Otsekõne saatelause võib paikneda otsekõne ees või järel, ka otsekõne sees (saatelausega katkestatud otsekõne): 1) saatelause + otsekõne: Esineja lausus: "Siis olid tingimuses hoopis teised." Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?" 2) otsekõne + saatelause: "Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber. "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!" NB! Lauselõpumärk on jutumärkide sees. Otsekõne võib koosneda mitmest lausest. Siis haaravad jutumärgid kogu lausutud teksti.
Otsekõne Otsekõnes on edasi antud kõneleja täpne sõnastus. Et lugeja saaks teada, kes räägib, lisatakse otsekõnele saatelause. Saatelause võib paikneda 1. otsekõne ees, nt Ema ütles: „Nägin eile põnevat filmi.” (Saatelause: „Otsekõne.!?”) 2. otsekõne järel, nt „Nägin eile põnevat filmi,” ütles ema. („Otsekõne,!?” saatelause.) 3. otsekõne keskel, nt „Nägin eile põnevat filmi,” ütles ema, „ja soovitan seda sinulgi vaatama minna.” („Otsekõne,!?” saatelause, „otsekõne.!?”) NB! Otsekõne lõpus võib olla ka hüüumärk või küsimärk. Kaudkõnes on mõte edasi antud kellegi teise sõnastuses, nt Ema ütles, et ta nägi eile põnevat filmi. Üte Üte on pöördumissõna, mis näitab, kelle või mille poole lauses pöördutakse. Üte eraldatakse alati muust lausest koma(de)ga.
Otsekõne Saatelause Otsekõne 1. Saatelause : Otsekõne .!? Õpetaja ütles : , Avage vihikud ja täitke lüngad esimesest ülesandest 2. ´´Otsekõne , ´´ saatelause . ´´Avage vihikud ja täitke harjutuse lüngad, ´´ ütles õpetaja 3. ´´Otsekõne , ´´ saatelause, ´´otsekõne´´ . ! ? ´´Avage vihik, ´´ ütles õpetaja, ´´ja täitke harjutuse lüngad.´´ Lauselühend
· Poiss ütles , et tal pole aega , ja läks edasi. · Direktor rääkis , et kõik õpilased said ülesandega hästi hakkama , ja palus siis kõigil klassiruumidesse minna. SEGALIITLAUSE · Linda rõõmustas, et kool on läbi , ja viskas koolikoti nurka. -------------------- , ----------------- , ja ------------------ Linda rõõmustas, et kool on läbi ja pole vaja vara tõusta. ----------------------- , -------------- ja --------------------- 1) saatelause + otsekõne: Diktor ütles: ,,Sel nädalal vaatame filme ." Poiss päris: ,,Kas eilset filmi nägite?" 2) otsekõne + saatelause: ,,Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber. ,,Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: ,,Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, ,,poleks teil nii kehvasti läinud!" NB! Lauselõpumärk on jutumärkide sees. Tüüpiline põimlause! · INIMENE, KES TÖÖD EI KARDA,
Kuula alati oma sisetunnet. ,,Kas sa tuled?" ,,Mkmm.." ,,Tule ikka!" ,,Eiiii...!" ,,Hardo sügas kukalt. Ta ei saanud sõbrast aru. ,,Miks siis?" ,,Ma ei taha." ,,Haha sa ei julge!" ,,Julgen küll aga ma ei..." ,,Tule siis juba!" Ainar teadis, et seekord on asjad teisiti. Ta tundis seda ja ta ei saanud aru, miks Hardo teda ei uskunud. Ta aimas, et seekord on nende salajane seiklusretk metsa hoopis teistsugune kui muidu, võibolla isegi ohtlik. Tema sisemus põles kahe otsuse vahel, kas minna koju ema ja isa juurde või minna Hardoga metsa. Lõpuks jäi siiski poisikese seiklemis ja avastamise himu peale ning ta otsustas Hardoga metsa minna. Nii nad siis kaks kaheksaastast possi metsa poole jalutasid. Metsa jõudes ootas neid ees kaks tuttavat puud. Ühele neist oli graveeritud suur H ja teisele suur A täht. Need sümboliseerisid vastavalt Hardot ja Ainarit. Need olid nad graveerinud oma esimesel mets...
ÜTE on pöördumissõna, eraldatakse (koos juurdekuuluvate täienditega) komadega, nt Kus sa, armas väikevend, oled? Lapsed, lähen tööle! OTSEKÕNE Saatelause: „Otsekõne.(!)(?)” „Otsekõne,(!)(?)” saatelause. „Otsekõne,” saatelause, „otsekõne.(!)(?)” KAUDKÕNE OTSEKÕNE: „Tule siia!” ütles ema. KAUDKÕNE: Ema ütles, et ma tuleks siia. Kaudkõnes küsilauses „et-i” ei ole, nt OTSEKÕNE: Ta küsis: „Mis sina siin teed?” KAUDKÕNE: Ta küsis, mis ma siin teen. ÜLESANDED HARJUTAMISEKS. 2. Lisa puuduvad kirjavahemärgid ja saatelaused sinna, kuhu pead vajalikuks. * Ahv tuleb loomaaia direktori jutule Mina ei saa enam jänese ja kaelkirjaku lähedal elada Miks Jänes räägib päev läbi anekdoote ja kaelkirjak naerab öö otsa nende peale * Filmilaos krõbistavad kaks hiirt filmilinti närida On sul hea film Raamatuna oli parem * Ema hakkas tube koristama ja saatis pojad õue mängima Mõni minut hiljem kostis sealt väiksema nutt. Mis seal lah...
