surm, armastus, üksindus, elu igavene ringkäik, Maalikunst Maalimisviisilt on sümbolism mitmekesine ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad aga juugendlikku stilisatsiooni. Järelikult on sümbolism uuesti rõhutatult ,,SÜZEEKUNST" ning sümbolismi ei saa pidada stiiliks Prantsusmaa tuntumad Odilon Redon (1840 1916) oma väga fantaasiaküllaste nägemuspiltidega ,,Ronk'' Pierre Puvis de Chavannes (1824 1898) peamiselt seinamaalide autor ,,Neiud rannal'' Prantsusmaa tuntumad Pierre Puvis de Chavannes Odilon Redon ,, Ronk'' ,,Neiud rannal'' Euroopa tuntumad (Belgia) James Ensor (1860 1949) maalis kirgastes toonides võikaid maske. (Holland) Jan Toorop (1858 1928) lõi kuidagi haiglasliku ja mürgise meeleoluga pilte. Euroopa tuntumad
Mitmekesine, segane, mitmekülgne. Ametlik- ja sõltumatu kunst sulanduvad. Mõlemas on vastuolud. Erinevad nimetused: SÜMBOLISM, JUUGEND, POSTIMPRESSIONISM SÜMBOLISM Koosneb sümbolitest, põlgavad realistide ja impressionistide tööd. Vihkavad reaalsust, suured ja igavesed teemakäsitlused (sünd, surm, armastus). Teosed on ebatavalised, mitmetähenduslikud, salapärased. Pooldavad fantaasiat, põnevad süzeed. On oluline mida kujutatakse, käsitlus on erinev. ¤ Pierre Puvis de Chavannes püüab väljendada rohkem kui kujutab ,,Neiud rannal". ¤ Bertrand-Jean Redon- näitused Roosiristlaste ordu salongis, kuna need on müstilised maalid. ¤ Auguste Rodin skulptor, teosed on impressionistlikud ja sümbolistlikud. ,,Põrgu väravad", ,,Mõtleja", ,,Honore de Balzac". JUUGEND Kasutatakse tarbekunstis ja arhitektuuris, eriti Suurbritannias, tööstus tõrjub välja käsitöö. Juugend on stiilide segu. Tööstustoodang hakkab kunstnikele vastu. Tähtis Sotimaal,
väljamõtlemises ja üha põnevamate ning kummalisemate detailide kombineerimises.****** Maalikunst: Maalimisviisilt on sümbolism mitmekesine ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad aga juugendlikku stilisatsiooni. Järelikult on sümbolism uuesti rõhutatult ,,SÜZEEKUNST" ning sümbolismi ei saa pidada stiiliks. Prantsusmaa tuntuimad : Puvis de Chavannes näiteks eelistas tagasihoidlikke sinakashalle toone ning selgeid ja lihtsaid vorme. Väga kuulus on ta maal, mis kujutab Pariisi kaitsjannat Püha Geneviéve'i kuuvalgel uinuvat linna valvama Kristjan Raud (1865 - 1943) on tuntud eelkõige Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" illustreerijana. Rahvusromantilise stiili esindajana oli ta ühtaegu jõuline ja kandiline, aga ka lüürilisem ja romantilisem. Tema Kalevipojas on seda vägevust, mis ühel eeposekangelasel olema peab
· filosoofid: Schopenhauer, Nietzsche, Bergson · kunst kui omaette väärtus, lahendab elu tühisust Sümbolism · põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist · suured ja igavesed teemad: sünd, erootika, armastus, elu · ebatavalised süzeed: mitmetähenduslikud, salapärased · soosis fantaasiat · m i s on kujutatud, mitte k u i d a s · literatuurne kunst: ületähtsustab süzee abil tähendust · Prantsuse sümbolismi eelkäija P. Puvis de Chavannes · tunnustatud ametlik kunstnik · ''Vaene kalur'' · kindel tähendus asendus mõistatuslikkusega · G. Moreau ja O. Redon · ohjeldamatu fantaasia · andsid tegelastele ebatavalise ja isikliku tõlgenduse · värvid ei jälgenda tavalist loodust, vaid on salapärase muimasmaa loomise vahendiks · vastavalt ''Rändav poeet'' ja ''Ophelia'' · 1890. Roosiristlaste ordu salong · tunnustasid imepäraseid ja müstilisi teoseid · sveitslane F. Hodler
igav kujutusviis) või siis juugendist (figuuride venitatus, sujuvad piirjooned, selged värvipinnad, püüe välise dekoratiivsuse poole). Prantsuse kunstnikel oli suhteliselt vähem kalduvust sümbolismile, hoopis enam levis see aga saksa kunstnike seas. Kõige huvitavamateks prantsuse sümbolistideks on Odilon Redon (1840-1916) oma väga fantaasiaküllaste nägemuspiltidega ning peamiselt seinamaalide autor Pierre Puvis de Chavannes (1824-1898). Mõlema teosed on vägagi meeldivad ka oma välise, puhtmaalilise külje poolest. Puvis de Chavannes näiteks eelistas tagasihoitud sinakashalle toone ning selgeid lihtsaid vorme. Rohkelt sümbolismi näiteid leiame ka Belgiast, kus James Ensor (1860-1949) maalis kirgastes toonides võikaid maske, ja Hollandist, kus Jan Toorop (1858-1928) lõi kuidagi haiglasliku ja mürgise meeleoluga pilte. Neil näeme külmi rohelisi ja siniseid toone ning venitatud valgenäolisi inimesi
