aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. 2) MIDA TÄHENDAB SÕNA IMPRESSIOON? V: See tähendab muljet. 3) MILLINE OLI IMPRESSIONISMI MAALITEMAATIKA? V: Kujutati avaraid ja valgusküllaseid maastikke rahulikes poosides figuuridega. Omane äärmiselt suur heledus ja skitseeriv maalitehnika. 4) MILLINE OLI IMPRESSIONISMI MAALILAAD? V: Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. 5) KUIDAS VÄRVISID IMPRESSIONISTID VARJE? V: Varjudemäng. Ka varjudele anti oma värv - nt vabas õhus maalisid nad varje julgelt taevasinisega. See tekitas värskuse ja avatuse tunde, mida varem polnud saavutatud. 6) MILLE POOLEST ERINESID IMPRESSIONISTID JA REALISTID?
Dumas vanem, Aleksandr Puskin, Mihhail Lermontov Muusikas: Franz Schubert, Fenerc Liszt, Fryderic Chopin, Richard Wagner, Johannes Brahms, Modest Mussorgski, Nikolai Rimski-Korsakov, Pjotr Tsaikovski Romantism levis kõige enam maalikunsti, vähem skulptuuris ja arhitektuuris valitses historitsism minevikustiilide taaselustamine (neogooti, neorenessanss, neobarokk). Romantikuid ühendas elulaad mitte maalilaad. Tunnused kunstis: · Rahulolematus kaasaja vastu · Keskaja ja eksootiliste maade imetlus · Idealiseerisid minevikku ja kaugenesid tegelikkusest · Puutumatu looduse imetlus · Tunnete rõhutamine · Boheemlus isikupära rõhutamine · Huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu · Ainestik võeti legendidest, saagadest, kirjandusteostest ja ajaloost · Maastikumaali õitseaeg
Kui sümbolismile olid tähtsad üksikisiku elamused või ajatud ja üldinimlikud teemad, siis rahvusromantism tahtis väljendada kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahvaajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelasi kangelastena ja rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Aleksi Gallen-Kallela (Soome)- Kalevala ainelisi kompositsioone maalis sümbolistlikult, sest ta leidis, et rahvaluulemaailma kujutamine vajab tinglikumat väljendamis viisi. Ta toonitab kontuure. Maalilaad on stiliseeriv ja dekoratiivne. Nikolai Roerich (Vene) , Mihhail Vrubel (Vene) Arhitektuuris kasutati eeskujudena arhhailisit puuarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid.
"Tsooloogia ehk ingel lindudega" (1966) "Ühe keelega kannel" (1979) "Viis on viis" (1986) "Lugemik" (luule valikkogu, 1991) Väikeraamatuna on ilmunud tema essee "Kunstnik eesti kirjanduses" (1975) Aastal 2000 ilmus kaante vahel 19551959 toimunud Arvo Mägi ja Arno Vihalemma vaheline kirjavahetus "Kord Vihalemm elas Ystadis" Ta on rootsi keelest tõlkinud Nils Ferlini luulevalimiku "Laule ja luulet" (1984) Vihalemma maalilaad on selge Pallase pitseriga ja kohanenud hiljem Rootsis koos saatusekaaslastest väliseesti kunstnikega. Maastiku ja olustikumaalid näitavad Vihalemma tundlikku looduskäsitlust, natüürmordid ja aktid tutvustavad teda kui ergast poeeti, abstraktsed maalid loovad seose kunstniku graafikaga, mis on üles ehitatud pideva joone kulgemisele. "Södermandlandes vastu kevadet" (1945) "Pettunud emalõvi" (1960) "Ingel lindudega" "Askees" (1954)
Kunst on tegelikkuse peegeldus, peegeldab oma ajastu tehnilisi oskusi.Kunstiline kujund on tegelikkusest võetud element, mida on rikastatud kunstniku fantaasiaga. Sisult laiem ja rikkam kui tegelik element. püramiidi Giza väljal Cheopsi püramiid -> vanim, suurim, Chephaeni püramiid, Mykerinose püramiid. Sfinks-mütoloogiline olevus lõvikeha ja inimese peaga meessoost valvurikuju templi ees kunstliku ülemvõimuga.Greif-muinasjutuline loom lõvi keha ning kotka pea ja tiibadega. Püloon-templivärava vorm kahe väravat piirava ja reljeefidega kaunistatud tooniga. Kreeka-Rooma jumalad: Zeus- Jupiter- Ülemvalitseja, taeva isand, Poseidon- Neptunnus- merede valitseja, Hades- Pluto- allilm, Hestia- Vesta- kodukolde kaitsja, Hera- Juno- abielu kaitsja, Ares- Mars- sõjajumal, Athena- Minerva- linna jumalanna, käsitöö, põld, tarkus, Apollon- Apollo- tõe jumal, Aphrodite- Venus- armastuse/ ilu jumalanna, Hermes- Mercurius- kaupmeeste jumal/ sandaalid/ ...
