KIRSIPUU Kirsipuude kultuursordid kujunesid välja Hiinas. Seal on nad oma kaunite õite ja habraste tüvedega üheks armastatumaks puuks, mida võib näha maalidel. Maailmas pole viljadena kirssidel eriti suurt tähtsust. Kuid kirsipuud peavad külmadele paremini vastu, kui ploomid ja seetõttu kasvatatakse neid ka Põhja- Euroopa aedades. Kirss kasvab kõikjal, kus õunapuugi. Kirsipuud lepivad ka kuivema mullaga. Kirsid valmivad juba juulikuus ja on põhjamaistest puu- viljadest kõige varasemad. Kirssidest tehakse siirupit, mahla, kompotti ja keediseid. Kirssides on ka palju vitamiine - 100 g kirsse sisaldavad 32 mg C- vitamiini. Maguskirsipuud kutsutakse Eestis ka mureliks. Selle viljad on hariliku kirsi viljadest magusamad ja valmivad varem, kuid nad on Eesti oludes külmaõrnemad. Keskmine eluiga on 20 -30 aastat. Kandeiga 3- 5 aastat. Keskmine saak 10 kg. Viltjas kirsipuu on 1,5 m kõrgune kartvaste le...
Istandused Puuvilja- ja marjaaed Taimed Puuviljaaed: · Õunapuud · Pirnipuud · Ploomipuud · kirsipuud Taimed Marjaaed: · Maasikataimed · Vaarikataimed · Karusmarja põõsad · Mustsõstra põõsad · Punasesõstra põõsad Putukad Puuvljaaed: · Õunamähkuri valmik, · Õunamühkur, · Mesilane, · Kimalane, · Lehetäid, · Lepatriinu, Putukad Marjaaed: · Vaarikamardikas, · Mesilane, · Nälkjas(tigu) Linnud · Varblane · Rasvatihane · Hallrästas · Laulurästas · Kuldnokk Loomad · Mutt · Mügri · Hiir · Siil · Vihmauss Antud kooslus tekib järgmistes tingimustes: · Mereline kliima · Soe ja niiske õhk (20-30 kraadi) · Sademete hulk u. 1000-2000 mm aastas · Palju valgust · Keskmine happelisus (3-4 pH) · Soolsus 30-40 promilli · Troopilised, ekvatoriaalsed või läh...
Toscana kuulus eelkõige Chianti poolest Umbria, Marche, Lazio Abruzzi Puglia mahuveinid Campania Sitsiilia Sardiinia Viinamarjasordid. Valged viinamarjad. Airen enamlevinud sort Hispaanias, üks Hisp brändi valmistamise alustalasid.Airenist valm. Valged veinid on kergelt mineraalsed, lihtsad lauaveinid, mida sobib juua noorelt. Bacchus Saksamaal tähtis mahuviinamarja sort, vein ülihappeline ja madala puuviljasusega Chardonnay veinid on komplektsed, puuviljaaed, mahlased ja tasakaalustatud happega, sageli vanillinüanssi ja küpset kollast õuna Chenin Blanc (Pinot Blanco) veinid on aromaatsed, hea happega, puuviljaaed Clairette madala happesusega, hilja valmiv mari, kasv. Põhiliselt Lõuna-Prantsusmaal Colombard Vana Cognaci piirkonna viinamari, kasutati konjaki valmistamisel; Califronias sai enamlevinud sordiks ja veinid on neutraalsed, karged, kuid magusapoolsed, madala happesusega, veidi kommertslikud
kunstiajalugu Hentri Matisse Luksus,rahu ja nauding Avatud aken Proua Matisse´i portree, roheline triip Elurõõm Harmoonia punases Sinine akt Andre Derain Collioure´i sadam Londoni sadamaala Kurv teel, L´Estague Päikesevalgus vee peal KULDAJASTU Maurice de Vlaminck Piibuga mees Puuviljaaed Seine´i jõgi Chatou´s Albert Marguet Sainte-Adressse Raoul Dufy Trouville Der Blaue Reiter Sinine rantsanik KUBISM Prantsusmaal varajane kubism Georges Brague Majad L´Estague´is Pablo Picasso Avignioni neiud Analüütiline kubism Picasso Kitarrimängija Ambroise Vollard´i portree Ambroise Vollard Paul Cezanne Georges Brague Portugaallane Natüürmort viiuli ja kruusiga Sünteetiline kubism Picasso Piip,klaas ja Vieux Marc´i pudel Natüürmort punutud tooliga kitarr Georges Brague Karnet Juan Gr...