Arengu tipp saabus 19-20 saj. Piiril, eriti Prantsusmaal, Belgias ja Venemaal. Sümbolistid kasutasid sümboleid, vihjeid, saladuslikkust, mõistatuslikkust. Vaatleja peab kasutama fantaasiat, kujutama ette, tekitama peas analoogiaid. Sümbolistid oma teostes tahtsid näidata iga hinge elu, iga hinge ilu, tundeid, muresid. Süzeekunsti teemadeks: sünd, erootika, üksindus, irratsionaalsed tungid, spirituaalsus, surm, elu igavene ringkäik jm Esindajad: Pierre Puvis de Chavannes, Mihhail Vrubel Teosed: Vaene kalur, 1880a., Pierre Puvis de Chavannes Salome, 1876a., Gustav Moreau Karje, 1893a., Edvard Munch istuv deemon aias, 1890a., Mihhail Vrubel 5. FOVISM JA EKSPRESSIONISM Fovism on Prantsusmaa kunsti suund XIX lõpus XX saj. alguses Teoseid esimest korda puublik sai nähtud 1905 aastal sügisel salongil. Vaatlejatel tööd tekitasid energiist ja tulist tunnet. Prantsuse kriitik nimetas neid kunstnike uluk või mets loomadeks pr. les
juugendist (figuuride venitatus, sujuvad piirjooned, selged värvipinnad, püüe välise dekoratiivsuse poole). Prantsusmaa Prantsuse kunstnikel oli suhteliselt vähem kalduvust sümbolismile, hoopis enam levis see aga saksa kunstnike seas Kõige huvitavamateks prantsuse sümbolistideks on Odilon Redon (1840-1916) oma väga fantaasiaküllaste nägemuspiltidega Ning peamiselt seinamaalide autor Pierre Puvis de Chavannes (1824- 1898). Euroopa Belgia kunstnik James Ensor (1860-1949) maalis kirgastes toonides võikaid maske Hollandi kunstnik Jan Toorop (1858-1928) lõi haiglasliku ja mürgise meeleoluga pilte Väga tuntud on sveitslase Ferdinand Hodleri (1853- 1918) müstilise alatooniga maalid. Edvard Munch Norra kunstnik, eluaastad 1863-1944 Väljendab selliseid igaühele arusaadavaid asju nagu noorus ja vanadus, lootused ja pettumused Tuntumad maalid:
Triik, Konrad Mägi ja Kristjan Raud Sümbolism • Tekkis samal ajal juugendiga • Seetõttu kasutatakse sarnaseid väljendusvahendeid(figuuride venitatus, sujuvad piirjooned) • Väline dekoratiivsus • Kujutatakse väljamõeldud asju ja olukordi • Kasutati palju sümboleid Gustave Moreau(1826- 1898) • Prantsuse sümbolistlik kunstnik • Peamiselt maalis piibli ja mütoloogilisi kangelasi Gustave Moreau, Ükssarvikud Pierre Puvis de Chavannes(1824- 1898) • Prantsuse maalikunstnik • Kujutas maalidel piibli ja mütoloogilisi kangelasi Edvard Munch(1863-1944) • Norra kunstnik „Karje“ • Teemadeks on inimest saatev surm, haigus ja üksindus Aleksei Gallen-Kallela(1865-1931) • Soome kunstnik • Sai kuulsaks „Kalevala“ ainetel loodud piltidega Nikolai Roerich(1874-1947) • Vene teatri- ja maalikunstnik, arheoloog, publitsist ja ühiskonnategelane Nikolai Roerich, Meretagused
Louis Comfort Tiffany. SÜMBOLISM Sümbolistide lemmikteemadeks olid igavikulised teemad- elu, surm, erootika, armastus, eluringkäik. Selliseid teemasid lahendati ebatavaliste mitmetähenduslikke ja salapäraste süzeede abil. Kunstnikud kasutasid mitmemõttelisi vihjeid, võrdkujusid ja sündmusi/sümboleid. Sümbolis on jutustav, literatuurne kunst. Maalilaadilt on sümbolistid väga erinevad. Seetõttu pole sümbolism stiil vaid omapäraste teemde ja süzeedega kunstivool. Pierre Puvis de Chavannes, Odilion Redon, Mikaloius Ciurilionis RAHVUSROMANTISM 19 sajandi teine pool kuni 20 sajandi algus. Rahvusromantism on rahvaajaloost ja mütoloogiast eeskuju ja ainest ammutav kirjanduse, kunsti ja arhitektuuri suund. Rahvusromantism väärtustab rahvuskultuuri ja rahvuspärimust. Levis põhiliselt Põhja- ja Ida- Euroopas. Selle stiili esiletõus oli seotus rahvusliku enesetedvuse tärkamisega. Kunstnikud soovisid näidata oma rahvaste kauget kangelaslikku minevikku, kasutades motiive
