mis jätaks ruumi dialoogiks. Väljanägemiselt on teosed nagu postkaardid ning nende peale tuli oma sõnum kujundada võitäiendada olemasolevat. Nende teoste eelduseks on see et mõlemast inimesest jääb märk maha ja nad saavad omavahel väga huvitavalt suhelda, ületades keelebarjääri. Samuti ei lubatud kasutada ümbrikke, sest markidel, templitel ja muudel postiinformatsioonil pidi olema selles oma osa. Projekti käigus tekkis multikultuurne suhtevõrgustik ning palju tõlgendusi erinevatel teemadel Samuti tekkis ka palju segadust. Minu arvates on see omamoodi huvitav, sest teos näitab iga osaleja kohta midagi. Minu arvates oli see projekt üks parimaid töid tervel näitusel, sest selles osales palju "kunstnikke" ja need olid kõik totaalselt erinevad. Üldiselt kokku võttes oli näitusel väga palju erinevaid töid ja pakkus vaheldust tavapärasest kunstist. Võib õelda, et minu muljed on üldpildis positiivsed, kuigi leidus
mis jätaks ruumi dialoogiks. Väljanägemiselt on teosed nagu postkaardid ning nende peale tuli oma sõnum kujundada võitäiendada olemasolevat. Nende teoste eelduseks on see et mõlemast inimesest jääb märk maha ja nad saavad omavahel väga huvitavalt suhelda, ületades keelebarjääri. Samuti ei lubatud kasutada ümbrikke, sest markidel, templitel ja muudel postiinformatsioonil pidi olema selles oma osa. Projekti käigus tekkis multikultuurne suhtevõrgustik ning palju tõlgendusi erinevatel teemadel Samuti tekkis ka palju segadust. Minu arvates on see omamoodi huvitav, sest teos näitab iga osaleja kohta midagi. Minu arvates oli see projekt üks parimaid töid tervel näitusel, sest selles osales palju "kunstnikke" ja need olid kõik totaalselt erinevad. Üldiselt kokku võttes oli näitusel väga palju erinevaid töid ja pakkus vaheldust tavapärasest kunstist. Võib õelda, et minu muljed on üldpildis positiivsed, kuigi leidus
Karjääri komponendidKarjääri komponendid on tegevused või seisund , mis aitab kaasa töötaja karjäärieesmärkide realiseerimisele. Töösooritus. Pädevus ja hea haridus (teadmised ja oskused ning nende täiendamine). Eesmärgikindlus ja töökus. Enese esitlemine (eeskätt neile, kellest oleneb edutamine). Lojaalsus organisatsioonile (pühendumine organisatsioonile) Toetajad (isikud, kes loovad karjääri tegemise võimalusi). Suhtevõrgustik (olemine õigel ajal õiges kohas). 2
Varjupaik – sotsiaalteenus, mille puhul pakutakse ajutist elamiskohta. Toetatud igapäevaelu – sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning isiku lähedaste ja isikuga koos elavate isikute nõustamise kaudu. Isiklik aitaja – sotsiaalteenus, kus aitaja aitab puuetega inimest toimetulekuga. Võrgustikutöö – suhtevõrgustik ehk sotsiaaltöömeetod sihiks kaasata võimalikult palju teemaga seotuid inimesi(pädevaid, olulisi). Tugiisik – sotsiaalteenus, kus tugiisik nõustab ja toetab abivajajat. Juhtumikorraldus – sotsiaaltöömeetod, kus probleemi lahendamist koordineerib üks spetsialist. Maslow’ püramiid – skeem inimvajaduste hierarhiast (füsioloogilised vajadused, turvalisusvajadus, armastus- ja kuuluvusevajadus, tunnustusvajadus, eneseteostusvajadus).
