kõrvutamine ehedus valgustus isevalitsus Johann Christoph Draama (kodanlik ratsionalismi 17. ja 18. Prantsuse revolutsioon Gottsched tragöödia), Rahvusvahelisus sajandil (algab 1789) Christoph Martin Essee ja essee (üle-euroopaline Kodanlikkuse tõus Wieland Gotthold faabula Põhja-Ameerika Filosoofia ja teaduse õitseng Ephraim Lessing nähtus) Majandus- liberalism, Friedrich Gottlieb Ebatäpsus vs
TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL ÕE PÕHIÕPE I kursus ENNASTJUHTIV ÕPPIJA JA ÕPIPROTSESS Koostaja: Natalja Läänemets Tartu 2018 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2. Õppija joonise erinevad tüübid.................................................................................................4 2.1. Millist tüüpi õppija autor enda arvates hetkel on................................................................4 3. Autori õpivajadused, ootused ja õpieesmärgid seoses enesejuhtimise ainekursusega..............5 4. Õp...
jõudu demok. liikumine varsti sai vabariik tehnika konveier toot. 1. lend vennad zeppelinid tsepeliiniga, wrighti lennuk pargend kasv pärast louis blerioti lendu üle la Manche, marconi esimene raaiosaad signaal üle atlandi, titanicu uppumine majandus sisemajanduse kogu-toodang 1 inim kohta suuenes 2korda, areng kiire ebaühtlane, raudtee võrk, konkurents ja hinnataseme langus, sadamate kaubandusfirmade areng, maailm globaliseerus- rahvusvahelisus kukkukasv, pinged kriisid ühiskondlikud liikumised liberalismi ja demok. võidukäik, tööandja ja töölise võitlused, revol. sotsialistid karl marx revolutsionistid sotsialismini reformidega vene enamlased lenin vägivald.rev. proletariaadi diktatuur tsentristlik karl kautsky, kesktee anarhistid ei diktatuur, atentaadid /20. saj alguses jaapan ja ameerika tõestasid end tootmises. Teaduse saavutused jätsid varju katastroofid. 1912-Titanic /1908-Lõuna-Itaalia maavärin
15 projektijuhti ja 15 turundajat. Algus • 2010. AASTA MÄRTSIS LEIDSID VIIS NOORT EESTI ETTEVÕTJAT (JÜRI KALJUNDI, RAIN RANNU, MARTIN VILLIG, RAGNAR SASS JA PRIIT SALUMAA), ET ON PARAS AEG LUUA EESTIS TOIMUVATE ÄRIPLAANI HINDAMISE VÕISTLUSTE JA MUUDE PIGEM TEOREETILIST LAADI KONKURSSIDE KÕRVALE ÜKS PRAKTILINE ETTEVÕTMINE. • ALGATUSE KÄIVITAMISEL JUHINDUTI MÄRKSÕNADEST TOOTEARENDUS, KIIRUS, SÄÄSTLIKKUS, MEESKONNATÖÖ, RAHVUSVAHELISUS JA SUHTLEMINE. • GARAGE48 SOBIB HÄSTI INIMESTELE, KELLEL ON ERINEVAID TEHNOLOOGIAGA SEOTUD ÄRIIDEID, KUID KES EI OLE ERINEVATEL PÕHJUSTEL SENI OMA IDEEDE ELLUVIIMISEGA ALUSTANUD. • GARAGE48 ON UUTE IDEEDE "KIIRENDATUD KATSELAVA", KUS LÜHIKESE AJAGA ON VÕIMALIK LUUA IDEEST TÖÖTAV PROTOTÜÜP, SAADA KASUTAJATE-KLIENTIDE TAGASISIDET JA SEEJÄREL OTSUSTADA, KAS ANTUD IDEEL ON IKKAGI REAALSEID MAKSVAID KASUTAJAID JA SUUREM REAALNE ÄRIPOTENTSIAAL. KUIDAS TOIMUB?
