Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR
  • Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin , Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat)
    Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne
    lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi
    lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine
    impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema
    vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid
    järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i
    loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS.
    KUNSTNIKUD
    ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906)
    Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud
    vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja esines
    nende esimesel näitusel 1874. Sellega seoses sai Cézanne kriitikute käest veel rohkem
    mõnitada kui tema rühmakaaslased, sest tema piltide joonistuses näis olevat rohkem
    moonutusi ja ruumikujutus tundus kohmakas . Kibestununa tõmbus Cézanne nüüd tagasi
    oma sünnilinna Aixi, kuhu jäi oma elu lõpuni, külastades ainult harva Pariisi. Jõuka isa
    ainsa pojana oli ta elatisrahaga kindlustatud. Oma töid õnnestus tal ainult harva
    eksponeerida. Siin provintsi üksinduses, elades üldsusele tundmatu veidra erakuna,
    kujundab ta umbes alates aastast 1880 välja täiesti iseseisva kunstilaadi.
    Cézanne eemaldus impressionismist, kuid jäi tunnustama selle mitmeid saavutusi, eriti
    värvide ilu. Ta tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase
    värvikindlusega. Cézanne´i peamine erinevus impressionistidest on selles, et kui
    impressionistid keskendusid oma loomingus looduse analüüsile, valguse ja õhu nüansside
    tabamisele, siis Cézanne taotleb SÜNTEESI. Impressionistid olid valguse kujutamisele
    ohvriks toonud kehad, nende volüümid ja vormid, samuti ruumi. Cézanne`i
    peaülesandeks saab jälle KEHADE KUJUTAMINE RUUMIS. Ta loobub täielikult
    impressionistide voogavast, virvendavast ja ähmasest ebamäärasusest; ta püüab luua
    kindlaid, rütmiliselt liigendatud kompositsioone, milles valitseb arhitektooniline tasakaal
    ja kus on selgelt üles ehitatud massid. Tumedate varjude asemel, mida klassikalises
    kunstis kasutati selgete vormide loomiseks, soovitas ta looduses nähtavaid vorme
    lähendada mõnele stereomeetrilisele põhivormile – silindrile, kuubile, koonusele jne.
    (seetõttu on Cézanne eeskujuks ja eelkäijaks kubistidele). Cézanne pidas võimalikuks ka
    maalimist mitmest vaatepunktist, et kujutada iga objekti sellest küljest või selle nurga all,
    kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad
    egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi
    tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud
    endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse
    konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise
    – pildi loomiseks.
    Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu
    impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab
    vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on
    niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane.
    Cézanne viljeles peamiselt maastikumaali, maalides Aixi ümbruse Vahemere ranniku
    vaateid, ka Põhja – Prantsuse maastikku. Peale maastike on ta loonud arvukalt
    natüürmorte, kus ta eelkõige toonitab püsivat vormi. Figuraalkompositsioonidest on
    kõige huvitavamad kaks sarja, mis kujutavad suplevaid naisi ja kaardimängijaid.
    Cézanne`i erinevus impressionistidest tuleb kõige selgemini esile just nendes
    figuraalkompositsioonides, samuti tema portreedes, mis oma mehise, terava
    nurgelisusega moodustavad täieliku vastandi teistele impressionistidele. Siiski on süžee
    tema jaoks teisejärguline, see on vaid vahend maalilisele struktuurile. Nõnda erines
    Cézanne`i ja ka neoimpressionistide kunst teravalt ajastule iseloomulikumast
    literatuursest kunstist.
    Teoseid: „Sainte – Victoire`i mägi Bellevue`st vaadatuna“ (u. 1885), „Provence`i mäed“
    (1886-1890), „Natüürmort virsikutega“, „Kaardimängijad“, „Suured
    suplejad“(1889).
    ● PAUL GAUGUIN (1848 – 1903)
    Teine uuema kunsti geniaalne teerajaja on Paul Gauguin, kes samuti kannatas kogu oma
    elu publiku mittemõistmise all. Tema kunstnikuks saamise tee polnud tavaline. 1870-
    ndail töötas ta pangaametnikuna ja tegutses kunstikogujana. Selle kaudu tutvus ta
    impressionistidega. Gauguin oli täielik iseõppija ja diletant ning hakkas kunstiga pidevalt
    tegelema alles 1880-ndate aastate alguses. Esialgu oli ta looming
    impressionismilähedane, kuid 1880-ndate aastate lõpupoole lõi ta kontaktid sümbolistlike
    kirjanikega, hakkas elama ja töötama Bretagne`i poolsaare rannakülades, kus oli säilinud
    vanaaegset elulaadi. Gauguin`i ideeks oli lahti ütlemine impressionismist ja püüd
    lihtsustava laadi poole. Mõnda aega töötas ta koos van Goghiga Arles`is. 1891. aastal
    asus ta lõplikult elama Okeaaniasse Tahiti, hiljem Dominique`i saarele, kus sureb kõigist
    mahajäetuna ja unustatuna.
