ning neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Arenes seltskondlik suhtlemine ja avardus silmaring. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Igal rüütlil oli oma südamedaam kellele pühendas ta oma vägiteod. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Tekkis rüütlikirjandus. Rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus Trubaduurid Rüütlikirjanduse õitseng algas Lõuna-Prantsusmaal lüürikaga, mille loojaid nimetati trubaduurideks. Trubaduurid (teada u 500, kuulsaid u 409)olid oma maailmanägemisega kutselised luuletaja, kes olid nii sõnade kui viisi autorid, sest lüürikat esitati muusika saatel. Nende ettekandmine oli auväärne asi. Kuna anonüümsete rahvalaulikute asemele astunud trubaduuride luule oli muusikast lahutamatu siis algas ka ilmaliku muusika
Rüütlikirjandus tekib põhiliselt 12. sajandil ja jõuab kiiresti õitsengule. Uue sotsiaalse tegurina kirjanduste arengu esineb alates 13. sajandist linnade kujunemine tähtsaks ühiskondlikuks jõuks. Linlaste huvid on vastuolus rüütliseisuse omadega, seetõttu kujuneb linnakirjandus, mis on häälestatud teravalt antifeodalistlikuks. Klerikaalne kirjandus kaotab järkjärgult iseseisva omapära ning liitub linlikuga. Iseseisvalt jääb püsima rüütlikirjandus, kuid 14.- 15. sajandil mandub see ideoloogiavaeseks seikluskirjanduseks. Prantsusmaal ja Itaalias ning mujal harrastati luulekultuuri, tugev romanistasioon ning kirku hool olid rahvalikud päirmused hävitanud või viinud need ajaviitelaulu tasemele. Rahvapärimust harrastatsid Itaalias dzullared ja Prantsusmaal zonglöörid. Varasel keskajal kujuneb ka ilmalik ladinakeelne kirjandus, milles jätkuvad osalt ka antiiksed traditsioonid
Keskaja rüütlikirjandus (Parzival) (XIIXIII sajand ) Rüütlikirjandus jaguneb rüütliromaanideks ja kurtuaasseks (õukondlikuks) luuleks. Valdavalt ilmalik, eemaldus kirikudogmadest. Prantsusmaal nimetati kurtuaasset luulet trubaduuride luuleks, saksamaal olid nad minnesingerid ja itaalias trovatoored. Põhja-Prantsusmaal kutsuti aadelkonnast pärit laulikuid truväärideks Kirjutatud on need paarisriimides. Aluseks tänapäeva massikirjandusele. Samas ka
Esimene ajajärk oli varakeskaeg, mis hõlmab 476. a. – 10. sajandini. Seda aega iseloomustab sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemine. Rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust, kloostrid omandasid kultuurikeskuste rolli. Klassikaline keskaeg hõlmab aga 11. – 15. sajandit ning seda aega iseloomustab feodaalühiskonna õitseng ja linnade kiire kasv. Suur oli ka intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus. Varakeskaeg pakkus kultuuriliselt üsna vähe, suurimad kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valdkonda. Keskaegsete eepikate alla kuuluvad näiteks Keldi eepika, Islandi eepika, samuti ka Anglosaksi eepos ja kroonikad. Iga rahvas kannab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lähemast ajaloost. Prantsusmaal levisid kangelaslaulud kõige varem ning sealt on pärit ka žanri nimetus
· Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,,Rolandi laul" (prantsuse) 6) ,,Lugu Igori sõjaretkest" (vene) · Rüütlikirjandus kujutab daamikultust. Rüütlikirjandus oli ilmalik. · Daamikultus kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidle- matult allub. · Trubaduurideks nimetatakse Euroopa esimesi kunstilüürikuid pärast antiiki. · Personifikatsioon isikustamine, looduesemetele või loomadele antakse inimlikud omadused. (maa tukub, reha magab, luisk puhkab)
Rüütlikirjandus Rüütlikirjandus kujutab ideaalset rüütlit. Seal tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi: vaprust, jäägidut ustavust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust. Ülistati rüütli truu armastaust südameedaami vastu. Eristatavad on kolm zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte autorid on enamasti teadmata. Teemad ammutati traditsioonilistest mütoloogiatest ja reaalsetest ajaloolistest sündmustest. Kuulsaim on Prantsuse eepos ,,Rolandi laul". See põhines tõestisündinud seigal: kuidas baskid Karl Suure sõjaretke Põhja- Hispaaniasse frankide järelväe hävitasid. Peakangelase Karl Suure vasalli krahv Roland hukkus meeleheitlikus võitluses. Sakslaste ,,Nibelungide laul" ammutas oma ainese muistsetest germaania legendidest. See mõjub arhailiselt ja süngelt. Kui kangelane Siegfried reeturlikult tapetakse ja tema rahva aare Rheini jõkke uputatakse, plaanib tema nain...
Rüütlikirjandus Sergei Saal Rüütlikirjandus · 12. sajandil sai Lääne-Euroopas erakordselt mõjukaks rüütelkonna kultuur · Alguse sai Prantsusmaal · Rüütlitele hakati õpetama lisaks relvakäsitlusele ka käitumist seltskonnas ja kombeid · Esiplaanile kerkis armastus, mille nimel võis kas või surra · Kogu rüütlikirjandusele on omane naise ülistamine Rüütliluule · Keskaegne õukondlik luule · Väga levinud rüütlikirjanduse vorm · Väljendab elurõõmu · Teemadeks on armastus, noorus, kaunidus, harmoonia, seiklus, jms · Põhja-Prantsusmaal hakati aadelkonnast pärit laulikuid kutsuma truväärideks ning Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks · Trubaduurid on luuletajad, heliloojad ja lauljad ühes isikus · Luuletamine ja luuletuste ettekandmine oli väga auväärne tegevus Rüütliluule vormid · Luulevormidest olid juhtivad: · Kantsoon armastusteemaline luuletus · Sirventees teenistuslaul, sõttamineku...
