Rühma ja oli selle juht, asutas tasuta muusikakooli, korraldas kontserte, juhtis õukonna laulukapelli; tema mitmekülgsel tegevusel oli 19. saj. II poole vene muusikaelu edendamises suur osa. B-i helilooming, milles olulist kohta hõivavad sümfooniline ja klaverimuusika, tugineb põhiliselt vene rahvalaulule, kuid kätkeb ka muude rahvaste rahvamuusika sugemeid. Teosed: sümfooniad (1858, 1908), Avamäng 3-le vene teemale (1858, red. 1881), sümfoonilised poeemid Tamara (1882) ja Venemaa (1887, algpealkiri 1000 aastat), Hispaania avamäng (1886), muusika Shakespeare'i draamale Kuningas Lear (1861), idamaine klaverifantaasia Islamei (1869), kantaat (M. Glinka mälestuseks, 1904), kogumik 40 vene rahvalaulu häälele ja klaverile (1866) *"Balakirevi ring", "Vene kuldne viisik". Venemaa demokraatlikem muusikute rühmitus. Loomingulise grupina 1850 (Mahtra sõda) - 1870-ndate alguseni. Alus Dargomõzski kodus.
1836.a. valmis Glinka esimene ooper "Ivan Sussanin" , sellega algas Vene klassikalise ooperi areng. Jutustava sisuga, retsitatiivse meloodiaga laulud, esitati üksi või mitmekesi nimetatakse Bõliinadeks. Glinka kuulsamate teoste hulka kuuluvad ooper "Ruslan ja Ludmilla" , sümfooniline teos "Kamaarinskaja" , see pani aluse vene sümfoonilise muusika arengule. Looming Anton Rubinsteini loomingu peateoseks on ooper "Deemon" , peategelane on uhke ja alistumatu vaim ja Gruusia vürsti tütar Tamara. Muusikute ühendus "Võimas rühm" Alus pandi Aleksander Dargomõzski kodus. Kolm noormeest Mili Balakirev, Cesar Cui ja Modest Mussorgiski Suurt tähelepanu pöörati vokaalmuusikale ja programmilisele muusikale. Rühm tegutses 10 aastat. Nikolai Rimski-Korsakov Tema nime kannab Peterburgi konservatoorium. Lemmikzanr oli ooper, neid oli tal 15 Tuntuim ooper oli "Lumivalgeke" , muinasjutulise sisuga. Sümfoonilistest teostest on tuntuim "Scherezade" , mis seotud "1001 öö muinasjuttudega"
Animals shrinking in the heat This article was published in Daily mail, on 17 October 2011. The author of the article is Tamara Cohen. The article discusses about animals who are shrinking due to global warming. Scientist have warned, that animals such as sheep, deer, birds and reptiles are shrinking due to climate change. Researchers say warmer temperatures over the past few years have made some animals adapt to need less body fat to survive while others are struggling for food. In the next few decades, some types of mammals, fish, birds and plants are getting smaller
3. Klassi viktoriin Max punktid 19 1. Tõlgi lause Eesti keelde Cat is sleeping in the bed. 2. Tõlgi lause Inglise keelde Koer istub puu all. 3.Arvuta 5*4+5*1=...... 78-14-4=...... 50+25+25=...... 4.Moodusta skeemide järgi lauseid O, N, T nt: Kiire kass jookseb N, T, N nt: Õpilased istuvad klassis 5.Kirjuta iga numbri taha õige taime, looma või putuka nimetus. 1) 2) 3) 4) 6. JO-LE-MI-NA... Mis on lõpp? 1)SO-JA-DI-JO 2)SO-RA-DO-PO 3)SO-RA-DI-JO 4)SO-RA-VI-JO 7.Otsi tekstist välja kõik täishäälikuühendid Enrique Iglesias (sündinud 8. mail 1975 Hispaanias Madridis) on rahvusvaheliselt tuntud Hispaania laulja. Tema vanem õde Maria Isabel Iglesias Preysler on ajakirjanik ja vanem vend Julio José Iglesias Junior on poplaulja. Aastal 1978 Enrique vanemad lahutasid, ning 1983. aastal läks Enrique Miamisse isa juurde elama. Ta isa oli aga harva kodus ja seetõttu teda kasvatas lapsehoidja Elvira Oliv...
Retsensioon ,,Haldjakuninganna" Käisin 09.11.2011 kell 19.00 koos paljude Nõo Reaalgümnaasiumi õpilastega Tartu Sadamateatris vaatamas Henry Purcelli ooperit ,,Haldjakuninganna". Ooperi aluseks oli William Shakespeare'i komöödia ,,Suveöö unenägu". Ooper etendus esimest korda 2.mail.1692 aastal Dorset Gardeni teatris Londonis, Eestis aga 5.veebruaril 2011 aastal Sadamateatris. Lavastaja, koreograaf, visuaalid Sasha Pepeljajev (Venemaa), muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp, kostüümikunstnik Liisi Eelmaa, valguskujundaja Jaanus Moor, lavastaja assistent Merle Jalakas, repetiitor Marika Aidla, kontsertmeister Jaanika Rand-Sirp ja Irina Oja, koormeister Lilyan Kaiv, inspitsient Meelis Hansing. Osades mängisid Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Alla Popova, Karmen Puis, Ivo Posti ja paljud teised. Muusikat mängis Vanemuise Sümfooni...