teiselt poolt väärikas, vooruslik ja ideaalne. Idealiseeriti kõike: pahe ja vooruse vastaseisu, sadismi ja iharust, kujutlusmaailma, teistpoolsust, müstikat, üksindust ja surma. Maalimisviis polnud oluline, tähtis oli süzee, sellepärast tööd väga erinevates stiilides. 1. Akadeemiline - Moreau, Böcklin, ,,Roosi ja Risti" salongi liikmed 2. Juugend+postimpressionism: Redon, Puvis de Chavannes, Toorop, Gustav Klimt, Hodler, Munch 3. Prerefealiitide sarnane inglismaal 4. Põhjamaades rahvusromantismiliste ideedega: Gallen-Kallela Venemaal ,,Mir Iskusstvo" Vrubel, Roerich; Leedus Ciurlionis. JUUGEND 20.sajandi esimene veerand Eelkäijad: Juugenlikke jooni oli Toulouse-Lautec'i töödes, Morris Oli viimane peaagu kõiki kunstiliike haarav stiil Nimi 1896.a Münchenis ilmuma hakanud ajakirja järgi ,,jugend" , kus sellist
kuidas seda on tehtud. Kujutavat kunsti, mis ületähtsustab süzeede abil loodavat tähendust, on nimetatud literatuurseks ja sümbolism oli literatuurne kunst. Mõned sümbolistid kasutasid akademistlikku, idealiseeritud vormi, teised kujutasid väljamõeldud süzeede detaile realistlikult, kolmandad uut moodi, juugenlikku vormi. Järelikult ei ole sümbolism stiil, vaid omapäraste teemade ja süzeedega kunstivool. Prantsuse sümbolismi eelkäijaks oli PIERRE PUVIS de CHAVANNES (18241898), kes oli tunnustatud ametlik kunstnik, Aegamööda asendusid tema töödes kindla tähendusega kristlikud süzeed sellistega, mille tähenuds on mõistatuslik ja avatud. Ohjeldamatu fantaasiaga paistsid silma GUSTAVE MOREAU (18261898) ja ODILON REDON (1840 1916), kes andsid mütoloogilistele või religioossetele tegelastele ebatavalise ja isikliku tõlgenduse. Nende loomingus ei jäljenda värvid tavalist loodust, vaid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890
Tekkis uusromantismi ideoloogia need kes teadusesse ei uskunud arvasid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Teaduses oldi pettunud inimesed olid ikka õnnetud. Kunsti nähti kui omaette väärtust, seda peeti ülimaks väärtuseks ja elu mõtte andjaks. Uusromantistiliste ideede väljundiks oli sümboolne kunst. Teemad: sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik. Tähtis oli see, mida on kujutatud, mitte kuidas. Eelkäijaks PIERRE PUVIS de CHAVANNES. GUSTAVE MOREAU, ODILON REDON (Ophelia). FERDINAND HODLER (Päev, Öö), ARNOLD BÖCKLIN (Surnute saar). MIHHAIL VRUBEL (Istuv Deemon), JAMES ENSOR (Autoportree maskidega). AUGUSTE RODIN (Põrguvärav, Balzaci monument). 2. Löödi rühmitus ,,Prerafaeliidid" eeskujuks keskaegne ja vararenessansi kunst. Sinna kuulus WILLIAM MORRIS, kes pühendas energia/varanduse hääbuvate käsitöötraditsioonide taaselustamisele. Visuaalses keskkonnas ühtse stiili loomisel peeti
Info: http://kunstiabi.weebly.com/gustav-klimt.html http://web.zone.ee/juugend/elulood/Klimt.html http://web.zone.ee/juugend/juugaustria/juugaustria.html III osa Tunne ära järgmised kunstiteosed. Nimeta teose liik ja materjal, autor, pealkiri. Arhitektuuriteose puhul ka asukoht. Võimalusel nimeta kas on tegemist prerafaeliidi, sümbolisti, juugendkunstniku või rahvusromantikuga või millised voolud on selle teosega otseselt seotud. Sümbolistid 1. Pierre Puvis de Chavannes. „Vaene kalur“, õli lõuendil, maal. 2. Odilon Redon „Ophelia“, pastell, maal. Lk 3 3. Gustave Moreau „Rändav poeet“, õli lõuendil, maal. 4. Mihhail Vrubel „Istuv deemon“, õli lõuendil, maal. 5. James Ensor „Autoportree maskidega“, õli lõuendil, maal. 6. Auguste Rodin „Suudlus“, marmor, skulptuur. 7. Auguste Rodin „Põrguvärav“, pronks, skulptuur. 8. Auguste Rodin „Mõtleja“, pronks, skulptuur. 9