mööblit ja paberit. Taimekasvandus Taimekasvanduse olulisemad saadused on nisu, mais, kartul, oder, riis, tater, hirss ja soja. Tehnilistest kultuurtaimetest on olulusemad suhrrupeet, päevalill, raps ja tubakas. Tegeltakse ka söödataimede- ja köögivilja kasvatamisega. Viinamarjaistandusi ja puuviljaaedu, kus kasvatatakse ploome ; õunu; pirne;mureleid ja kirsse, moodustub 2,3% riigi territoorumist. Horvaatia puuviljaaed Rahvastik 1990-date alguses toimus Horvaatia-Serbia sõda, mille tõttu paljud serblased horvaatiast lahkusid(a.1991 oli neid 12% elanikonnast). Tänapäeva on serblasi Horvaatias 4-5%. Horvaate on 90%. Serblased elavad peamiselt Krajinas. Horvaadid kõnelevad serbo-horvaadi keelt, kuid serblastest eristab neid see, et nad kasutavad ladina tähestikku. Viimasel ajal kõneletakse eraldi horvaatia ja serbia keelest.
Magamisosas on tähed, mis pimedas helendavad Mängukeskused Nõudepesumasin Kolmas korrus Vaatega terass merele Akvaarium Puhketuba Lamamistoolid, muusikakeskus, kohvinurk Massöör tellimisel Nõupidamiste ruum Laste loovustuba Lasteaia õueala Vitstest aed Liivakastid Liiklusväljak Kuur katusealusega Ronimisväljak Puuviljaaed Mängumaja Majandusõu koos Korvpallirõngas prügikastidega Kiiged (sorteerime prügi) Vedrukiiged Kompostikast Katseaed Lasteaia tunnuslause Õnnelike laste rõõmupesa Missioon Turvaline ja kodune õhkkond lastele, lapsevanematele ja personalile. Mängulisus, õppimine mängu kaudu.
Nende kõrval rajati kaunid ja suured pargid paviljonide ja kunstjärvedega. Mõisniku toidulauale ilmusid uhked ja kallimad road, tallidesse välismaa traavlid ja kalessid. Hakati jooma koduse õlu asemel hoopis välismaa veine. Mõisad hakkasid peagi muutuma. Lisaks mõisale ja ilusa suure pargile kuulusid mõisnikule veel hobusetallid, tõllakuurid ning aiad. Kaugemal mõisast leidsid koha aga, looma laudad, viinaköök, puuviljaaed ja vahel oli ka mõisnikul kasvuhoone või võis neid ka mitu olla. Omaette maja oli tavaliselt valitsejal ning teenijatel. Mõisnikul oli vaja üha rohkem ja rohkem uusi töölisi. Talupoisil või ka talutüdrukul oli pääs mõisateenindusse sammuks edasi, sest võimaldas paremat ja peenemat elu. Mõisad jagunesid era-, riigi-, linna-, kiriku- ja kloostrimõisateks. Rootsi ajal olid levinuimad riigimõisad, vene ajal eramõisad. Kirikumõisad olid maksuvabad.