    Tahiti saarel elades leidis Gauguin end lõplikult. Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas,
    on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu
    jaapani ja egiptuse kunst, nagu neegrite ja teiste loodusrahvaste looming. Oma maalidel
    kujutab ta peamiselt Tahiti elanikke värviküllase eksootilise maastiku foonil. Tema
    maalide peakangelane on Tahiti naine – ilusa kehaga , sale, meeleline olend, kelle võlu
    Gauguin on kirjeldanud ka oma autobiograafilises romaanis „Noa – Noa“. Gauguini
    loomingus domineerib stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Käsitlusviis on pinnaline ja
    kontuure toonitav. Joon on ilmekas, nurgeline, jõuline. Tema tööde peamiseks võluks on
    aga värvid, muinasjutuliselt kõlavad, kirjud , eksalteeritud; neis domineerivad tugevad
    kontrastid ja dissonantsid, eksootiliselt vürtsitatud nüanss. Gauguin taotleb esmajoones
    seda, mida ta nimetas „pildi muusikaks“ ja mida ta leiab ennekõike keskaegses
    klaasimaalis. Ta on teinud ka joonistusi, kunstkäsitöö esemeid ja skulptuuriteoseid.
    Gauguini kunst on seostatav sajandilõpu sümbolismi ja juugendstiiliga, kuid tema
    tähendus ja mõju ulatuvad kaugemale. Gauguini loomingust sõltuvad mitmesugused 20.
    sajandi monumentaalse stilisatsiooniga dekoratiivkunsti variandid, aga ka puhta värvi
    vallandumine 20. sajandi kunstis.
    Teoseid: „Nägemus pärast jutlust ehk Jaakobi võitlus ingliga“ (1888), „Kollane Kristus“
    (1889), „Kaks tahiitilannat“, „Naine viljadega“.
    ● VINCENT van GOGH (1853 – 1890)
    Vincent van Gogh oli rahvuselt hollandlane. Prantsusmaal elas ta pidevalt ainult oma elu
    lõpuaastad. Teda tuleb siiski paratamatult vaadelda ühenduses prantsuse kunstiga, sest
    tema looming saavutas oma täiuslikkuse alles tänu prantsuse kunsti mõjudele ja tänu
    kontaktile Prantsusmaa loodusega. Van Gogh oli äärmiselt tasakaalutu, rahutu ja
    eksalteeritud natuur; tema elu oli ülimal määral traagiline. Ka tema oli õieti asjaarmastaja
    ja iseõppija. Noorpõlves tegutses ta väga mitmesugustel aladel. Kunstile pühendas ta end
    umbes alates a. 1881. Van Goghi vanema perioodi töödes on tunda hollandi meistrite ,
    eelkõige Millet` mõju. Oma laadilt olid need tööd – maastikud ja žanripildid – sünged ja
    maalitud tumedate pruunide toonidega. Neis piltides on tunda kirglikku ja siirast
    kaasaelamist, mis jäi iseloomustama van Goghi kunsti ka hiljem. 1886. aastal tuli ta
    Pariisi ja kunstikaupmehest venna vahendusel tutvus seal varsti impressionistidega. Eriti
    Camille Pissarro õpetas teda kasutama heledamaid värve, kuid ikka impressionistlikus
    mõttes – oma nägemismuljete jäädvustamiseks. 1888. aastal töötas van Gogh mõnda aega
    Lõuna-Prantsusmaal Arles`is. Eemalolek impressionistide mõjust, aga vist veel enam
    lõunamaine selge taevas ja ere päike julgustasid teda kasutama suuremaid puhta värvi
    laike ja tugevamaid kontuure värvipindade vahel, mis viis ta tahes-tahtmata
    impressionismist eemale.