november 1768 12. veebruar 1834 oli saksa teoloog ja filosoof. Teda peetakse 19. sajandi teoloogia isaks. Õppis Halles filosoofiat ja teoloogiat. Seejärel sai ta pastoriks Berliinis. Aastal 1799 ilmus ta raamat "Über die Religion" Romantism muusikas vene helilooja Anton Rubinsteini ooper ,,deemon" almis aastal 1872 ja esietendus 1875. aastal. Deemon, on lüürilis- psühholoogiline ooper, milles peatähelepanu keskendub Deemoni ja lihtsureliku neiu Tamara armastusdraamale. Carl Maria Friedrich Ernst von Weber 1786- 1826 üks esimesi tähtsamaid romantilise koolkonna heliloojaid, keda nimetati ka saksa romantilise ooperi isaks. Ta kirjutas kokku 10 ooperit millest üks on kaduma läind. Ta nõbu oli Mozardi naine. Ta oli sakslane aga ta suri londonis, sest seal pakuti head palka. Carl maria Fredrich aerns von weber. "Nõidkütt" on Carl Maria von Weberi 1817. aastal valminud ooper
eelnevalt tegelenud ka rütmikaga. "Trennid toimuvad meil mitu korda nädalas, tavaliselt kontserdimajas, koolis või kutsekoolis. Trenn kestab 1,5 tundi," jutustas Merit harjutamisest. Trenn on küll raske, kuid tantsija jaoks korvab lavaline emotsioon pingutused. "Laval on hea olla!" lausus Merit rõõmsalt. Üleriigiline lõppkontsert toimub 18.-19. aprillil Pärnu kontserdimajas. Koolitants toimub sel aastal juba 15. korda. Kooli oma kiirabi medõde Tamara Iga päev juhtub koolis mõne õpilasega midagi. On tal siis palavik, paha olla või lihtsalt tahab poppi panna. Kelle juurde aga pöörduda, et saada see paber, mis vabastab sind terveks päevaks koolist või hoopis tüütust kehalise tunnist? Muidugi meie oma medõde Tamara. Idee Tamaraga intervjuu teha tuli üpriski spontaanselt, kuid ta polnud eriti üllatunud, kui kuulis, et seda soovime. Ta rääkis, et teda on juba mitu-mitu korda küsitletud, kuid siiski nõustus.
Retsensioon ,,Tallinna tuul" Lumi lärtsudes jala all seadsin sammud see kord Ajamaja poole. Näha sain M. Tafli, Viive Väljaotsa ja Tamara Breideksi ühisnäitust. M. Tafel (või Tahvel? Tema nime oli kahtemoodi näitusel esitatud) oli esindatud savist meisterdatud kaunistustega ja tikandiga. V. Väljaots samuti keraamikaga ning T. Breideks akvarelli, pastelli ja guassi kunstiteostega. Viive Väljaotsa segatehnikas (madalkuumus, guass) ,,Niced, Veeused ja Afrodited" kujutas endast istmikke ning naistebüsti guassist joonistatud pesuga. Kuju oli neil ilus, väike ja armas
* Sõttaminek. Õli, lõuend. 1909 * Tõusva nooruse ees. Tempera, paber. 1909 * G. Suits "Tuulemaa" illustratsioon. 1913 * Märter. Kavand. Süsi, paber. 1913 * Katastroof. Süsi, paber. 1917 Tusijoonistused: * Katastroof. Tuss, guass, paber. 1917 * Ulguv koer. Tuss, seepia, guass, paber. 1921 8 * Suurlinn. Tuss, seepia, pliiats, guass, paber. 1913 * Jaht. Tuss, seepia, tempera, lakk, papp. 1913 Akvarellid: * Deemon. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 * Deemon ja Tamara. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 * Surm ja väsinu. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 * Surma lõikus. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 * Surma viis I. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 * Tamara tants I. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 * Tamara tants II. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 Trükised: * Tulekandja. Albumi "Noor-Eesti" I, kaas. Trükis. 1905 * Album "Noor-Eesti" III, kaas. Trükis. 1908 * Ajakiri "Noor-Eesti", kaas. Trükis. 1910-1911 * G
Tuhkatriinu toimus 14.novembril Rahvusooper Estonias. Osades olid:*Angelina(tuhkatriinu)-Helen Lokuta-sündis 12.aprill 1975. aastal Tartus ja on eesti ooperilaulja(metsosopran).Ta on õppinud Karlsruhe Muusikakõrgkoolis (2000.a) ja aastal 2001 Karlsruhe Ooperikõrgkoolis.Aastal 2002 lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia laulmise eriaalal, õpetajaiks Pille Lill ja Tamara Novitsenko.Hetkel õpib ta Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris, juhendajaks Jakko Ryhänen.Aastast 2001 on ta Rahvusooper Estonia vabakutseline solist ja aastast 2006 koosseisuline solist.Aastal 1994 võitis ta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia.Aastal 2002 osales Eesti noorte interpreetide lauluvõistluse "Con brio" finaalis. *Tisbe,Don Magnifico tütar-Juuli Lill-on eesti ooperi- ja kammerlaulja (metsosopran).Ta on Rahvusooperi Estonia solist.Juuli Lill on klaasikunstnik Ivo Lille tütar.Juuli Lill on abielus ooperilaulja Andres Kösteriga ja neil on poeg Julius. *Don ...
