Analoogiliselt Matisse'iga näeb, kuidas ka Derain kaugeneb puäntillismi kuivast täpsusest. 1905. a. Sügissalongis eksponeeris Derain oma autoportree ja samal suvel valminud Collioure'i vaated. Kogu fovismiperioodi töödele on iseloomulik lai kandiline pintslitöö koos lüürilise rohe-sini-lilla värvikasutusega. Alates aastast 1908 hakkab Derain süstemaatiliselt tegelema kubismiga ja hülgab fovistliku maalikäsitluse. Teoseid: ,,Istuv naine" (1906). ,,Chatou vaated" (1906). RAOUL DUFY (1877-1953) Dufy oli oma loomingu põhimeeleolult Matisse'ile kõige lähedasem. Dufy armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võibolla magusam ja pintslitehnika visandlikum ning närvilisem. Teoseid: ,,Neljateiskümnes juuli" (1907). GEORGES ROUAULT (1871-1958) Teda sidusid teiste foovidega üksnes välised tunnused, sest ta maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte.
1. Fovism (ptk 6, lk 42-45) Ametlik kunst on lõhenenud, kõigutas usku ilu ja kunsti igavestesse reeglitesse, mida klassitsism ja akademism olid kuulutanud. Kunstis palju erinevaid stiile ja voole. Kunst on pidevas muutuses. 1903. aastal Pariisis Sügissalong, uuendusi soosiva züriiga näitused · Eksponeeris 20. Sajandi uuendusi · Tagasivaatena postimpressionismi tööd 1905 kunstnike rühm (oli ühtne kuni aastani 1907) Sügissalong · Joonistus tinglik · Lastepärane · Värvid eredad, puhtad · Kantakse lõuendile erinevate suurustega laigud · Foofid metsik (maalid mõjusid jõuliste, metsikutena) · Kujutasid kunstniku meeleolu · Värvid vastupidised loodusele (puutüved punased,, taevas roheline jne) MATISSE (Foovide kuningas) · Kunstniku meeleolu edasikandmine, teoses pole midagi jutustavat · Tähtis liikumine ja dünaamika, aga jäädvustas vaid üht hetke · Tähtsad värvid ja lõbustamine · Olenemata värvide ,,mets...
Fovism Merilin Raidmets 2012 Fovistid · Henri Matisse · Raoul Dufy · Albert Marquet · Maurice De Vlaminck · André Derain · Georges Braque Fovism algab · Fovismile pani alguse Henri Matisse'i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp, mille esimene ühisnäitus toimus 1905. aasta Pariisi Sügissalongis. Nime võlgnevad foovid kunstikriitik Louis Vauxcelles'i märkusele, kes arvas end olevat nende teoste keskel kui "metsikute loomade seas" Fovism
Oluline oli väljendada meeleolu. Valguse ja varjuga modelleerimine. Objektide ainuomaste värvide kujutamine. Eeskuju saadi Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Henri Matisse. Avatud aken. 1905. Henri Matisse Oli foovide rühmituse keskseim kuju. Värvid ja jooned ei sõltu otseselt loodusest. Üritas edasi anda motiivi dünaamikat kontrastsete värvidega. Henri Matisse. Tants. 1910. Henri Matisse. Vestlus. 1909. Raoul Dufy (1877–1953) Tema teostes on sageli muusika motiive. Raoul Dufy. Lipuehtes tänav, Le Havre. 1906. Raoul Dufy. Houses in Trouville. Maurice de Vlaminck (1876–1958) Kasutas kriiskavaid ja puht toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Maurice de Vlaminck. Deraini portree. 1905. Maurice de Vlaminck. Maastik kolme puuga. 1906. André Derain (1880–1954) kasutas kriiskavaid ja puht toorelt
Kogu kompositsioon on väljendav: modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted jne. Matisse´i tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm, et väsinud inimene suudaks seda vaadates lõõgastuda. Henri Matisse Henri Matisse Henri matisse Henri Matisse Henri Matisse Henri Matisse Henri Matisse Henri Matisse Henri matisse Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy (18771953) Albert Marquet (18751947) Maurice de Vlaminck (18761958) Andre Derain (18801954). Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Albert marquet Albert Marquet Andre derain Andre derain Maurice de Vlaminck Maurice de Vlaminck Raoul Dufy Raoul dufy Erandlik tegelane foovide seas oli Georges Rouault (18711958),
Henri Matisse keskne kuju Arvas, et kunstnikul tuleb lasta tegelikkusel mõjuda endale ja püüda neid tekkinud meeleolusid väljendada Kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele Open Window, Collioure Kunstnikke veel Raoul Dufy (18771953) - muusika motiiv Albert Marquet (18751947) meri, veekogud Maurice de Vlaminck (18761958) - kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve Andre Derain (18801954) - kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve Avatud aken - Raoul Dufy Baía de Nápoles - Albert Marquet Ekspressionism Termin tuleneb prantsusekeelsest sõnast "expression", mis tähendab väljendust Foovidega algas uus suund Euroopa
20. sajandi lõpu kunsti on sageli nimetatud postmodernismiks. 20. sajandi kunstipilt on väga kirju ja hägusate piiridega, paljugi on veel lahterdamata ja aja poolt paika loksutamata. Fovism Tekkis 1905 aastal Prantsusmaal. Kunstivoolu esindajad kasutasid hoogsalt maalitud värvipindu, puhtaid erksaid toone ning loobusid varju ja valguse kasutamisest. Fovismi kunstnike hakati kutsuma foovideks. Fovistid: Henri Matisse (1869 - 1954) Raoul Dufy (1877 - 1953) Albert Marquet (1875 - 1947) Maurice de Vlaminck (1876 1958) André Derain (1880 1954) Henri Matisse Elurõõm (1905 1906) Raoul Dufy Kummardus Mozartile(1910) Ekspressionism Tekkis 20. sajandi esimesel poolel, enamasti oli levinud Saksamaal. Selle eelkäijaks oli fovism. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. Kasutati tihti räigeid värvikontraste või "poriseid" värve.