Eestis elav ja töötav teitest rahvusest tuntud inimane Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Elulugu....................................................................................................................................4 Mida ja kuidas ta maalib?.......................................................................................................4 Mis juhtub maalidega..............................................................................................................4 Veel temast..............................................................................................................................5 Näitused..................................................................................................................................5 Lisad 1......................
külm, mida toetab soe pruun. Domineerib külm nahavärv, millele vastandub külm taustasinine. Valgusest ja varjust on kunstnik loobunud kui igandist ning väga silmatorkav on kunstniku terav ja läbilõikav joonekäsitlus. Teose rütm sünnib nii vormi kui värvi koosmõjust ning jätab süzee isegi veidi tagaplaanile. Domineerivad vertikaal- ja diagonaaljooned; horisontaaljoon teoses praktiliselt puudub. Teos ei mõju väga pingelisena, naiste avatud poosid ja hoogne maalilaad mõjub pigem väljakutsuvana. Perspektiivi osas on kunstnik igasugused traditsioonid hüljanud ning kujutab asju üheplaaniliselt ning ruumikäsitlusse ei süvene. Kunstiajalooliselt on tegemist teosega, mida loetakse kubismi alguseks. Pablo Picasso hülgas igasugused traditsioonid maalikunstis ning pühendus uute vormide ja maalilaadi katsetamisele, mis viis igasuguste vormide lõhustamisele ning 20. sajandi olulisima kunsti- ja disainiuuenduse tekkimiseni
Ta elas Tallinna Kunstihoones nn. kunstnike majas, praeguse aadressiga Vabaduse väljakul, kus neljandal korrusel oli ka tema ateljee. Luulik Kokamäe loomingu algperioodi kuuluvad lüürilise kallakuga realistlikud portreed, milles ta jätkas Eesti portreemaali häid traditsioone. Sellest perioodist on maalid Inge Teder 1957, Imbi 1959, Inna Taarna 1961, baleriin Elonna Spriit 1963 (kõik EKM). Luulik Kokamäe loomingu kõrgaeg oli 1970-80ndad, mil kujunesid välja impressionistlik maalilaad ja meelisainestik. Seda perioodi iseloomustavad avarad ja valgusküllased maastikud rahulikes poosides figuuridega: Rauge õhtu 1974 (EKM), Epp orhideega 1976 (EKM), Epp 1978 (EKM), Pierrot öö 1980, Kevadõhtu 1980, Jaanipäeva paiku 1981 (erakogus) jne. 1981 sai ta Konrad Mäe nimelise kunstipreemia. Hulgaliste näituste seast on meeldejäävamad 1979. a. Eesti Riiklikus Kunstimuuseumis ja 1991. a. Tartu Kunstimuuseumis asetleidnud näitused. Kasutatud kirjandus www.google.ee www
Paraadil osalejate hulgast eristub ainult esiplaanil olev mees. Taustal eristab silm kolme hoone ja rahusõnalise loosungi, Demonstratsioonile. 1965 ülejäänud on killunenud kirevaks massiks. Kuuekümnendate teisel pool leiab Roode oma sõbra Olav Marani kaudu usu jumalasse. Maalilaad muutub, huvi kubismi vastu tuleb jälle esile, see avaldub filigraansetes joonlauaga ehitatud konstruktsioonides suuremate piltide osadena ja sageli esinevas pruunikas, esimesi kubiste meenutavas koloriidis. Henn Roodele pühendatud artiklis Indrek Hirv võrdles kunstniku loomingu printsiibid pühakirjatekstiga: Üks suvine portree. 1968 ,,Figuraalsetes kompositsioonides muutub tühjus, s