"Pallase" õppejõu kohale. 1933. aastal saab temast Eesti esimene kunstiprofessor. Nikolai Triik suri 1940. aastal. Tema loomingud: Portreed · Konrad Mäe portree. Õli. 1908 · Ants Laikmaa portree. Õli. 1913 · Oskar Lutsu portree. Süsi. 1928 · Gustav Suitsu portree. Süsi. 1933 · Juhan Liivi portree. Õli. 1934 · Aleksander Tassa portree. Õli, lõuend. 1905 Akvarellid · Deemon. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Deemon ja Tamara. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Surm ja väsinu. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Surma lõikus. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Surma viis I. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Tamara tants I. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Tamara tants II. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 Maalid · Mererand. Õli. 1905 · Lennuk. Tempera, kriit. 1910 · Männid. 1931 · Talvine Tartu Emajõega. 1935 · Sõttaminek
35 3. Tim Forsyth 2.35 1999 1. Vjatseslav Voronin 2.37 2. Mark Boswell 2.35 3. Martin Buss 2.32 2003 1. Jacques Freitag 2.35 2. Stefan Holm 2.32 3. Mark Boswell 2.32 2007 1. Donald Thomas 2.35 2. Jaroslav Rõbakov 2.35 3. Kyriákos Ioánnou 2.35 2009 1. Jaroslav Rõbakov 2.32 2. Kyriákos Ioánnou 2.32 3. Sylwester Bednarek 2.32 Raul Spank 2.32 Naised 1983 1. Tamara Bõkova 2.01 2. Ulrike Meyfarth 1.99 3. Louise Ritter 1.95 1987 1. Stefka Kostadinova 2.09 MR 2. Tamara Bõkova 2.04 3. Susanne Helm-Beyer 1.99 1991 1. Heike Redetzky-Henkel 2.05 2. Jelena Jelesina 1.98 3. Inga Babakova 1.96 1993 1. Ioamnet Quintero 1.99 2. Silvia Costa 1.97 3. Sigrid Kirchmann 1.97 1997 1. Hanne Haugland 1.99 2. Olga Kaliturina 1.96 3. Inga Babakova 1.96 1999 1. Inga Babakova 1.99 2. Jelena Jelesina 1.99 3
võiksid olla ära peidetud. Tabel 1 Ettevõtte nimi ja aadress RISKIHINDAMISE ANKEET Kuupäev: 14.04.2014 Ilm: selge, kuiv. Tatpar V. O. OÜ Temp: 18*C Laevastiku 3, Tallinn Riski hindasid: Tamara Zolotarjova Töökoht: metallkonstruktsioonide keevitaja (nimed) (töökoha nimetus) Nr OHUTEGUR ESINEMISKOHT OHUSTATUD ISIKUD RISKITASE 1. Käsi-tööristad Kõrvalolevate laudade peal Tööline Lubatav 2
Sotsiaaltöö Instituut Tervis kui väärtus ja heaolu allikas Essee Koostaja: Ants Ivask Rühm: TK-2kõ Juhendaja: MD, PhD Ene Lausvee Tallinn 2013 Eesti viie tervema riigi hulka! Viimase riigikogu valimiskampaania päevil olid poliitikute lubadused valdavalt seotud majanduskasvu, vilja, rahamägede liigutamisega. Valimistel enim hääli saanud erakonna praeguses ajas mõnevõrra irooniliselt kõlav loosung võttis mäletatavasti suuna viia Eesti 15 aastaga viie Euroopa jõukama riigi hulka. «Eesti inimarengu aruande 2008» (EIA) tutvustusel kõlas korduvalt üleskutse, et poliitikud ...