3. Mis on sümbolism? (Lemmikteemad, sisu ja vormi suhe, 3 kunstnikku, nenede teosed ja analüüs) - Arvasid, et elu on müsteerium. - Lemmikteemad: surm, sünd, elu kulgemine, armastus, kirg, erootika, üksindus. - Literatuurne kunst st. teose pearõhk on süžeel. - Vormilt mitmekesine: Sobis nii akademistlik, realistlik kui ka modernistlik (juugendlik) vormikäsitlus. - Kunstivool, mis on teatud kindlate teemadega määratud. - Pierre Puvis de Chavannes- “Vaene kalur” (Pildist võib välja lugeda loo. Pettunud kalamees, kaldal naine ja lapsed.) – Tähendus mõisatuslik ja avatud, tihti on tema töödes kristlikku süžeed. - Gustav Moreau- “Rändav poeet”(müstiline, pegasusega) ja Odilon Redon- “Ophelia” (õhuline, naine)– Andsid mütoloogilistele või religioosetele tegelastele ebatavalise ja isikliku tõlgenduse. Värvid ei jäljenda reaalsust, vaid püüavad luua salapärast munasmaailma.
Sümbolism oli üks uusromantismi haru, rõhutades elu kui müsteeriumit. Süzee ületähtsustamine, fantaasiarohkus, literatuursus. Tekkis 1880-ndatel Prantsusmaal levides üle Euroopa, Venemaale ja Ameerikasse. Eeskujuks romantism ja prerafaeliidid (allegoorilised, evangeeliumistseenid, legendid ja vararenessaansi kunsti jäljendamine). Maalikunst rikastus uute katsetustega- juhuslike värvilaikudega, värelevate vormidega, meelelisusega. Prantsusmaa. Pierre Pruvis de Chavannes: idealiseeritud naisekuju liikumas tardunud maastikul. Gustave Moreau : nägemuslikud ja värvirohked kompositsioonid legendaarsete kangelannadega. Auguste Rodin : skulptor, kes on vormikäsitluselt pigem impressionist, aga temaatikalt sümbolistlik: ,,põrgu värav", ,,Mõtleja". Belgia. Jamnes Ensor: kompositsioonid, kus on maskide taga figuurid, skeletid ja monstrumid, kummituslikkus, kasutas eredaid ja kauneid värve. Inglismaal
Tegelikkus on nende jaoks midagi madalat ja seda nad ei kujuta. Nad kujutavad suuri ja igavesi teemasid(sünd , surm, armastus, erootika, inimese osalus looduses) Neid teemasid üritatakse lahendada väga ebatavaliste ja mitmetähenduslike süseedega. Nad pooldavad fantaasiat ja tänu sellele saavad nad mõelda välja huvitavaid ja põnevaid süseesid. Nad on väga erineva vormikäsitlusega (mõned realistlikud, klassitsistlikud jne jne) Üks sümbolistide eelkäijaid on Pierre Puvis de Chavannes (1824-1898) Veel: Odilon Redon AUGUSTE RODIN Suurepärane skulptor . Teda on raske paigutada kuhugi konkreetselt . Tema vormikäsitlus on väga maaliline ja tal pole selliseid silutuid pindu. Tööde pealkirjad on mitmetähenduslikud ja ta kajastab oma töödes suuri edasiviivaid teemasid. Mõned tööd: ''Pronksiaeg'' & ''Calais' kodanikud'' & ''Põrgu väravad'' Tehti kunstnike rühmitus ''Prerafaeliidid'' Toetuvad oma ideedes rohkem vararenesasi aegsele kunstile
liikuma sümbolismi poole. Huysmansi puhul kaasnes see suundus huvi tekkimisega religiooni ja spirituaalsuse vastu. 3) Milliseid teemasid käsitlesid sümbolistid? Inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. 4) Milliseid süzeesid kasutas sümbolistlik kunst? Tahtlikult mitmetähenduslikud, salapärased, irreatsionaalsed - kunst ei pea olema tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. 5) Kes olid (lühike iseloomustus, kokkuvõte) · Pierre Puvis de Chavannes - Pierre Puvis de Chavannes oli prantsuse maalikunstnik, kes sai presidendiks ja kaas- asutajaks Société Nationale des Beaux-Arts ja kelle töö mõjutas paljusid teisi kunstnike. · Gustave Moreau Gustave Moreau oli prantsuse sümbolismi maalikunstnik, kelle põhieesmärgiks oli piibli illustreerimine ja mütoloogilised arvud. 4 · Odilon Redon
14. Nikolai Triik 15. Estoniat on pärast sõjaaegset põlengut palju muudetud, Vanemuise teatrimaja hävis Teise maailmasõja ajal. Sümbolism 1. Kujutavad väljamõeldud asju ja olukordi, kunstniku fantaasias sündinud kujutluspildid. 2. Leidsid tihti oma teoste aine ajaloost, kirjandusest, muistenditest. Said ise tegelaste välimuse välja mõelda (vihjed, sümbolid, müstika). 3. G.Moreau, P.Puvis de Chavannes salapärased ja müstilised kangelased, Kristus, usumärtrid. 4. E.Munch mitte inimene, vaid teda saatvad surm, haigus, üksindus, traagiline meeleolu. 5. A.Gallen-Kallela illustreeris ,,Kalevala". 6. Kristjan Raud, illustreeris ,,Kalevipoja". 7. Rahvalaul noormehest, kes lubab naiseka võtta kalmuneiu, lootes head viljasaaki, ei pea aga lubadusest kinni ja peab lõpuks oma elava pruudi kalmulistele loovutama.