Tekstüleasnded 1. Hoiustaja võttis pangast välja 1/6 oma rahast, siis 500 krooni, ja lõpuks 2/5 ülejäänud rahast.Kolme korraga võttis ta välja kokku 5100 krooni. Kui palju raha jäi hoiustajal panka? 2. Puuviljaaed on ristkülikukujuline. Ristküliku pikkus on 400 m võrra suurem laiusest, kusjuures tema küljed suhtuvad nagu 5: 3. Öövaht käib kiirusega 4 km/h. Kui palju kulub tal aega selleks, et käib üks kord ümber aia? 3. Sõiduki esiratta ümbermõõt on 21 dm ja tagaratta ümbermõõt 35 dm. Leida teelõik, mille läbimisel teeb esiratas 10 pööret rohkem kui tagaratas. 4. Tehas vajab 378 detaili pakkimiseks kaste. Kui igasse kasti panna 9 detaili rohkem kui
küpressidega, koos viinapuuväätidega, mis …“rohked ja lokkavad, kõik täis raskeid rippuvaid tarju“ ning põimlesid koopa „võlvikal suul“. Seal oli ka neli allikat „värsket, helklevat vett“, neli allikat sealsamas andsid üksühe kõrval ja neist vesi voolas siia ja sinna“. (tsitaatide tõlge August Annist) • See on esimese groti ehk nümfaioni kirjeldus. „Odüsseia“ kaks aiakirjeldust • 7. laulus: Alkinoose lokkav taraga piiratud puuviljaaed • 24. laul: Odüsseuse isa Laertese hoolikalt hooldatud aed. Nendes leiduvad kõik aia elemendid: külluslikud viljapuud, kaunid lillepeenrad, kanalitega veevarustus ja viinamarjaistandused. Kõik see on tuttav juba varasemast: Egiptusest ja Lähis-Ida tsivilisatsioonidest. Kreekale kuuluvae asumaade aiad • Väike-Aasia (Makedoonia) aedadesse ulatus idamaade mõju. • Sitsiilia kreeka asurkondades elegantseid aedu juba 5. saj. eKr. Luksuslike vesiehitiste ja
HOONED Palmse mõis on üks esinduslikemaid ja suursugusemaid barokseid mõisahooneid Eestis, asudes keset Lahemaa Rahvuspargi kaunist loodust. Olles esimene terviklikult taastatud mõisakompleks Eestis, pakub Palmse mõis suurepärase ülevaate Eesti mõisaelust ja -arhitektuurist läbi sajandite. Härrastemaja, Mõisapark, Veinikelder, Palmimaja, Supelmaja, Bresti paviljon, Sepikoda, Viinaköök, Tall- tõllakuur, Kavaleridemaja, Moonakatemaja, Valitsejamaja, Linnaserehi, Puuviljaaed, Oruveski. PALMSE MÕIS-VABAÕHUMUUSEUM Pärast põhjalikke renoveerimistöid näitab Palmse mõis end külastajatele seninägematus ilus. Härrastemaja taga avaneb 1753. a jooniste põhjal rajatud regulaarpark. Palmimajas on end lisaks taimedele sisse seadnud eksootilised linnud ja kalad. Vanas linnaserehis on valminud koolituskeskus. Kogu mõisakompleks on ideaalne koht nii asjalike koolituste ja konverentside kui ka pidulike pulmade ja vastuvõttude korraldamiseks.