....................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................5 Sissejuhatus Terminil ,,globaliseerumine" on palju tähendusi ja nagu üks autor on kommenteerinud, ,,mida rohme me üha kuhjuvast materjalist globaliseerumise kohta loeme, seda segasem tundub meile selle tähendus" (Amin 1997: 123). Üldiselt võib öelda, et globaliseerumine sisaldab endas internatsionaliseerumist, üldistumist ja transnatsionaliseerumist. Rahvusvahelisus ehk internatsionaliseerumise all mõistetakse tavaliselt riikide või nende esindajate tihenenud kultuurilisi, majanduslikke ja poliitlisi kontakte. Üldistus viitab sellele, mis hõlmab kogu maailma, kus esialgsed individuaalsed, erilised ja lokaalsed asjad muutuvad üldisteks ja ühisteks ning levivad erinevates maades. Lisaks sellele, et globaliseerumine märgib üle ilma hajumist, sisaldab see mõiste endas ka
Arvestus: 26. oktoober Kell 11-12 M-218 Arutlus: kolm lahtist küsimust. Juhtimisalused 1. tund- Juhtimisteoorias 4 võtmesõna organisatsioonide juhtimise mudelist: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine. See võimaldab saavutada eesmärgid kiiresti ja võimalikult väheste resurssidega. Keskkonnast tulenevad sisendid: inimresurssid, finantsresusrssid, füüsilised vahendid, info. Juhtimise mõiste Juhtimine- eesmärkide saavutamise protsess, tasakaalu säilitamine, (teiste inimeste) tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhtide põhiline kohustus: strateegia loomine ja organisatsiooni kujundamine selle rakendamiseks Komponendid: Keskkond, koostöö, ressursid, eesmärgid, tasakaal (optimaalsus: ressurss vs eesmärk) OLUKORRAST lähtuv Võtmesõna: paindlikus Esmane on ühendada olemasolev (mitte luua uut) Tööd hästi teha on palju viise Iga olukord on unikaalne Üks õige suund + keskkond Kindlate reeglite asemel välis- ja sis...
8) Piirangute teooria, 90ndad. Eliyahu Goldratt. Igas süsteemis on piirang. Ahela tugevuse määrab tema nõrgim lüli. 100% saab kasutada ühte ressurssi, mida teha jõude seisvaga? LOENG 2: Organisatsiooni keskkond. Sisekeskkond: inimesed, kultuur, seadmed, ehitised, protsessid. Väliskeskkond: muu maailm, mis mõjutab organisatsooni. Mikrokeskkond: vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib (kliendid, tarnijad, konkurendid). Makro: kultuur, majandus, seadused, rahvusvahelisus. Keskkonna keerukuse määr sõltub mõjurite arvust. Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindlikku organisatsiooni. Info annab tulevikueelise. Kriis = oht x võimalus. Olukorra muutmise 2 võimalust: muuta organisatsiooni või püüda muuta keskkonda. Kohanemise strateegiad: nt strateegia muutmine, info juhtimine, keskkonna mõjutamine. Konformsus firma poliitika mõju otsustele. Kultuuri ei anta edasi geneetiliselt. Kultuur seostub inimkonna mäluga. Märkide süsteem