puäntillismi kuivast täpsusest. 1905. a. Sügissalongis eksponeeris Derain oma autoportree ja samal suvel valminud Collioure’i vaated. Kogu fovismiperioodi töödele on iseloomulik lai kandiline pintslitöö koos lüürilise rohe-sini-lilla värvikasutusega. Alates aastast 1908 hakkab Derain süstemaatiliselt tegelema kubismiga ja hülgab fovistliku maalikäsitluse. Teoseid: „Istuv naine“ (1906). „Chatou vaated“ (1906). RAOUL DUFY (1877-1953) Dufy oli oma loomingu põhimeeleolult Matisse’ile kõige lähedasem. Dufy armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võibolla magusam ja pintslitehnika visandlikum ning närvilisem. Teoseid: „Neljateiskümnes juuli“ (1907). GEORGES BRAQUE (1882-1963) Braque ühines rühmitusega viimasena, aastal 1906. Braque hoiab oma maalidel
kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. · Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, kui enamik senistest liikmetest haarasid kinni uutest väljakutsetest ja läksid edasi teist teed. Mõju · Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsu se keeles " expression " - väljendus) Foovid · Henri Matisse · Raoul Dufy · Albert Marquet · Maurice de Vlaminck · Andre Derain · Georges Rouault Henri Matisse · Foovide rühmituse keskseim kuju · kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal tuleks lasta tegelikkusel enda peale mõjuda ja saadud muljeid siis lõuendil väljendada · kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele · väga erksate ja kontrastsete värvidega ning harmoonilised ja kaunid.
· ''Vestlus'' · ''Anarhist Galli matused'' · ''Madame Matisse'' · ''Isamaaline pidustus'' · ''Avatud aken'' · ''Suplejad'' · ''Harmoonia punasega'' · Giacomo Balla · skulptuur ''La Serpentine'' · ''Viiuldaja käed'' · Raoul Dufy · ''Koer keti otsas'' · armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive · ''Abstraktne kiirus, auto on möödunud'' elurõõm, imetlus · Gino Severini · värviilu õrnem (lapsemeelne, värvikirev), · ''Tulistav kahur'' pintslitehnika visandlikum ja närvilisem · ''Sinised tantsijannad''
Fovism: hülgasid kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektide ainuomase värvi kujutamine. Eesmärk tunnete ja meeleolu väljendamine. Värvid hoogste, erinevate suuruste laikudena, värvid puhtad. Pariisis Sügissalong . Ekspressionismi alus. Henri Matisse: Madame Matisse, La Serpentine, Avatud aken, Vestlus, Tants. Raoul Dufy: Lipuehtes tänav, Trouville'i afisid. Andre Derain: Matisse'i portree, Westminsteri sild Londonis, Püha Pauli katedraal Londonis. Maurice de Vlaminck: Deraini portree. Georges Rouault: Salongis. Ekspressionism: väljenduslik kunst, muuta nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada mõtteid, meeleolusid, dramaatiline valgus, rahutus, ühiskonnakriitika, inimese ja esemete deformeerimine, tuhm koloriit. Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke tegelesid ka graafikaga
Futurism- 1909-1914, Milanos, mindi Pariisi. is: teooria teadlikum, Futurism- 1909-1914, Milanos, mindi Pariisi. is: teooria teadlikum, Futurism- 1909-1914, Milanos, mindi Pariisi. is: teooria teadlikum, äärmuslikum- esitasid manifestina, mida püüti ellu viia; kogu mineviku äärmuslikum- esitasid manifestina, mida püüti ellu viia; kogu mineviku äärmuslikum- esitasid manifestina, mida püüti ellu viia; kogu mineviku kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, elutempo, liikumise idealiseerimine; luua mahajäänud traditsioonilise elutempo, liikumise idealiseerimine; luua mahajäänud traditsioonilise elutempo, liikumise idealiseerimine; luua mahajäänud traditsioonilise külakultuuri aseme...