teljelt X (iskute arv) teljele 16. Konkurentsiga avaliku kauba tarbimine. Selgitada joonise abil. 19. Välismõjud. Negatiivne ja positiivne välismõju. Välismõjud tekivad kas tarbimis- või tootmistagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma, et tekitav osapool seda arvestaks · Negatiivne välismõju: õhusaaste, veereostus, müra Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu · Näide: Mesinik ja puuviljaaed 20. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. 22. Efektiivne saaste, selle olemus. Selgitage ja näidake joonisel. S * on saastehulk, mis esineb, kui võetakse arvesse nii negatiivsed välismõjud (saastekahju)
INDIA AUTORID (teos ja zanr, dateetingut pole vaja) Kautilya - ,,Arthastra" - riigijuhtimise, majanduse ning sõjalise strateegia alane raamat Klidsa "Mlavikgnimitram", "Abhijñnaskuntalam", "Vikramrvasyam"- tuntuimad on tema kirjutatud näidendid; kirjutas ka eepilisi poeeme. Dandin - ,,Daakumracarita" ('kümne printsi seiklused) , ,,Kvydara" (' luulepeegel') kirjutas luuletusi ja proosa-romansse. Bna - ,,Haracarita" ('Hara teod') -India valitseja Hara biograafia Subandhu - Vasavadatta luule, stiil klassikalises sanskriti kirjanduses. Kalhana - ,,Rjatarangi" ('kuningate jõgi') Kasmiiri ajaloo kirjeldused Varahamihira - ,,Pañcasiddhntik" ('teos viiest astronoomilisest kaanonist) - astronoomia-alane teos Vtsyyana - ,,Kamasuutra" - lisaks seksuaalelule käsitleb Kama Suutra India ühiskonna paljusid aspekte, andes Vana-India ühiskonnast detailse pildi ryabhata - ,,ryabhatya" - matemaatika ja astronoomia alane teos TEOSED (a...
Seda lubab oletada mõisa ainulaadne ja omapärane planeering sisehooviga kastellikompleks mõõtmetega 60 korda 80 meetrit (Rogosi... 2009). Mõisa põhiplaan ja üldilme olid sarnased tänapäevasele. Härrastemaja taga oli pügatud pärnadega terrassidena järve suunas laskuv prantsuse stiilis regulaarpark. Kaugemal, kanali või tiikide ümbruses paiknes looduspark. Parki ümbritses kivist ringmüür. Lõunaküljel asus mõisa puuviljaaed. Siseõu oli tasapindne, praegu tõusev (Rogosi kastellmõis... 2009). Mõisa väravatornis asub koduloomuuseum, mis on suvisel ajal külastajatele avatud. · Viitina mõis (Rõuge vallas) esmakordselt on Viitina mõisat mainitud 16. sajandil. 1896. aastal valminud uus peahoone on kahekorruseline historitsistlik kiviehitis, mille esimene korrus on krohvitud, teine korrus aga puhta vuugiga tellisladu. Kolme akna
õpilasi täis topitud. Klassis levisid 3 parasiidid, nakkused ja tuberkuloos. Ei olnud ebaharilik, et koolis pesti põrandaid ainult neli korda aastas. Veevärk oli üksikutes koolides ja kaevud olid lahtised. Paljudes koolides puudusid wc-d, mis olid asendatud lagunenud välikäimlatega. Osades koolides puudusid isegi eraldi tualetid poistele ja tüdrukutele. Mõnedel maakoolidel oli oma puuviljaaed või vähemalt üksikud viljapuud. Järjest rohkem hakkasid koolidele appi tulema naiste ja koduperenaiste seltsid, kes muretsesid istikuid ja lilli. Üldiselt oli nii, et mida ida poole, seda vähem oli koolidel maad. Koolitalusid kasutasid üldiselt koolijuhatajad või siis oli maa õpetajate vahel ära jagatud ja rendile antud. Koolilõunad üldiselt ei olnud. Kuigi peale iseseisvumist loodi mõned supiköögid, kadusid need varsti
Omapärased on pastelsetes toonides saal ning hoone soklikorrusel asuv sammastega söökla (A. Särg, 2006, lk. 22-24). Hoonel on neogooti astmikviil ning neorenessanss-stiilile omased kaaraknad. Umbes samal ajastul uuendati ka enamikke kõrvalhooneid (V. Praust, 1999-2009). Vaheldusrikkust mõisale lisab park, mille äärtesse koondusid varem sindel- ja pappkatusega kõrvalhooned: laudad (ehitati F. Modi projekti järgi), ait, kuivati, teenijatemaja, sepikoda, meierei. Peahoonest idasse jäi puuviljaaed ja kaugemale läände juurviljaaed. Lautades peeti kokku 50-60 ringis lüpsilehmi, lisaks pullid, mullikad ja vasikad. Aastasulastele ja karjanaistele oli ehitatud veel mitu töölistemaja, neist üks oli mõeldud kogunisti neljale perekonnale (J. Maiste, 1996, lk. 376). 1912. aastal müüsid vennad Dieckhoffid mõis Claus Eugen von Nottbeckile. 1919. aasta võõrandamise järgselt kolis 1921. aastal peahoonesse kool, mis tegutseb Illuka põhikooli nime all seal tänini