1909 * G. Suits "Tuulemaa" illustratsioon. 1913 * Märter. Kavand. Süsi, paber. 1913 * Katastroof. Süsi, paber. 1917 Tusijoonistused: * Katastroof. Tuss, guass, paber. 1917 * Ulguv koer. Tuss, seepia, guass, paber. 1921 * Suurlinn. Tuss, seepia, pliiats, guass, paber. 1913 * Jaht. Tuss, seepia, tempera, lakk, papp. 1913 11 Akvarellid: * Deemon. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 * Deemon ja Tamara. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 * Surm ja väsinu. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 * Surma lõikus. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 * Surma viis I. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 * Tamara tants I. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 * Tamara tants II. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 Trükised: * Tulekandja. Albumi "Noor-Eesti" I, kaas. Trükis. 1905 * Album "Noor-Eesti" III, kaas. Trükis. 1908 * Ajakiri "Noor-Eesti", kaas. Trükis. 1910-1911 * G
Väga salapärane, kuna vaatajale jääb see mõistatuseks, mida kunstnik saladuse all mõtles. Savi peale oli tehtud rätiku kõrtsud ja lohud, mis muutsid kuju tõesemaks. Lähedalt vaadates oli kõik väga kena ja ilus aga eemalt tundus nagu oleks tegu ühe suure ümmarguse kiviga. Kuna need savikujundid minu peas küsimusi tekitasid ja huvi äratasid, jäi need väga hästi meelde. Kuna Marget Tafeli ja Viive Väljaotsa keraamilised objektid tekitasid minus tugevalt huvi, jäid Tamara Breideksi maalid minu silmis tahaplaanile. Tema poolt oli näitusel tsükkel nimega ,,Videvik," millele kunstnik oli kujutanud puud ja pannud need õõdsuma, mis tekitas pildile ka tuule. Breideks kasutas enamast rohelisi, pruune ja siniseid toone, mis tema kunstiteosed pehmeks ning kohevaks muutsid. Samas väljendas autor ühe värviga erinevaid meeleolusid. Kord oli roheline rahu ja vaikuse sümbol, kuid järgmisel pildil näitas süngust ja kurbust. Meeldejäävaim oli ,,Viimane lumi"
VENE ROMANTIKUD SISUKORD Vene romantikud Võimas rühm: Mihhail Glinka - Modest Mussorgski Aleksandr - Aleksandr Borodin Dargomõzski - Nikolai Rimski- Anton Rubinstein Korsakov Sergei Rahmaninov - Cesar Cui Aleksandr Skrjabin - Mili Balakirev Pjotr Tsaikovski Kokkuvõte VENE ROMANTIKUD Hakkas kujunema 18.saj viimasel kolmandikul Rahvuslikkuse otsingud Looming tugevasti lääne mõju all 1859 asutati Peterburis Vene muusika ühing 1862 rajati Peterburi Konservatoorium 1866 rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857) 10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis 1824-1828 töötas riigiametnikuna 1837-1839 õukonnas laulukapelli juht Vene klassikalise koolkonna rajaja Loomingus kasutas rahvuslikkust LOOMING Ooperid: - Ajalooline "Ivan Sussanin" (1836) - Muinasjutuline "Ruslan ja Ludmilla" (1842) 1836...
VENE ROMANTIKUD SISUKORD Vene romantikud Võimas rühm: Mihhail Glinka - Modest Mussorgski Aleksandr - Aleksandr Borodin Dargomõžski - Nikolai Rimski- Anton Rubinstein Korsakov Sergei Rahmaninov - Cesar Cui Aleksandr Skrjabin - Mili Balakirev Kokkuvõte Pjotr Tšaikovski VENE ROMANTIKUD Hakkas kujunema 18.saj viimasel kolmandikul Rahvuslikkuse otsingud Looming tugevasti lääne mõju all 1859 – asutati Peterburis Vene muusika ühing 1862 – rajati Peterburi Konservatoorium 1866 – rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857) 10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis 1824-1828 töötas riigiametnikuna 1837-1839 õukonnas laulukapelli juht Vene klassikalise koolkonna rajaja Loomingus kasutas rahvuslikkust LOOMING Ooperid: - Ajalooline “Ivan Sussanin” (1836) - Mui...
Kodune kontrolltöö Vene muusikast 1. Mis on bõliina ja gusli? Kas ja kuidas on need mõisted seotud? Bõliina on jutustava sisuga, pikaldased omapärase poolkõnelise, poollaululise meloodiaga laulud, mida esitati üksi või mitmekesi. Gusli on kandletaoline rahvapill. 2. Kuidas on Vene laulutraditsioon mõjutanud vene klassikalist muusikat? Too näiteid Vene laulutraditsioon ja rahvamuusika on olnud peamiselt vokaalne, heliteostes kasutatakse puhtaid rahvaviise, omaloomingulise rahvateisega saranevaid meloodiaid ning teisi rahvamuusikast pärit võtteid. Vene õigeusu kirikutes ei ole oreleid, teenistustel ainult lauldakse. 3. Keda ja miks nimetatakse vene klassikalise koolkonna rajajaks? Vene klassikalise koolkonna rajajaks nimetatakse Mihhail Glinkat (1804- 1857 ). Ta oli mitmekülgne, õppis enda isa mõisas, seal tutvus ta pärisorjade orkestriga ning õppis tundma vene rahvamuusikat. Oskas mängida viiulit, ...