Esitajatest rändmuusikud õppisid need pähe ning eeposte esitused kestsid kohati päevi. Nendel eepostel põhinevad hilisemad eeposed. Näiteks : *Rolandi laul(prantsuse, esitasid zonglöörid, tõsieluline)*Laul minu Cidist(hispaania, esitasid huglaarid, hisp kuninga võitlus maulidega)*Niebelungide laul( saksamaa, esitasid spiilmanid, rahvaste rändamine)*Lugu Igori sõjaretkest(venemaa, ajaloolised sündmused) 5. Mida kujutab endast rüütlikirjandus ? (tekkimine, kesksed motiivid) Rüütlikirjandus sai alguse XI sajandil pärast seda, kui rüütlid jäid paikseks. Tegemist oli kurtuaasse ehk õukondliku tegevusega. Rüütlite seas levis daamikultus(õhati oma naise või mõne daami poole). Rüütlikirjandus rääkis armastusest, mida enne polnud; edastati psühholoogilisust; tekst oli allegooriline ja sümbolitega; räägiti ka Püha Graalist. Rüütleid iseloomustasid head kombed, relvakäsitlemis- ja jahipidamisoskus ning ka
Taod võidakse mõista ka igavese ja määratlematu , kõikjaleulatuva ja ammendamatu printsiibi või väljana Eepos lugulaul , värsivormilineteos maailma loomisest ,jumalates , kangelastest Antiikkirjandus Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandus (8-5. Saj ) Piibel Kristlaste pühakiri , jaguneb Vanaks ja Uueks testamendiks Keskaja kirjandus Ajavahemik antiigi ja renessansi vahel Koraan Moslemite pühakiri , koosneb suuradest Rüütlikirjandus rüütlikirjandus oli rahvaluulest lähtuv , kuid ülikutele mõeldud viljeleti põhiliselt lüürikat , seda kandsid edasi trubaduurid ja minnesingerid ,Rüütlieetikas oli rõhutatud seisuseuhkus , truudus ja ustavus senjöörile . Rüütlivoorused kehtisid ainult oma seisuse suhtes . Allegooria - Mõistukõne , kahe tähendustasandiga proosa või värsslugu . Müsteerium 14.saj vaimulik näidend , mida etendati kirikus pühade eel .
RÜÜTLIKIRJANDUS (12.-13. SAJAND) 12. sajandil sai Lääne-Euroopas erakordselt mõjukaks rüütelkonna kultuur. Feodaalide poegadel oli võimalus valida kahe poliitilise tegevusala vahel: 1)saada ratsasõdalaseks-rüütliks; 2)omandada vaimuliku elukutse Kolm etappi: kuni 7 eluaastani elas kodus 1. 7. aastaselt läks õppima süserääni juurde, temast sai paa, kes pidi saatma patrooni. Õpetati käitumist seltskonnas ja kombeid. 2. 15. aastaselt sai paa kannupoiss. Isiklik relv. 3. 21. aastaselt pidi kannupoiss sooritama katsed, tõestama osavust ja jõudu. Järgida tuli au ja õiglust (rüütlireeglid). Ei tohtinud mitmekesi rünnata ühte ja maaslamajat. Tolleaegset rüütlikirjandust nimetati kurtuaarseks kirjanduseks (ehk õukondlikuks kirjanduseks). Rüütlikirjandus: 1. Esiplaanil on armastusteema (daamikultus). 2. Oli aktiivne rüüt...
õukonnaliikmetelt eeldati laitmatut käitumist, viisakust, kõrgeid kõlbelisi põhimõtteid seltskonna- ja intiimelus. Rüütlikirjandust nimetatakse K U R T U A A S S E K S. Rüütel pidi oskama umber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja. Kogu rüütlikultuuri keskne teema ongi daamikultus. Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidlematult allub. Rüütlikirjandus tõi kultuuri uue joone austuse naiste kui isiksuse vastu. Seega on rüütlikirjandus pigem ilmalik. Rüütliromaan kujutab seiklusi ja kangelastegusid, mida sooritavad vaprad rüütlid, põneva sisuga lood esitavad fantaasiapärase ainestiku kõrval ka ajaloolisi ja legendilaadseid pärimusi. Kadus ka senise kirjanduse anonüümsus, sest autorid on nimeliselt teada. Nende seas küündisid esile esimesed silmapaistvad kirjanikud Chretien de Troyes, Bernanrt de Ventadorn, Marie de France
KRJANDUSE KOKKUVÕTE KANGELASLAULUD 1. ,,Ronaldi laul", prantsuse rahvaeepos 11. saj. , kirjeldab Ronaldi kanglassurma mauride ja frankide vahelises lahingus. Ronald oli Karl-Suure väejuht. Ta on rüütlivooruste ja ülluse eeskuju, oli keskajal populaarne kangelane. Ronald on uhke ja iseteadev. Egoism, ahnus ja julmus jäävad talle võõraks. Rüütlivaprust ülistav ja õiglast valitsejat idealiseeriv teos aitas kaasa prantsuse rahvustunde kujunemisele. 2. ,,Laul minu Cidist" on hispaania eepos 12. saj., mis on ajalootruu (tõesti sündinud). Tähelepanu on pööratud pereelule. Eepos kajastab maa omapärast saatust varasel keskajal. Cid, hispaania rekonkista tähtsaim tegelane ja armastatud rahvasangar, oli ajalooline isik kõrgaadlik Rodriga Diaz de Vivar. Ta saadeti riigist välja, kuid võidetud lahingud tegid temast kangelase. 3. ,,Nibelungide laul" on 13. saj. alguses ilmunud saksa...