Tänu Itaalia meistritele tekkis omapärane ehituskunst, mis oli seotud itaaliavene stiil (arvestati vene iseärasustega). Tänapäevani on säilinud Moskva punasel väljakul Vassili Blazenõi peakirik. Ikoon on pühapilt, mis tekkis juba Bütsantsi ajal. Neile kirjutatakse pühakuid tseene piiblist ja on väiksemõõtmelised. Neid paigutatakse kirikutesse, kodudesse. Euroopas pole levinud, ainult Venemaal. Bütsantsist tekkinud meister Theophanes (kreeklane; 13401410). Tema maalilaad on sünge, värvid tumedad. Tema õpilaseks sain Venemaal Andrei Rubljov(13701430)kunsti isel. lüürilisus, õrnus, heledad toonid. Arenes ka ilmalik ehitus, mitte ainult sakraal kunst. Linnamüür Kreme, , karepmeke majad. Peeter 1'mene raius akna Euroopasse ennem seda püsis Venemaa isoleeritult. Romaani stiil: 1012saj. Feodaalajastu stiil. LääneEuroopa killunes väikesteks feodaal riikideks.Frangi riigi aladel tekkis 3 uut rahvust: prantslased, itaallased, sakslased. Linnu oli vähe
temaatika (röövimised, tagaajamised), väljendatakse tundeid. Bernini "Püha Theresa", "Apollon ja Daphne", "Pluto röövib Persephonet". Francoise Gerairdon (1628-1715) tema skulptuurid on väga ilmekad. Etienne Maurice Falconet (1716-1791) "Vaskratsanik" Peteburis, tellis Katariina, oma mehele Peeter Isele. Maalikunst: Sünnimaaks Itaalia, barokk algas juba renessanssi lõpul, olulisemaks liikuvus, tunnete edasiandmine, toretsemine, tihtilugu väga jõuline maalilaad, loomutruu, teemad: elukauged allegooriad, mütoloogia, vennad Carraccid, kutsusid üles selga pöörama vanale renessanssiklule lähenemisele. Tuuakse sisse aktivärki, natuke erootilist joont, Annibale, Lodovico ja Agostino Carraccid. 3 vennal väga suur teene kunstiajaloos: asutasid Bologna linna esimese kunstiõppeastuse kunstiakadeemia. Peter Paul Rubens: 1577-1640; üks kõige baroklikemaid kunstnikke üldse, sündis väga jõukas
kunstiarvustajate tähelepanu ning Karin Lutsus nähti tugevat vaimu ja fantaasiarikkust. Tema esimeste koolilõpujärgsete maalide hulka kuulub 1928. valminud "Aednik", mida on kõrvutatud ka "Kunstnikuga" kui kunstniku kahte tähelepanuväärsemat autoportreed. Need kaks olid ka Karin Lutsule endale väga olulised. 1928. aastal veedetud aeg Prantsusmaal avas kunstniku muutustele ning hiljem asendus tema kooliaegne tasapinnaline ja dekoratiivne maalilaad perspektiivi ja valguse/varjude tunnetusega ning maalilisusega. 1930- ja 40ndatel valminud teosed on kunstniku loomingust mulle enim meeldivad. Sellel ajal oli kunstniku inimesekujutus muutunud realistlikumaks. Tema töödes on teemad võetud elu erinevatest situatsioonidest ning maaliprotsessis kujutab ta tol hetkel läbi elatud muljeid, meeleolu ning maalib neid läbi oma erilise talle omase fantaasiamaailma. Neid töid vaadates tekib tahes tahtmata soov pilte tõlkida, sealt
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Mööblirestaureerimine MR11 Janika Orav ANTIIKKULTUUR Uurimus Juhendaja: Kaia Kullamaa Uuemõisa 2011 Haapsalu Kutsehariduskeskus Janika Orav Mööblirestaureerimine MR11 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 1.Antiikkultuuri ajastute ülevaade..................................................................................4 1.1.Neoliitiline kultuur...........................................................................................
ajaks oli ta juba tunnustatud ja järgijatega). Nii I kui D olid sügavalt solvunud, I sest leidsid et see teine ka omaette saali sai ei ole õige (täiuslik joonistus vs rahutus ja kaootilisus), D sest teda nii hilja tunnustatakse. Uus tulija Courbet (pilt üleval) ka temalt telliti 2 joonistust, kuid ta keeldus kui talle omaette saali ei anta , ta pilte ei tee. Ostis omaette paviljoniruumi maailmanäituselt väljas ja nimetas Realism Courbet. Sai tuntuks. Maalilaad ja teooria erakordselt lihtsad kunst on see, kui maalin täpselt ja ainult seda mida ma näen. Vastandus suure kunstiga, sest seni ju maaliti seda, mida keegi näinud ei ole (religioon, allegooria) see 'realism' ju kriipsutab kõik senise maha ja kuulutab eelnenule sõja! Idealiseeritud kompositsioon ei ole enam kunst, kui sa ei maali seda mida näed. 60ndatel äratas ta õpilastes huvi. Ostis laadalt elava pulli ja ütles õpilastele et vot joonsitage marmorkujude asemel seda