Otsekõne ja kirjavahemärgid ( näited ) 10.klass 1) otsekõne ( tähis O ) 2) saatelause ( tähis S ) (1.1) S:.......................: ,, O...............................( .!? ) (2.2) ,,O..........................( .!? )" s............................ (3.3) ,,O.....................,"s.............., ,,o.................( .!? ) (4.4) ,,O....................( .!?)" s...... ,,O...................( .!? ) Näited nende joonist kohta : (1.1) Isa ütles: , Poiss, kohe kooli !" (2.2) ,, Kohe lähen !" vastas poiss . (3
Ma ei pea tegema muud(,) kui korralikult harjutama. Kõrvallause kaaluga ja vaba komakasutusega on ka öeldisverbita võrdlustarindid, kus võrdlussõna (nagu või nii nagu) seisab lause algul. Nagu kõik koduloomad(,) vajavad hoolitsust ka kassid. Kassid nagu kõik koduloomad vajavad hoolitsust. Nii nagu Eesti tarbija(,) võib mis tahes liikmesriigi tarbija pöörduda… OTSEKÕNE KIRJAVAHEMÄRGID Otsekõne pannakse jutumärkidesse. Mari ütles: „Ma lähen koju.” „Ma lähen koju,” ütles Mari. „Kas te olete kindlad,” küsis õpetaja, „et midagi korrata pole vaja?” Mari ütles „Ma lähen koju” vaid Jüri ärritamiseks. Kevadel oli lehes pealkiri „Vallavanem hakkab maasikaid kasvatama”. Võistkond leidis pudeli kirjaga „Ära jäta taarat randa!”. LAUSELÜHENDI KIRJAVAHEMÄRGID
ÜTE on pöördumissõna, mis näitab, kelle või mille poole lauses pöördutakse. · ÜTE on alati nimetavas käändes. Nt Poisid, lähme trenni! Kes teist, tüdrukud, tahab minuga kinno tulla? · ÜTE eraldatakse muust lausest koma(de)ga. Nt Anne, tule aita mind. Lähme, lapsed, kiiremini. OTSEKÕNET kasutatakse siis, kui tahetakse kellegi sõnu muutumatul kujul edasi anda. · Otsekõnega lause koosneb tavaliselt otsekõnest ja saatelausest. 1) Saatelause ja otsekõne Nt Õpetaja Kask ütles: ,,Täna õpime kirjavahemärke." 2) Otsekõne ja saatelause Nt ,,Täna õpime kirjavahemärke," ütles õpetaja Kask. 3) Otsekõne, saatelause, otsekõne. Nt ,,Täna õpime kirjavahemärke," ütles õpetaja Kask," selleks läheb meil vaja vihikuid." · Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse (,,"). NB! Lause lõpumärk on jutumärkide sees. · Otsekõne võib sisaldada ka ütet.
http://www.abiks.pri.ee Kaudkõne. Kui otsekõne pealause on minevikus (said, asked), Siis toimuvad kaudkõne kõrvallauses järgmised muutused; OTSEKÕNE KAUDKÕNE I pv. (go, goes) > II pv. (went) do/does + I pv. (eitav lause) > did + I pv. (do/does not go) > (did not go) do/does + I pv. (küsimus) > II pv. (do you go...?) > (if I went) II pv
Päike särab taevas ja linnud laulavad. Lihtlaused, mis liitlause moodustavad eraldatakse komadega või sidesõnadega. Täna on külm. Panen mantli selga. -> Täna on külm ning ma panen mantli selga. Lause, milles mitu sõna vastavad ühele küsimusele nimetatakse koondlauseks. Mul on kodus kommi (MIDA?), sokolaadi (MIDA?), küpsist (MIDA?) ja torti (MIDA?). 4) Otsekõne Kõneleja ütluse annab edasi otsekõne ning selle juurde kuulub ka saatelause. Otsekõne eraldatakse jutumärkidega. OTSEKÕNE SKEEMID: Saatelause: ,,Otsekõne.!?" (Ema hõikas: " Tule tuppa!") ,,otsekõne,!?" saatelause. (,,Mulle meeldib see," lausus Kati.) ,,otsekõne,!?" saatelause, ,,otsekõne" (,,Kuule sina," lausus ema, ,,Mida sa teed?") Otsekõnes kasutatakse ka ütet. Üte on olend või asi, mille poole pöördutakse. Üte eraldatakse muust koma(de)ga. ,,Ema, aita mind
Ütte esiletõstmiseks võib kasutada ka mõttekriipse, näiteks: · Kus sa olid sa häbematu jõmpsikas, keda kõik taga otsivad? Üte võidakse kirjalikus tekstis vormistada ka nagu eraldi lause. Sel juhul pannakse ütte järele hüüumärk. Ütte ehitus Ütet vormistab nimisõnafraas. See tähistab harilikult inimest (Palun astu edasi, vanaisa!), harvemini loomi või eluta objekte (Oled mulle kallis, kodupaik!). OTSEKÕNE Otsekõne saatelause võib paikneda otsekõne ees või järel, ka otsekõne sees (saatelausega katkestatud otsekõne): 1) saatelause + otsekõne: Esineja lausus: "Siis olid tingimuses hoopis teised." Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?" 2) otsekõne + saatelause: "Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber. "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!" NB
3. lauses oleks kasutatud mõttekriipsu. Harjutus 2 Moodusta VIIS liitlauset, kus 1. oleks kasutatud sidesõna sest; 2. oleks kasutatud sidesõne et; 3. oleks kasutatud siduvat asesõna kes/mis (kelle/mille, keda/mida, jne); 4. oleks kolm osalauset; 5. oleks neli osalauset. Harjutus 3 Moodusta üttega KOLM lauset, kus 1. oleks üte lause alguses; 2. oleks üte lause keskel; 3. oleks üte lause lõpus. Harjutus 4 Moodusta otsekõnega KOLM lauset, kus 1. oleks saatelause otsekõne ees; 2. oleks saatelause otsekõne järel; 3. oleks otsekõne katkestatud saatelausega.