maailmavaadet..Kujunes välja rüütlikirjandus(kurtuaasne e.õukonnakirjandus)mis ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali.. Rüütlikirjandus mitte ainult ei jäädvustanud rüütlite elu ja kombestikku, vaid oli ise nende aktiivne kujundaja.Kogu rüütlikultuuri läbib keskse motiivina daamikultus.Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kodumaa nimel, vaid rüütel teenib nüüd esmajoones daami, kelle soovidele ta vastuvaidlematult allub. Kõige viljakam oli rüütlikirjandus Prantsusmaal.Kujunesid välja uut tüüpi aadelkonnast pärit laulikud., keda kutsuti o Põhja-Prantsusmaal truväärideks o Lõuna Prantsusmaal trubaduurideks Rüütlikirjanduse liigid 1. Jutustuslikud värssteosed.Rüütliromaan 2. Lüüriline luule.Rüütliluule. Rüütlikirjanduse teemad: o Armastusteema. o Rüütlite kombestiku ja elunormide kujutamine. Tähtsus. 1. Keskaegne kirjandus kaotas anonüümsuse
3. Allegooria on keskaja kirjanduse iseloomulik joon, mille tüüpilisemad võttes olid personifikatsioon, kadunud armastuse otsimine ning üleloomulike paikade külastmine unes. 4. Kirjeldan keskaja eeposeid, rüütlikirjandust ja trubaduuride lüürikat. Keskaja eeposed toetusid säilinud suulisele traditsioonile ja rahvapärimusele. Siiamaani tuntud kangelaslood on nt: ,,Nibelungide laul" (vanagermaani) ,,Vanem Rolandi laul" (prantsuse) ja ,,Lugu minu Cidist" (vene) Rüütlikirjandus on ilmalik, kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaiad rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidlematult allub. Rüütlikirjandus tõi kultuuri uue joone- austuse naise kui isiksuse vastu. Trubaduure võib nimetada Euroopa esimesteks kunstlüürikuteks pärast antiiki. Tüüpiliselt ajastule oli nendegi teoste keskne teema saavutamatu armastuse jumaldamine.
rüütliromaane. Mõlemas zanris rõhutati tugevalt daamikultust. Rüütel pidi olema vankumatult truu oma väljavalitule, keda kirglikult ihaldas ja ennastohverdavalt teenis, kuid kes armastajale sageli kättesaamatuks jäi. Loomulikult leiab rüütlikirjanduses küllalt näiteid ka armastajate füüsilisest ühtesaamisest, kuid põhiline oli siiski ülev kirg ja hingeline truudus. Nagu muudeski valdkondades nii näitab rüütlikirjandus armastuseski mõneti ebareaalset ideaalpilt. Rüütlikirjanduses pöörati tähelepanu ka vormilisele viimistlusele, mis omakorda pani aluse uutele värsimõõtudele, riimi- ja stroofistruktuuridele. Nii tekkis uusi luulezanre: SEKSTIIN kuuevärsilistes stroofides kirjutatud luuletus ilma traditsioonilise teemata. Sellele zanrile on iseloomulik virtuooslik sõnastus ja värsiehitus.
Keskaja kirjandus · Kirik · Rüütlid · Ristisõjad · Rändlaulikud · Paavst · Linnused Vanem keskaja kirjandus Varakeskaeg 5-10 saj. Kultuurkeeleks oli ladina keel. Säilinud väga vähesed tekstid. Rahvakeelne kirjandus hakkas tekkima sedakaudu, kuidas Rooma riigi terriooriumile tunginud, või selle ääremail elanud rahvad ristiusustatti. Keldi eepika 5 saj. Võeti Iirimaal rahumeelselt vastu ristiusk, aga valdav osa nende pärimusest kristuseelne müütlinine pärimus. Filid Ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad, jutustasid oma sugukondade pärimusi. Bardid Lõid mütoloogilisel ainestikul ülistuslaule Tänapäeva on jõudnud 18.saj sotlane James Macpherson ,,Ossiani laulud"' ,,Vanem Edda" 11-12 saj, põhjamaade pärimused. Kirjutatud vana islandi keeles. Iga laul on omaette tervik. Erinevate autorite poolt kirjutatud. Lühike, napp ja tihe stiil, iseloomulik on nimede suur hulk. Kasutatakse palju epiteete. Kenni...
4. Piibli teine osa jaguneb neljaks: evangeeliumid, ajaloolone (apostlike tegude) raamat, õpetusraamat (kirjad) ja prohvetiraamat (ilmutusraamat). 5. Lendsõnad, mis pärinevad piiblist: · Küünalt vaka all hoidma · Ennem läheb kaamel läbi nõelasilma · Ei ole midagi uut päikese all 6. Keskaeg haarab enda alla 5.15. sajandi. Sel ajal toimusid ristisõjad, kirikute rajamine. 7. Keskaja kirjandus jaguneb: · Piibel ja piibliaineline kirjandus · Eeposed · Rüütlikirjandus · Linnakirjandus · Näitekirjandus 8. Riik Eepose pealkiri Sisu Prantsusmaa Rolandi laul Kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus,frankide lüüasaamine põhjustas Ganeloni reetlikkust ning Karl Suure kättemaksu Rolandi ja 12 peeri langemise eest. Hispaania Laul minu Cidist 771
AJALUGU 1. Keskaegne linn Linnad hakkasid tekkima X – XII sajandil. Tekkisid kaubateede ristumispunktidesse, külade ja kloostrite ümbrusesse, antiikaegsete linnade kohale, feodaali valduste keskele. Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Linnaelu juhtis raad (reguleeris käsitöö ja kaubanduse toimumist, hoolitses linna heakorra eest, mõistis kohut, tegeles rahandusega, usueluga, hariduseluga, oli ka linna omavalitsuseks). Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa korporatiivsetesse ühingutesse tsunftidesse (kaubandus) ja gildidesse (käsitöö; Mustpeade gild). Valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette privilegeeritud ühingu suurgildi. Linnaõigus > Lübecki õigus. 2. Keskaja perioodid Keskaeg kestis 395/476 – 1517. Keskaeg koosneb kolmest perioodist: varakeskaeg (5 – 10 saj.), kõrgkeskaeg (11 saj. – 14. saj.), hiliskeskaeg (14. saj – 15. saj.). Varakeskaeg – kujunes välja talupo...