Referaat Ida-Virumaa Jõhvi vald Jõhvi linn on Eesti kirdepoolseima maakonna (Ida-Virumaa) keskus, mida riigi idapiirist lahutab vaid 50 kilomeetrit. Jõhvi asub kahe rahvusvahelise maantee, Tallinn - Narva ja Jõhvi - Tartu - Valga ristumiskohal. Linna läbib Tallinn - Narva raudtee, mida mööda kulgeb enamik Eesti raudteevedudest. Soodsast asukohast tingitult on Jõhvi kujunenud Ida-Virumaa kaubandus- ja finantskeskuseks, mida iseloomustab hea infrastruktuur. Ettevõtluskliimat soodustab asjaolu, et enamik riiklikke regionaalseid keskasutusi paikneb Jõhvis või selle lähikonnas. Ettevõtlikule inimesele pakub kiirestiarenev Jõhvi parimaid võimalusi eneseteostuseks. Rahvuslik koosseis(Rahvastikuregistri seisuga 01.01.2011) 1. Eestlane 4094 2. Venelane ...
[2] Disainimist alustas Lolita juba kuue aastaselt, mil ta tegi riideid oma barbidele. [1] Tema unistuseks oli luua enesele kunagi oma moebränd. Aastal 1970 alustas Lolita second-hand rõivaste ümber disainimisega.[2] Tavaliselt nimetatakse moemajasid nende asutaja järgi, kuid Josiane Maryse Pividal otsustas teha teisiti. 1983. aastal asutas ta koos oma mehega kaubamärgi ,,Lolita Lempicka" austusavaldusena Nabokovi novelli ja nende maalri Tamara de Lampicka vastu. Kui nende moemaja oli jalad alla saanud siis leidis paar, et oleks lihtsam oma nimed muuta Lolitaks ja Joseph-Marie Lempickaks.[ 2 ] Aastal 1984 avas ta koos oma mehega nende esimese butiigi Pariisis, Maraisi piirkonnas, mis osutus otsekohe väga edukaks.[2] Tema loomingu peamisteks märksõnadeks oleks müstiline, aga kirglik, diskreetne, aga enesekindel. [1] Kuigi tema looming on tihti inspireeritud 40-ndatest, suudab ta siiski üllatada
Alates 2004. aastast on ta Nargen Opera projektiteatris esinenud. On esinenud Haapsalu vanamuusikafestivalil alates 2003. aastast. On osalenud ka paljudel esmaesitustel. Hooajal 2007/2008 tegi ta debüüdi Mozarti ooperis ,,Võluflööt". On esinenud koos ERSOga, Tallinna Barokkorkestriga, Pärnu Linnaorkester ja Sinfonietta Riga. Hetkel jätkab ta õpinguid Nadezda Kuremi juures. Helen Lokuta lõpetas 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia. Pedagoogideks olid Pille Lill ja Tamara Novitsenko. Ta alustas õpinguid H. Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis. 1994. aastal saavutas ta eesti noorte lauljate konkursil I preemia. 2000. aastal sai ta stipendiumi Socrates Erasmuse stipendiumi. Ta läks õppima Saksamaale Karlsruhe Muusikakõrgkooli. Praegu õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuris. Tuntuimad rollid: Tuhkatriinu (Rossini ,,Tuhkatriinu"), Maddalena (Verdi ,,Rigoletto"), Emilia (Verdi ,,Othello"), Diplomaat (Tüüri ,,Wallenberg").
1933. aastal saab temast Eesti esimene kunstiprofessor. Nikolai Triik suri 1940. aastal. 14 Portreed · Konrad Mäe portree. Õli. 1908 · Ants Laikmaa portree. Õli. 1913 · Oskar Lutsu portree. Süsi. 1928 · Gustav Suitsu portree. Süsi. 1933 · Juhan Liivi portree. Õli. 1934 · Aleksander Tassa portree. Õli, lõuend. 1905 Akvarellid · Deemon. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Deemon ja Tamara. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Surm ja väsinu. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Surma lõikus. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Surma viis I. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Tamara tants I. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Tamara tants II. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 Tusijoonistused · Katastroof. Tuss, guass, paber. 1917 · Ulguv koer. Tuss, seepia, guass, paber. 1921 · Suurlinn. Tuss, seepia, pliiats, guass, paber
88 1976. aastal: i koht - Rosi Ackermann 1.93 II koht - Sara Simeoni 1.91 III koht - Jordanka Blagojeva 1.91 1980. aastal: I koht - Sara Simeoni 1.97 II koht - Urszula Kielan 1.94 III koht - Jutta Kirst 1.94 1984. aastal: I koht - Ulrike Meyfarth 2.02 II koht - Sara Simeoni 2.00 III koht - Joni Huntley 1.97 1988. aastal: I koht - Louise Ritter 2.03 II koht - Stefka Kostadinova 2.01 III koht - Tamara Bõkova 1.99 1992. aastal: I koht - Heike Henkel 2.02 II koht - Galina Astafei 2.00 III koht - Ioamnet Quintero 1.97 1996. aastal: I koht - Stefka Kostadinova 2.05 II koht - Niki Bakogianni 2.03 III koht - Inga Babakova 2.01 2000. aastal: I koht - Jelena Jelesina 2.01 II koht - Hestrie Cloete 2.01 III koht - Kajsa Bergqvist 1.99; Oana Manuela Pantelimon 1.99 2004. aastal: I koht - Jelena Slessarenko 2.06
Realism • Soome realism sai alguse 1870ndatel, kui algasid suured muutused ühiskonnas, hakkas välja arenema tööstus(puidutööstus, kuid sh ka põllumajandus). Sellega seoses kerkisis esile ka sotsiaalsed ebakohad, millele realism teravalt osutas. • Kultuuri poole pealt kerkis esile esimene soome keelse hariduse saanud põlvkond, kes hakkas ellu viima Snellmani programmi ja nõudma soome keelele täielikke õigusi. • Rahvuslike probleemide asemel ühiskondlikud probleemid • Inspiratsioon põhjamaade kirjanikelt, nt Ibsen ka vene realism • Juhani Aho sõnul oli eesmärgiks eelkõige kujutadada tõsiolusid Minna Canth(1844-1897) • Jyväskylä seminari lektori abikaasa, kes pärast mehe surma kolis kodulinna Kuopiosse ja võttis üle vanemate lõngapoe, et sellega elatada ennast ja oma 7 last. • “Murdvargus”, “töömehe naine”, “”Hanna”, “Vaene rahvas”, “Kirikuõpetaja perekond”, “Sylvi”, “Anna-Liis...