8) Piirangute teooria, 90ndad. Eliyahu Goldratt. Igas süsteemis on piirang. Ahela tugevuse määrab tema nõrgim lüli. 100% saab kasutada ühte ressurssi, mida teha jõude seisvaga? LOENG 2: Organisatsiooni keskkond. Sisekeskkond: inimesed, kultuur, seadmed, ehitised, protsessid. Väliskeskkond: muu maailm, mis mõjutab organisatsooni. Mikrokeskkond: vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib (kliendid, tarnijad, konkurendid). Makro: kultuur, majandus, seadused, rahvusvahelisus. Keskkonna keerukuse määr sõltub mõjurite arvust. Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindlikku organisatsiooni. Info annab tulevikueelise. Kriis = oht x võimalus. Olukorra muutmise 2 võimalust: muuta organisatsiooni või püüda muuta keskkonda. Kohanemise strateegiad: nt strateegia muutmine, info juhtimine, keskkonna mõjutamine. Konformsus firma poliitika mõju otsustele. Kultuuri ei anta edasi geneetiliselt. Kultuur seostub inimkonna mäluga. Märkide süsteem
Oskussõnavara arendavad terminikomisjonid ja nende ühtlane võrk, terminisõnastikud, terminoloogide koolitus ja väljaõpe, terminiloomet toetav IT-keskkond, Eesti Terminoloogia Ühing, ERÜ, EKI terminoloogiatöö. Mis on terminoloogia? - Ontoloogiline kitsas tähendus oskussõnavara - Ontoloogiline lai tähendus oskuskeel - Gnoseoloogiline kitsas tähendus oskussõnaõpetus - Gnoseoloogiline lai tähendus oskuskeeleõpetus Mis ja milline on termin? · Mõiste tähistus, mida võib väljendada sõna, sõnaühendi, fraasiga · Element eriala märgisituatsioonis, kus suhtluses osalevad kas inimesed (spetsialistid), esemed (temaatiline alus) või terminid ja mõisted (mõtlemise põhiüksused). · Oskuskeelend, mis on väljendatud sõna, sõnaühendi või liitsõnakomponendina. Oskuskeelend on mingi eriala nõudel tekkinud oskuskeele loomulikkeelne nomineeriv üksus (sh sõnamoodustusmorfeemid, morfeemijärjendid, püsiväljendid) · Termin on üh...
JUHTIMISE ALUSED 2 Ott Alemaa Tallinna Ülikool 2012 Organisatsiooni keskkond SISEKESKKOND: inimesed, organisatsiooni kultuur, juhtimine, seadmed, ehitised, protsessid VÄLISKESKKOND: Muu maailm, mis mõjutab organisatsiooni Organisatsiooni keskkond MIKROKESKKOND: Vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib (kliendid, tarnijad, konkurendid) MAKROKESKKOND: kultuur, majandus, seadused, rahvusvahelisus Keskkonna iseloomustus Keerukuse määr: mõjurite arv. Rohkem probleeme, rohkem võimalusi Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindliku organisatsiooni. Ebamäärasus = risk. Info annab tulevikueelise Kriis= oht x võimalus Olukorra muutmise 2 võimalust A) Muuta organisatsiooni B) Püüda muuta keskkonda Tooge näiteid! g Kohanemise strateegiad Info juhtimine: kliendid, ajakirjandus, luure Strateegia muutmine Ühinemised: uued turud või laienemine
1 JUHTIMISE ALUSED 2 Ott Alemaa Tallinna Ülikool 2012 2 Organisatsiooni keskkond SISEKESKKOND: inimesed, organisatsiooni kultuur, juhtimine, seadmed, ehitised, protsessid VÄLISKESKKOND: Muu maailm, mis mõjutab organisatsiooni 3 Organisatsiooni keskkond MIKROKESKKOND: Vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib (kliendid, tarnijad, konkurendid) MAKROKESKKOND: kultuur, majandus, seadused, rahvusvahelisus 4 5 Keskkonna iseloomustus Keerukuse määr: mõjurite arv. Rohkem probleeme, rohkem võimalusi Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindliku organisatsiooni. Ebamäärasus = risk. Info annab tulevikueelise 2 teed: muuta organisatsiooni või püüda muuta keskkonda Tooge näiteid! 6 Keskkonna iseloomustus Keerukuse määr: mõjurite arv. Rohkem probleeme, rohkem võimalusi Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindliku organisatsiooni