Need märgilised suhted objekti, märgi vastuvõtmise ja äratundmise vahel saavad tähenduslikuks vaid siis, kui nad on hõlmatud suuremasse suhete võrgustikku, mis osutub võimalikuks tänu tajudele ja aistungutele. Et objekt või mingi füüsiline nähtus oleks organismile tähenduslik ja äratuntav, läheb tarvis objekti ja subjekti vahelist suhet. Eluilm on äratuntav ja teadvustatav maailm igapäevaelus, samal ajal kui omailm seda pole. Omailma elemendid ja suhtevõrgustik ning märgiline süsteem selles ei pruugi olla teadvustatud, kuid ometigi toimib. Eluilm viitab isikukeskusele, milles ilmaruum saab tähenduslikuks. Nagu igal elusolendil on oma spetsiifiline ja ainulaadne omailm, nii on igal inimesel individuaalne ja ainulaadne eluilm. Omailmad võivad osaliselt kattuda ning samamoodi võivad kattuda eluilmad. Tõenäoliselt on kõige sarnasemad eluilmad abikaasadel, kes jagavad samu kultuuritavasid, samu eetikanorme ja väärtushinnanguid
• Selgitused • Lubatust kinnipidamine – tagasiside, loterii… KÜSITLEJA ENESEKRIITIKA • Ankeetküsitluse nõrgad kohad • Eeldus: reflekteerimisvõime • Eeldus: avatus ja valmisolek tegelikke seisukohti esitada • Eeldus: vastaja on motiveeritud • Enesekriitiline anketeerija teab küsitlusmeetodi piire ja nõrkusi SOTSIOMEETRIA • Jacob Moreno, 1950datel • Idee: väike grupp kui ühiskonna algrakk • Igas grupis liider/liidrid, suhtevõrgustik, tõrjutud • Grupisuhted peidetud, aga mõjusad • Soov leida protseduur grupisuhete mõõtmiseks SOTSIOMEETRILINE KÜSIMUSTIK • Positiivsed valikud: sünnipäev, matkama, rühmatööd tegema… • Negatiivsed valikud • Sotsiogramm: suhtevõrgustik, liikmete positsioonid VÄÄRTUS JA KASUTUSALAD • Tunnustusvajadus ja kuulumistunne • Kasutusalad: nõustamine, kasvatusprotsess, mõjustamine….
Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze'i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub? Kas niisugune mudel on omane vaid postmodernistlikule kultuurile? Poststrukturalism kogum filosoofilisi ja metodoloogilisi praktikaid, mis ühel või teisel viisil seostuvad oma prantsuse esiisadega. Mis on tekstiline teadmine? kogu teadmiste valdkond (ajalugu, kirjandusteadus, filosoofia jne) on tekstiline teadmine. Ei keskenduta tekstide tähenduse leidmisele,
paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub? Kas niisugune mudel on omane vaid postmodernistlikule kultuurile? 31 Inimese suhtes ümbritsevasse ei ole midagi määratletut, ei ole jäävat korda, kindlat suunda või tähenduslikkust. Postkolonialism. Mis on postkolonialismi kui teoreetilise raamistiku eesmärk? Mis on postkolonialistlik identiteet, mille iseloomustamiseks
Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub? Kas niisugune mudel on omane vaid postmodernistlikule kultuurile? (Iseseisvalt konspekti põhjal „Postkolonialism“ läbi töötada). Postkolonialism. Mis on postkolonialismi kui teoreetilise raamistiku eesmärk? Mis on postkolonialistlik identiteet, mille iseloomustamiseks postkolonialistlikud teoreetikud on kasutanud mõisteid