Siiski oli rühmituse keskseim kuju Henri Matisse (1869-1954). Värvide metsikusest hoolimatta on tema tööd harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm ja mõjuma vaimselt väsinud inimesele nagu pehme tugitool mõjub füüsiliselt väsinud inimesele. Matisse oli ainuke kes jäi kogu eluks oma laadile enam-vähem truuks. Teistest rühma liikmetest olid tähtsiamad Dufy, Marquet, Derain, Vlaminck ja Rouault. Raoul Dufy(1877-1953) oli oma loomingu põhimeeleolult Matisse'ile kõige lähedasem. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum, närvilisem. Albert Marquet (1875-1947) oli foovide hulgas kõige lähemal realistlikule traditsioonile, tema piltide koloriit on suhteliselt tagasihoidlik, valitsevad mahedad piimjad toonid. Nii nagu teistelgi foovidel on ta joonistus visandlik, napp, kuid väga ilmekas
kunstiajalugu Hentri Matisse Luksus,rahu ja nauding Avatud aken Proua Matisse´i portree, roheline triip Elurõõm Harmoonia punases Sinine akt Andre Derain Collioure´i sadam Londoni sadamaala Kurv teel, L´Estague Päikesevalgus vee peal KULDAJASTU Maurice de Vlaminck Piibuga mees Puuviljaaed Seine´i jõgi Chatou´s Albert Marguet Sainte-Adressse Raoul Dufy Trouville Der Blaue Reiter Sinine rantsanik KUBISM Prantsusmaal varajane kubism Georges Brague Majad L´Estague´is Pablo Picasso Avignioni neiud Analüütiline kubism Picasso Kitarrimängija Ambroise Vollard´i portree Ambroise Vollard Paul Cezanne Georges Brague Portugaallane Natüürmort viiuli ja kruusiga Sünteetiline kubism Picasso Piip,klaas ja Vieux Marc´i pudel
· modernistlik realism · C. Despiau · maaliti looduse järgi, lihtsad motiivid · P. Bonnard maalis mõnulevaid hetki · peamine kujutlusviis, hinnati ilu kodusest elust · vormilt lähedane impressionismile, ent · E. Vuillard maalis õhu- ja valgusküllaseid vabam joonistus Pariisi vaateid · A. Modigliani · foovid R. Dufy, A. Derain, M. Vlaminck · peamiselt portreed ja aktid ''Punapäine maastikke naine ripatsiga'', ''Istuv akt'' · G. Rouault pühendus kristlikule · psühhopaadist kunstnik, suhtus temaatikale ''Passioon'' modellidesse sadistlikult · G. Braque natüürmordid · gootilikult väljavenitatud poosid, · F. Leger ilmusid geomeetriseeritud nukravõitu meeleolu inimesed
POSTIMP. kasvas välja impressionismist. Postimpr. Oli puhtprantsuslik nähtus, mis avaldus hiljem mõju kogu Euroopale. Kunstnikud olid kokku puutunud impressionismiga, selle põhimõtted omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ning valinud uue loomingusuuna. Valitud suund oli aga igal kunstnikul erinev, mistõttu ei saa postimpr. Pidada stiiliks ega ka vooluks. Vincent van Gogh- püüab tundeid ja meeleolusid edastada eelkõige värvide kaudu, mis on heledad ja kirkad. Kasutas palju punast, sinist ja rohelist, mille kõrval oli ta lemmikvärviks kollane (lõõmav päike, kuldne viljapõld, päevalilled). NT Autoportree kinniseotud kõrvadega, Päevalilled, Tähisöö Paul Gauguin- maalid dekoratiivsed, puhtad, selged ja säravad värvid ning tumedad kontuurid. Maalis Tahiti saarel- eelkõige naisi, mida kujutas salapäraselt. Osad pildid aga religioossed või mütoloogilised NT Tahiti naised rannal, autoportree, Kollane kristus Paul Cezanne- maas...
Pablo Picasso, Georges Braque, Fernand Leger, Juan Pablo Picasso- Gris Tüdruk mandoliiniga Giagomo Balla, Garlo Carra, Gino Severini, Umberto Tullio Crali- Nose Boccioni Dive on the City Vassili Kandinsky, Franz Marc, Paul Klee, Frank Stella, Ellsworth Kelly- Al Held, Kenneth Sinine, roheline, Noland, Ellsworth kollane, oranz, Kelly- punane Henri Matisse, Maurice de Vlaminc, Andre Derain, Raoul Dufy, Henri Matisse- Blue Georges Braque Table-Cloth Emil Nolde, Ernst Ludwig Kirchner, Karl Schmidt- Rottluff, Egon Emil Nolde- Flower Schiele garden: Pansies Page 3 Sheet1 Jean (Hans) Arp, Marcel Duchhamp, Francis Picabia, Kurt Francis Picabia- Schwitters Papillons Joan Miro, Andre Masson, Yves Tanguy, Salvador Dali, Rene Magritte, Joan Miro - The
tuubist. Tegutses ka graafiku ja kirjanikuna. Maurice Vlaminck, "Pargased" (1905) Maurice de Vlaminck, "Restoran Marli-le-Roy`s" (1907) André Derain (1880-1954) Enne 1905 aastat oli mõjutatud neoimpressionistidest, hiljem Gauguinist ja Cezanne`ist 1907 paiku muutus tema looming kubistlikumaks ning värvigammalt tagasihoidlikumaks. Andre´ Derain, "Londoni sild" (1906) Albert Marquet (1895-1947) Albert Marquet, "Pont Neuf" Raoul Dufy (1877-1953) Georges Rouault (1871-1958) Georges Rouault, "Kloun" (1904) Georges Rouault, "Piinatud Kristus" Georges Rouault, "Vana kuningas" (1936) Allikad Lynton, N. 2001. Moodsa kunsti lugu. Tallinn: Avita. Juske, A. Kangilaski, J. Varblane, R. 1994. 20. sajandi kunst. Tallinn: Kunst. Piper, D. 2006. Kunstiajalugu. Tallinn: Varrak Johnson, P. 2003. Art: A New History. London: Weidenfeld &Nicolson Illustratsioonid: www.google.com http://www.flickr
20. sajandi algus maalile hoogsate, erinevate suurusega laikudena. Lääne-Euroopas Vlaminck puuga" (1903) Väljendati kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne Raoul Dufy ,,Tourville'i afisid" motiivi vaatlemisel. Eelkäijateks olid Vincent van Gogh ja Edvard Munch. Ernst Ludwig ,,Marcelle" Fovismi sarnane väljenduskunst. Oluline oli maalile Kirchner ,,Püha Ekspressionism Saksamaal, juurde mõeldav tähendus ja sümboolika
kujutamine Peaeesmärgiks kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine Eeskujuks: Click to edit Master text styles Vincent van Gogh'i Second level Third level elamuslikud teosed Fourth level Henri Matisse Fifth level Raoul Dufy Albert Marguet Maurice de Vlaminck André Derain Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level
* töödes on müstikat ja salapära * loomingus kohtab surma, haigust * oluline on süzee, mitte vorm * ärevus, värvilaigud ja värelevad vormid Kunstnikud: * Eduard Munch * Kristjan Raud * Nikolai Triik Juugend 1890 - 1905 * taimemotiivid * voolavad kõverjooned Kunstnikud: * Gustav Klimt * Kristjan Raud * William Morris Fovism 1905-1910 * segamata värvid * lainetavad vormid * väga dekoratiivsed tööd * puudub ruumilisus Kunstnikud: * Henri Matiss`e * Raoul Dufy * Georges Rouault Kubism 1907 - 1914 * geomeetrilised kujundid * tahtlikult moonutatud perspektiiv * püüti üht eset näidata korraga mitmest küljest * levinuimad olid natüürmordid Kunstnikud: * Pablo Ruizi Picasso * Juan Gris * Georges Braque Ekspressionsim 1905-1920 algatajateks said 1905. aastal Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke ('sild'), Ernst Ludwig Kirchner ning Müncheni grupi Der Blaue Reiter ('sinine ratsanik') ümber koondunud kunstnikud.