maal, tagada loodusvarade olemasolu ka edaspidi. Hoolitseda keskkonna kvaliteedi ja keskkonnakaitse eest. Sotsiaalse poole pealt tuleb edendada demokraatlikku, ühtekuuluvusega tervet, ohutut ja õiglast ühiskonda. Austada tuleb põhiõigusi ja kultuuri, milles oluline roll on ka võrdõiguslikkusel. Majanduslik roll seisneb teadmistemeelses, uuendusi soosivas, jõukas, konkurentsivõimelises ja ökotõhusas majanduses. Oluline on, et elatustase oleks kõrge ning tööhõive täieulatuslik. Rahvusvahelisus on samuti strateegias oma koha leidnud. Strateegia toetab rahu, turvatunnet ja vabadusel põhinevaid institutsioone. Samuti peetakse oma kohustuseks edendada aktiivselt jätkusuutlikku arengut ülemaailmselt. Ülevaade senisest tegevusest esitati 2009. aastal Kopenhagenis. Kuna kokkuvõte kirjutati suure majanduskriisi aeg siis leitakse, et ka majanduses tuleb säästlikult tegutseda, et ellu jääda kriiside ajal. Kasvuhoonegaase ei suudetud selle ajani vähendada, kuid leiti et
eesmärke. Juht peab hoolitsema selle eest Loeng 2. Keskkond ja kultuur Organisatsiooni keskkond SISEKESKKOND: inimesed, org kultuur, juhtimine, seadmed, ehitised, protsessid VÄLISKESKKOND: muu maailm, mis mõjutab organisatsioon MIKROKESKKOND: vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib (kliendid, tarnnijad, konkurendid) MAKROKESKKOND: kultuur, majandus, seadused, rahvusvahelisus Keskkonna iseloomustus: Keerukuse määr: mõjurite arv. Rohkem probleeme, rohkem võimalusi. Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindlikku organisatsiooni. (tarbimises ei toimu muutusi, abivahendite tarbimisel võib toimuda kiiremini). Ebamäärus=risk. (Kas see on ka homme nii ja kas see muutub ajas?) Info annab tulevikueelise (nt varasem teadlikkus seaduste muutustest ja uudsete tehnoloogiate kasutuselevõtt) Kriis= oht x võimalus
laiatarbemeediumitele lisaks uus meedium: internet. Interneti kiire areng algas üheksakümnendate keskpaigas ja see kuni praeguseni kasvanud väga kiiresti nagu ka selle kasutajaskond. Seoses kiire kasvu ja kasutajaskonna suurenemisega leidis ka turundus oma tee sinna, kus leiti uus kanal suhtlemiseks tarbijaga. Erinevus- interaktiivsus, intelligentsus, personaliseeritus, kohandatavus, integreeritus, olemasolevate kanalite ümberkujundamine, rahvusvahelisus. Eelised: tarbija on protsessis aktiivne, Tegutsetakse tarbija soovi kohaselt, Reklaam on alati kõikjal saadaval, Globaalne auditoorium, madal hind jne. 42. Teenuste turunduse olemus ja erinevus traditsioonilisest toote turundusest. Teenuste turunduse eripära- teenuste mittemateriaalsus, raske kontrollida kvaliteeti, teenuste tootmine ja kasutamine toimuvad samaaegselt, halba teenindust või kehva kvaliteeti ei saa ümber vahetada. 43. Suhtekorraldus turunduses
toimimist - minna mööda vahendajatest või jaemüüjatest (hulgimüüja võib pakkuda kõigile oma tooteid otse kodulehel, ettevõte võib vahendada kaupa otse tootjalt kliendini, loobudes seeläbi tarnijatest ja kauba vahepealsest ladustamisest). Vahendajaid võib ka juurde tekkida, kes töötavad omamoodi agregaatoritena - vahendavad ühes valdkonnas tegutsevate erinevate pakkujate teenuseid, pakuvad hinna- ja tootevõrdlusi. Rahvusvahelisus Internet lihtsustab rahvusvahelistele turgudele sisenemist ning võimaldab seeläbi asuda tegustema turgudel, kuhu varem oli pääs raskendatud asukoha keerukuse või suurte kulutuste tõttu. 4. E-turunduse valdkonnad 5. Võrdle Veeb 1.0, Veeb 2.0 ja Veeb 3.0: mis on peamised erinevused? 6. Mis omadused iseloomustavad head kodulehte? Hea koduleht on: Sihtgrupikeskse ülesehitusega, vajadusel segmenteeritud Maitseka