muutnud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Parateadused olid populaarsed. Kunst muutus omaette väärtuseks. Sümbolism põlgab nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja impressionismi. Käsitleti nn suuri teemasid nagu sünd, surm, erootika, armastus, üksindus, elu. Teemasid lahendati süzeede abil, mis olid tähtsamad kui see, kuidas seda kujutati. Rõhutati, et elu on müsteerium. Prantsuse sümbolismi eelkäijaks oli Chavannes. Kuulsamad: Redon (fantaasiarikas, mütoloogia jne; Ophelia); Toorop (juugendliku stiiliga; Kolm pruuti); Vruble (kuulsaim vene sümbolist; inimhinge sismine traagika kujutamine; Istuv deemon); Rodin (skulptor; Suudlus; Mõtleja). Juugend: Tunnused: pikaks venitatud kujutised, looduse motiivid, ornamentika. John Ruskin ülistab keskaja käsitööd, tema ideedest tekib rühmitus Prerafaeliidid (ülistavad Rafaeli-eelset aega) (W.Morris; E. Burne-Jones). Arts&Crafts Movement
sajandi lääne-euroopa kunstis polnud üllad inimlikud ideaalid veel välja surnud. Juba Rodini noorpõlvetööd üllatasid oma võltsimatu tõetruudusega: ,,Mees purustatud ninaga"(1864) ja ,,Pronksiaja inimene"(1877) tundusid kaasaegsetele pärast akadeemiliste skulptorite kujusid, mida oldi harjutud nägema, elusa inimese järgi valmistatudkipsmudelitena. ,,Mees purustatud ninaga" avab Rodini väljapaistvate portreebüstide seeria J.P. Laurens, Puvis de Chavannes, Balzac ja Hugo. Kujurit paelusid eelkõige sügavate elamuste ja kirgedega ilmestatud, kurdusest uuristatud ja mõtlike nägudega inimesed. Victor Hugo portrees aitab iga näojoon kaasa modelli jõulisele iseloomustamisele: otsekui sügavate mõtete koorma alla kaardunud pea, kõrge, selge laup, süngelt kokkutõmmatud kulmud, tugevasti kokku surutud huuled ja jõulised rinnalihased. ,,Pronksiaja inimene" - nooruki kuju ülestõstetud pea ja kätega, on esimene skulptuuride
kuidas seda on tehtud. Kujutavat kunsti, mis ületähtsustab süzeede abil loodavat tähendust, on nimetatud literatuurseks ja sümbolism oli literatuurne kunst. Mõned sümbolistid kasutasid akademistlikku, idealiseeritud vormi, teised kujutasid väljamõeldud süzeede detaile realistlikult, kolmandad uut moodi, juugenlikku vormi. Järelikult ei ole sümbolism stiil, vaid omapäraste teemade ja süzeedega kunstivool. Prantsuse sümbolismi eelkäijaks oli PIERRE PUVIS de CHAVANNES (1824-1898), kes oli tunnustatud ametlik kunstnik, Aegamööda asendusid tema töödes kindla tähendusega kristlikud süzeed sellistega, mille tähenuds on mõistatuslik ja avatud. Ohjeldamatu fantaasiaga paistsid silma GUSTAVE MOREAU (1826-1898) ja ODILON REDON (1840- 1916), kes andsid mütoloogilistele või religioossetele tegelastele ebatavalise ja isikliku tõlgenduse. Nende loomingus ei jäljenda värvid tavalist loodust, vaid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890
maailma erapooletut jäljendamist, püüdsid oma iva sisse panna. Käsitlesid suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, surm, elu ringkäik, üksindus, armastus, erootika, inimese osavus looduses. Nad püüdsid neid teemasid lahendada ebatavaliste süzeede kaudu, salapärasusega rõhutati, et elu on müsteerium. Sümbolistidel on tähtis see, mis on pildil kujutatud. Sümboliste seob mõttemaailm. Kunstnikud olid erineva käekirjaga. Prantsuse sümbolisti Pierre Puvis de Chavannes peetakse Prantsuse sümbolismi eelkäijaks. Tema tööd : ,,Neiud rannas", ,,Nägemus", ,,La Madeleine". Odion Redon: ,,Ämblik", ,,Idamaa naine". Euroopa sümbolism Sümbolism hakkab hiljem edasi Euroopasse minema. Levib kiiresti Kesk-Euroopas ja ka Skandinaavias. Venelaste seas levis samuti sümbolism Skulptuur Üks tuntumaid skulptoreid on Auguste Rodin, keda peetakse ka impressionistiks, aga tema temaatika on seotud sümbolismiga. Ta loobub klassikalisest siledast pinnast. Tööd