kunstniku meeleolu,rõõmustada kulgu ja liikumist realistlikult;-lähtuti kubismistkuj helisid vaatajaid oma kunstiga *rühmituse(?) keskseim kuju oli ja linnamüra kaarte või ringidegakasut eredaid värve või Henri Matisse,kes jäi ainukesena truuks fovismile elu kriiskavaid värvikombinatstoovad sisse helide lõpuni.kuulusid veel:Maurice de Vlaninck,Andre kujutamisearhitektuuri kavandid *lutsism-venemaalt Derain,Albert Marquet,Raoul Dufy EKSEPRESSIONISM erksavärvilised kiired *umberto boccioni,carlo carra,gino Aeg:1905 Saksa Nimetus:pr.k expression-väljendus severini*eestis ado vabbe ABSTRAKTSIONISM Põhjus:rühmituse Die Brücke kujunemine aeg1910 ,saksa nimetus:abstracio-eraldumine tunnused: Eesmärk:kunstniku siseelu rõhutatud kujutamine Tunnused: kombineeritakse punkti,jooni,pindu,värveteostel puudub
rahutud ja vibreerivad. (1839-1906) ,,Sinine vaas" Fovism, Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti Lääne-Euroopa Henri Matisse ,,Vestlus", ,,Tants" 20.saj algus põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, (Prantsusmaa) (1869-1954) objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Raoul Dufy ,,Lipuehtes tänav, Le Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade (1877-1953) Havre" jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja André Derain ,,Westminsteri sild meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad (1880-1954) Londonis" Vincent van Goghi elamuslikest teostest.
1. Millises suunas arenes eesti rahvuskultuur 20.saj algusaastatel? Pandi alus näitusetegevusele, kunstiharidusele, kunstnike organisatsioonidele, tõsteti professionaalsele tasemele kunstikriitika ja hakati kavandama kunstimuuseumi rajamist. 2. Millal toimusid esimesed eesti kunsti ülevaatenäitused? Esimene eesti kunsti ülevaatenäitus toimus 1906. a Tartus põllumajandusnäituse osakonnana, iseseisvad ülevaatenäitused toimusid 1909.a Tartus ja Tallinnas. 3. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? Graafika, söejoonistus, tempera 4. Millised teemad olid olulised Kristjan Raua loomingus? Rahvaluule ja ,,Kalevipoeg" 5. Kus oli võimalik õppid kunsti 20.saj alguses Eestis? 1903.a Laikmaa asutatud kunstikoolis Tallinnas ja 1904. a Raua asutatud kunstikoolis Tartus 6. Millised ajaloosündmused põhjustasid mitmete eesti kunstnike jõudmise Pariisi? Mida nad seal õppisid? Revolutsiooni sündmused Peterburis, kus nad õ...
L. Bakst, N. Roerich ja M. Vrubel olid venelased kes viljelesid sümbolismi. Fovism/Ekspressionism Hakati kasutama puhtaid kõlavaid värve, tugevaid hooletuid pintslilööke, hoogsalt lõuendile paisatud värvilaike, julgeid moonutusi. Vaatajale ei meeldinud ja hakati neid kutsuma foovideks. G. van Gogh vaimustas foove. Foovide rühmituse tähtsamad esindajad on H. Matisse, A. Derain, M. de Vlaminck, R. Dufy ja K. van Dongen. Foovidel oli värvide pillerkaar, nad ei töödelnud värvide vastavust looduses esinevatele, vaid kasutasid neid suvaliselt. Foovide rühmitusele pani aluse H. Matisse, aga ajastu nõutavam portretist oli K. van Dongen. R. Dufy eelistas maalida merevaateid. Dongen on väljapaistev portreede maalimises. Eesti kunstnikest foovidele kõige lähem on K. Pärsimägi. Kahjuks on sellelt materjalilt teoseid väga halb vaadata, kuid ei usu, et see on
esindaja.Tema arvates pole kunstnikul vaja loodust “kopeerida” vaid lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda tekkinud meeleolu väljendada. Eelkõige on tähtis väljendus.Maalide kogu kompositsioon on väljendav, modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted. Värvide metsikusest hoolimata on Matissei tööd harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunstniku põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm. RAOUL DUFY (1877-1953) / ra ‘ul düfii/ maalis muusika ja rahvapidustustega seotud motiive, mille kaudu ta väljendas elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu oli õrnem võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum, närvilisem. ANDRE DERAIN(1880-1954)/a(n)dre dö ‘rö(n)/ ja MAURITSE de VLAMINCK (1876-1958) / mo‘riss dö vla‘mä(nk) / kasutasid 1904-1907 eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone
Macmurdo, Charles Rennie Macintosh. Fovism ja ekspressionism FOOVE ISELOOMUSTAB: *Impressionistide muljete kunsti hülgamine. *Hülgasid sümbolistlikud süzeed. *Eesmärk väljendada meeleolu värvide kudu. *Puhtad, segamata värvid. *Kasutati vastandvärve ja kontraste. *Polnud täpsed üksikasjades. *Ruumilised. *Figuurid kujutatu lihtsustatult. *Maal võib mõjuda eskiisina. FOOVIDE ESINDAJAD: Henri Matisse, Raoul Dufy, Andre Derain, Maurice de Vlaminek. Foovidega algas suur muutus Lääne-Euroopa kunstis, tekkis ekspressionistlik suund. VÕRDLUS: *Mõlemad kasutasid lihtsustatud üldistatud joonistust ning teravaid värvikontraste. *Fovistid väljendasid eelkõige rahulikku õnnetunnet, rõõmu nägemisest. *Ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsus
foovid Eesmärk väljendada kunstniku meeleolu, tunnete väljendust, mis tekib objekti- subjekti vaatlemisel. MATISSE – rühmituse juht, maalija, graafik, skulptor; arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik; „Tants“, „Punased kalad“. DERAIN – täiendvärvide kontrastid. VLAMINCLS – eeskujuks van Gogh; tööd elurõõmsad, rahutu, laia ja jõulise pintslilöögiga. DUFY – heledad, õrnad värvitoonid; muusikariistad, noodid; kasutas motiive, millega sai väljendada elurõõmu. MARQUET – kõige realistlikum; Raudtee ja rongid; tume kontuur; valkjas koloriit; palju veega seotud sumeda ilma töid. EKSPRESSIONISM 1095-1913 Eelkäijad: Grünewald, Munich, Gogh Tekkis Saksamaal, sarnane kunstisuund fovinismile (prantsusmaal) ISELOOMUSTAB:
Kunsti detentsid 20 sajandi I poolel 20 sajandi kunsti tuntakse kui ka kaasaegset(modernseset) kunsti, tegelikult sai see alguse 19 sajandi lõpul.Modernismi ideoloogia pole kunagi saanud ainuvalitsevaks, kuid hakkas mõjutama paljusid 20.sajandi alguse kunstnikke ja publikut.Tänapäeval võib modernismi pidada üheks varjandiks avargardismi ideoloogiast. Et modernism pidas peamiseks kunstiteoste vormimuutusi,jagasid modernismist mõjustatud käsitlused 20.sajandi kunstiajaloo omapärase vormiga stiilideks või vooludeks(nn.-ismideks), mis üksteist välja vahetasid.Sellised ,,Moodsa kunsti ajalood" on tõeoolest üks võimalus kunsti arengut kaardistada. Moodsa kunsti arengule said tähtsaks uuendusi soosiva züriiga näitused, eriti Pariisis 1903.aastal asutatud Sügissalong.See eksponeeris 20 sajandi alguse uuendusi, aga lisaks korraldas tagasivaatena mälestusnäitusi suurte postimpressionistide loomingust, tunnutades nõnda nende tähtsust ja pann...
20.sajandi I poole suundumused kunstis 20. sajand on kunstiajaloos omamoodi revolutsiooniline murdepunkt. Kunst arenes tormiliselt ning muutus 50 aasta jooksul nii palju, kui seda oli enne teinud pea 400 aasta jooksul. Looduslähedasele ja realistlikule maailmavaatele tekkis juurde teine, kunstniku eneseväljendusele, tema tunnetele ja meeleoludele toetuv kunst. Sellisele väljendusrikkuselepanid aluse postimnressionistid, kes olidki omamoodi vahelüliks vana ja niinimetatud moodsa kunsti vahel. Sellist progressi kunsti vallas võib seletada tohutute muutustega inimühiskonnas- kirik oli taandumas oma juhtpositsioonilt, teadusele oli avatud kõik teed, ühiskond urbaniseerus ja moderniseerus peadpööritava kiirusega, moodi tulid erinevad parateadused.-religioonid, ning -arusaamad. See kõik mõjutas inimeste hingeelu, andis neile motivatsiooni kujutada seda, mida kunstnik ise tahab, mitte seda, mida ühiskond või religioon nõuab. ...
- Tema teoseid iseloomustab lai pintslitehnika. - Kasutas aastail 1904-1907 eriti intensiivseid, isegi tooreid toone. - "Londoni sadam"; "Tantsija ehk naine voodiserval"; "Arlekiin ja Pierrot" (realistlik töö). Maurice de Valminck (1871-1958) - Prantsuse kunstnik. - Kasutas aastail 1904-1907 eriti intensiivseid, isegi tooreid toone. Tema teoseid iseloomustab hoogne ja lai pintslitehnika. - "Baar" (1900) Raoul Dufy (1877-1953) - Armastas muusikaga ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. - Tema maalide värviilu on õrn, magusam. - Pintslitehnika närvilisem ja visandlikum. - "Lipuehtes tänav"; "Trouville'i afisid". Ekspressionism
Maalisid värvilaikude abil lihtsustatult ja kujutatavat moonutades, kuid emotsionaalselt. Sageli valiti täiesti meelevaldselt värve ja loobuti ruumilisusest, varjude modelleerimisest. Henri Matisse paneb värvid sõltuma kunstniku meeleolust. Loodus võib kunstnikku mõjutada, kuid tekkinud elamusest tuleb meeleolu väljendus. Piltide põhimeeleolu on Matisse maalinud rõõmsa ja rahuliku. Georges Rouault kujutab süngete värvide abil viletsust. Hilisem looming religioosne. Raoul Dufy maalib visandlikumalt ja rõõmsalt, veidi magusalt. Eestis Karl Pärsimägi. 6.Ekspressionism. Expression- väljendus. Kasutatakse enamasti Saksa väljenduskunsti kohta. 1905. aastal moodustus Saksamaal, D resdenis rühmitus ,,Die Brücke"(sild), kus liikmed tegutsesid enamasti puulõike ja litograafiaga. Töödes oli sageli jõhkrust, värvide porist või toorest koloriiti. Kõik oli väljakutsuv. Saksamaal. Ernst Ludvig Kirchner stiililt nurgeline ja kujutas kunstlikku ning tühja keskkonda
Baluster fiaal mansard Ristlillik ristvõlv palmett vööndkaar Voluut joonia samba kapiteel sarkofaag e kirst siir e kiri Lodza roosaken konsool e kaunistus silindervõlv Ülesanne 1.mõisted tunda ära pildi järgi.See mis ülal. Ülesanne 2.Mõisted, vajadusel kokku viia pildiga. Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Ikoon on märk, mille puhul esitis ja objekt on seotud sarnasussuhte kaudu. Külm koloriit tekib siis kui valime kõikide värvide külmad toonid. Punane ja roheline asuvad värvide neutraalsuse piiril ja kuuluvad seetõttu vastavalt olukorrale kas soojade või külmade värvide hulka. Koloriit värving, kunstis süsteemipärane värvikäsitlus,värvitoonistik. Kollaaz on kunstiv...
saadud muljeid siis lõuendil väljendada. Samuti arvas ta, et kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele. Teosed on vaatamata väga erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid. Elulõpuni fovismile truu. Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, mil aga enamik senistest liikmetest uutest väljakutsetest kinni haaras ja uusi radu pidi edasi läks. Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy, kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet ning Maurice de Vlaminck ja Andre Derain. Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Georges Rouault, keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (sedagi ajutiselt). oli töötanud keskaegsete kirikute
saadud muljeid siis lõuendil väljendada. Samuti arvas ta, et kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele. Teosed on vaatamata väga erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid. Elulõpuni fovismile truu. Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, mil aga enamik senistest liikmetest uutest väljakutsetest kinni haaras ja uusi radu pidi edasi läks. Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy, kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet ning Maurice de Vlaminck ja Andre Derain. Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Georges Rouault, keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (sedagi ajutiselt). oli töötanud keskaegsete kirikute
Henri Matisse, Maurice de Vlaminc, Andre 20. saj Fovism Derain, Raoul Dufy, Georges Braque. Rahutus, ühiskonnakriitika, maailmavalu, deformeerimine, lihtsustamine, toored värvikontrastid, erootika ja surm, müstiline temaatika, punase-musta kombinatsioon.
K.Raud, A.Laikmaa, J.Arrak Fovism/Ekspressionism 1. Van Goghi (mälestusnäitus Pariisis) eredad värvid andsid tõuke uuele suunale prantsuse kunstis.Puhtad värvid, tugevad pintslilöögid, värvilaigud harjumatu, said nimeks foovid (pr.k.fauve-kiskja). 2. Van Gogh 3. H.Matisse, M.de Vlaminck, A.Derain, K.van Dongen. 4. Eredad, puhtad värvid, lõuendile paisatud laigud, ei olnud vastavust looduses esinevatele värvidele. 5. H.Matisse. 6. Raoul Dufy kontserdipildid ja merevaated. 7. K.van Dongen oma ajastu nõutavaim portretist. 8. Karl Pärsimägi (,,Autoportree kübaraga"). 9. Kindlasti on, kunstnikud armastavad alati värvidega mängida, osadel maalidel ju ongi ainult värvid. 10. Ekspressioon väljendus, ilme, ekspressiivne ilmekas, väljendusrikas. 11. Foovid püüdsid maailma rõõmustada, ekspressionistid väljendasid oma teostes maailmavalu, ei taotlenud välist ilu, olid ühiskonnakriitilised. 12. E.L