Tervise kontseptsioonid ja intrapersonaalsete muutuste teooriad psühholoogia perspektiividest lähtuvalt Tervis ja heaolu aines Referaat Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Tervise psühholoogiline tähendus.............................................................................................7 Tervise kontseprtsioonid psühholoogilisest aspektist lähtuvaslt..............................................8 Psühholoogiline lähenemine...................................................................................................10 Psühholoogilised mõjurid mikrotasandil..........................................................................10 Enesetõhusus.....................................................................................................................1...
Tartu Ülikool Looduslike faktorite kasutamine tervise tugevdamisel Referaat Koostas: Helena Raudik AÜ Juhendaja: dr. Tamara Janson Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord......................................................................................2 Sissejuhatus..................................................................................3 Vesi............................................................................................4 Vee ravivõimalused.........................................
mida kannavad eesrindlikud kaasaegsed ja on võimeline vaimustama inimhulki. Ka 1910. aasta hooaeg Pariisis oli suure eduga. Sel ajal nähti M. Fokini uusi ballette: "Seherezadet" N. Rimski Korsakovi muusikale, "Karnevali" Schumanni ja mitme teise helilooja muusikale, I. Stravinski "Tulilindu". Prantslased nägid ka oma balletti, mis neil oli unustusse vajunud, kuid Venemaal hoolikalt säilitatud: A. Adami "Gisselle´i". 1910. vene hooajal avanes kogu säras Tamara Karsavina anne, kes asendas Anna Pavlovat. Djagilevi trupp hakkas üha enam teisenema, sest Djagilev täiendas truppi järjest välismaa tantsijatega, jättes vene tantsijad kõrvale. 2.2 "Vene hooaegade" mõju Euroopa balleti arengule Vene balleti ideed mõjutasid välismaa balleti arengusuundi. Näiteks R. Rolland ja A. Rodin tunnistasid hiljem, et ,,Vene hooajad" olid nende elu silmapaistvamateks sündmusteks. Vene balletikunstist sai etalon, mille järgi püüti joonduda.
Uni ja Unenäod Une tähtsus Inimene magab kolmandiku oma elust. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4- 5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Une faasid Eristatakse kahte une faasi - aeglast und ja kiiret und...
TARTU ÜLIKOOL KEHAKULTUURITEADUSKOND FÜSIOTERAAPIA JA TERVISEEDENDUS ÕPPETOOL Virge Lellep Kaassõltuvus Referaat Juhendaja: Dr. Tamara Janson 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................3 Katrin Kuljus. Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav: ..........6 Katrin Kuljus. Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav: ..........8 6.Katrin Kuljus. Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav: http://www
Uni ja Unenäod Une tähtsus Inimene magab kolmandiku oma elust. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4- 5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Une faasid Eristatakse kahte une faasi - aeglast und ja kiiret und...
mõlema lapsepõlve on jäänud noorpõlve armastus, mis lõppes kurvalt. Lugedes ,,Lolitat" ning teades Nabokovi armulugu noorpõlve sõbranna Tamaraga on kuidagi väga tuntav seos Humbert Humberti esimese armastuse Annabel Leighiga. Viis, kuidas Nabokov kirjeldab Tamarat meenutab väga Humberti Humberti kirjeldusi Annabelist. Mingi kurb, nostalgiat täis igatsus, mida lugedes tahaks endagi süda kurbusest saapaäärde vajuda. Nabokovi Tamara jäi alati lapsepõlvearmastuseks, millekski, mida üks inimhing kogeb nii või teisiti. Inimestena me ju teame, et need lõõmavad tunded ühel hetkel mööduvad ning elu tuleb peale. Me kasvame nendest asjadest välja ja vaatame tagasi pigem mingi teatava õnnetundega, et taolisi kauneid hetki üldse kogeda võisime. Humbert Humberti saatus on küll hoopis kurvem, sest tema jaoks ei jäänud see mitte ainult minevikuarmastuseks, vaid millekski, mis
Referaat: "Minu veetelev leedi" Sisukord Sisukord ....................................................................................lk2 Autoritetes..................................................................................lk3 Etenduse ajalugu......................................................................lk4-6 Sisukokkuvõte (I vaatlus)..............................................................lk7 Sisukokkuvõte (II vaatlus).............................................................lk8 Etenduse valmimisel kaasalöönud inimesed...............................lk9-10 Peategelased.......................................................................lk11-13 Põgusalt Leedist tulevastel ja möödnund aastatel.....................lk14-15 Meedia.......................................................................................lk16 Minu muljed etendusest...............................