Käina Gümnaasium Kairo Kuuse, Marleen Pahtmann Tänavaküsitlus Juhendaja: Urve Niit 2011 Jaanika Puusepp: ,,Vabandage, kas Teil on üks hetk aega? Me teeme uurimustööd ,,Noorte hääl" portaali jaoks ja uurime milline peaks olema tõeline sõber. Soovime teada Teie aramust." ,,Milline on tõeline sõber?" ,,Ma arvan, et õiglane, abivalmis, vapper, kannatlik, truu, usaldusväärne, ning igavene..." ,,Kas mõni sõber on Teid reetnud?" ,,Jah on küll reetnud." ,,Mida Te sellest õppisite?" ,,Mida ma sellest õppisin? Isegi kõigeparemat sõpra ei tohi usaldada 100%." Vastaja soovis jääda anonüümseks: ,,Vabandage, kas Teil on üks hetk aega? Me teeme uurimustööd ,,Noorte hääl" portaali jaoks ja uurime milline peaks olema tõeline...
Päike särab taevas. Kui lauses on enam kui üks öeldis, siis on tegu liitlausega. Päike särab taevas ja linnud laulavad. Lihtlaused, mis liitlause moodustavad eraldatakse komadega või sidesõnadega. Täna on külm. Panen mantli selga. -> Täna on külm ning ma panen mantli selga. Lause, milles mitu sõna vastavad ühele küsimusele nimetatakse koondlauseks. Mul on kodus kommi (MIDA?), sokolaadi (MIDA?), küpsist (MIDA?) ja torti (MIDA?). 4) Otsekõne Kõneleja ütluse annab edasi otsekõne ning selle juurde kuulub ka saatelause. Otsekõne eraldatakse jutumärkidega. OTSEKÕNE SKEEMID: Saatelause: ,,Otsekõne.!?" (Ema hõikas: " Tule tuppa!") ,,otsekõne,!?" saatelause. (,,Mulle meeldib see," lausus Kati.) ,,otsekõne,!?" saatelause, ,,otsekõne" (,,Kuule sina," lausus ema, ,,Mida sa teed?") Otsekõnes kasutatakse ka ütet. Üte on olend või asi, mille poole pöördutakse. Üte eraldatakse muust koma(de)ga. ,,Ema, aita mind
kõrvallause(te)st. Eritasandiliste osalausete vahel on Nägin, et metsast tõusis suitsu, ja alati koma helistasin päästeametisse. Samatasandiliste kõrvallausete vahel Nägin, et metsast tõusis suitsu ja koma ei ole, kui neid seovad (et) võsast väljus salk poisse. sidesõnad ja, ning, või jts. 4. OTSE- Otsekõne eraldatakse saatelausest Ain lausus: ,,Palun vabandust. KÕNE jutumärkidega. (!?)" ,,Palun vabandust, (!?)" lausus Ain. ,,Palun vabandust," lausus Ain, ,,et end oodata lasin.(!?)" 5. KAUD- KÕNE 6
Asesõna muutumine Saatesõna Otsekõne: Colin said, ,,I like Scotland very much. Kaudkõne küsimus Kaudkõne: Colin said that she liked Scotland very much. (Kui lause on juba minevikus tuleb see panna perfekti minevikku. William Shakespeare (1564-1616) wrote plays. Jacqueline Wilson (born 1945) has written many books about teenage girls.) 2.Kui otsekõne saatelause on minevikus (said), siis nihkuvad kaudkõnes kõik ajavormid mineviku suunas. Minevikus: Mary said, ,,I am reading a fantasy novel by C.S.Lewis. Perfekti minevikus: Mary said (that) she was reading a fantasy novel by C.S.Lewis. She said, ,,I have finished the book the teacher gave me. She said that she had finished the book the teacher had given her. 3.Kui otsekõne saatelause on minevikus, muutuvad kaudkõnes modaalverbid järgmiselt: can---->could will----->would
kohustatud sama tegema. Kõrvallause võib asetseda pealause sees: Ta teadis, et kaotab, ja valmistus selleks põhjalikult. Siis, kui meie tööd tegime, lullitasite teie järve ääres. Kõrvallause võib alistuda kõrgema astme kõrvallausele: Läksin poodi, et osta endale raamat, mida hädasti vajasin, kuna pidin esmaspäevaks referaadi kirjutama, sest mul oli see ikka veel tegemata. Otsekõne saatelause võib paikneda otsekõne ees või järel, ka otsekõne sees (saatelausega katkestatud otsekõne): 1) saatelause + otsekõne: Esineja lausus: "Siis olid tingimuses hoopis teised." Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?" 2) otsekõne + saatelause: "Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber. "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!" NB! Lauselõpumärk on jutumärkide sees.
Komakesed 1. KOONDLAUSE - lause, kus on üks öeldis ja ülejäänud lauseliikmed korduvad. Korduvad A, S, Öt eraldatakse komaga. nt Mati, Uno, Peeter ja Tambet osalesid töömessil. Korduvad täiendid 2. Samalaadsed täiendid eraldatakse komaga. nt Punased, sinised, kollased ja roosad lilled õitsesid meie aias. 3. Erilaadseid täiendeid komaga ei eraldata. nt Mõttetu pikaleveniv keeruline koosolek kestis 5 tundi. 4. Kui järgnev täiend täpsustab eelmis, pannakse nende vahele koma. nt Sel, 2017. aastal külastame Soomet. // Eelmine, 2016 aasta. 5. Kui täiendid on pärast põhisõna, eraldatakse kõik komadega. nt Vabariigi aastapäev, (-)pidulik, sisutihe, emotsionaalne, (-) meeldis gümnasistidele. Korduvad määrused 6. Kui määrused mõistemahult kattuvad, siis eraldatakse need omavahel komaga. nt Täna, 24. veebruaril, EV aastapäevaltoim...