lahendusi. Tänu sellele kõigele ei jäänud ta Ameerikas märkamata. Fotograaf Ralph Steiner tutvustas teda Caramel Snow´le, kes oli Harper Bazaari kujundaja, kes kohe pakkus talle tööd. Oärast kunstilise direktori koha saamist hakkas Brodovitch looma avangardist inspireeritud fotosid, tekste ning illustratsioone. Tänu temale said ajakirjas tööd paljud tuntud kunstnikud nagu Man Ray, Jean Cocteau, Raoul Dufy ja teised. Ta oli esimene, kes sidus pildi ja teksti kokku. Tema stiil oli väga erinev teistest. Ta kasutas oskuslikult valget pinda, ta lõikas tihti oma fotosid ning paigutas need kusagile äärde. Tema stiil tõi ajakirja uue dünaamilise lähenemise. Vabakutselise kujundajana kogusid populaarsust tema tööd neljakümnendatel. Temast sai ka ajakirja Portfolio (Lisa 3) kunstiline juht, mis kahjuks ei püsinud kaua elus. Sellel ajal sai temast ka alkoholi sõltlane ning 1958
sajandi alguse uuendusi, korraldati ka mälestusnäitusi suurte postimpressioniste loomingust. 1905 aastal toimus seal näitus, keda hakati kutsuma foovideks (metsikud). Foovid: puhtad segamatud värvid hoogsate erineva suurusega laikudena. Värvid olid sageli vastupidised looduses esinevatele värvidele. Keskne kuju oli Henri Matisse (eelkõige tähtis väljendus, tööd on tasakaalukad, harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid; Tants). rühmituse liikmed: Dufy (Lipuehtes tänav, Le havre); Derain (Westminsteri sild); Vlaminch (Deraini portree); Rouault (Salongis). Foovidega algab Euroopas ekspressionism. Saksamaa rühmitus Die Brücke, kuhu kuulusid Kirchner (Marcelle); SchmidtRottluff (Kaks pead); Nolde (Prohvet). Tegeleti palju graafikaga. Ekspressionistlikku graafikat nagu maalikunstigi iseloomustab kirglik tunneteväljendus. Austrias Schiele (Autoportree). Prantsuse ekspressionistid väljendasid rahulikku õnnetunnet, rõõmu
igapäevaelust. Palju kujutati populaarseid meelelahutusi, nagu kohvikud, tsirkused ja kontsertid aga tehti ka maastikumaale. fovism 1905a -1908a Foovid hülgasid pea täielikult Henri Matisse ,,Tants, aktiivselt, senise kunsti põhitõed: valguse ja Raoul Dufy ,,Lipuehtes Prantsusmaa varjuga modelleerimine, tänav", objektidele ainuomaste värvide Maurice de Vlaminck kujutamine. Nende peaeesmärgiks ,,Maastik kolme puuga" sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude
Ta arvas, et kunstnikul ei ole vaja loodust kopeerida, vaid tal tuleb lasta tegelikkusel mõjuda endale ja püüda neid tekkinud meeleolusid väljendada. Samuti arvas ta, et kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele. Nii ongi Matisse'i teosed vaatamata väga erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid. Matisse viljeles fovismi elulõpuni. · Raoul Dufy (18771953) tema teostes on sageli muusika motiive. · Albert Marquet (18751947) · Maurice de Vlaminck (18761958) kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. · André Derain (18801954) kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Derain sattus hiljem kubismi mõjude alla. · Georges Braque (18671956) kuulus fooled hulka kaks aastat. 1907.
esile 1905. aastal Pariisis Sügissalongis. Kunstnike maalide värvid olid puhtad ja kõlavad, maalid olid tasapinnalised ning mõjusid jõuliste, peaaegu metsikutena, püüdeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel, ei olnud täpsed üksikasjades, tihti olid värvid hoopis vastupidised looduslikele värvidele. Henri Matisse „Tants”, Raoul Dufy. Ekspressionism algas 20. saj Lääne-Euroopas Saksamaal tänu foovidele. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel. Kasutasid teravaid, tooreid värvikontraste, tuhmiks muudetud koloriiti. Emil Nolde KUBISM Kubism tekkis 1907. aastal Pariisis, lähtekohaks oli loomingus esemete põhivormide ja struktuuride otsimine
endiselt traditsioonilist kunsti, Pariis oli Euroopa kunstipealinn, enamus kunstivoole tekkis seal va paar erandit Fovism 1905-1907 – suure rühmitusena, rabas kunstipublikut 1905, erilaadne kunst, kunstikriitik Vauxalles, eesmärk oli väljendada kunstinikke meeleolusid, mida sai kõige paremini edasi anda värvidega, ei kasutanud perspektiivi, valgus ja varjud ei olnud tähtsad, Matisse 1869-1954 - Vlaminck, Dufy, Futurism – tulid välja oma manifestiga, ka kirjanduses, Itaalia ja Venemaa, kirjandus ja kunst olid tulevikku suunatud, ülistati moodsat ühiskonna, tehnoloogiat, moodsat linna, masinad, liikumine kiirus, eitasid kõike vana, sõda kui ühiskonna sanitari, itaallased, Kubism Anvinjooni neiud
.. Väljendus ei teki... mitte inimeste nägudel peegelduvast kirest, liiatigi mitte vägivaldsetest zestidest. Minu maalide kogu kompositsioon on väljendav. Modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted, need kõik on osalised väljenduses!" Tema tööd olid harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid hoolimata värvide "metsikusest". Ta uskus, et kunsti põhimeeleolu peaks olema rahulik rõõm. Tema teosteks on näiteks "Kuldkalad" Ja "Muusika". Raoul Dufy kasutas oma töödes tema poolt armastatud muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu väljendas ta elurõõmu ja meelelist maailma. Tema värvide valik oli õrnem, magusam ja pintslitehnika visandlikum. Üks tema teos oli nt. "Inglite laht" Georges Roult oli foovide seas üks erinevuselt silmapaistvamaid. Üksnes mõned välised tunnused sidusid teda selle kunstivooluga. Ta püüdis teenida oma teostega