Poola: Krakovi suur aeg – kunst Waweli linnamäel – Aadress: Wawel 5, Krakow. Poola kuulsaim kunstimuuseum. Teoseid: Kunagise Senaatorite saali vestbüülis rippuv seinavaip “Jumal räägib Noaga,” Poola kunsti museum – Varrsavi Muzeum Narodawe – Aadress Jerozolimskie allee 3, Varssavi. Eksponeerib Poola kunstiajaloo tähtsaimaid teoseid. Näiteid teostest: Leon Wyczolkowski maal “Vees sumpavad kalurid,” Tradeusz Makowski “Lastekapell,” Jan Matejko “Grunwaldi lahig,” Tamara de Lempicka Art Deco stiilis maal, mis kujutab mustas riietuses toolil istuvat naist. Portugal: Museu Nacional de Arte Antiga Lissabonis – Aadress: Rua das Janelas Verdes 95, Lissabon. Suurim portugali kunsti kogu. Teoseid: Hieronymus Bosch “Püha Antoniuse kiusatus,” Albrecht Düreri “Püha Hieronymus.” Rumeenia: Rahvusmuuseum Bukarestis – Aadress: 49-53 Calea Victoriei, Bukarest. Kodumaine kõrgetasemeline kunst
TARTU ÜLIKOOL Magistriõpe Tamara Karpusina ETTEVÕTLUSVORMIDE VÕRDLUS FIE JA ÜHE OSANIKUGA OÜ NÄITEL Referaat Õppejõud: Alver Aria Tallinn 2012 RESÜMEE Käesoleva referaadi teemaks on ,,Ettevõtlusvormide võrdlus FIE ja ühe osanikuga OÜ näitel". Töö uurimisobjektiks on erinevused FIE ja OÜ ainuosaniku-juhataja ettevõtluses teenitud tulu isiklikku tarbimisse võtmisel. Eesmärk on näidata, millised on võimalused ettevõtluses teenitud raha jooksvalt kasutada ja anda ka soovitus, millises vormis oleks lihtsam ja kasumlikum ettevõtjal tegutseda. Väikeettevõtjatel tihti tekib küsimus, kas tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või asutada osaühing. Varem ei ole FIE ja OÜ ainuomaniku ettevõtluse tulu maksustamist võrreldud. Autor leidis, et kuigi FIE maksukoormus on OÜ omast mõnevõrra suurem...
Kooliteed alustasin Tallinna 51.Keskkoolist, mis kannab praegu nime Tallinna Humanitar güümnasium.Peale keskkooli ja güümnasiumu suundusin õppima Tallinna Ülikooli,Kehakultuuri. Õppisin noormalseld, hinded olid 3,4,5 muidugi 2. Minu lemmikõppeaineteks olid kehaline kasvatus, sõjaline õpetus ( õppisime relvi ja rivikorraldust ) ja ajalugu. Kehalise kasvatuse õpetajaks esimeses klassis oli klassijuhataja Tamara Grigorjevna Turpakova. Tunde oli nädalas 3 ja tunnis me mängisime, võimlesime ja tegime harjutusi vahenditega ( palliga ). Keskkoolis ja güümnasiumis oli kehalise kasvatuse õpetajateks Aleksander Udalov. Tunde oli nädalas ka 3 ja tunnis me suusatasime, jooksime, mängisime korvpalli ja võrkpalli, tegelesime kergejõustikuga ja riistvõimlemisega ( harjutused poomil, kangil, rööbaspuudel ). Vaba aega oli vähe, sest suuremalt jaolt olid trennid
Brendon Male 26 Irish Bachelors Rishikesh 5 Andreas Male 25 Swedish High school degree Rishikesh 4 Ryan Male 48 Australian High school drop-out Rishikesh 14 Lev Male 30 Israeli/French Masters Manali 3 Marie Female 26 French Masters Manali 3 Tamara Female 34 Canadian/Indian Masters McLeod Ganj 17 Fiona Female 23 New Zealander Bachelors McLeod Ganj 3 Ehud Male 34 Israeli Masters Leh 10 Adam Male 25 Israeli High school degree Leh 5 Charlotte Female 26 Canadian Bachelors Koh Phangan 3
kuulitõukes saavutatud 15.45-ga arvati koguni Helsingi olümpiamängude kandidaadiks paraku katkestas puhkev sõda nii mängud kui muu spordiharrastuse Euroopas pikaks ajaks. Sõja ajal lahkus Maalstein Eestist, elades ja võisteldes mitmetes välisriikides ja suri 1980. aastal Kanadas. Tema kettaheiterekordi ületas alles 1974. aastal meie tuntud kergejõustikutreener Leonhard Soom tulemusega 43.46. Maalsteini abikaasa Tamara Kübler püstitas 1937. aastal maakonna rekordid 60 meetri jooksus 8,8, kaugushüppes 4.65 ja kõrgushüppes 1.30. Silmapaistev oli ka ärimees Otto Stephani 1938. aasta tulemus teivashüppes - 3.62 oli Eesti olusid arvestades korralik resultaat. Aastail 1935 - 1940 oli maakonna spordiinstruktoriks Aleksander Anier. Selle andeka spordimehe karjääri katkestasid okupatsioonivõimud, heites ta vanglasse. Sõda ja sõjajärgne aeg katkestasid laiema kergejõustikuharrastuse Järvamaal.