mida ta tähendab. • Derrida: Dekonstruktsiooni võib pidada poststrukturalistliku kriitika alguspunktiks. Derrida poststrukturalistlik seisukoht väljendub binaarsete opositsioonide kriitikas. Inimmõistusel on kalduvus defineerida objekte vastanduste kaudu (pimedus välistab valguse). Derrida arvated tuli uuendada mõistet „erinevus“. • M. Foucalt: Ta mõtete tuumas on võimu analüüs. Võim kui suhtevõrgustik, mis muutub vastavalt ajastule. Diskursuse all peetakse silmas tegelikkust kirjeldavat ja loovat keelekasutust. Diskursioon on reeglitega kehtestatud praktika, millest vastava diskursuse mõjualas viibiv inimene ei pruugi midagi teada. Episteem – diskursuste, väärtuste süsteemi tervik, mis iseloomustab erinevaid ajaloolisi perioode. • Deleuze ja Guattari: nende järgi pole inimese suhtes ümbritsevasse maailma midagi määratletud, pole
asendub „a“-ga. See on kirjapildis märgata, aga kõnes mitte kuulda, illustreerib kirja seespidisust ja tähendusrikkust kõnega võrreldes. Sõna viitab kahele asjale: 1) erinevusele, mis tekitab sõna tähenduse. 2) edasilükatud tähendusele, sest tähendused tekstides on muutuvad M. Foucault (võimu mikropoliitika, diskursus, episteem, ‚arheoloogiline meetod’ ). Foucaulti mõtete tuumaks on võimu analüüs. Võim kui suhtevõrgustik, mis muutub vastavalt ajastule, olukordadele. Iga konkreetse ajastu võimusuhted konstrueerivad ajastu diskursusi. Diskursuse all peetakse üldisemalt silmas kas a) tegelikkust kirjeldavat ja loovat keelekasutust b) mingile kultuurilisele-sotsiaalsele rühmale omast keelekasutust. Foucaultlikus tähenduses on diskursus reeglitega kehtestatud praktika, millest vastava diskursuse mõjualas viibib inimene ei pruugi midagi teada. Võim toimib erinevate
Foucault võimuteooria.Teadmiste ja võimu suhe, ühiskondade tõerežiimid (mida peetakse kehtivaks, vastuvõetavaks);v kui suhetevõrgustik; võimu diskursiivsus; võim argipäevas; biovõim. Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Subjekti loomise vahend ideede, hoiakute, tegevuste, uskumuste ja praktikate kaudu.Võimu toimimise viis. Milline on diskursuse ja võimu suhe? Võim toimub läbi diskursuse. Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Foucault käsitleb võimu kui erinevate ühiskonnagruppide ja valdkondade vahelist keerulist suhtevõrgustikku, mis muutub vastavalt olukordadele ja ajale. Võim esineb lihtsates argitoimetustes. Deleuze’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Risoomne tõlgendusmudel vs hierarhiline puujuure kujuline (klassikaline) tõlgendusmudel puukujuline teadmistemudel: lõplik, nii on, nõnda jääb risoomne mudel: edasi, edasi, ja .. ja ... ja, ehk, ehk, ehk, pidev jätkuvus, kese on
Kas iIsikuandmete töötlemise põhimõtted vastavad reeglitele. Lk 381-390 Miks ja kuidas suhelda ajakirjandusega? Millised on meediasuhtluse eesmärgid? 1. Teavitada oma tegevusest avlikkust 2. Mõjutada avalikku arvamust endale ja oeganistaisoonilse soodsas suunas. 3. Võimalus mõjutada ajakirjanduse kaudud regulaarselt teatud ühiskonna rühmi. N: otsustajad, tulevased sportlased, sposnorid jne 4. Luua suhtevõrgustik ajakirjanusega - mida parem on isiklik suhtevõrgustik ajakirjanikega, seda lihtsam on oma sõnumit edastada. 2. 2 Mida on pressiteate kirjutamise puhul oluline silmas pidada? 1. Alguses kuupäev 2.Pealkirjas kõige olulisem info 3. Avalõik kordab ja laiendab pealkirja 4. Pikem ja professionaalsem pressiteate tekst sisaldab vahelduvalt otsest ja kaudset kõnet N: J.K võitis eile Münchenis tpimunud kergejõustiku MM-il kuldmedali tulemusega ...
Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on 7 suhtevõrgustik? Deleuze’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub? Kas niisugune mudel on omane vaid postmodernistlikule kultuurile? Poststrukturalism (dekonstruktsioon) ˇ • Tekib 1970. astatel Prantsusmaal (J. Derrida, R. Barthes, J. Lacan, M. Foucault, P. de Man jt) • Binaarsete opositsioonide kriitika: keeles ei ole fikseeritud tähendusi, keel on olemuselt metafoorne ja mitmetähenduslik
Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub? Kas niisugune mudel on omane vaid postmodernistlikule kultuurile Postkolonialism. Mis on postkolonialismi kui teoreetilise raamistiku eesmärk? postkolonialistliku identiteedi problemaatika kolonialistlik vastupanu poliitika ja psühholoogia, Kuidas rass, religioon, klass, sugu, seksuaalne orientatsioon, kultuurilised tõekspidamised ja traditsioonid segunevad/asuvad
suhtes Usaldus: nii kaaskodanike kui valitsusinstitutsioonide vastu Kokkuleplus: soov kokku leppida ja usk kompromisside tõhususse Vabariiklik individualism: suutlikkus tegutseda iseseisvalt ent osata arvestada ühiskonna huve Arutlev suhtumine valikutesse: Kõigi kodanike osaluse väärtustamine Kodanikeühiskond - > aktiivne, vabatahtlikkuse alusel ja mittetulunduslikel eesmärkidel inimrühmade huvide esindamiseks ja kaitsmiseks kujunev isetekkeline suhtevõrgustik, mis toetab õiguskorda ja hea valitsetuse tavasid ning on seeläbi demokraatliku elukorralduse keskseid tugisambaid, see on riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, milles sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd, edendamaks oma huve ja väärtusi Avarama käsitluse kohaselt on kodanikeühiskond selline ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiõigused ja -vabadused on kaitstud, nad julgevad ning
erinewus. See on Derrida enese loodud neologism, milles ,,e" asendub ,,a"-ga. See on kirjapildis märgata, aga kõnes mitte kuulda, illustreerib kirja seespidisust ja tähendusrikkust kõnega võrreldes. Sõna viitab kahele asjale: 1) erinevusele, mis tekitab sõna tähenduse. 2) edasilükatud tähendusele, sest tähendused tekstides on muutuvad M. Foucault (võimu mikropoliitika, diskursus, episteem, ,arheoloogiline meetod' ). Foucaulti mõtete tuumaks on võimu analüüs. Võim kui suhtevõrgustik, mis muutub vastavalt ajastule, olukordadele. Iga konkreetse ajastu võimusuhted konstrueerivad ajastu diskursusi. Diskursuse all peetakse üldisemalt silmas kas a) tegelikkust kirjeldavat ja loovat keelekasutust b) mingile kultuurilisele-sotsiaalsele rühmale omast keelekasutust. Foucaultlikus tähenduses on diskursus reeglitega kehtestatud praktika, millest vastava diskursuse mõjualas viibib inimene ei pruugi midagi teada. Võim toimib erinevate diskursuste praktikate kaudu. Nt
kaasomanikuks. Investeeringud on keskmise pikkusega või pikaajalised. Ettevõttesse investeerides püüab riskikapitalist aidata kaasa ettevõtte väärtuse tõusule ja soovib ise selle arvelt teenida. Riskikapitali erinevus pangalaenust: Äriinglid: Jõukad eraisikud, kes investeerivad oma raha uute ja ja kasvavate ettevõtete omakapitali, ilma et neil oleks nende ettevõtetega perekondlikku seost. Lisaks panustatakse arengusse oma teadmised, kogemused, suhtevõrgustik. Riskikapitali fondid: Võivad keskenduda mingile piirkonnale või tegevusharule, äriinglid keskenduvad tavaliselt väikestele, elutsükli algusetapis olevatele ettevõtetele. 17. Plaanilise kasumiaruande ja rahavoogide prognoosi kajastamine äriplaanis. Märkused kasumiaruande kohta: Käibemaksukohuslasel on tulud ja kulud kasumiaruandes käibemaksuta. Erakorralisi tulusid ja kulusid ei planeerita. Finantstuludest ja kuludest planeeritakse reeglina vaid laenuintressi.