puäntillismi kuivast täpsusest. 1905. a. Sügissalongis eksponeeris Derain oma autoportree ja samal suvel valminud Collioure’i vaated. Kogu fovismiperioodi töödele on iseloomulik lai kandiline pintslitöö koos lüürilise rohe-sini-lilla värvikasutusega. Alates aastast 1908 hakkab Derain süstemaatiliselt tegelema kubismiga ja hülgab fovistliku maalikäsitluse. Teoseid: „Istuv naine“ (1906). „Chatou vaated“ (1906). ● RAOUL DUFY (1877-1953) Dufy oli oma loomingu põhimeeleolult Matisse’ile kõige lähedasem. Dufy armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võibolla magusam ja pintslitehnika visandlikum ning närvilisem. Teoseid: „Neljateiskümnes juuli“ (1907). ● GEORGES BRAQUE (!882-1963) Braque ühines rühmitusega viimasena, aastal 1906. Braque hoiab oma maalidel vormi
lokaaltoonid, ekspressiivsus, loobuti valguse- Maurice de Vlaminc (1876-1958) varjuga modelleerimisest ja ruumilise sügavuse André Derain (1880-1954) illusioonist, lainetav joon, kontrastsed värvid, Raoul Dufy (1877-1953) harmoonilisus, lai kandiline pintslitöö, rohe-sini- Georges Braque (1882-1963) lilla värvikasutus 20.saj ekspressionism Maalikunst: loobuti tegelikkuse jäljendamisest ja Maalikunst: Die Brücke mulje jäädvustamisest, rahutus, maailmavalu, Emil Nolde (1867-1956)
värvid ja jooned lõuendil otsesekt loodusest, vaid kunsntiku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Selle asemel, et püüda kujutada liikuvaid inimesi või esemeid, püüda jäädvustada liikumise mõnda hetke, visandas Henri Matisse liikuvate kehade üldised piirjooned ja katsus motiivi dünaamikat edasi anda kontrastsete värvidega. ,,Vestlus", ,,Tants", ,,Avatud aken". Värvide ,,metsikusest" hoolimata on Matisse'i tööd tasakaalukad, harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. R. Dufy armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Maalide värvitehnika on õrnem, pintslitehnika visandlikum ja närvilisem. ,,Lipuehteis tänav", ,,Trouville'i afisid". A. Derain (,,Matisse'i portree", ,,Westminsteri sild") ja M. de Vlamink (,,Deraini portree") kasutasid eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Vlaminki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. G
Maalisid värvilaikude abil lihtsustatult ja kujutatavat moonutades, kuid emotsionaalselt. Sageli valiti täiesti meelevaldselt värve ja loobuti ruumilisusest, varjude modelleerimisest. Henri Matisse paneb värvid sõltuma kunstniku meeleolust. Loodus võib kunstnikku mõjutada, kuid tekkinud elamusest tuleb meeleolu väljendus. Piltide põhimeeleolu on Matisse maalinud rõõmsa ja rahuliku.Georges Rouault kujutab süngete värvide abil viletsust. Hilisem looming oli religioosne. Raoul Dufy maalib visandlikumalt ja rõõmsalt, veidi magusalt. Ekspressionism Ekspressioon väljendus. Mõistet kasutatakse enamasti saksa väljenduskunsti kohta. 1905. aastal moodustus Saksamaal Dresdenis rühmitus ,,Die Brücke" (sild), kus tegutseti enamasti puulõike ja litograafiaga. Töödes oli sageli jõhkrust, värvide porist või toorest koloriiti. Ernst Ludvig Kirchner stiililt nurgeline, kujutas kunstlikku ning tühja keskkonda.
Fovism(19051907) Tekkekoht Pariis, tekkeajaks loetakse 1905 sügissalongi näitust, kus tuli välja rühm kunstnikke oma töödega, kus värvid olid erakordselt puhtad, aga joonistus tinglik. Voolule andis nime kunstikriitik Vauxcelles, kes nende töid nähes võrdles seda varasema kunstiga ning leidis, et need on nagu Donatello metsloomade keskel. Kõige kuulsam nimi on Matisse, seda on nimetatud ka ühe mehe kunstivooluks. Tuntud nimed on ka Rouault, Flandrin, Manguin, Dufy ja terve rida teisi. Foove ei huvitanud impressionistide muljete jäädvustamine ega ka sümbolistide tagamõtted, pidasid oluliseks väljendada meeleolu. Nende värvid ei pidanud olema täpsed, vastama tegelikkusele, aga olid reeglina puhtad. Neid ei huvitanud valgus ega varjud, sageli ei kasutanud nad ka perspektiivi. Ise pidasid oma kunsti äärmiselt rahustavaks. Matisse on öelnud, et temale on tähtis väljendus, mis ei teki mitte inimeste
Tinglik,värvid olid aga puhtad ja kõlavad. Peaaegu segamata värvid polnud lõuendile pandud mitte ''komadena'' või ''punktidena'', vaid olid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena. 5) Iseloomusta Henri Matisse`i loomingut ja maalide meeleolu! (vt tekst lk 43-44) Visandas liikuvate kehade üldised piirjooned ja katsus motiivi dünaamikat edasi anda kontrastsete värvidega. 6) Nimeta foovide rühmituse teisi liikmeid ja iseloomusta nende loomingut! *Raoul Dufy armastas muusikat ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. *Maurice de Vlaminck kasutas eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Suureks eeskujuks oli van Goghi looming. *Georges Rouault Maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. Hilisema loomingu sisu muutus religioosseks. 7) Vali lehekülgedelt 42-43 üks Henri Matisse`i maal ja analüüsi seda: * maali nimi Tants
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