    Just nagu aimates lähenevat lõppu, töötas van Gogh kahe viimase eluaasta kestel
    meeleheitliku innuga. Tema tööd on tulvil rahutust, kõik neis väriseb ja leegitseb, tema
    pintslitõmbed on tihti nagu tuleleegid. Huvitav ja iseloomulik on see, et van Gogh püüab
    siiski kindla, sünteetilise käsitlusviisi poole – kõiki neid rahutuid vorme ümbritsevad
    tugevad, julgelt tõmmatud piirjooned. Van Goghi vormikujundus on robustne, jõuline ja
    nurgeline. Ka tema deformeerib loodust; loodus on talle ainult lähtekohaks uue,
    kunstiliselt usutava ja mõjusa realiteedi loomisel. Tema värvid on heledad, eriti armastas
    ta helekollast. Van Goghile kõlbas maalimiseks kõik, mida ta nägi ja mis teda ümbritses –
    maastik , inimfiguur, kohviku interjöör, pargivaade, vana tool või paar vanu saapaid.
    Kõike seda maalis ta ta võrdse innu ja ekstaasiga, kõiges väljendub ülimal määral
    haaravalt tema rahutu, tormine hing.
    Van Gogh pälvis kaasaegsete tunnustust niisama vähe kui Cézanne ja Gauguin. Elu ja
    maalimist võimaldas talle ainult venna toetus. Viimastel eluaastatel kannatas ta
    vaimuhaiguse hoogude all, ta lõpetas oma elu enesetapuga Auvers-sur-Oise`i
    vaimuhaiglas.
    Teoseid: „Maastik tähe ja küpressidega“ (1890), „Autoportree karvamütsi, kinniseotud
    kõrva ja piibuga“ (1890), „Kunstniku tuba“ (1889), „Päevalilled“ (1888).
    ● HENRI DE TOULUSE-LAUTREC (1864-1901)
    Oli aristokraat. Tema geenides oli aga viga (tõenäoliselt sugulasabielude tõttu) ja noorena saadud trauma tõttu tema jalad ei kasvanud. Haigus aga ei kibestanud teda. Mees loobus aristokraadi elust Pariisi ööelu kasuks. Hariduselugi ei istunud ning otsustas õppida pigem eluülikoolis. Kujutas Pariisi dekadentlikku ööelu Monmartre’il. Ta ei otsinud aga ööelust inetust ega viletsust, vaid leidis maailma, kuhu ka ise hästi sobitus. Joonistas öösiti gaasilambi valgel, päeval tegi galeriis sketšidest maalid. Tema värvid on kriidise, pastelse muljega. Lautrec maalis ettevalmistamata papile õlivärvidega, mis olid tärpentiiniga (väga) vedeldatud. Tegi ka tutvust litograafiaga ning selles tehnikas plakatid said Moulin Rouge’i reklaamidena väga kuulsaks . Kokku on tal üle 500 litograafilise töö, neid nii värvilisi kui mustvalgeid. Värvide maailm teda eriti ei huvitanud, pigem elu, liigutused ja tüübid. Huvitus ka väga Jaapani kunstist. 1892. aastal tüdines Lautrec pimedatest ja räpastest lokaalidest ning kolis (loominguliselt) bordellidesse. Ta ei fetišeeri naiste seksuaalsust neid kujutades, pigem kujutab naturaalsust ja realistlikult neid. Tema töödes eksisteerib ainult figuur, maastik on teisejärguline. 1989 sattus raskes deliiriumis haiglasse, tal oli ka süüfilis.
    Teoseid: "Moulin Rouge'is: kaks valssi tantsivat naist", "Tualett"
    ● NABIID (pr Les Nabis), Prantsuse maalikunstnike rühmitis, tegutses 1888–1903 Pariisis. Vastanduti akademismile ja impressionismile, taotleti Paul Gauguini, Jaapani ja keskaegsest Euroopa kunstist lähtudes uut stiili (Pierre Bonnard, Paul Sérusier, Édouard Vuillard).
    Viimase etapina impressionismi arengus saab vaadelda neoimpressionismi, mille
    pooldajad rajasid oma kunsti teaduse (füüsika) saavutustele. Termini võttis kasutusele
    kriitik Arsène Alexandre, tähistades sellega 20. sajandi alguseni kestnud maalikunstistiili.
    Neoimpressionismi nimetatakse ka „DIVISIONISMIKS“ või „PUÄNTILLISMIKS“.
    Uue maalitehnika alusepanijaks peetakse GEORGES–PIERRE SEURAT`d.