Kõrvallause võib asetseda pealause sees: Ta teadis, et kaotab, ja valmistus selleks põhjalikult. Siis, kui meie tööd tegime, lullitasite teie järve ääres. Kõrvallause võib alistuda kõrgema astme kõrvallausele: Läksin poodi, et osta endale raamat, mida hädasti vajasin, kuna pidin esmaspäevaks referaadi kirjutama, sest mul oli see ikka veel tegemata. OTSEKÕNE Otsekõne saatelause võib paikneda otsekõne ees või järel, ka otsekõne sees (saatelausega katkestatud otsekõne): 1) saatelause + otsekõne: Esineja lausus: "Siis olid tingimuses hoopis teised." Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?" 2) otsekõne + saatelause: "Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber. "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!" NB! Lauselõpumärk on jutumärkide sees.
4. Omastavas käändes (kelle, mille) järellisandid eraldatakse komadega ainult põhisõna poolt. N: Karol Kuntseli, kuulsa lastelavastuse ,,Buratino" Artemoni osatäitja kirjanduse hinne oli koolis alati 5. 5. Kõigis ülejäänud käänetes järellisandid eraldatakse komadega mõlemalt poolt. + Enamasti esineb lisand nimetavas käändes. N: Maiu, meie klassi eesti keele õpetaja, omab B- ja C- kategooria juhilube. Kadrioru lossis, Eesti Riikliku Kunstimuuseiumi filiaalis, avati näitus. IV Otsekõne Saatelausest ja isiku otseöeldud mõttest. 1. Saatelause:,,Otsekõne...,!?" N: Minu emakeele õpetaja Maiu Kiisk ütles:,,Reegleid võib arvestuse ajal kasutada!" 2. ,,Otsekõne...,!?" saatelause. N: ,,Karl, pane lause kirja!" ütles pinginaaber. 3. ,,Otsekõne,!?" saatelause ., ,,(o) Otsekõne... .!?" N: ,,Ma ei armasta sind," haigutas mees, ,,üldse ei olegi huvi." 4. ,,Otsekõne,!?" saatelause ja saatelause: ,,(o) Otsekõne .!?"
) 2. Koma tarvitamine des-, mata-, maks-, tuna- lauselühendi puhul: a) Eraldatakse muust lausest koma(de)ga, kui lühendi tuum (des-, mata-, maks-, tuna-vorm) paikneb lühendi alguses. Meenutades oma lapsepõlve, tulid emale pisarad silma. Vaatamata kellelegi otsa, seisis süüdlane avariipaigal. b) Ei eraldata koma(de)ga, kui tuum paikneb lühendi lõpus: Oma lapsepõlve meenutades tulid emale pisarad silma. Kellelegi otsa vaatamata seisis süüdlane avariipaigal. 5. Otsekõne I Otsekõne annab edasi rääkija sõnasõnalise teksti ja esineb enamasti koos saatelausega, mis näitab, kes on rääkija. Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse ja lause lõpumärk on enne jutumärke. Saatelause võib asetseda otsekõne ees, keskel või järel: 1. Kui otsekõne on saatelause järel, pannakse nende vahele koolon: S_________: ,,O__________ . (? !)" Ta pöördus usalduslikult Sassi poole: ,,Kuidas kaubaga lood on?" 2
tähenduslikult nõrgalt seotud.(Ta vaatas telekat; väljas tibutas) - Rindlause osalausete vahele pannakse koolon, kui järgnev osalause seletab eelmist. (Ta oli väga rahutu: külalised polnud saabunud õigeks ajaks) - Mõtte esile tõstmiseks võib rindosalause ette panna mõõttekriipsu. (Enamasti on rõhuline esimene silp- seda nim. pearõhuliseks silbiks.) - Otsekõnet kasutatakse siis, kui tahetakse kellegi sõnu muutumatul kujul edasi anda. Otsekõne on liitlause, mis koosneb saatelausest(näitab, kes räägib) ja otsekõnest( rääkija sõnasõnaline tekst). Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse. - Saatelause on otse kõne ees ( Saatelause: ´´Otsekõne.(!?)´´ - Otsekõne on saatelause ees ( ´´Otsekõne.(!?)´´ saatelause. - Saatelause on otsekõne keskel ( ´´Otsekõne,´´ saatelause, ´´otsekõne.(!?)´´ - Üte=pöördumissõna - Tiia, võta päevik! - Võta päevik, Tiia!
................................................................................................... 9 Artikkel the pärisnimedega...........................................................................................10 Artikkel the geograafiliste nimedega............................................................................10 Artikkel a, an.................................................................................................................10 Otsekõne Direct speech..............................................................................................11 Kaudkõne Reported speech........................................................................................11 Kaudküsimused Reported questions..........................................................................12 Passiiv Passive voice .................................................................................................12
Eesti keele eksami kordamine Ilukirjandus Jaguneb eepikaks (proosa), lüürikaks (luule) ja dramaatikaks (näitekirjandus). Lisaks on ka lüroeepika. Eepika- Jutustava sisuga, objektiivselt tõepärased või tinglikult tõepärased sündmused, olukorrad ja tegelased. Lüürika- Kirjaniku elamuste subjektiivne kujutus, seotud kõne, värsivorm, luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused ja mõtted. Dramaatika- Dialoogi vormis, vastuolud ja konfliktid, sündmuste rida, mõeldud etendamiseks. Lüroeepika- Lüürika ja eepika segu, jutustava sisuga, tundeküllane. Eepika jaguneb: Suurvormid: eepos, romaan Väikevormid: jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot Eepos- ulatuslik luulevormiline jutustav teos. Romaan- probleemiderohkus, palju tegelasi, ...