A 1. A border äärepeenar 2. A brand new plot- uhiuus ala 3. A coherent system sidev süsteem 4. A curved lawn kaarjas muru 5. A fencing screen puuaed, vahesein 6. A flower bed lillepeenar 7. A focal point keskpunkt 8. A fruit plot puuviljaaed 9. A garden shed katusealune aed 10. A gravel area kruusaga kaetud ala 11. A hedge hekk 12. A hidden area varjatud ala 13. A lawn muru 14. A natural boundary of trees and hedges 15. A path kõnnitee 16. A patio terass, siseõu 17. A screen-block wall kiviaed 18. A shady area varjus olev ala 19. A specimen shrub ilupõõsas 20. A sunny area päikeseline ala 21. A vegetable plot juurviljaaed 22
et tekitav osapool seda arvestaks Negatiivne välismõju: õhusaaste, veereostus, müra · Firmad ja üksikisikud, kes tekitavad negatiivset välismõju ei pea kandma välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust POSITIIVNE VÄLISMÕJU: Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu · Näide: Mesinik ja puuviljaaed Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu 15. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks Pigou maks on maksutüüp, mis on kehtestatud selleks, et korrigeerida negatiivset välismõju Pigou maksu korral määrab valitsus sisuliselt keskkonnareostuse hinna ning firmad
et tekitav osapool seda arvestaks Negatiivne välismõju: õhusaaste, veereostus, müra • Firmad ja üksikisikud, kes tekitavad negatiivset välismõju ei pea kandma välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust POSITIIVNE VÄLISMÕJU: Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu • Näide: Mesinik ja puuviljaaed Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu 15. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks Pigou maks on maksutüüp, mis on kehtestatud selleks, et korrigeerida negatiivset välismõju Pigou maksu korral määrab valitsus sisuliselt keskkonnareostuse hinna ning firmad
kaasamine ning Euroopa Liidu tõukefondid annavad kindluse, et küla areng saab toimuma vastavalt arengukavale. Missioon ja Visioon Igal inimesel on koht siin päikese all. Elamisväärne ja looduslähedast eluviisi soosiv küla intellekti-ja liitpuudega noortele, kus kõigil on võrdne võimalus eluks, õppimiseks ja töötamiseks vastavalt oma võimetele. * optimaalne elukeskkond * peamaja * viis elumaja * välja arendatud töökojad * päevakeskuse teenus * puuviljaaed * väljaarendatud infotehnoloogia, interneti püsiühendus igas peremajas * väljakujunenud juhtimise mudel * koostöö erinevate riiklike asutustega * praktikabaas tudengitele * noorte üldine toimetuleku tõus * tervislik eluviis * tugevnenud seltsielu * toimiv naabrivalve * hooldatud, jäätmevaba elukeskkond, prügikäitlussüsteem * erihariduse ja missioonitundega kaastöötajad * järjepidev Haraka Kodu kroonika Haraka Küla SA pakub 2012.a. järgnevaid erihoolekandeteenuseid:
18. Välismõjud. Välismõju sisestamine ja selle vajalikkus. Negatiivne ja positiivne välismõju. Välismõjud tekivad kas tarbimis- või tootmistagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma, et tekitav osapool seda arvestaks Negatiivne välismõju: · õhusaaste · veereostus · müra. Firmad ja üksikisikud, kes tekitavad negatiivset välismõju ei pea kandma välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust. Positiivne välismõju: · mesinik ja puuviljaaed. Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu. Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu. 19. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Tootmise piirkulu kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra.
Negatiivne ja positiivne välismõju. Ühe isiku või firma tegevuse kompenseerimata mõju kolmanda isiku heaolule. Välismõjud tekivad kas tarbimis- või tootmistagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma, et tekitav osapool seda arvestaks. Negatiivne välismõju: õhusaaste, veereostus, müra. Firmad ja üksikisikud, kes tekitavad negatiivset välismõju ei pea kandma välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust Positiivne välismõju: mesinik ja puuviljaaed. Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu. Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu 23. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Eeldab, et saastet
· tasakaalu puudumine · informatsiooni puudumine. 13. Välismõjud. Negatiivne ja positiivne välismõju. Välismõjud tekivad kas tarbimis- või tootmistagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma, et tekitav osapool seda arvestaks Negatiivne välismõju: · õhusaaste · veereostus · müra. Firmad ja üksikisikud, kes tekitavad negatiivset välismõju ei pea kandma välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust. Positiivne välismõju: · mesinik ja puuviljaaed. Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu. Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu. 14. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Tootmise piirkulu kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra.
Seega sotsiaalse kulu arvastamiseks hüve tootmisel liidetakse keskkonnareostusest põhjustatud eksternaalsed kulud ja hüve tootmise kulud. Kuna pakkumiskõver ei mõõda negatiivse eksternaalsuse korral nt elektri tootmise tegelikku kulu, siis ilma valitsuse sekkumiseta kujuneb turul pakutav kogus optimaalsest kogusest suuremaks. Ühiskonna hinnavaru maksimeeritakse punktis, kus sotsiaalse kulu kõver ristub nõudluskõveraga. Positiivne välismõju: mesinik ja puuviljaaed. Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu. Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu. 19. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Tootmise piirkulu kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra.
Välismõjud tekivad kas tarbimis- või tootmistagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma, et tekitav osapool seda arvestaks. Negatiivne välismõju: õhusaaste, veereostus, müra. Firmad ja üksikisikud, kes tekitavad negatiivset välismõju ei pea kandma välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust Positiivne välismõju: tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu. Näide: Mesinik ja puuviljaaed. Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu 20. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Tootmise piirkulu – kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra. Sotsiaalne piirkulu – liites tootmise piirkulu saaste piirkuluga saame sotsiaalse piirkulu.
Välismõjud tekivad kas tarbimis- või tootmistagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma, et tekitav osapool seda arvestaks Negatiivne välismõju: õhusaaste, veereostus, müra Firmad ja üksikisikud, kes tekitavad negatiivset välismõju ei pea kandma välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust POSITIIVNE VÄLISMÕJU: Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu Näide: Mesinik ja puuviljaaed Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu 20) Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Tootmise piirkulu – kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra. Sotsiaalne piirkulu – liites tootmise piirkulu saaste piirkuluga saame sotsiaalse piirkulu.
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
Huviorbiidis olid ka eksootilised maad, nagu näiteks India, ka sealset arhitektuuri jäljendati nn india-tüüpi aedades. Räägiti ka itaalia, prantsuse, hollandi stiilis aedadest, mis kõik kujutavad endast korrapärast tüüpi aedu. Meelsasti kasutati kõike stiile läbisegi (Hellström 1997). Readleaf, Penshurst, kujundatud William Wells'i poolt (amatöör-kunstnik) 19. saj esimesel veerandil. Eksootilised okaspuud, kiviktaimla - the rock garden, köögiviljaaed - the kitchen garden, puuviljaaed - orchard, inglise lilleaed, hollandi lilleaed... Rustikaalsed ehitised, "crazy paving" - korrapäratu kujuga kividest sillutis. Eeskujuks paljudele hilisematele halvamaitselistele aedadele... (Hellström 1997). Ka huvi eksootiliste taimede vastu püsis. Inglise impeeriumi kõige kaugematest nurkadest voolas neid lakkamatult sisse. Kew Gardens Londonis kujunes 18. saj lõpul üheks kõige liigirikkamaks botaanikaaiaks maailmas. Sealt levisid uued taimed ka eraaedadesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