relvastus Ründevarustus Kaitsevarustus § Mõõgad § Kaitserüü § Odad § Kiiver § Vibud § Kilp § Tulirelvad § Ammud § Bilda turniirid Organiseeritud sõjamängud ehk turniirid Kuulsaim turniirisangar: prantsuse rüütel Guillaume le Marechal Kestsid kolm päeva:ratsa,jalgsi,grupikaupa Nürid relvad rüütlikirjandus Kangelaseeposed ,,Rolandi laul" ,,Nibelungide laul" Rüütliromaan Kuningas Artur Guenevere Armastusluule Trubaduurid Kas keskaeg oli pime aeg ? Arenenud relvastus Linnused
See võimaldas talupojal minna turule müüma oma kaupa ja selle pealt rikastuda. Selline muutus mõjutas ühiskonda palju, kuna tekkis juurde rohkem rikkaid talupoegi, kes olid võimelised oma talu ostmiseks ja selle harimiseks. Rahva rikastumine aitas kaasa elnike arvu suurenemisele ja majanduse elavnemisele. See omakorda viis paljudes Euroopa riikides 13.sajandil pärisorjuse kaotamiseni. Feodalism mõjutas Euroopa arengut. Selle korra ajal tekkis pärisorjus ja levima hakkas rüütlikirjandus. Tänu sellele levis usuline vaimustus ja kujunesid välja paljud uued riigid ja linnad. Feodaalkord kaotati kodanlike revolutsioonide tulemusena Inglismaal 17. sajandil, Prantsusmaal 18. sajandil, Saksamaal ja Venemaal 19. sajandil., paljudel mahajäetud maadel on aga veel jälgi feodalismist.
Lugu Igori sõjaretkest - tundmatu autori poolt loodud 1185 ja 1187 aasta vahel. Teemadeks: rüütliau, patriotism, usu eest võitlemine paganate (polovetside) vastu. Ülemineku teos. Ristiusu vastuvõtmise ajal oli Kiievi-Vene üks suurimaid riike, aga siis killustus see vürstkondadeks hiljem venelasteks, valgevenelasteks ja ukrainalasteks. Rüütlikirjandus XII XIII saj kurtuaasne - prantsuskeelest cour `õu õukond. Rüütlikirjandus oli kurtuaasne kirjandus sest rüütel kui selline pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja. Daamikultus - läbis rüütlikirjandust keskse motiivina. Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib nüüd esmajärjekorras daami, kelle kõikidele soovidele ta vastuvaidlematult allub, kinnitades oma jäägitut truudust.
KIRJANDUSVOOLUD · Antiikkirjandus 8. Ekr -6. saj. Pkr (Kreeka, Rooma kirjandus) · Kangelaseeposed (Hispaania, Saksa, Prantsuse, Vene jne) 9.-13. saj · Keskaegne rüütlikirjandus 12-13 saj (trubaduuride luule) · Renesanss 14-16 saj · Humanism ja Reformatsioon 16-17 saj · Barokk 17 saj · Klassitsism 17 saj · Rüütli-Kelmi pastoraalid · Filosoofiline kirjandus 17 saj · Sentinemntalism 18 saj I pool · Valgustuskirjandus 18 saj · Romantism 18 saj lõpp 19 saj I pool ROMANTISMI ÜLDISELOOMUSTUS · 1789 algas suur Prantsuse Revolutsioon, aga sellele järgnes terror ja Napoleoni
sõjakäigust Hispaaniasse võitlema mauride vastu. Peategelane ja sõjakäigu eestvedaja oli Roland ning tema sõber ja tubli sõjamees (sõjard) oli Oliver. · Nibelungide laul: 13. sajandi saksa kangelaseepos, mis räägib Nibelungide dünastia traagilisest hukkumisest. Siegfried (Madalmaade kuningapoeg); Kriemhild (Burgundia kuningatütar); Gunther (Burgundia kuningas); Brüngild (Islandi valitseja); Hagen (Guntheri vasallu/teener) 5. Rüütlikirjandus 12. sajandil sai rüütlist aadel. Rüütlitel tekkisid kombed, peen käitumine Neil oli kurtuaasne elulaad ja sellest ka kurtuaasne kirjandus. Kuidas saadi rüütliks? 7-aastaselt midi kuskile aadli perre elama ja õppima 15.aastaselt saadi kannupoisiks ~20-21-aastaselt löödi rüütliks. · Rüütlikultuur: Turniiridel osalemine; Daamikultus, mis oli ka kogu rüütlikirjanduse keskne teema; abielu seaduslike järglaste saamine, aga armastus pole oluline (eetikaga vastuolus).