Päeviku sissekanded ja uurimuse lõpptulemus võivad paljuski erineda (nt Malinowskile ei meeldinud põlisasukad, kuigi tema uurimustes see ei kajastunud). See näitas, et head uurimust saab teha nii vihates kui armastades põliselanikke. Kuigi päevik on spontaanseim viis välitöö kajastamiseks, peab siiski mõtlema, mida päevikusse kirjutada, sest lõpuks jõuavad need ikkagi arhiivi, kus ükskõik kes neid lugeda võib. Valik meetodeid 1. Võrgustikuanalüüs teha kindlaks inimeste suhtevõrgustik, kes kellega suhtleb 2. Genealoogiline meetod 3. Sümboliliste interaktsioonide analüüs suunatud inimeste vahelisele mitteverbaalsete suhete jälgimisele (kätlemine, söögikombed, zestid, kui lähedale kellelegi seista võin, kui palju vaikivad jne). Saame selle abil uut teavet, ka selle kohta kuidas peaks ise käituma. 4. Ankeetuurimused saab kasutada kui inimesi on palju, et saada kogu grupi kohta ühesuguseid andmeid
põhiosa tagasimaksed puuduvad 16. Riskikapitali kasutamine ettevõtte finantseerimisel (millal kasutatav, erinevus pangalaenust, äriinglid, riskikapitali fondid). 15 Äriinglid-jõukad eraisikud, kes investeerivad oma raha uute ja kasvavate ettevõtete omakapitali, ilma et neil oleks nende ettevõtetega perekondliku seost. Lisaks panustatakse arengusse oma teadmised, kogemused, suhtevõrgustik. Ettevõtluse arendamise Sihtasutus (EAS) Toetused ja teadlikkuse tõstmine Inkubaatorid KredEx Ekspordigarantiid Laenu-, liisingu- ja pangagarantiide tagatised Kapitalilaenud Eluasemelaenude käendused, korterelamute toetused Arengufond Riigi riskikapitalifond teadmistemahukatele ja suure potentsiaaliga projektidele kapitali hankimiseks Arenguseire 17. Plaanilise kasumiaruande ja rahavoogide prognoosi kajastamine äriplaanis. Märkused kasumiaruande kohta: 1
Sõltuda võib see ka inimesest endast, olukorrast. Nt Malinowski päeviku avaldamine jättis temast hoopis teise mulje kui ta teadustöö. Teadustöös oli empaatiline, erapooletu, mõistev; päevikust aga selgub, et ta vihkas neid põliselanikke ning oli üks paras rassist. Valik välitööde uurimismeetodeid: · Ankeetuurimused: palju küsimusi, valikvastused. Kvantitatiivne uurimus, paljude inimeste andmed, üldistavad tulemused. · Võrgustikuanalüüs: joonistatakse suhtevõrgustik · Genealoogiline meetod: kes on kelle sugulane või keda kelle sugulaseks peetakse, suhete uurimine. · Sümboliliste interaktsioonide analüüs: sõnatu käitumise viisid, mis ütlevad midagi kultuuri kohta. Jälgimise teel on võimalik mitteverbaalsete käitumisviiside kaudu palju teada saada (lauakombed, kui kaugel üksteisest rääkimisel seistakse jne). · Intervjuu: põhiline andmete saamise meetod. Etnograafilistel välitöödel
põhiosa tagasimaksed puuduvad 16. Riskikapitali kasutamine ettevõtte finantseerimisel (millal kasutatav, erinevus pangalaenust, äriinglid, riskikapitali fondid). 15 Äriinglid-jõukad eraisikud, kes investeerivad oma raha uute ja kasvavate ettevõtete omakapitali, ilma et neil oleks nende ettevõtetega perekondliku seost. Lisaks panustatakse arengusse oma teadmised, kogemused, suhtevõrgustik. Ettevõtluse arendamise Sihtasutus (EAS) Toetused ja teadlikkuse tõstmine Inkubaatorid KredEx Ekspordigarantiid Laenu-, liisingu- ja pangagarantiide tagatised Kapitalilaenud Eluasemelaenude käendused, korterelamute toetused Arengufond Riigi riskikapitalifond teadmistemahukatele ja suure potentsiaaliga projektidele kapitali hankimiseks Arenguseire 17. Plaanilise kasumiaruande ja rahavoogide prognoosi kajastamine äriplaanis. Märkused kasumiaruande kohta: 1
Omakapital: kõrge hind kasumiaruandele otsest mõju ei ole põhiosa tagasimaksed puuduvad 18. Riskikapitali kasutamine ettevõtte finantseerimisel (millal kasutatav, erinevus pangalaenust, äriinglid, riskikapitali fondid). Äriinglid-jõukad eraisikud, kes investeerivad oma raha uute ja kasvavate ettevõtete omakapitali, ilma et neil oleks nende ettevõtetega perekondliku seost. Lisaks panustatakse arengusse oma teadmised, kogemused, suhtevõrgustik. Ettevõtluse arendamise Sihtasutus (EAS) Toetused ja teadlikkuse tõstmine Inkubaatorid KredEx Ekspordigarantiid Laenu-, liisingu- ja pangagarantiide tagatised Kapitalilaenud Eluasemelaenude käendused, korterelamute toetused Arengufond Riigi riskikapitalifond teadmistemahukatele ja suure potentsiaaliga projektidele kapitali hankimiseks Arenguseire 19. Plaanilise kasumiaruande ja rahavoogude prognoosi kajastamine äriplaanis. Märkused kasumiaruande kohta: 1
Spontaansest normistatuks ... -Individuaalne areng: vaatepunkti laienemine, viis kuidas langetan otsuseid, millest selle puhul lähtun ... 3. Ühiskonna areng -Kas 21 sajandi Eesti on arenenum kui 19 sajandi Eesti? Kas Euroopa aastal 2008 on arenenum kui Euroopa aastal 1898? Mis on arenenud ühiskonna tunnused? -Ühiskond – sarnaste tunnustega (keel, kultuur, mälu, territoorium …) inimeste vaheline püsiv suhtevõrgustik, mida toetavad ühised institutsioonid (õigusemõistmine, korratagamine, kirik, riigivõim …) ning mille kaudu ühiskonnaliikmed ennast määratlevad -Jaotus arenenud maailmaks ja arenguriikideks? Kust pärit, kellele vajalik? Arengutelg - valdav viis kategoriseerida ja hoiakuid kujundada -Tõdemus: inimühiskond oma ajaloo jooksul pidevalt muutunud (kohanenud sise- ja väliskeskkonnale) -Kas on olemas ühtne muutuste suund, kuidas seda defineerida, kuidas hinnata?
raske luua lähedasi suhteid · Sõnumid: inimesel kaasasündinud vajadus olla suhetes, olla seotud teiste inimestega, kuuluda. Füüsilise kontakti olulisus! Sama loomariigis: Konrad Lorenz. Vermimine - loomadele on instiktiivne vajadus käia oma pesakonnal või vanematel järgi. See on eeldus ellujäämiseks. Suhete klassifikatsioon: formaalne · Partnerite arvude järgi: Diaad kahe inimese vaheline seos. Kõige olulisem, emotsionaalsem. Triaad kolme inimese suhtevõrgustik. Grupisuhted üle 3 suhetevõrgustikud. Püsiv kuuluvusrühm, identiteedi alus Võrgustikud toetav keskkond, hoiakuloome. Osalised pole omavahel tingimata tuttavad. Agregaat inimesed on lähedal, kuid isiklikku suhet nendega ei ole. Impersonaalne seos, lähedaloleku tunne. Suhete klassifikatsioon sisu järgi · Normatiivsed suhted: formaalsetel ja mitteformaalsetel normidel põhinevad suhted. Meie seosed teiste inimestega on väliselt määratletud, normidega paika pandud
annaabi.ee 