suhetes. Judy Chicago on rohkem kurikuulus kui lihtsalt kuulus. Tema teostatud installatsioonis ,,Pidusöök" (kasutades ta sadu vabatahtlikke kes ei saanud ei tunnustust, ega tasu, mis omakorda alandas tema populaarsust feministide seas) oli suur kolmnurkne laud 39 taldrikuga, mis esindasid 39 ajaloolise ja mütoloogilise naiskülalise vagiinat. Teos oli mõeldud nende 39 naise kangelase staatuse tõstmiseks. Art- deco kunstnik Tamara De Lempicka oli ülimalt populaarne oma 20ndate aastate portreede poolest. Ta maalis naisi rinnaga last söötmas, mis polnud omane selle aja naiskunstnikele, ta ignoreeris norme ja maalis tihiti alasti naisi ning kujutas neid ka üsna maskuliinsetena. Teksti ja installatsiooni kunstnik Jenny Holzer kasutab fraase projekteeritult või võõbatult üle seinte, hoonete või isegi üle inimeste, et tema sõnum kohale jõuaks. Sagedasti kasutab ta
ARVESTUS T Küsimustele vastata kirjalikult. Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandi...
56 Ruben Dartt Alberta West 5.81 Liz Pelletier Alberta West 89.3 Liz Pelletier Alberta West 5.03 Liz Pelletier Alberta West 8.99 Liz Pelletier Saskachewan Prarie 2.25 Julie Creighton British Columbia West 8.99 Julie Creighton British Columbia West 4.2 Sample Company A Alberta West 1.99 Tamara Dahlen Ontario Ontario 0.7 Arthur Gainer Alberta West 3.92 Jonathan Doherty Saskachewan Prarie 0.7 Jonathan Doherty Saskachewan Prarie 2.58 Helen Wasserman Quebec Quebec 5.99 Helen Wasserman Quebec Quebec 8.99 Keith Dawkins Manitoba Prarie 0.5 Craig Yedwab Yukon Yukon 8
Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal karistas. Deemon vihkab maailma ja teeb seepärast kurja. Aga ka see lõputu kurjusekülvamine on teda ära tüüdanud. Ta armub Tamarasse, kes oli erakordselt ilus neiu (kontrast kaunitar ja koletis). Deemon tapab ta. Tamara kaudu pääseb Deemon Jumala juurde. Hiljem viib aga ingel Tamara ikkagi Jumala juurde. Romantism väärtustab isiksust, indiviidi, hingeelu. Romantism tekib vastasena valgustusele. Valgustsuses väärtustati intellekti. Siin väärtustatakse tundeid, hingeelu. Romantikud ei väärtusta ühiskonda ja ühiskonnaelu; mõningate kirjanike puhul ka materiaalset maailma tervikuna. Nad väärtustavad ka jumalikku maailma. Zukovski sai mõjutusi inglise ja saksa romantismist. Ta on ballaadi kanoniseerija romantismis. Romantiline kangelane on erakordne isiksus
Ford 297JQG 9533 INRETA OSAÜHING Tele2 Mercedes-Benz 731WDJ 5589 ANDRES NAHK Elisa Volkswagen 397WRX 4864 KALEV-JOGAN KINGO Tele2 Ford 414XGN 12242 TEST CITYLUX EMT Ford 654RNQ 6564 KATRIN VIRU EMT BMW 318OKI 17580 PEEP PREFERO EMT Toyota 772HIG 11444 ALEKSANDRA KORNEJEVA Elisa Volkswagen 435EOF 7472 TAMARA ELLER Tele2 Volkswagen 78BHH 3613 ALAR VALT EMT Volkswagen 411WPB 12396 NELLI KAASIKMÄE Tele2 BMW 472HBI 9935 TANEL LUMISTE Elisa BMW 999GDR 7697 KARMEN VEEORG Tele2 Honda 883VBQ 7121 TIIT OTTIS Elisa Honda 836WSL 9017 RAGNAR LEIMANN Elisa Audi 127DWL 10506 KOIT KASKEL Elisa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