kirjapanekud: Iiri saagad, Islandi ,,Vanem Edda" (eepiliste laulude kogumik), anglosaksi eepos ,,Beowulf" · Klassikaline keskaeg (11 15 saj) o kengelaslaulud ehk kangelaseeposed (11-13 saj) rahvaluulel põhenev kirjandus prantslaste ,,Rolandi laul" hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" sakslaste ,,Nibelungide laul" o rüütlikirjandus (alates 12.saj kuni keskaja lõpuni) rüütliromaan, trubaduuride luule o linnakirjandus (13-15 saj) erinevad draama ja luulezanrid, romaan Rüütlikirjandus Kogu rüütlikultuuri läbib keskse motiivina daamikultus. Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib nüüd esmajärjekorras daami. Mõnede varajaste rüütliromaanide aines pärnes antiigist (nt
· Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,,Rolandi laul" (prantsuse) 6) ,,Lugu Igori sõjaretkest" (vene) · Rüütlikirjandus kujutab daamikultust. Rüütlikirjandus oli ilmalik. · Daamikultus kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidle- matult allub. · Trubaduurideks nimetatakse Euroopa esimesi kunstilüürikuid pärast antiiki. · Personifikatsioon isikustamine, looduesemetele või loomadele antakse inimlikud omadused. (maa tukub, reha magab, luisk puhkab)
„NIBELUNGIDE LAUL“ SAKSA RAHVUSEEPOS KRISTINA JA KRISTI AJALUGU ● „Nibelungide laul“ on koostatud 13. sajandi alguses, kui rüütlikirjandus oli saavutanud kõrgtaseme. ● Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 1198–1204 Austrias (Passaus). ● Saksa keeles ilmus esmakordselt 1757. aastal ja eestikeelne tõlge 1977. aastal. ● TUTVUSTUS Anonüümse ● . spiilmani loodud eeposes pole jutt suurtest ajaloosündmustest, vaid esiplaanil tõusevad tegelaste isiklikud probleemid: armastus ja abielu, solvumine ja kättemaks, rüütellikkuse ilmingud. ●
õukonnainimestelt laitmatut käitumist ja seltskondlikkust. Rüütel pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja = sellepärast nimetatakse tollast rüütlikirjandust KURTUAASSEKS kirjanduseks. Kogu rüütlikultuuri läbib keskse motiivina daamikultus. Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid nüüd teenib rüütel hoopiski daami - talle truudust kinnitades. Kõige enim oli rüütlikirjandus levinud Prantsusmaal. Põhja-Prantsusmaal kutsuti rüütlilaulikuid truväärideks, Lõuna-Prantsusmaal trubaduurideks. NB! Põhja-Prantsusmaa truvääride loomingus kasutati esmakordselt sõna roman ('romaan') mahukate jutususlike värssteoste zanrinimetusena. Hiljem võeti see sõna kasutusele ka igal pool mujal, kuid küll rohkem proosateoste tähistuseks. Rüütlikirjandusest kujunes palju väga palju uusi zanre: 1) ALBA rüütlite hommikune äratuslaul 2) SEREENA õhtulaul
Aadli elulaad ja rüütlikultuur K Edgar T Relvastus Sõditi peamiselt hobustel. Relvadeks põhiliselt piik, mõõk, hiljem kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Kanti metallist rõngassärki, heledat rüüd. Kasutusel olid loomulikult ka kiiver ja kilp. Sõjas osalesid ka jalamehed, kes kasutasid piike ja kilpe või vibusid ja ambe. Põhiliselt abistati siiski rüütliväge. Võitlusviis Taktika oli enamasti kindel, väga lihtne: väed rivistusid pikkadesse viirgudesse, seejärel liiguti kiirenevas tempos teineteisele vastu. Vastast ei (vähemalt püüti) tapetud vaid võeti vangi, et perekonnalt lunaraha saada. Sõjakavalust ei peetud rüütli aule ja väärikusele kohaseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses. Linnused Täitsid nii elamu ja kindluse funktsiooni. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikemas puust või kivist tornlinnustes, suurnike linnused aga olid suured kindluskompleksid. Rajati loo...
Keskaeg Jüri Gross Kirjandus 4 põhisuunda: Kiriklik põhisõna – piibli ja religiooniga seotud. Rahvaeeposed – kangelaslaulud nt. Laul minu Cidist, Rodriga, Niebelungide laul(germaani), Eddo laul(skandinaavia), rolandi laul(prantsuse). Rahvaluule. Rüütlikirjandus. Trubaduuride ajastu Prantsusmaal – trubaduurid ja truväärid. Kultuur Rooma lagunemine. Frangi kuningriigi tekkimine – Euroopa selginemine. Valitseja Karl Suur – tekib kodanlus. Ülikoolide teke. Keskaja kujutav kunst ja arhitektuur 2 põhisuunda: Gooti ja Romaani Skaraalarhitektuur – kiriklik Profaanarhitektuur - ilmalik Gooti (12-16 sajand) akRoosen, teravkaar, kõrged
paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikaks. Kreeka kunst on mõjutanud kõiki euroopalikke kunstivoole, eriti aga renessanssi ja klassitsismi, mille parim näide Tartus on Tartu Ülikool. Roomlased võtsid kreeklastelt üle nende amfiteatrite disaini aga tegid seda võimsamaks. Kreeka kirjanduses on peamised kangelaseeposed millest kõige tähtsamad on Homerose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" nendest on tekkinud rüütlikirjandus ja kreeka mütoloogiat kasutatakse tänasepäevani kirjanduses. Peale kangelaseeposte on Vana-Kreeklaste käest me saanud ka lüürika. Lüürikast kujunesid välja tänapäeva laulud ja luuletused. Kreeka teater ja ültse teater nagu me seda praegu teame on välja kasvanud Dionysosele, kes on kreeka veinijumal, pühendatud pidustustel. Esialgu oli see ainult koori ja ühe näitleja dialoog aga pärast tekkis näitlejaid juurde, aga koor säilitas oma osa etenduses.