R: __1___ ___2____. P: __1___, __2___, __1____. Lihtlause Liitlause Üttega Rindlause (____ , _____ .) Lisandiga Põimlause (_____ , sest ______ , _____.) Koondlause (: või -) Otsekõne · Lauseühendiga lause (nähes lähenemas Kiillause (tema, peab ütlema, tuleb suuri äikese pilvi, teadsin et pean pesu ära omadega toime) tooma Saatelause + otsekõne · "____," __ST__ · __ST___:"_____"
" ,,Otsekõne, (!?)" saatelause. ,,Kas, armas sõber, tahad sa ka meie seltsi heita?" tegi Juhan ettepaneku. ,,Mina leidsin ja sina leidsid ja igaüks leidis oma," tõdes Jaan kokkuvõtvalt. ,,Kes hooletu, jäi ilma!" parastas Maie. ,,Otsekõne," saatelause, ,,otsekõne. (!?)" ,,Kas tunned maad," päris eestlane, ,,mis Peipsi rannalt käib Läänemere kaldale?" o NB! Kui saatelause ei katkesta otsekõne lauset, tuleb toimida eelmise skeemi järgi: ,,Astuge ligi!" kisas pirukamüüja. ,,Ostke kuumi moosipirukaid moosiga!" Kui otsekõne on saatelause keskel, siis tema ette vahemärki ei panda: Õrna hüüdega ,,Ma tulen, kallim!" viskus ta heintesse. NB! Lause lõpumärk pannakse jutumärkide sisse. Vaid küsi- ja hüüumärk, kui see käib ainult saatelause kohta, pannakse pärast jutumärke: Miks ta siis ütles mulle: ,,Sa oled hea"?
(nt.On kasulik,et teatakse üksikasju.) NOMINALISATSIOON-on nimisõnafraas,mille põhjaks on teonimi,nt. Päikesetõusmine,tubade kraamimine jne.või mõni muu deverbaalist nimisõna:Juku tulek,lapse areng.Kui nominalisatsioonis on rohkem kui 1 täiend,tuleks need lahutada(Halvem-ema majast väljumisel;Parem-ema väljumisel majast.)Vältida bürokraatlikku keelepruuki!(halvem-siin teostatakse jalanõude parandust.parem-siin parandatakse jalanõusid.) Otsekõne Kõneleja ütluse annab edasi otsekõne ning selle juurde kuulub ka saatelause. Otsekõne eraldatakse jutumärkidega. OTSEKÕNE SKEEMID: Saatelause: ,,Otsekõne.!?" (Ema hõikas: " Tule tuppa!") ,,otsekõne,!?" saatelause. (,,Mulle meeldib see," lausus Kati.) ,,otsekõne,!?" saatelause, ,,otsekõne" (,,Kuule sina," lausus ema, ,,Mida sa teed?") Otsekõnes kasutatakse ka ütet. Üte on olend või asi, mille poole pöördutakse. Üte eraldatakse muust koma(de)ga. ,,Ema, aita mind
INTERPUNKTSIOON I KOONDLAUSE Koondlause on lause, milles on üks öeldis ja korduvad lauseliikmed (korduda võivad sihitis, alus jne aga kui lauses on mitu öeldist, on ta juba liitlause) 1. Korduvad alused (A), sihitised (S) ja öeldistäited (Öt) eraldatakse ALATI komaga. nt Mart, Joosep, Kert ja Kätlin olid tublid, ideederohked, elavad. (alused, öeldistäited) nt Taavi armastas Tiinat, Marit, Tiiut ja Aivit. (sihitised) 2. Korduvate täiendite puhul tuleb mõelda, kas need on samalaadsed või erilaadsed. • Erinevaid omadusi väljendavaid/erilaadseid täiendeid komaga ei eraldata. nt Erinevad keerulised mitmetahulised ideed läksid luhta. • Samalaadsed täiendid eraldatakse komadega. nt Kollased, punased, sinised ja mustavalgekirjud roosid meeldisid Joosepile. • Kui täiendid on lauses pärast põhisõna, siis eraldatakse need, olenemata laadist, alati komadega. ...
+ kõrvallaused järeltäiend eraldatakse eraldatakse komaga. kuna, kuni, ehkki, komaga. NT: Härra Kaldo, Koidula eraldatakse komaga. kuigi, kui, nagu NT: Uus ferrari, ilus, kiire direktor, tutvustas.. des-lauselüh. nud;tud-määrsulikud Otsekõne NB! eraldatakse lause lauselüh. Eraldatakse eraldatakse alguses komaga. komaga NT: Maja saatelausest komaga ,isegi kui NB! mata on des värvitud, läksime ... ,peaasi et eitus ,olgugi et Koondlause korduvad Kui on kahesõnaline Hoolimata, vaatamata,
sürrealism. Näiteks luuletus ,,Nägemus", mis kirjeldab seda hetke, kus hakatake ärkama, kuid osaliselt ollakse alles unenäos ning kaheldakse, kas nähakse unenägu või mitte. ,,Nii sinine on öö. Mu silme ees, kas unes, ilmsi, hõbeniite heikleb. Käin mingis kumas, õhus vist, või vees. Mu ümber imelisi helke veikleb. Nii sinine on öö," (,,Maa on täis leidmist" lk 47) Luuletaja on kasutanud lihtsaid sõnu, kuid mitmekõlalisi lauseid. Esineb ka otsekõne. Tema luule värss on sageli laulev ja riim puhas. Näiteks luuletuses ,,Sinna väljade vahele" on olemas otsekõne ja laused on erineva kõlaga. ,,Lõoke laulab! Ma olen nii mallata, nagu laulaks ta: mine, nüüd, mine!" (,,Maa on täis leidmist" lk 12) Ellen Niidu luulekogu on lihtne ja arusaadav. Tema luules oli palju äratundmist, kuid ka avastamisrõõmu. Kuigi too luulekogu on juba üle 50. aasta vana, on luules käsitletud teemad, probleemid ja küsimused siiani päevakohased
ametinimed (direktor) tiitlid (aasta ema) rahvus (soomlane) keel (eesti keel) idamaa-aasta nimed (draakoniaasta) tähtpäevad (jõulud, suur reede) ajaloosündmused v.a neis sisalduvad koha-/pärisnimed (jüriöö ülestõus, Mahtra sõda) ümberütlevad nimed v.a neis sisalduvad koha-/pärisnimed (Lydia Koidula- Emajõe ööbik, Kreutzwald- lauluisa, Soome- tuhande järve maa, Aafrika- Must Manner ) 3.OTSEKÕNE Kui saatelause on otsekõne ees: Ema ütles:,,Täna on õues külm.'' Ema küsis:,,Kas õues on küm?'' Ema hüüdis:,,Tulge tuppa!'' Kui saatelause on otsekõne järel: ,,Täna on õues külm,'' ütles ema. ,,Mis kell on?'' küsis ema. ,,Tulge tuppa!'' hüüdis ema Saatelause on otsekõne keskel/vahel: ,,Täna on väljas külm,'' ütles ema, ,,sest puud on üleni härmas.'' 3 ,,Kas täna on kontrolltöö