20. sajandi kunst Sümbolism: käsitlesid suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu jne. Oluline mis on kujutatud pildil, mitte kuidas. Prantsusmaa, sajandivahetus. Pierre Puvis de Chavannes - prantsuse sümbolismi eelkäija; Gustave Moreau "Rändav poeet", Odilon Revon ,,Ophelia". Kuulsaim vene sümbolist on Mihhail Vrubel ,,Istuv Deemon". Skulptoritest Auguste Rodin ,,Suudlus", ,,Mõtleja". Juugendstiil: Levis esialgu tarbekunstis ja arhitektuuris, samuti sajandivahetuse kunst, taheti et ühtne stiil oleks nii arhitektuuris, maalikunstis, muusikas jne. Olid ,,Prerafaeliidid" vabaneda kõrgrenessansi kunsti mõjust ja luua vararenessansiga sarnast kunsti; William Morris
ebaselge, Realistid ja impressionistid, Klassitsitid. SÜMBOLISM- pole stiil, vaid omapäraste teemade ja süzeedega kunstivool, fantaasia, salapära/ Juugendstiil/ Postimpressionism-Prantslastel/ Positivistlik ideoloogia, Uusromantism, Kunst annab elule mõtte, Sümbolism-sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses, Elu on müsteerium, Stiil ei olnud sümbolismis nii oluline, Roosiristlaste salong Kunstnikud: Pierre Puvis de Chavannes(“The Dream”) Gustave Moreau (“Rändav poeet”) Odilon Redon (“Metsa hing”) Ferdinand Hodler (1853-1918) “Päev” Jan Toorop (1858-1928)“Kolm pruuti” Arnold Böcklin (“Surnute saar”) James Ensor (“Squelette arretant masques” ) SKULPTOR Auguste Rodin- Loobumine siledatest vormidestVarjuline ja krobeline, Calais’ kodanikud, Balzaci monument, Põrguväravad, Mõtleja JUUGEND 19.saj.-20.saj.vahetuse kunst
Juugendi elemente esines paljude 20.saj. alguses tegutsenud kunstnike loomingus. Juugendist oli mõjutatud ka üks suuremaid eesti kunstnikke Kristjan Raud. · Sümbolism Kunstnik saab kujutada nii tõesti eksisteerivaid kui ka väljamõeldud asju ja olukordi.Tihti põhinesid fantaasial või muistentitel. Stiil sündis samal ajal, mis juugend. Tuntumad sümbolistid olid Gustave Moreau(,,Ilmutus") ja Pierre Puvis de Chavannes(,,Noor kalur").Sümbolistlik mõtteviis oli kohane Saksamaal,Belgias ja Hollandis.Erilise ilma omandas sümbolist Põhjamaades ja Venemaal. Norra kunstnik Edvard Munch- ,,Karje" ja ,,Elutants" . Soomlane Akseli Gallen-Kallela sai kuulsaks eeposele ,,Kalevala" põhinedes. Tema parim töö on ,,Kullervo needus". Venelane Lev Bakst ,,Fauni pärastlõuna". Eesti kunstnikest lõi Kristjan Raud ,, Kalmuneiu" üks markantsem teos eesti maalikunstis
jäljendamist, püüdsid oma iva sisse panna. Käsitlesid suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, surm, elu ringkäik, üksindus, armastus, erootika, inimese osavus looduses. Nad püüdsid neid teemasid lahendada ebatavaliste süzeede kaudu, salapärasusega rõhutati, et elu on müsteerium. Sümbolistidel on tähtis see, mis on pildil kujutatud. Sümboliste seob mõttemaailm. Kunstnikud olid erineva käekirjaga. Prantsuse sümbolisti Pierre Puvis de Chavannes peetakse Prantsuse sümbolismi eelkäijaks. Tema tööd : ,,Neiud rannas", ,,Nägemus", ,,La Madeleine". Odion Redon: ,,Ämblik", ,,Idamaa naine". Euroopa sümbolism Sümbolism hakkab hiljem edasi Euroopasse minema. Levib kiiresti Kesk-Euroopas ja ka Skandinaavias. Venelaste seas levis samuti sümbolism Skulptuur Üks tuntumaid skulptoreid on Auguste Rodin, keda peetakse ka impressionistiks, aga tema temaatika on seotud sümbolismiga. Ta loobub klassikalisest siledast pinnast
kunstile. Sümbolism oli üks uusromantismi haru, mis kujutas elu kui müsteeriumit. Tekkis 1880-ndatel Prantsusmaal, levis üle Euroopa, Venemaale ja Ameerikasse. Iseloomulik oli süzee ületähtsustamine, fantaasiarohkus, literatuursus. Eeskujuks romantism ja prerafaeliidid, vararenessansi kunsti jäljendamine (allegooria, evangeeliumistseenid, legendid). Maalikunst rikastus uute katsetustega juhuslike värvilaikude, värelevate vormide ja meelelisusega. Prantsusmaal. Pierre Pruvis de Chavannes: idealiseeritud naisekuju liikumas tardunud maastikul. Auguste Rodin: skulptor, kes on vormikäsitluselt pigem impressionist, aga temaatikalt sümbolistlik: ,,Põrgu värav", ,,Mõtleja". Inglismaal: Edward Brune-Jones esindab prerafaeliitide koolkonda uuenduslikult. Norras: Edvard Munch on nii neurootiline sümbolist kui ka ekspressionist. Teemad: üksindus, ängistus, pettumus, haigus. Venemaal. Mihhail Vrubel: hingeelu traagika ja mosaiigitaoline värvikäsitlus.
piirkonnas. Postimpressionism ainult Prantsusmaal. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma jäljendamist. Kasutasid töödes suuri ja igavesi teemasid nagu armastus, surm, sünd, üksindus, inimene ja loodus, erootika. Lahendati süzeede abil. Rõhutati et elu on müsteerium. Sümbolism soosis fantaasiat. See avaldus põnevate süzeede väljamõtlemises. Erineva laadiga maalijad(realistlikud, akademistlikud, modernsed). Prantsuse sümbolismi eelkäijaks oli de Chavannes. Ta oli tunnustatud ametlik kunstnik. Maalis algselt kindlat kristlikku süzeed. See asendus hiljem mõistatusliku temaatikaga. Redon paistis silma suurepärase fantaasiaga, andis nii mütol kui religioossetele tegelastele ebatavalise tõlgenduse. Töödes ei jäljendanud värvid reaalset vaid lõid muinasmaailma. 1890ndatel oli peamiseks esinemispaigaks ... zürii keeldus reaalse elu kujutamise vastu võtmisest, müstiline võeti vastu. Tunnustatud kunstnikke oli pärit Belgiast, Venemaalt
mida kujutatakse, mitte kuidas. Tegemist on literatuurse kunstiga. Sümbolism on vool, mitte stiil. Tihti anti mütoloogilistele tegelastele ebatavaline isiklik tähendus. Värvid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890. aastail oli peamiseks esinemiskohaks Pariisis Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong. Sümbolist pidi kujutama imepärast ja müstilist. Tihti kujutatakse inimhinge sisemist traagikat. Maal: Pierre Puvis de Chavannes (loetakse sümbolismi eelkäijaks) Gustave Moreau Odilon Redon Ferdinand Hodler Jan Toorop Arnold Böcklin Mihhail Vrubel James Ensor Auguste Rodin (stiililt impressionist, kuid sisult sümbolist) Edvard Munch Juugend - Levis algselt tarbekunstis ja arhitektuuris ning sai alguse Suurbritanniast. Esemed pidid olema lihtsad, funktsionaalsed ning materjaliehtsad
Pm pole ei stiil ega vool neid ühendab ainult kaks asja : nad on olnud impressionistid; nad on sellest eemale tõukunud ja tihti eri suundades (i's pettunud, suhe i'ga negatiivne, igaüks loob oma stiili millel on euroopa järgmiste aastate kunstile suur mõju). Pm kui lokaalne prantuse fenomen. - Rahvusromantism omane põhja ja ida-euroopa mõningate rahvaste kunstile Sümbolism. Pierre Puvis de Chavannes (1824-1898), Ristija Johannese pea maharaiumine Akadeemiline stiil, teemad! piiblist tuntud lugu isikupärase tõlgendusega Pierre Puvis de Chavannes . Vaene kalur (tasapinnalisem, tõsteud foon, taimestik läheneb juba ornamendile, kummaline süzhee) Sümbolismi põhitunnus kui müsteeria puudub selge, mõistusepärane tähendus. Vatandasid end realismile realism on lihtne, igav, banalne. Tegelikkuse olemus on nähtamatu,