Pirita Majandusgümnaasium Muusikaajalugu Referaat Rüütlikultuur 10B Ristisõjad viisid tolleagseid rüütleid paljudesse arenenud maadesse ning kuna rüütlid pidid olema haritud ja mitmekülgsed mehed, siis ei rahuldanud neid enam primitiivsed kangelaslugud. Nii tekkis Euroopa arenenumates maades rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus. Kurtuaasse kirjanduse õitseng algas XII sajandil Lõuna-Prantsusmaal. Selle harrastajad olid rändlaulikud- rüütlid, keda nimetati trubaduurideks. Nende luule oli peamiselt armastuslüürika, kus oma südamedaami ülistati otse taevani. Lauldi ka rüütlite sangaritegudest. Laulu ettekannet saatis muusika, kusjuures eelistati õrnu pille, nagu harfi ja viiulit.
· Hakati paigaldama tornikellasid. · Kogu keskaegne kultuur seehulgas kirjandus oli kiriku kontrolli all. · Kultuurikeskusteks kujunesid kloostrid. · Kristlike tekstide kõrval esines palju rahvaluulet, eelkõige müüte. · Kui kristlik kirjandus oli seotud tõsisemaga, aga rahvaluulet meelelahutuslikumaks. · Kui linnad hakkasid kasvama, arenesid sellega inimeste mõttemaailm ning rahvaluule kõrvale tekkis rüütlikirjandus. · Ilmaliku kirjanduse algus ongi rahvaluules ja rüütlikirjanduses. Keskaegse rahvaluule olulisemad teosed: · Islandi eeposed: ''Vanem Edda'', ''Noorem Edda'' · Prantsusmaa eepos: ''Rolandi laul'' 11.saj · Hispaania eepos: ''Laul minu Cidist'' · Sakslaste eepos: ''Niebelungide laul'' 13 saj · ''Lugu Igori sõjaretk'' · Rüütlikirjandust nimetatakse kurtuaasseks · On seotud couriga( õukonnaga)
naisi ja orbe. Ta pidi olema vapper, õiglane ning helde. Tekkisid rikkad rüütlilossid, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Rüütlikirjandus ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali. Tekkis kirjandus tänapäevases mõttes - kirjandus kui sõnakunst. Lüürikat lauldi muusika saatel, eepikat loeti. RÜÜTLILÜÜRIKA Algab Lõuna-Prantsusmaal (12.-13. sajandil) provanssaalikeelse lüürikana, mille loojat ja esitajat nimetati trubaduuriks (teada u 500, kuulsaid u 40). Trubaduur oli kutseline luuletaja ja helilooja, kes oli nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat esitati muusika saatel
Feodaalkord maid omavad feodaalid, kuid harivad talupojad, põhines senjööri ja vasalli suhtel feodaalne killustatus kuningast vähesõltuvate suurfeodaalide valdused muutusid omavahel sõdivateks "riikideks riigis" aadel rüütliseisusest järk-järgult kujunenud pärilike eesõigustega kõrgem seisus paaz noor rüütli õpipoiss, talle õpetati kombeid ja head käitumist rüütliordu hiliskeskajal sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud ühingu üldnimetus bilda vastukaalukatapult katapult heitemasin mõis suur maavaldus- ja põllumaj tootmisüksus naturaalmajandus kõik ise või saadakse vahetuse alusel Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Linnaõigus linnas keht. seaduste kogum e põhiseadus Raad e magistraat linna kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu Müsteerium kiriklik näitemäng Hansa Liit P- Saksa kaupmeeste organisatsioon, pol liit (juht Lübeck) Hansakaubandus kaubandus, kus on tulud suured sadamalinnadel jaoks(sadamad, kaubateed Senjöör suur...
MAAILMAKIRJANDUSE PERIODISEERING Vool Aeg, koht Ajastule iseloomulik Olulised märksõnad Esindajad, teosed Antiik Vana-Kreeka, Kreeka-Rooma vanaaeg, *Ilukirjanduse põhiliikide eristumine: Homeros "Ilias", "Odüsseia" Vana-Rooma Euroopa kultuuri lähtealus. eepika (suurvormid: eepos, romaan; 8.saj eKr-5.saj Roomlased võtsid Kreeka väikevormid: jutustus, novell, muinasjutt) pKr kultuurist eeskuju, mitmed lüürika sõjakäigud. Tunti huvi inimese individuaalsuse ja tunnete dramaatika kujutamise vastu. *zanride teke -tragöödia ...
b) Suurenes jalaväe osatähtsus. c) Ilmub suuurtüki vägi 4. Palgaarmee tekke põhjused. a) Vasallide kokkukogunemine nõudis palju aega ja nende ustavuses ei saanud kindel olla. b) Vasallid tahtsid asendada sõjaväekohustuse rahalise maksuga, kuid Euroopas oli ka vaeseid, kes tahtsid ainult sõdida ja tahtsid palgasõduriks saada. c) Rüütlid võisid olla distsiplineerimatud. 5. Rüütlikirjandus. Rüütlikirjanduses esines 3 zanrit: a) Kangelaseeposed- nende eeposte autorid pole teada, teemad ammutati traditsioonilistest mütoloogia ja reaalsetest ajaloolistest sündmustest: nt : Rolandi Laul- , Nibelungide laul. b) Rüütliromaanid- rääkisid muistsetest pärimustest, mida käsitleti kõrgkeskaegse ettekujutuse järgi nt: kuningas Artur ja kolmteist ümarlauarüütlit.
Keskaeg 1.Millistesse seisustesse olid jagunenud keskaja ühiskond? Mis olid nende ülesanded ja koht ühiskonnas? Vaimulikud, kelle ülesandeks oli palvetada ja kõigi inimeste hingeõnnistuse eest hoolt kanda; Feodaalid, kelle ülesandeks oli kõigi ühiskonnaliikmete kaitsmine; Talupojad, kelle ülesandeks oli vaimulikke ja feodaale oma tööga üleval pidada ning toita; Linnakodanikud, kes varustasid kõiki käsitöösaadustega ja ülemerekaupadega. 2.Miks nimetatakse keskaja ühiskonda tardunud ühiskonnaks? Ühiskond, kus usuti, et jumal on pannud inimese tema kohale ja määranud kindlaks tema eluülesande. Talupoeg ei saa rüütliks ja rüütel talupojaks. 3.Selgita lause ,,Minu vasalli vasall pole minu vasall" senjööridel puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle 4.Millised olid keskaja talupoja õigused ja kohustused? Õigused: isiklik vabadus...