*des- ja mata-lauselühend eraldatakse komaga siis,kui lauselühendi peasõna ehk tegusõna käändeline vorm asub lauselühendi alguses: Märgates autot,tõstsime käe. **NB!!kui nud-,tud-, kesksõna või mata- vorm esineb lauses täiendina(missugune? Kuivanud puu okstel oli orav), siis koma ei panda *Ühesõnalist des- või mata- lauselühendit ei eraldata ülejäänud lauses komaga (kiirustades panime asjad kokku.) 5. Otse- ja kaudnekõne *Saatelause enne otsekõne: S_____: ,,O_____(.!?)" Ema hüüdis: ,,Mine poodi!" *Saatelause otsekõne järel: ,,O______(,!?)"s______. ,,Kohe lähen,ema,"ütlesin talle. *Saatelause otsekõne keskel: ,,O____," s______, ,,o_____(.!?)" ,,Osta saia,"ütles ema, ,, ja 2 piima kah." Otsekõne-kaudnekõne *Asesõnad,isiku-ja ajavormid tuleb valida kõne vahendaja isikust ja kõnelemisajast lähtudes: Leili ütles: ,,Ma lähen mere äärde." Leili ütles,et ta läheb mere äärde.
ÜTE on pöördumissõna, mis näitab, kelle või mille poole lauses pöördutakse. 10 ÜTE on alati nimetavas käändes. Nt Poisid, lähme trenni! Kes teist, tüdrukud, tahab minuga kinno tulla? 11 ÜTE eraldatakse muust lausest koma(de)ga. Nt Anne, tule aita mind. Lähme, lapsed, kiiremini. OTSEKÕNET kasutatakse siis, kui tahetakse kellegi sõnu muutumatul kujul edasi anda. 12 Otsekõnega lause koosneb tavaliselt otsekõnest ja saatelausest. 1) Saatelause ja otsekõne Nt Õpetaja Kask ütles: ,,Täna õpime kirjavahemärke." 2) Otsekõne ja saatelause Nt ,,Täna õpime kirjavahemärke," ütles õpetaja Kask. 3) Otsekõne, saatelause, otsekõne. Nt ,,Täna õpime kirjavahemärke," ütles õpetaja Kask," selleks läheb meil vaja vihikuid." 13 Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse (,,"). NB! Lause lõpumärk on jutumärkide sees. 14 Otsekõne võib sisaldada ka ütet. Nt ,,Tere, tädi Alma," ütles ta, ,,kas valget riiet on?"
Kui otsekõne saatelause on minevikus, siis nihkuvad kaudkõnes kõik ajavormid mineviku suunas: the present simple the past simple the present continuous the past continuous Näiteks. Sophie said, "I like pizza". - Sophie said (that) she liked pizza. Sam said, "I´m coming over". - Sam said (that) he was coming over.
Kõrvallause võib asetseda pealause sees: Ta teadis, et kaotab, ja valmistus selleks põhjalikult. Siis, kui meie tööd tegime, lullitasite teie järve ääres. Kõrvallause võib alistuda kõrgema astme kõrvallausele: Läksin poodi, et osta endale raamat, mida hädasti vajasin, kuna pidin esmaspäevaks referaadi kirjutama, sest mul oli see ikka veel tegemata. OTSEKÕNE Otsekõne saatelause võib paikneda otsekõne ees või järel, ka otsekõne sees (saatelausega katkestatud otsekõne): 1) saatelause + otsekõne: Esineja lausus: "Siis olid tingimuses hoopis teised." Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?" 2) otsekõne + saatelause: "Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber. "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!" KIILLAUSE
Lause ,,Mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama" teeb mullast tema verivaenlase, kellega tal on omad arved õiendada. Igal kevadel on lehes pealkiri ,,Vallavanem hakkab maasikaid kasvatama". Võistkond oli leidnud liivas lebava pudeli kirjaga ,,Ära jäta taarat randa!". Sõna,,haridus" on vaja õigesti kirjutada juba varakult. Kuidas käändub ,,iga"? 19. Otsekõne koos saatelausega võib toimida osalausena: Mai ütles: ,,Ole valmis mind aitama!", kuid see ei meeldinud mulle. See ei meeldinud mulle, et Mai ütles: ,,Ole valmis mind aitama!". Ainult koma, mida lisaks otsekõnele tingib ka kõrvallause või sidesõna (aga, kuid, vaid jt), seisab jutumärkide järel. Näiteks Kui tüdruk ütles: ,,Seda poleks ehk tarvis olnud" , vastas Jaan
Sissejuhatus on nagu teretamine, kui ruumi sisened esmane sideme loomine. Hea, kui suudad endast kohe algul hea mulje jätta ning selgeks teha, mis on sinu kontaktiloomise eesmärk. Siis on kergem edasi suhelda. Kirjandit alustades on kasulik mõtelda, kas tegemist on laia või kitsa teemaga, kas probleem või peamõte on pealkirjas antud või pead need ise sõnastama, kas tahad koostada arutlust või jutustust. Võimalikud sissejuhatuse variandid: · Probleemi püstitamine (teemast lähtuva küsimuse esitamine); · Teema piiritlemine (oma vaatenurga leidmine); · Idee rõhutamine (peamõttest lähtumine); · Mingi mõiste avamine; · Vastupidine väide; · Teemakohane lühilugu, näiteks juhtum elust; · Ajalooline taust (sobib kirjanduse, ajaloo, üldteemade puhul); · Elamuse, tunde, meeleolu, looduse, tegelase vms kirjeldamine; · Hoogne otsekõne; · Humoorikas algus · Ja palju muud. ...
Essee analüüs (Läbi raskuste tähtede poole) 1. Ainestik Kirjutatakse sellest, kuidas elus edasi jõuda ning kui mitte, siis miks? 2. Probleemid ja lahendused Inimesed, kes endast hästi arvavad, jõuavad ka elus kaugemale, tagasihoidlikud jäävad ka saavutustes tagasihoidlikeks. 3. Teema aktuaalsus See on teema, mis on aktuaalne seni kuni on olemas erinevad inimesed. 4. Teemakäsitluse uudsus Teema ei ole kuigi aktuaalne, sest see on juba ammu kõigile teada, et ambitsioonikad suudavad oma mõtteid paremini realiseerida. 5. Esituslaad Veidi õpetlik, õpetab kuidas teatud olukordades käituda. Kohati on eestlaste koha pealt natuke sarkastiline. Autor toob palju elulisi näiteid. 6. Adressaat Kindlasti pole see suunatud lastele või vanadele inimestele, vaid inimestele, kes alustavad tööd ja ka õppimist. 7. Keel, sõnavara, stiil - Jutt on jooksev, kompaktne ja lihtsasti ...
o), see tähendab. Nt Lapsed tulevad koolist, järelikult on tunnid läbi saanud. Mina tahaksin punast õuna, aga tema tõi mulle hoopis kollase õuna. 2) põimlause osalaused üksteisest, nt See, et keegi meist ei ole ilmeksimatu, on päevaselge. Poiss ütles, et tal pole aega, ja läks edasi. Sama astme kõrvallauseid ei eraldata komaga, kui neid seovad sidesõnad Ja, ning, ega, või nt Ema käskis Anul vaadata, et piim üle ei keeks ega väike vend end pliidi vastu ära ei kõrvetaks. 3) otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest, nt: ,,Muril on kirbud," ütles Mari 4) kiilud, nt Uus poiss, räägitakse olevat väga kehv õpilane KOOLON PANNAKSE 1) saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele, nt Mart nõudis juba ukselt: "Ema, kas toit on valmis" 2) rindlauses seletava või täpsustava osalause ette, nt Julius ja Maria on ikka üks paras paar: töötegijat kummastki pole, tühjade juttude ajamise peale on aga mõlemad meistrid. Semikooloniga eraldatakse
Omadussõnalised järeltäiendid, kui neid on rohkem kui üks. nt. 30aastane naine, kena, sale, rõõmsameelne, soovib tutvuda haritud ja intelligentse mehega. Koondlause korduvad liikmed omavahel. nt. Oma Lõuna-Eesti reisil käisime Viljandis, Võrtsjärve ääres, Otepääl ja Põlvas. Rindlause osalaused üksteisest. nt. Sina küsid, mina vastan. Põimlause osalaused üksteisest. nt. Juba see, et mees aadressi ei teadnud, tundus kummalisena. Otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest. nt. "Mart on natuke imelik poiss," oli Maie arvamus. Kiilud, sh üte ja hüüund. nt. See poiss, räägitakse, on väga andekas. NB! Esiletõstvalt toonitamata palun jääb komadeta. nt. Tule palun kohe siia! NB! Hüüdsõna, millele ei lange tunderõhku, ei eraldata komadega. nt. Oh seda Ainot küll! Osa lauselühendeid. nt. Verbita lühendid: Ukse taga seisis väike poiss, seenekorv käes. nt
Tsitaat ja refereering Inimese arvamus on võimalik tekstis esitada kas tsitaadina või refereeringuna. Tsitaadi puhul antakse arvamus edasi täpselt selles sõnastuses, nagu küsitletav seda ütles või kirjutas. Põhimõtteliselt on tsitaat sama mis otsekõne ja kirjutatakse alati jutumärkide vahele. Refereeringus annab autor küsitletava arvamuse edasi oma sõnadega. Refereering on oma olemuselt sama, mis kaudkõne ja jutumärke ei kasutata. Refereeringu puhul tuleb jälgida, et mõte saaks edasi antud ilma moonutuseta. Tsitaat või refereering esineb tavaliselt koos saatelausega. Saatelause annab infot selle kohta, kes arvamuse esitas ja millisel moel ta seda tegi. Kui tegu on tsitaadiga, siis
.................................................. Esineja ootas , kuni..............................................................ja jätkas siis slaidiprogrammiga. 4. Moodusta lauseühendiga lasued. Pane kirjavahemärgid. (6p) Nähes õpetajat- .................................................................... Kiri kirjutatud-.................................................................... Ootamata vastust-.............................................................. 5.Muuda otsekõne kaudkõneks. (6p) Anu küsis: ,,Mida sa nädalabahetusel teed?"..................................................................................... Väikevend hõikas: ,,Tulge ruttu sööma!" ............................................................................................ ,,Ma tahan praegu õppida,"ütlesin vennale , ,,ära mind sega" 6.Lisa puuduvad kirjavahemärgid. (36p) Christopher Robin, kes on karupoeg Puhhi hea sõber, elas metas kõige kõrgema kingu otsas
Ilukirjandusstiil • Värvikas sõnastus ja lausestus • Eriline, vähetuntud, arhailine, harva kasutatav või slängisõnavara • Telegrammistiilis ülilühikesed või väga pikad ja rohkete kõrvallausetega laused • Sõna- või lausekordus kunstilistel eesmärkidel • Alg- ja lõppriimid • Rohked kõnekujundid: epiteedid, võrdlused, metafoorid • Emotsionaalsed vahendid: hüüdlaused, kolme punktiga lõppevad laused, retoorilised küsimused jne • Otsekõne ja dialoog • Minavorm • Kirjakeele normide eiramine • Üllatuslik tekstivormistus
haritud ja intelligentse mehega 4. Koondlause korduvad liikmed omavahel : Oma Lõuna Eesti reisil käisime Viljandis , Võrtsjärve ääres , Otepääl ja Põlvas . 5. Rindlause osalaused üksteisest , kui nende vahel ei ole sidesõnu ja , ning , ega , või Sina küsid , mina vastan . 6. Põimlause osalaused üksteisest : Juba see , et mees automarke ei teadnud , tundus kummalisena . 7. Otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest . ''Mart on päris kõvasti imelik , '' oli Maie arvamus . 8. Kiilud , s.h ( sealhulgas ) üte ja hüüund . See poiss , räägitakse , on väga andekas . Teil , Jüri ja Mari , tuleb täna kahekesi midagi tegema hakata . Oh häda , liha kõrbes ära ! 9. verbita (tegusõnata ) lauseühend . Ukse taga seisis väike poiss , vihik käes .
oleks pidanud poisi üles andma, hoopis uue varjupaiga, kus ei küsitud isegi raha 6 Ometi oli neidki, kes viivitamatult juudid paljastasid ning nemadki on korduvalt lugeja ette toodud. Otseloomulikult sisaldab raamat ka ülevaateid juutide hävitamiseks mõeldud operatsioonide kavadest, mida teise peatüki algusest leiab. Välja antud raporte ja instruktsioone on haarav lugeda ning selliste vormide puhul teenib alati truult otsekõne kasutamine, mida Eidintaski siinkohal teinud. Lugedes sõnu, mida keegi on mingis olukorras öelnud, kirja pannud, võimaldab paremini tunda situatsiooni olemust ja selles olevate inimeste tundeid või mõtteid. Kuigi see pole alati vajalik, siis just saatuslikes või määravates olukordades on otsekõne olemasolu nauditav. Suur osa holokausti puudutav on mahutatud teise peatükki ja hõlmab endas juba mainitud
Artiklid ja eessõnad 7 Eessõnad 7 Kesksõnad 8 Prefiksid ehk eesliited 8 Sufiksid ehk järelliited 9 Artikkel the pärisnimedega 10 Artikkel the geograafiliste nimedega 10 Artikkel a, an 10 Muu 11 Otsekõne Direct speech 11 Kaudkõne Reported speech 11 Kaudküsimused Reported questions 12 Passiiv Passive voice 12 Loendatavad nimisõnad Countable nouns 12 Loendamatud nimisõnad Uncountable nouns. 13 Mitmuse moodustamine 13 Siduvad asesõnad 14 Omastav kääne 14
hoopis. Komaga eraldatakse a)verbita lauselühend Isa seisis, rihm käes, ja vaatas poisile kurjalt otsa. b) määruslikud nud- ja tud-lühendid (küsimus millal?) Võtnud rihma kätte (millal?), vaatas isa poisile kurjalt otsa. c) des- ja mata-lühend aluse ja öeldise vahel või kui des- või mata-vorm on lühendi algul Isa, kasvatades lapsi, läheb vahel liiale. Meie kasvasime, tundmata vitsahirmu. Tundes vitsahirmu, olime ise ees kuulekad. 14. Otsekõne eraldatakse saatelausest jutumärkidega. Otsekõnaga lausete kirjavahemärke ja suure ning väikse algustähe kasutamist vaata näidetest. Ain lausus: ,,Palun vabandust. (!?)" ,,Palun vabandust, (!?)" lausus Ain. ,,Palun vabandust," lausus Ain, ,,et end oodata lasin.(!?)"
1. ÜTE - kelle poole pöördutakse (selline lause, mida tavaliselt otse inimesele öeldakse), ALATI komade vahel. Sageli on see mingi omadussõnaga koos, see on koos, selle tunneb ära ;) Tulge siia, armsad lapsed, hakkame minema. 2. OTSEKÕNE kirjavahemärgid tuleb lihtsalt meelde jätta, mingit erilist loogikat siin pole. 3. LISAND - väljendab põhisõna pikemalt (nt euro=Euroopa ühisraha) 1) järellisand (2 koma) Peil, meie klassijuhataja, kogub lipse. 2) om. käändes lisand (1 koma) Peili, meie klassijuhataja (kelle) habe on ajamata. 3) eeslisand (koma ei pane) Meie klassijuhataja Peil solvub tihti. 4) kui-lisand (koma ei pane) Peil kui meie klassijuhataja aitab kabareed teha. 5) na-lisand (koma ei pane) Peil meie klassijuhatajana hoolib meist. 4. LAUSELÜHENDID - need on lauseosad, mitte laused(öeldist pole) 1) verbita lauselühend/iseseisev nimetav on ALATI komade vahel. Juku astus klassi, müts peas, ning ots...
silmaring. Õppimine on eduka kirjandi saladus. Eesti keeles pole midagi õppida Astmevaheldus, vältevaheldus, lisand, võõrverbid, koondlause, hõlmavad määrused, sama ja eriliigilised täiendid ning määrused, rindlause ja otsekõne. Kas see pole mitte piisav loetelu sellest, mida on eesti keeles õppida? ÕS- ist saab kontrollida vaid õigekirja Vältevaheldust ja sõnade käänamist saab ka kontrollida. Peale eestikeelsete sõnade esitab ÕS ka üksikuid võõrkeelendei koos eesti vaste või seletusega ja ÕS esitleb ka sõnade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