Sümbolistid jäljendasid meelsasti niinimetatud suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. 4) Milliseid süzeesid kasutas sümbolistlik kunst? Mõned sümbolistid kasutasid akademistlikku, idealiseeritud vormi, teised kujutasid väljamõeldud süzeede detaile realistlikult, kolmandad uut moodi, juugendlikku vormi. 5) Kes olid (lühike iseloomustus, kokkuvõte) · Pierre Puvis de Chavannes -prantsuse sümbolismi eelkäija, kes oli tunnustatud ametlik kunstnik. Aegamööda asendusid tema töödes kindla tähendusega kristlikud süzeed sellistega, mille tähendus on mõistatuslik ja avatud. Kujutas ideaalset ja ajatut maailma. · Gustave Moreau oheldamatu fantaasiaga paistis silma, kes andis mütoloogilistele või religioossetele tegelastele ebatavalise ja isikliku tõlgenduse. Tema looming ei jäljenda
kunstile. Sümbolism oli üks uusromantismi haru, mis kujutas elu kui müsteeriumit. Tekkis 1880-ndatel Prantsusmaal, levis üle Euroopa, Venemaale ja Ameerikasse. Iseloomulik oli süzee ületähtsustamine, fantaasiarohkus, literatuursus. Eeskujuks romantism ja prerafaeliidid, vararenessansi kunsti jäljendamine (allegooria, evangeeliumistseenid, legendid). Maalikunst rikastus uute katsetustega juhuslike värvilaikude, värelevate vormide ja meelelisusega. Prantsusmaal. Pierre Pruvis de Chavannes: idealiseeritud naisekuju liikumas tardunud maastikul. Auguste Rodin: skulptor, kes on vormikäsitluselt pigem impressionist, aga temaatikalt sümbolistlik: ,,Põrgu värav", ,,Mõtleja". Inglismaal: Edward Brune-Jones esindab prerafaeliitide koolkonda uuenduslikult. Norras: Edvard Munch on nii neurootiline sümbolist kui ka ekspressionist. Teemad: üksindus, ängistus, pettumus, haigus. Venemaal. Mihhail Vrubel: hingeelu traagika ja mosaiigitaoline värvikäsitlus.
religiooni tähtsus suurenes, eriti idamaiste usundite (spiritism). Populaarseks said intuitsiooni ja sisekaemust pooldavad filosoofid nagu näiteks Schopenhauer, Nietzsche, Bergson. Estetism - kunst on omaette väärtus, elule mõtte andja. Sümbolism - literatuurne kunstivool, kus on suured ja igavesed teemad nagu näiteks sünd, surm, erootika, armastus, elu ringkäik, inimese osa looduses. Ebatavaliste süzeedega, mis on mitmetähenduslikud, salapärased, müstilised. Chavannes tuntuim töö ,,Vaene kalur". Prantsuse sümbolismi eelkäija. Moreau - ,,Rändav poeet", ,,Pegasus", kreekapärane ,,Sfinks" (muidu kass naiserindadega). Salome teema ,,Viirastus", Salomele viirastub Ristija Johannese pea. Sveitsi kunstnik F. Hodler ,,Päev I", ,,Öö". Hollandlane J. Toorop ,,Kolm pruuti", pliiatsi- ja kriidijoonistus. Saksamaal töötanud A. Böcklin kasutas tihti realismilähedast vormi nt ,,Surnute saar" Sakslane F. von Stuck tegi
Lammutas looduses olevad värvid põhivärvideks ja kandis need pisikeste täppidena lõuendile. Ei seganud värve mitte paletil vaid nende segunemine toimub võrkkestas. Tegi palju eeljoonistusi ja etüüde. Ühe teose loomine oli väga metoodiline ja töömahukas, võis võtta 2-3 aastat. Teoseid: „Pühapäeva pärastlõuna Grande – Jatte`i saarel“ 1886, „Kankaan“ 1889 – 1890. 2. Sümbolism ja juugend (Puvis de Chavannes, Moreau, Redon, Rodin, Ensor, Böcklin, Morris, Beardsley, von Stuck, Vrubel, Hodler, Klimt, Gallen-Kallela) Oluliseks suunaks 19. ja 20. sajandi vahetuse kunstis oli SÜMBOLISM. Sümbolismi on mitut moodi määratletud. Kõige sobivam on lugeda sümbolistlikuks erilise temaatika ja süžeega teoseid. Sümbolistid käsitlevad meeleldi suuri, üldisi ja igavesi eksistentsialistlikke teemasid, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik jne
annaabi.ee 