ületada iseennast ning tahet lõhkuda kehtivaid piire. Selle voolu ajal sai kunst väga isiklikuks, tähtis oli loominguprotsess, millega vallandus kunstniku eneseväljendustung. Ekspressioniste ühendas hoiak kodanliku seltskonna vastu, mis kajastub kehtiva moraali vastasuse näitamises. Kasutati palju alateadvuse jõude, mitte nägemusi nagu sürrealistid, vaid pigem ürgseid tunge ning emotsioone ja erootikat, seksuaalsust. Metafüüsiline maal Akadeemiline maalilaad, eeskujuks itaalia eelrenessansi maalid oma perspektiivi konstruktsiooniga, sümbolistide unistav- melanhoolsed visioonid, Nietzsche filosoofia. Teemad olid väljasurnud paigad, väljakud, mida kujutatakse liialdatud sügavusperspektiiviga, intensiivne valguse ja varju mäng. Mannekeenid ja marionetid, absurdsed esemete kombinatsioonid sisustavad maailma, kus kõik ruumilised ja ajalised liikumised näivad olevat peatunud. Dadism- Šveitsis, 1916.aastal Zürichis tekkinud liikumine
vajalikkust. (Jean) Hans Arp (18871966), prantsuse luuletaja ja kunstnik, osales 1916 Zürichis dadaistliku liikumise rajamisel. Tema maalid ja kollaazid sündisid juhusest ja kujutlusvõimest. Dada teine laine e. Neodada sündis USAs 1950. aastatel Robert Rauschenberg (1925) ja Jasper Johns (1930) järgisid dadaistlikke põhimõtteid 9. METAFÜÜSILINE MAAL TAUST: Levis Itaalias 19171921. Unenäolised, arhitektuurielemendid, fantaasia, kirjandus TUNNUSJOONED: 1. akadeemiline maalilaad ja teravad valgusevarju kontrastid 2. kasutatakse ohtralt arhitektuurielemente ja viirastuslikke mannekeene inimfiguuride asemel 3. matemaatilise täpsusega lineaarkompositsioon rõhutab ruumilisust 4. kunstnikud pidasid oluliseks tihedust ja ruumilisust 5. värvid on tuhmid ja ühtlaselt üle pildi jaotatud KUNSTNIKUD: Carlo Carra (18811966) eemaldudes futurismist otsustas 1917. a lihtsustatud kujutamise kasuks, mis järgis kõrgrenessanssi rangust ja peenust
maalikunstniku Dieric Bouts vanema (u 1415 � 1475) poeg ja �pilane, Dieric Bouts noorema vend ja Jan Boutsi onu. P�rast isa surma p�ris Dieric tema �itsval j�rjel oleva stuudio, samal ajal kui Aelbrecht avas isikliku ateljee. Loomingulises tegevuses j�rgis Dieric Bouts noorem isa traditsioone, kuid Aelbrecht t��tas v�lja oma individuaalse stiili, mis paistis silma kunstiliste kujundite suurema ilmekuse ja koloriidi erksusega. Tema maalilaad on suuresti m�jutatud Hugo van der Goesi loomingust. Kunstnik tegutses peamiselt L�wenis, kus tegeles ka vanade maalide restaureerimisega. Aelbrecht Boutsi t��d on esindatud Br�sseli, Antwerpeni, Berliini, Pariisi, W�rzburgi, Varssavi, Praha, Stuttgardi, Krakovi, Madridi, Bonni, Lyoni, Clevelandi, Harvardi, Pasadena ja Honolulu muuseumites. Jeesus Kristuse s�gava kaasaelamisega kujutatud kannatused ja piinad on �ks kristliku kunsti kesksetest motiividest
Rahva vaimulaad kujunes vastavalt nende asukohale: lõuna pool oldi prantslaslikumad, põhja pool skandinaavialikumad. See mõjutas ka aiakunsti: Lõuna-Hollandis oli suurem mõju Le Nôtre'i ideedel, põhja pool levisid rahvuslikumad ideed. Hollandi aiad on mõjutanud aedasid Rootsis, Venemaal, Saksamaal, ka Eestis. Hollandis, kus valitsevaks klassiks oli kodanlus, kujunes välja arhitektuuris rangusele ja selgusele orienteeritud suund, maalikunstis seevastu muutub oluliseks realistlik maalilaad (natüürmordid, maastik ja olustik). Hollandlased panid nõnda aluse puhtrealistlikule maastikumaalile, mis oskas näha Hollandi ühetoonilise ja lihtsa looduse ilu ning poeesiat. Varem oli maastik olnud üksnes mingisuguse allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks, Hollandis kujunes ta aga täiesti iseseisvaks zanriks. Umbes kuni 1650. a-teni kestis otsingute aeg, mil käis võitlus puhtrealistliku ja itaalialiku baroki mõjudele toetuva suuna vahel. 17. saj II pool oli suurimate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