KESKAEG Kerkisid esile: uusaegsed keeled, kaubanduslikud linnad, kapitalistlik mjandus on keskaegse ühiskonna leiutised. Sündisid uusaegsed armeed, rahvusriigi mõiste, rahvusülese föderatsiooni idee. Kiriku ja riigi vaheline vastasseis. Vana kreekast ja roomast oleme saanud teatava arusaamaga tragöödiast ja iluideaali, samuti filosoofia põhimõisted. Keskajal õppisime aga kuidas neid kasutada. Termin ,,keskaeg" võtsid tarvutusele itaalia humanistid, kes defineerisid sellega tuhandeaastast ajavahemikku antiigi ja renessansi vahel. Seda mõistet on kasutatud ka vahepealse ,,unustuse ajajärgu", vaimupimeduse, vägivalla ning vaesuse ajastu metafoori. Keskaja piiride määramisel puudub üksmeel. Keskaeg kestis Lääne-Rooma riigi langemisest 5saj renessansi alguseni 15saj. Suurem osa rahvaid olid veel antiikajal barbarid; kristlust ja sellega koos kreeka-rooma kultuuri hakkasid nad tasapisi üle võtma jä...
suuremeelsuse ja heldusega. Teiseks hinnati aadlikes julgust, ausust, sõnapidamist ja galantsust. Halvim omadus oli reeturlikkus- oma isanda reetmine. Rüütlid põletasid ja röövisid vallutatud alasid ning tapsid süütuid inimesi, mida peeti õiglaseks. Ristiusu laialdase levikuga muutus ka rüütlite maailmavaade ning paljud rüütlid loobusid ilmalikest rõõmudest ning pühendusid ristiusu teenimisele. 13. sajandist sai alguse ka rüütlikirjandus, mida loodi oma südamedaamide auks. Birgit Nurmela 10. a klass
Näitlejad kandsid maske. Keskaeg 1. Keskaja kuulsad kangelaseeposed, maad. ,,Rolandi laul" - Prantsusmaa ; ,,Laul minu Cidist" - Hispaania ; ,,Nibelungide laul" - Saksamaa 2. Kirjelda keskaja teatrit. Keskaja teater oli väga rahvalik, selle vastu võitlesid kirik ja kuningad. Ei olnud teatrihooneid. Suurejooneline lava ja dekoratsioonid, kostüümid. Lava jagunes kolme ossa: taevas, maa ja põrgu. 3. Nimeta keskaegseid draamazanre. Draama, narrimäng. 4. Rüütlikirjandus Ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine 5. Prantsuse esimene naiskirjanik. Marie de France 6. Tema tuntud lee. ,,Kuslapuu" 7. Moodsa prantsuse luule eelkäija. Francois Villon 8. Kirjelda tema luulet. Ta kirjutas pilkavat ja satiirilist luulet. Renessanss 1. Kus, millal sai alguse renessanss. Itaalias 14.sajandil. 2
Inimene on patune olend, keda ootab hukatus või kui ta on puhas, siis Rahvuseeposed: ,,Nibelungide keskaeg 5.saj 14. saj taevalik õndsus. Jumal on harmoonia ja laul" jt; rüütlikirjandus inimese eesmärk on hinge täiustamine Antiigi taassünd, humanism, harmooniline Dante Alighieri, Boccaccio, renessanss 14.saj.- 16. saj inimene, elurõõm ja vabameelsus Petrarca, Cervantes, Shakespeare kontrastne, keeruline, kujundlik, segane,
Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis rüütlilaulikute esitusel. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine. Rüütlilaul on segapäritoluga, tema juured ulatuvad klassikalisse ladina luulesse, see on mõjutatud keskladina vaimulikust luulest, vagantide ladina- või segakeelsest luulest ning rahvalikust laulust.
Rüütlikirjanduses eristuvad kolm põhilist zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte teemad ammutati traditsioonilistest mütoloogiast ja reaaalsest ajaloolistest sündmustest. Ka rüütliromaanide temaatika ammutati enamasti muistsetest pärimustest. Keskaegne armastusluule väljendas kõige eredamalt rüütlikultuuris sügavalt juurdunud daamilikust. Armastusluule kajastas rüütlite vankumatut armastust oma truule väljavalitule. Kuid rüütlikirjandus näitab armastuseski mõneti ebareaalset idealpilti. Rüütlikultuur avaldub rüütlikasvatusest, rüütlieetikast, relvastusest, rüütlikirjandusest ja ka ristisõdadest. Egle Kadastik 10.a
Keskaeg ja renessanss Varajane keskaeg 5-10. saj kõrgkeskaeg 12-14. saj Hiliskeskaeg 16-17. Saj. ' Ristiusu ja kiriku võim · Võeti üle ladina keel · Paganliku Rooma riigi asemel Jumala riik · Paavst maapealne Jumala asemik · Kõige rangem karistus oli kiriku vande alla panek · Maapealne elu on ettevalmistus igaveseks eluks · Selge käsitlus taevast ja põrgust · Tähtis on inimese hing · Keha on patune · Patt · Kiriku müüdid Dante - ,,Jumalik komöödia" · 1265 1321 · 1. uus mahe stiil rohkete metafooridega armastusluule vulgaar ladina keeles kõnekeeles · 2. ,,Uus elu" proosa + luule raamat + Beatrice · 3. ,,Jumalik komöödia (näitab, et lool on õnnelik lõpp) " ...
Kirjanduse autobiograafiline tõlgendamine- teosest otsitakse seiklusi kirjaniku enda elus v tegelasi samastatakse kellegagi Bardid- muistsed keldi poeedid, esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate , valitsejate, kangelaste auks Trubaduur- keskaegne Lõuna-Prantsuse luuletaja-rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet. Truväär- keskaegse Põhja-Prantsuse luuletaja-rändlaulik Minnesinger- 12.-13.saj saksa ränd-või õukonnalaulik, viljeles eeskätt rüütliluulet Dionüüsia kevadpidustused, 3 päeva kestsid, esitati linnarahvale näidendeid. ,,Mantlikomöödia"- varane rooma komöödia, kreekaaineline, milles näiteljad esinesid kreeka rõivastustes. Novell-Boccaccio Eepos-Homeros Sonett- Petrarca A-aeg : eepos, eleegia K-aeg : miraakel, liturgiline draama, minnesinger R-aeg : novell, sonett Humanistvõitles oma maise võimu eest. Humanism vabakasvatus, inimese ja inimlikkuse väärtustamine, piiramatu arenemisvõime. tänapäeval humanist inimene kes...
· Sümbolite süsteem rõhutati tohutult mingeid numbreid, näiteks 7, 3, 2 ja 4. · Koolisüsteemi väljakujunemine 7 vabakunsti (trivium, quadrivium). · Tekkisid Euroopa vanimad ülikoolid. · Kunstide areng. · Kultuur keskajal on suures osas anonüümne. Kirjandus 4 põhisuunda · Kiriklik piibel, religioon. · Rahvaeeposed kangelaslaulud, näiteks Nibelungide laul (Germaan), Rodrigo (Hispaania), Edda laul (Skandinaavia). · Rahvaluule. · Rüütlikirjandus. Trubaduuride ajastu. Trubaduurid ja truväärid Prantsusmaal. Minnessinger Saksamaal. Rüütliromaan, paralleelselt eepostega. Kultuur · Rooma laguneb. · 1. Frangi kuningriik 7.-8. sajand valitseja Karl Suur. · Euroopa territoorium suureneb. · 12. sajandil ülikoolid. · Kodanlus keskklassina. Keskaja kujutav kunst ja arhitektuur · 2 põhilist suunda (Varakristlik, Bütsants). Romaani ja Gooti. · Romaani stiil 10.-12. sajand.
Keskaeg 5. 16.saj Varajane keskaeg 5-11. saj kirikukirjandus * eepos ladina keelne Klassikaline keskaeg 12-15. saj rahvakeelne * kangelaslaulud · rüütliromaanid · trubaduuride luule · linnakirjandus · draama Hiline keskaeg e. Renessanss 16. saj Ristiusu ja kiriku tegevvõim · Võeti üle ladina keel · Paganliku Rooma riigi asemel Jumala riik · Paavst maapealne Jum...
AADLIKUD JA NENDE ELUOLU Aadlikud oli Euroopa keskaegses ühiskonnas pärilik eesõigustatud seisus, mis oli alguse saanud maaomandist ja sõjalistest või muudest teenetest. Selle prototüübi järgi nimetatakse aadliks ka selle ühiskonnagrupi hilisemat vormi ja teiste maade ning varasemaid analoogseid ühiskonnakihte. Aadliseisus tekkis koos feodaalsuhetega. Nad olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadlite õlul oli kõigi kaitsmine. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel.Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadleid lordideks ja alamaadleid gentrydeks, Hispaanias olid grandid ja hidalgod, Saksamaal Herrid ja Ritterid, Prantsusmaal baronid ja chevolierid. Aadlikud tegelesid kaitsmisega kuid veel ka kohtumõistmiseg...
Antiikkirjandus, keskaja kirjandus 1. Mis ajast mis ajani kestis antiikaeg? 800 eKr kuni 500 pKr 2. Mis on antiikkirjandus? nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. 3. Millest sai teatrikunst alguse? Näitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades, näiteks enne jahile minekut korraldati maagilisi mänge, millega paluti jumalailt head saaki. Mänguõnn pidi tooma õnne ka tegelikku ellu. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitustest näitekunst. Eri rahvail on see isesugune. Teater kui meelelahutusasutus tekkis Vana-Kreekas. Etendused toimusid amfiteatris 4. Iseloomusta antiikteatrit.Kõik etendused olid mõeldud massilise vaatajaskonna jaoks. Kreeka teater oli vabaõhuteater, etendused toimusid lahtise taeva all ja päevavalges. Näiteks Ateena teater mahutas 17000 tuhat pealtvaatajat . Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. 5. Mis on saatusetragöödia? Too näide. 6. Nime...
Keskaeg 1. Meduim aevum- vaheaeg. 2. Skolastika- mõtteteadus, kuulutasid igavest jumalatõde. 3. Ketserid- kõik, kes mõtlesid teistmoodi, kuulutati ketseriteks ja hukati. 4. Keskaja kunst-linnade kunst 5. Keskaja eepos- kangelased ja nende vägiteod( vanimad eeposed Euroopas-Iiri saagad ja Sakasa kangelaslaulud, Keldi eeposed) 6. Raamatumaal-( prooviti ühele pildile võimalikult palju mahutada) 7. Vitraasimaal- (oluline kirikukujunduses) 8. Rüütlikirjandus · Rüütelkond on kõige mõjukam seisus 12. Saj. · Kurtuaasne kultuur- õukonna kombestik o Ideaalne õukond-väliselt peene käitumisega, mis peegeldas sisemist täiuslikkust. · Rüütel oli viisakas, julge, ustav, jne. · Rüütlikultuuri keskmesse tõusis lossidaam. o Daami kultus- rüütli ülessandeks oli lossidaami teenimine ja jumaldamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