    Neoimpressionistide eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine, erinevalt
    impressionistidest huvitas neid rohkem optilised efektid ja kompositsioon kui vahetu
    mulje edasiandmine. Enamjaolt anarhistidena omistasid neoimpressionistid maalikunstile
    ühiskondliku rolli ning leidsid toetust sümbolistlikelt kirjanikelt.
    TUNNUSJOONED
    Lõuend või puualus valmistati hoolikalt ette, maaliti aegamööda, kiht kihi haaval.
    Maalitud ääris suleb kompositsiooni, ka raam kaeti värvipunktidega. Neoimpressionistid
    ammutasid teemasid kaasaegsest elust, tundsid huvi populaarsete meelelahutuste vastu
    nagu kohvikukontsertid, laadapidustused, tsirkus, samas jäädi truuks ka maastikumaalile,
    portreele, ja aktile.
    Kujutised maalidel jätavad tardunud mulje, täpselt joonistatud vormid jäävad lamedaks ja
    läbipaistvaks. Süntees toob kaasa dekoratiivse stilisatsiooni. Kunstnikud kasutasid täiel
    määral ära värvide omadusi ning tarvitasid spektrivärve ja nende vahetoone. Nad
    rakendasid optilise segunemise teooriat, kandes puhtad, segamata värvitoonid
    maalialusele väikeste korrapäraste punktide, laikudena või joontena (DIVISIONISM).
    Taolise maalitehnikaga säilib värvide sära ja annab maalile kummalise väreluse.
    Lühikesed pintslitõmbed ehk punktid, mis andsid tehnikale „PUÄNTILLISMI“ nimetuse
    (pr. k. point - punkt), järgisid kontuure ja kompositsiooni kandvaid jooni.
    Neoimpressionistid arendasid edasi impressionismi. Kuid teisest küljest esineb
    neoimpressionism siiski juba reaktsioonina impressionismi ebamäärasusele, sest
    kindlakujuliste pintslilöökide tõttu on neoimpressionistide töödes hoopis rohkem selgust
    ja jõudu.
    KUNSTNIKUD
    ● GEORGES SEURAT (1859 – 1891)
    Neoimpressionismi põhjendaja on Georges Seurat. 1886. aastal pani ta välja esimese
    neoimpressionistlikus stiilis maali „Pühapäeva pärastlõuna Grande – Jatte`i saarel“.
    Sellele järgnes rida maale suplus- ja rannamotiividega ning teatri- ja tsirkuseelu
    kujutamisega. Seurat` töödele on iseloomulik range ja äärmiselt lihtsustatud
    vormikäsitlus. Ta pani rõhku joone väljendusrikkusele ja armastas oma tegelasi
    stiliseerida. Mees oli akadeemilise kunstiharidusega. Tema eesmärk oli muuta impressionism teaduslikuks. Selleks luges ta palju värviteooriat ja teadust, tahtis aru saada, mis on värv. Lammutas looduses olevad värvid põhivärvideks ja kandis need pisikeste täppidena lõuendile. Ei seganud värve mitte paletil vaid nende segunemine toimub võrkkestas. Tegi palju eeljoonistusi ja etüüde. Ühe teose loomine oli väga metoodiline ja töömahukas, võis võtta 2-3 aastat.
    Teoseid: „Pühapäeva pärastlõuna Grande – Jatte`i saarel“ 1886, „Kankaan“ 1889 – 1890.
  • Sümbolism ja juugend (Puvis de Chavannes, Moreau, Redon, Rodin, Ensor, Böcklin, Morris, Beardsley, von Stuck, Vrubel, Hodler, Klimt, Gallen-Kallela)
    Oluliseks suunaks 19. ja 20. sajandi vahetuse kunstis oli SÜMBOLISM. Sümbolismi on
    mitut moodi määratletud. Kõige sobivam on lugeda sümbolistlikuks erilise temaatika ja
    süžeega teoseid. Sümbolistid käsitlevad meeleldi suuri, üldisi ja igavesi
    eksistentsialistlikke teemasid, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene
    ringkäik jne. Seda tehakse tavaliselt süžeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud,
    hämarad, salapärased, irratsionaalsed. Kunst ei pea sümbolistide arvates olema nähtava
    tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. Sümbolistide müsteeriumitaotlus vallandas
    kunstnike fantaasia (mida realism ja impressionism olid tagasi hoidnud) ja loova
    aktiivsuse, kuid need avaldusid peamiselt süžeede väljamõtlemises ja üha põnevamate
    ning kummalisemate detailide kombineerimises. Maalimisviisilt on sümbolism
    mitmekesine – ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised
    naturalismi, kolmandad aga juugendlikku stilisatsiooni. Järelikult on sümbolism uuesti
    rõhutatult „SÜŽEEKUNST“ ning sümbolismi ei saa pidada stiiliks.