organisatsioonidekeskseks. Tänapäevane arusaam on aga veidi teisenenud (Harvey ja Carrolli definitsioon 1987: võrdlev rmtk on kahe või enama rmtktegevuse uurimine erinevatest aspektidest eesmärgiga leida sarnasusi / erinevusi ja seletada need lahti. Kaasaegseid seisukohti on kujundanud oluliselt Nitecki ja Buckland. Areng kokkuvõtvalt: - 1950dad - filosoofia ja poliitika, teooria ja praktika - 1970dad - kvaliteet ja intellektuaalne vabadus - 1980dad - rahvuslikkus ja rahvusvahelisus 2. RAHVUSVAHELINE RAAMATUKOGUNDUS Rahvusvaheline raamatukogundus vaevles aastaid definitsiooni puuduses, samuti eesmärgi ja käsitlusala/ulatuse ebaselguses. Rahvusvahelist raamatukogundust kasutati aastaid võrdleva raamatukogundusena. Kuid termineid võrdlev ja rahvusvaheline ei kasutata sünonüümidena (1970 Simsova) Stephen Parkeri (1974) definitsiooni järgi koosneb rahvusvaheline raamatukogundus tegevustest, mis
.Massikommunikatsiooniteooria raamat .lk 8-21 Kultuuris on talletunud kujutlused, teadmised, väärtushinnangud, käitumismallid. Need .kogemused(juurdehangitavad) on kokkuvõtvalt informatsioon ja teave Informatsioon seosed, mis ühendavad kõike uut, tundmatut senikogetu ja teadaolevaga ning mille alusel on inimesel võimalik ümbritsevas maailmas orienteeruda, toimuvaid sündmusi tõlgendada ning oma käitumist otstarbekalt kavandada. Inimeste praktilises tegevuses ja suhetes tekivad vajadused mitmesuguse iseloomuga teabe järele tuntud/tundmatu ja uus/senikogetu. Mida enam on erinevaid seoseid ja tegureid, mida inimene peab arvestama oma töös ja elutegevuses, seda suuremad ja .mitmesugusemad on tema teabevajadused :Struktuur tegevuse subjekt .1 tegevuse toimumise viis .2 .materiaal-tehnilised, looduslikud objektid, vahendid .3 suhted, sotsiaalne ümbrus .4 .sotsiaal-kultuuriline keskkond .5 :Põhilised teabevajadused Vajadus tunnetada oma te...
Põhilised majanduselu moodustavad suhted, tootmise, vahetuse, jaotuse ja tarbimise protsessid on reguleeritud õigusega. 25 Kõnekeel, erialakeel, õiguskeel (Oksaar) Kõnekeel - on igapäevases suhtlemises kasutatav keel (argikeel). Erialakeel - kasutavad erialaliselt kompetentsed kirjutajad, et teha kindlate arusaadavaks teistele erialased asjaolud. Tunnusjooned: selgus ja ühemõttelisus, väljendite formaliseeritus ja normeeritus, rahvusvahelisus. Erialakeele väljendi õigeks kasutamiseks on vajalikud teadmised asja ja situatsiooni kohta. Kasutamisel on oluline ka vastuvõtjapoolne arusaamine erialakeelest. Õiguskeel – juriidiline erialakeel – erineb teistest erialakeeltest, sest õiguskeel sisaldab väljendeid, mis ühtivad vormilt igapäevakeele väljenditega, kuid erinevad neist siiski semantiliselt
Põhilised majanduselu moodustavad suhted, tootmise, vahetuse, jaotuse ja tarbimise protsessid on reguleeritud õigusega. 25 Kõnekeel, erialakeel, õiguskeel (Oksaar) · Kõnekeel - on igapäevases suhtlemises kasutatav keel (argikeel). · Erialakeel - kasutavad erialaliselt kompetentsed kirjutajad, et teha kindlate arusaadavaks teistele erialased asjaolud. Tunnusjooned: selgus ja ühemõttelisus, väljendite formaliseeritus ja normeeritus, rahvusvahelisus. Erialakeele väljendi õigeks kasutamiseks on vajalikud teadmised asja ja situatsiooni kohta. Kasutamisel on oluline ka vastuvõtjapoolne arusaamine erialakeelest. · Õiguskeel juriidiline erialakeel erineb teistest erialakeeltest, sest õiguskeel sisaldab väljendeid, mis ühtivad vormilt igapäevakeele väljenditega, kuid erinevad neist siiski semantiliselt. Sõnad, nagu inimene, sünd, loom, asi, mõrvar, pimedus, erinevad juriidilises
1 I Sissejuhatus Eesti ajaloo historiograafiasse Historia – mineviku uurimine + grafo - kirjutama, kirjutan = ajaloo kirjutamine, kirjalik jutustus möödunust. Lähtudes sellest tähendusest nimetati minevikus ajalooteoste autoreid historiograafideks. Oli ametlik tiitel, amet. Sellega kaasnes riiklik stipendium ja au. Sõnal historiograafia on siiski mitmeid tähendusi: - Ajalookirjandus üldse. Tavakeeles kohtab kõige enam. - Analüüsiv kriitiline ülevaade ehk käsitlus ajalookirjandusest mingi valdkonna, maa või perioodi kohta (levinuim tähendus). - Ajalooteadmiste, ajaloomõtte, ajalooteadvuse (-kirjutuse) ajalugu tervikuna või mõnel üksikul maal. - Ajalooteaduse haru, mis uurib antud teadust (ajalookirjutust) ennast. 1. Historiograafia kui ülevaade ajalookirjandusest: Halvemal juhul tasemelt bibliograafiline loetelu, pa...
Rajasõltuvus ei suudeta uusi ideid genereerida 3) Evolutsiooni tasemed: Organisatsioonide populatsioonide evolutsioon Organisatsiooni kui terviku evolutsioon Organisatsiooni sisene evolutsioon 5. Kirjeldage organisatsiooni kui avatud dünaamilist süsteemi Sinna kuuluvad organisatsiooni sisekeskkond (8 S-i), mikro - ja makrokeskkond. 6. Nimetage organisatsiooni keskkonnad ja kirjeldage kõiki lühidalt 1) Makrokeskkonda mõjutavad: rahvusvahelisus majanduslik olukord sotsiaal-kultuuriline taust poliitilised vaated tehnoloogiline areng 2) Mikrokeskkonna moodustavad: konkurendid kliendid tarnijad regulaatorid strateegilised liitlased 3) Sisekeskkonna moodustavad: 6 töötajad juhtimine kultuur strateegia struktuur
AINE E-TURUNDUS (TMM1060) KORDAMISKÜSIMUSED KOOS VASTUSTEGA Kordamisküsimused Sisukord Kordamisküsimused ................................................................................................................................................ 1 Mis on e-turundus ja milline on selle roll ettevõtte turundusmeetmestikus .............................................. 2 Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Põhjenda ........................................................ 2 Milline on turunduse ja infotehnoloogia rollijaotus e-turunduses .............................................................. 2 Milles seisneb e-turunduse projektide tüüpiline valdkondadevaheline kommunikatsiooniprobleem ja kuidas seda lahendada? ................................................................................................................................. 2 Olulised murdepunktid Interneti arengus turundusk...
Sissejuhatus -Kus me juhtimist kohtame? -Ettevõtted, organisatsioonid -Sõjavägi -Sport -Kunstid -Kodanikualgatused -Kogukond, küla, pere Homo oeconomicus • Inimene, kes tegutseb alati majandusliku otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus -Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega -Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhtimisse • MIKS TEEVAD INIMESED KOOSTÖÖD? • KUIDAS TEHAKSE KOOSTÖÖD? • Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm • ὄργανον (organon)- instrument, töövahend • ἔργον (ergon)- töö • Tootmine iseendale / teistele • Tööjaotus • Töö inimestega (admin, delegeerimine) / töö ülesandega Organisatsiooni juhtimise mudel: Organisatsiooni kavandamine • Top down mudel • Bottom up mudel • Kliendid, teenindajad, juhid, tippjuhid Juhtimise definitsioonid • Ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks • Organisatsiooni ja ...
internet võib muuta traditsiooniliste turustuskanalite toimimist - minna mööda vahendajatest või jaemüüjatest (hulgimüüja võib pakkuda kõigile oma tooteid otse kodulehel, ettevõte võib vahendada kaupa otse tootjalt kliendini, loobudes seeläbi tarnijatest ja kauba vahepealsest ladustamisest). Vahendajaid võib ka juurde tekkida, kes töötavad omamoodi agregaatoritena - vahendavad ühes valdkonnas tegutsevate erinevate pakkujate teenuseid, pakuvad hinna- ja tootevõrdlusi. 7. Rahvusvahelisus - internet lihtsustab rahvusvahelistele turgudele sisenemist ning võimaldab seeläbi asuda tegutsema turgudel, kuhu varem oli pääs raskendatud asukoha keerukuse või suurte kulutuste tõttu 4. E-turunduse valdkonnad 1) E-keskkonnad (kodulehed, portaalid jm) 2) Ribareklaamid (bännerid) 3) E-postilahendused 4) Sotsiaalne meedia 5) E-turu-uuringud 6) E-andmebaasiturundus 7) Otsingusaidid ja otsimootoriturundus 8) Viirusturundus jpm 5. Võrdle Veeb 1.0, Veeb 2
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
Majandusliku kitsikuse tõttu käidi Pariisi imedega tutvumas jalgsi, sest bussiga sõitmiseks raha ei olnud. Georg ja Alice Meri olid suured kunstisõbrad ja pikad jalgsimatkad pakkusid neile naudingut. Lennart Meri viibis tundide kaupa Louvre'is ja linna teistes muuseumides, kuid neist enam jäid väikesele poisile meelde linna valgused ja varjud, meeleolud ja lõhnad. Kui Lennart hakkas väsima, tõstis isa ta oma laiadele õlgadele, kus võis rahulikult magama jääda. Lennartile sai rahvusvahelisus omaseks väga noorelt. Oma Pariisi kodus rääkisid Merid eesti keelt, vanemad mõnikord omavahel inglise keelt. Prantsuse keele õppimine oli sama loomulik kui hingamine. Berliini aastatel sai iseenesestmõistetavaks saksa keele õppimine. Mitmekeelsus oli perekonna elus igapäevane asi. Ei ole ime, et Lennart Meri on keelte õppimise tähtsust alati rõhutanud. 1934. aastal sündis Lennarti vend Hindrek. Samal aastal sai Georg Meri lähetuse Berliini, kus
levitada; et tekiks suuruse efekt, st. kokkuhoid püsikuludelt, sääst mitmekülgsusest, ühe idee mitmekülgne rakendamine; ja et suurendada toodete rahvusvahelist levikut. 2)Kirjastamise internatsionaliseerumine George Weidenfeld leiab, et viimase poole sajandi jooksul on kirjastamises olnud kolm ajastut: valdavalt rahvuslik, rahvusvaheline ja globaalne kirjastamine. Globaliseerumine meediasisu tootmise, üleande ja vastuvõtu koht lakkab olemast geograafiliselt fikseeritud. Raamatuala rahvusvahelisus: väljaannete liigid, mille turg on laiem rahvuslikest piiridest ja samas mõned teemad ja tüübid on rahvuslikud. Outsourcing ettevõtte põhitegevust toetavate teenuste sisseostmine. India on kirjastusteenuste pakkujana juhtiv maailmas, sellele turule tulemas ka Vietnam, Hiina, Sri Lanka. 3)Kontsentreerumise mõju kirjastamisele Andre Schriffin: · raamat kui massimeedia ripats · kasumitaotlus · orienteerumine bestselleritele
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi r...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