    Kunstnikke inspireerisid romaanid ning luule (nt. Dante). Loomingule andsid ainet nii
    antiikmütoloogia kui ka germaani, keldi ja skandinaavia usundid, legendid, müüdid,
    muinasjutud ja Piibli süžeed. Sümbolistid idealiseerisid närvilise tundlikkusega kõike:
    pahe ja vooruse vastasseisu, sadismi ja iharust, neuroosi ja unenägude kujutamist jne.
    Sümbol kutsub analoogia abil esile sügava isikliku idee ning paiskab vaataja
    tundmatusse. Kunstnikke köitis naisekuju – ühtede jaoks puhas ja väärikas, vooruslik ja
    idealiseeritud, teiste jaoks saatuslik ilu – mida kehastavad legendaarsed Salome, Helena
    jne. Lilled sümboliseerivad head ja kurja ning maastikud on ebausutavad,
    mitterealistlikud paigad.
    Sümbolismil oli Euroopa eri osades mõnevõrra erinev temaatika. Prantsusmaal ja
    Inglismaal domineerisid isikukesksed või siis ajatud üldinimlikud tõlgendused.
    Saksamaal lisandub oma rahva ajaloo ja rassi „hinge“ väljendamise püüe, Ida- ja PõhjaEuroopas
    on võimalik rääkida kunsti erilisest rahvusromantilisest sisust, mis osaliselt
    seguneb sümbolismiga (loodusmüstika ja üksiku kangelase kultus), kuid mis põhiliselt
    sellele siiski vastandub.
    ● KUNSTNIKUD: GUSTAVE MOREAU (1826-1898), ODILON REDON (1840-
    1916), AKSELI GALLÉN-KALLELA (1865-1931), GERHARD
    MUNTHE (1849-1929).
    JUUGEND
    Juugendiks nimetatakse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul Euroopas ja Ameerikas
    levinud kunstivoolu. Eri maades kandis juugendstiil erinevaid nimetusi:
    ● INGLISMAAL – art nouveau
    ● PRANTSUSMAAL – le style moderne
    ● SAKSAMAAL – Jugendstil
    (Saksakeelne väljend on tuletatud 1896. aastal ilmunud sisustusajakirja „Jugend“ järgi;
    saksa traditsioonile tuginedes on ka eest keeles voolu nimetus „JUUGEND“.
    Samuel Bing avas 1895. aastal Pariisis galerii Art nouveau, kus eksponeeriti
    dekoratiivkunsti ja Kaug-Ida kunstiteoseid ning kaasaegsete Euroopa kunstnike töid.
    Juugendstiil ilmnes esmalt Inglismaal tööstuslikku masstootmist vastandavas ja
    traditsioonilist käsitööd taaselustada püüdvas liikumises Art and Crafts Movement
    (liikumine oli mõjutatud tuntud kunstniku, kirjaniku ja ühiskonnategelase WILLIAM
    MORRISE (1834-1896) ideedest. Morris pühendas kogu oma elu ja energia hääbuvate
    käsitööoskuste päästmiseks ja taaselustamiseks).
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #1 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #2 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #3 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #4 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #5 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #6 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #7 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #8 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #9 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #10 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #11 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #12 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #13 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #14 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #15 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #16 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #17 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #18 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #19 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #20 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #21 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #22 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #23 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #24 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #25 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #26 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #27 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #28 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #29 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #30 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #31 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #32 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #33 20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR #34
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor raelpael Õppematerjali autor

    Lisainfo


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    119
    doc
    20 SAJANDI KUNST
    103
    doc
    Kunstiajaloo kokkuvõte
    42
    docx
    Moodsa kunsti voolud 20 saj
    88
    docx
    Kunstiajalookonspekt
    161
    docx
    Kunstiajalugu 20-21 sajand
    20
    docx
    Inglise 17 -18 sajandi kunst
    14
    doc
    20-sajandi kunst
    12
    doc
    Kunsti liigid ja kunstnikud





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun