Bachi loomingusse. Mozarti muusika harmoonias on palju uudset. Tihti ärritas tema muusika kaasaegseid julgete modulatsioonidega.Mozart oli väga mitmekülgne helilooja, kes kirjutas kõikides tolleaegsetes muusikazanrites. Kuid esiplaanil oli ooper. Tähtsaimad nendest on "Figaro pulm" (1786), "Don Juan"(1787), "Cosi fan tutte" ("Nii teevad kõik")(1790), "Võluflööt"(1791). 3) Ludwig van Beethoven oli saksa helilooja. Beethoveni loomisprotsess oli aeglane ning ta lihvis kannatlikult iga detaili. Tal on küll vähem teoseid kui Mozartil ja Haydnil, kuid kui võrrelda kõigi kolme klassiku ühes ja samas zanris kirjutatud töid, siis Beethoveni oopused on oluliselt arendatumad ja pikemad. Tavaliselt oli heliloojal käsil korraga mitu suurt teost. Ta tegi palju visandeid, säilinud originaalpartituurides on rohkesti parandusi, mis näitab, et töö käigus muutis ta oluliselt esialgseid ideid. Beethoveni muusika kõige iseloomulikumaks
1812. aastal kirjutas armastuskirja Tundmatule Armastatule, kogu oma varanduse jättis kirja saajale. 1819. aastal valmisid Beethoveni 2 suurteost: "Missa Solemnis" ja 9. sümfoonia. Hilisloomingu- perioodil halvenes helilooja tervis, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Nüüd pöördus ta tihti polüfooniliste vormide poole: igas tema suuremas teoses on mõni fuuga. Beethoveni matustel osales üle 10 000 inimese. Looming Beethoveni loomisprotsess oli aeglane ning ta lihvis kannatlikult iga detaili. Tal on küll vähem teoseid kui Mozartil ja Haydnil, kuid tema oopused on oluliselt arendatumad ja pikemad. Tema muusika kõige iseloomulikumateks joonteks on peetud selgelt väljajoonistatud karaktereid, jõulisi filosoofilise alatooniga konflikte ning pateetilisust ja heroilisust. Romantilise perioodi heliloojad peavad Beethovenit eeskujuks. 19. sajandi I veerand on Beethoveni ajastu. Suur osa instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile.
ootab ees täielik kurtus, pärast seda järgnes hingeline kriis. 1802. aastal algas tema loomingu kõrgperiood, mis kestis 10. aastat, siis sündis enamik tema kuulsamaid teoseid. Peale seda järgnes 3-aastane kriisiperiood, mil Beethoven kirjutas väga vähe. Hilisloominguperioodil 1816-1827 halvenes Beethoveni tervis, ta kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. LOOMING : Beethoveni loomisprotsess oli aeglane ning ta lihvis kannatlikult igat detaili. Tavaliselt oli heliloojal käsil korraga mitu suurt teost. Olulisemad teosed olid ,,9 sümfoonia" ; ,,5 sümfoonia" ; ,,Appasionaata".
Kontrolltöö küsimused. Romantism- 19.saj. 1.Beethoveni loomingu üldiseloomustus. Aeglane loomisprotsess Lihvis igat detaili Palju visandeid, muutis palju algseid ideid Väljajoonistunud karakterid Jõulised/filosoofilised konfliktid Heroilisus Lüürilise alatooniga looming jäi tahaplaanile Suurem osa kirjutatud klaverile Joonistunud välja omased jooned: marss, variatsioonivorm, c-moll helistik, 1.Beethoveni looming (arvud, näited) 9 sümfooniat- kuulsamad 3.(Napoleonile), 5., 9.,
mis leiti pärast tema surma. Peale seda, kui ta oli lõplikult kurt, valmisid 9. sümfoonia ja ,,Missa solemis" (tuntumad teosed). Erakordse kuulsuse saavutas eluajal kui esines kõrgklassidele, õukondadele, keisritele, aga ta ei suutnud kellegagi suhelda. 1825 haigestus sooltepõletikku millele lisandus veretõbi. Kannatas majandusliku kitsikuse all. Hetkel, mil raha vajas, oli sellest puudus. Beethoven suri 26. märtsil 1872. Matustel oli 10000 Viini elanikku. Looming Beethoveni loomisprotsess oli aeglane ning ta lihvis kannatlikult iga detaili. Tal on küll vähem teoseid kui Mozartil ja Haydnil, kuid kui võrrelda kõigi kolme klassiku ühes ja samas zanris kirjutatud töid, siis Beethoveni oopused on oluliselt arendatumad ja pikemad. Tavaliselt oli heliloojal käsil mitu suurt teost korraga. Ta tegi palju visandeid, säilinud originaalpartuurides on rohkesti parandusi, mis näitab, et töö käigus muutis ta oluliselt esialgseid ideid. Beethoven juhatab sisse 19
liturgiamuusikana pidulikul teenistusel ertshertsog Rudolphi ametisseseadmise puhul Olmützi peapiiskopiks 9. märtsil 1810 Määrimaal. Rudolph, keiser Leopold II poeg, oli olnud Beethoveni kõige usinam klaveri- ja kompositsiooniõpilane ja tema kõige ustavam patroon alates 1809. aastast. Näib, et Beethoven hellitas lootust saada tema kapellmeistriks, ja see võis olla ka missa loomise ajendiks. Kuna aga Beethoveni loomisprotsess oli enamasti küllaltki pikaldane, ei jõudnud ta tööga seetõttu õigeaegselt valmis, tegeledes Missa solemnise kirjutamisega peaaegu viis aastat. Trükki jõudis teos 1817. aasta aprillis Mainzis mõned päevad pärast helilooja surma. Missa solemnise esieetekanne toimus 7. aprillil 1824 Peterburis Filharmooniaühingu heategevuskontserdil orkestri endiste liikmete leskede teoetuseks. Sama aasta 7. mail kõlasid
Loomist ning algatamist tuleks hakata väikestest asjadest. Näiteks poest ostetud tomatite, kartulite, kurkide, porgandite ning salati asemel kasvatada neid ise. Hankida endale väike maalapp ning seemned mulda pista. Neid kastmas käia ning vaadata pealt, kuidas need viljad järjest suuremaks kasvavad. Teadlased on tõestanud, et ise kasvatatud köögiviljad on palju maitsvamad ning tervislikumad, sest neis ei ole kasutatud mitte mingisuguseid kemikaale ega mürke. Nii väike asi, aga loomisprotsess jällegi suur ning samas ka tervislik. Kodukoha koristamine- lood projekti ning algatad midagi suurt, kui kõik on puhas ning meeldiv, on palju parem elada. Keegi ei tule meie eest, meie kodukohta koristama. Väikese enesekindlusega inimesed võivad väga kindlalt väita, et millegi loomine ning algatamine tõstab enesekindlust, julgust ning võimet hakkama saada, sest siis saab väita, et seda olen teinud mina ning, mina
mil ilmub vaim. 3) „Võluflööt“ – Laulumängu ideeks oli valguse võit pimeduse üle, muinasjutuline ooper. Tegevus fantastiline, palju tegelasi, üheks toredaks peategelaseks oli linnupüüdja Papageno. 21 Missugused olid Beethoveni loomingu kesksed teemad? Iseloomusta Beethoveni muusikat (žanrid, peateosed) Loomingus esikohal instrumentaalmuusika: 9 sümfooniat, 32 klaverisonaati, kontserdid, kammermuusika. Beethoveni loomisprotsess oli aeglane ning ta lihvis kannatlikult iga detaili. Beethoveni muusika kõige iseloomulikumaks joonteks on peetud selgelt väljajoonistatud karaktereid, jõulisi filosoofilise alatooniga konflikte (pimedus – valgus, elu – surm, isiklik vabadus – saatus) ning pateetilisust ja heroilisust. 22 Mis liiki teoseid kirjutas Beethoven kõige rohkem? Miks? - Klaverisonaate kirjutas kõige rohkem, sest ta oli pianist 23 Mille poolest on eriline Beethoveni 9. sümfoonia
1.Modernism tekkis 19.saj teisel poolel ja kestis 20.sajandi esimese pooleni. Modernism tekkis Prantsusmaal. 2. Modernismis võib eristada dekadentsi, sümbolismi ja impressionismi, need vastandavad end reaalsele elule ja kunstilisusele ning hetke meeleoludele 3. Mõjutas eelkõige teaduse ja tehnika arengut ning tööstsliku tootmise muutumist massiliseks, ühiskonna muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust,bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Modernismi iseloomustavad eelkõige uue otsinguid nii väljendusvahendites kui ka ühiskonnas. 4. Dekadents-kunst ja kunstlikus kõiges, kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega ka materiaalseid eesmärke, pessimism, mõistamatus, kunsti seesmine väärtus. CHARLES BAUDELAIRE, EDGAR ALLAN POE, WILDE. Sümbolism-reaalne ja ideaalne maailm, ideaalset maailma suudab edasi anda vaid kunstnik, sümbol on kui igavese olemise salapärane ...
jooma ning tõmbus üha enam endasse. Seda perioodi tema loomingus ongi vaadeldud kui üleminekut klassitsismilt romantismile, samuti on seda nimetatud heroilise ja patriootilise muusika ajajärguks. Nüüd pöördus Beethoven tihti polüfooniliste vormide poole: igas tema suuremas teoses on mõni fuuga. Positiivse lõpplahendusega kaasnes üha sagedamini pulbitsev tantsulisus. Beethoven suri 1827.aastal ning tema matustel osales üle 10 000 inimese. Beethoveni loomisprotsess oli aeglane ning ta lihvis kannatlikult iga detaili. Tal on küll vähem teoseid kui Mozartil ja Haydnil, kuid kui võrrelda kõigi kolme klassiku ühes ja samas zanris kirjutatud töid, siis Beethoveni oopused on oluliselt arendatumad ja pikemad. Beethoveni kõige paremaks teoseks pean mina Üheksandat sümfooniat, mida võib pidada Beethoveni elutöö kokkuvõtteks. Teos kestab 70 minutit, mis on teistest sümfooniatest umbes poole mahukam
Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema jaoks palju olulisem kui teistel Viini klassikutel. Beethoveni muusika emotsionaalne jõulisus ja arenduslikud mastaabid kuuluvad juba järgnenud romantismiperioodi. Looming Beethoveni loomisprotsess oli aeglane ning ta lihvis kannatlikult iga detaili. Tal on küll vähem teoseid kui Mozartil ja Haydnil, kuid kui võrrelda kõigi kolme klassiku ühes ja samas zanris kirjutatud töid, siis Beethoveni oopused on oluliselt arendatumad ja pikemad. Suurem osa Beethoveni instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. Helilooja alustas oma karjääri pianistina, tema esimesed tuntud teosed olid kirjutatud klaverile ja selle instrumendiga oli ta seotud terve elu
jooma ning tõmbus üha enam endasse. Seda perioodi tema loomingus ongi vaadeldud kui üleminekut klassitsismilt romantismile, samuti on seda nimetatud heroilise ja patriootilise muusika ajajärguks. Nüüd pöördus Beethoven tihti polüfooniliste vormide poole: igas tema suuremas teoses on mõni fuuga. Positiivse lõpplahendusega kaasnes üha sagedamini pulbitsev tantsulisus. Beethoveni matustel osales üle 10 000 inimese. LOOMING Beethoveni loomisprotsess oli aeglane ning ta lihvis kannatlikult iga detaili. Tal on küll vähem teoseid kui Mozartil ja Haydnil, kuid kui võrrelda kõigi kolme klassiku ühes ja samas zanris kirjutatud töid, siis Beethoveni oopused on oluliselt arendatumad ja pikemad. Tavaliselt oli heliloojal käsil korraga mitu suurt teost. Ta tegi palju visandeid, säilinud originaalpartituurides on rohkesti parandusi, mis näitab, et töö käigus muutis ta oluliselt esialgseid ideid
1795. aastal hakkas märkama oma kuulmisvaegust. Tähtsamad teosed: 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (kokku üle 100 teose). 3 18021812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg). Kohtus Goethega (muusika tragöödiale "Egmont"). Sündis enamik kuulsaid teoseid. Sai tuntuks Inglismaal ja Prantsusmaal. Olid ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on mõjutanud ka loomingut. 4 18131827 Viini III periood (hiline looming). Looming Beethoveni loomisprotsess oli aeglane ning ta lihvis kannatlikult iga detaili. Tal on küll vähem teoseid kui Mozartil ja Haydnil, kuid kui võrrelda kõigi kolme klassiku ühes ja samas zanris kirjutatud töid, siis Beethoveni oopused on oluliselt arendatumad ja pikemad. Tavaliselt oli heliloojal käsil korraga mitu suurt teost. Ta tegi palju visandeid, säilinud originaalpartituurides on rohkesti parandusi, mis näitab, et töö käigus muutis ta oluliselt esialgseid ideid. Beethoveni muusika
tulevikule, praegused probleemid on kõigile hästi teada; loo selged seosed loova mõtlemise ja äritulemuste vahele. Loovmõtlemise protsessi vältimatud komponendid on teema eesmärgistatud kirjeldamine, uue idee loomine ja loodu kriitiline hindamine. Kui varem arvati, et loovmõtlemine on alateadvuslik ega allu mõtleja kontrollile, siis tänapäevased mudelid eeldavad, et uusi ideid on võimalik eesmärgipäraselt luua ning loomisprotsess on mõtleja kontrolli all. Organisatsioonid, kes on läbinud loovuse äratamise programmi, on märganud mitmeid positiivseid muutusi: töötajad on pühendunumad ja teadlikumad organisatsiooni eesmärkidest, paranenud on moraal ja kaadri püsivus, suurenenud on kokkuhoid ja vähenenud raiskamine ning töökeskkond on turvalisem. Uuringutest on selgunud, et tihti on loova juhtimise õhkkond natuke mänguline. Eric Berne'i arvates on loovus ja emotsionaalsus pärit lapse tasandilt
piirdu ainult nime ja logo loomisega ja kommunikeerimisega. Veepealne osa on see, mis välja paistab, veealune osa on loomisprotsess ja analüüs, millele Turunduskommunikatsioon Turunduskommunikatsioon visuaalne osa toetub. Nimi Nimi ja ja visuaalne visuaalne identiteet identiteet Portfellistrateegia Portfellistrateegia
Saladus ,,Saladuse" põhitees on, et me ise loome oma reaalsuse. ,,Saladus" annab meile võtme, kuidas seda kõige osavamalt teha. Raamatu peategelaseks on universaalne külgetõmbeseadus, mille sisuks on tõestatud teadmine, et sarnane tõmbab sarnast, meie mõtted ja tunded on justkui magnetid ja see toimib alati, hoolimata sellest, kas meie sellega arvestame või mitte. Aastatuhandete jooksul kinnitust saanud tarkused ei leia paraku aga tihtipeale kasutust, olgugi nad teada ja kättesaadaval. ,,Saladus" teeb loomisprotsessi ja selle olemuse lugejale nii arusaadavaks, et pärast lugemist on raske seda oma elus mitte kasutada. Ja kehtib see igas valdkonnas alates tervisest, suhetest, rahast, tööst, loomingust kuni maailma üldise heaoluni välja. Raamat meenutab lugejale ka seda, kui oluline on ära tunda ja endale selgeks teha oma tõelised kutsumused ja soovid, mis on juba pool teed eduni, mille saavu...
), enamat kui tavatähendus. (2) väljamõeldis - kujutlusvõime abil loodud. fakt >< väljamõeldis, ajalooline >< väljamõeldislik tõde. Fiktsionaalne tekst ei oma (otsest) praktilist väärtust. Konstrueeritud kunstireeglite põhjal. Väljamõeldislik ei ole alati kujundlik (3) esteetilise väärtusega objekt - ilusa, tõese ja väärtusliku seosed. sisu ja vormi seosed. Kunst kunsti pärast e. Nn. ‘eesmärgitu eesmärk’. Kirjandusteose loomisprotsess on eesmärgipärane, aga see on suunatud iseenesele, see ei veena, informeeri jne. (4) intertekstuaalne konstruktsioon - Kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise; Kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega; Eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine. Mis on kirjanduse uurimise otstarve? Humanistlik vaateviis - parem teadmine kirjandusest teeb meid ka paremaks
Poeetiline keel o Muudab keelekasutust o Intensiivsem o Fookus keelel Väljamõeldis o Ei oma praktilist väärtust o Konstrueeritud kunstireeglite põhjal o Ei ole alati kujundlik Esteetilise väärtusega objekt o Ilusa, tõese ja väärtusliku seosed o Sisu ja vormi seosed o Kunst kunsti pärast, e eesmärgitu eesmärk o Loomisprotsess eesmärgiline, aga suunatud endale, ei veena, informeeri Intertekstuaalne konstruktsioon o Kirjandus kui intertekstuaalne ja enesereflektiivne konstruktsioon o Eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise o Tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes o Eelnevate teoste kordamine, problematiseerimine, muutmine Mis on kirjanduse uurimise otstarve? Kuivõrd sõltuvad eesmärgid ja teadmised, mida
- fakt >< väljamõeldis, ajalooline >< väljamõeldislik tõde - Fiktsionaalne tekst ei oma (otsest) praktilist väärtust - konstrueeritud kunstireeglite põhjal - väljamõeldislik ei ole alati kujundlik 3. Esteetilise väärtusega objekt - Ilu > teoses eneses? > lugeja silmades? - esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed - sisu ja vormi seosed - Kunst kunsti pärast e. Nn. ‘eesmärgitu eesmärk’ - Kirjandusteose loomisprotsess on eesmärgipärane, aga see on suunatud iseenesele, see ei veena, informeeri jne. 4. Intertekstuaalne konstruktsioon - Kirjandus kui intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon; - Kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise; - Kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega; - Eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine. Miks uurida kirjandust? Mis on kirjanduskriitika (sh
Seda kunstiga seotud tõlgendust tuleb laiendada, et see kehtiks ka indiaani kalatapunuia kohta (jm traditsiooniliste kunstitaieste kohta). Nii on sündmus kui liik juhuslikkust, mille integratsioon struktuuriga tekitab esteetilise emotsiooni. Juhuslikkus kunstiloomingus esineb kas töö ajendi, teostamise või eesmärgi juures. Esimesel juhul võtab see juhuslikkus sündmuse kuju (vähemal määral võib juhuslikkus esineda ka teistes loomingu osades). Kunstiteose loomisprotsess seisneb püüus suhelda. Lääne kujutava kunsti puhul suheldakse modelliga, traditsioonilise kunsti puhul materjaliga, tarbekunsti puhul tarbijaga. Tegelikult muidugi suheldakse siiski kõigi kolmega, aga ühega eriti. Kunstifilosoofia põhiprobleemiks on uurida, kas kunstnik tunnistab materjali ja töövahendeid dialoogipartneritena või mitte. Kunstnik taotleb sõltumatust juhuslikkusest. Kunstniku, kes püüab läbi detailide tungida kujutatavasse süsteemi, tegevat võimalus 'vargaks'.
Muudab igapäevast keelekasutust; on selles intensiivsem; erineb/eemaldub sellest; fookus keelel, enamat kui tavatähendus. Väljamõeldis – kujutlusvõime abil loodud. Fiktsiooniline tekst ei oma praktilist väärtust; konstrueeritud kunstireeglite põhjal; väljamõeldislik pole alati kujundlik. Esteetilise väärtusega objekt – ilu teoses/lugeja silmades. Esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed; sisu ja vormi seosed; kunst kunsti enda pärast – kirjandusteose loomisprotsess on eesmärgipärane, aga see on suunatud iseenesele, see ei veena, informeeri jne Intertekstuaalne konstruktsioon – kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise; kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega; eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine. Ma arvan, et minu jaoks on kõige olulisemaks poeetiline keel, kuna see annab värskust minu
1. Mis on filosoofia? Filosoofia distsipliinid. Termini võttis kasutusele Herodotas 6.saj e.m.a. Phileo armastan Sophia tarkus Filosoofid ei pidanud end tarkadeks, vaid tarkuse armastajateks. Ei otsinud tarkust mitte inimestest, vaid kosmosest. Logos (õpetus, seaduspärasus) kuulus kosmosele. Kui kosmost suudeti tabada, siis jõuti arusaamisele. 1.tunnus : filosoofilised mõisted ehk kategooriad kõige üldisemad. Filosoofilisel mõtlemisel kasutatakse kahte vastandkategooriat (mida loogika ei luba). Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkus...
empiiriliselt mõõta. Auditooriumid on erakordselt ebastabiilsed, realiseerub vaid väike osa auditooriumi potentsiaalsest tähelepanust ja teadete mõjujõust. 56. Subkultuur ja auditoorium Meediatööstus on pidevalt otsinud endale uusi turge ja nisiauditooriume, püüdnud määratleda ja luua maitsel või elustiilil põhinevaid sotsiaalseid või kultuurilisi alagruppe. Meedial toimub pidev stiilide ja pseudo- identiteetide loomisprotsess eesmärgiks auditooriumi positiivne tagasiside. Meediakasutust kujundab peamiselt varasem kogemus ja samastumised, või kujuneb see vastavalt hetkel moesolevale, kultuurilisele ja sotsiaalsele kontekstile. Perekonna sotsiaalne miljöö klassi- ja eakaaslaste või naabruskonna grupp (enamasti mõjutused muusikas, teles) noorte täiskasvanute ringkonnad (sotsiaalsed kontaktid tööl, vabal ajal). Vanusest sõltuvalt eelistuste muutumine. Paljude tegurite ristumine.
olevaid asulaid ümber nimetama aleviteks. 1946 linna staatuse said Kohtla-Järve ja Kiviõli. Kehtestati NSV Liidus koehtiv alevite kolmikjaotus: töölisalev, linnatüüpi alev ja kuurortalev (Narva-Jõesuu). Külanõukogude loomine. Kui sovetiseerimisprotsessi vaadata, siis külanõukogude loomine on väga oluline, külanõukogude loomisega toodi olemasolevasse struktuuri esimene nõukogulik haldusstruktuuri üksus. See külanõukogude loomisprotsess sai alguse 1944. aasta detsembri - Eesti NSV juhtkonna ettepanek 1250 külanõukogu loomiseks. Moskvas ei oldud selle vastu, aga ei aksepteeritud seda arvu. Lõpuks jõuti pisut teistsugusele lahendusele ja loodi kokku 637 külanõukogu. 1945. aasta 4. mail - Eesti NSV ÜP seadus külanõukogude loomise kohta. August-sept 1945 - 637 külanõukogu loomine. Külanõukogusid ei moodustatud väikesaarte valdades - Vormsi, Kihnu, Ruhnu, Prangli). Külanõukogud ei sobinud
Enesevaatlus, millele selles peatükis keskendutakse, leiab aset nii nöustamisseanssidel kui ka väljaspool. Üks võimalus selle eesmärgi saavutamiseks on Probleemide lahendamine võib aset leida pooleldi alateadlikult, kusjuures julgustada kliente ja nõustajaid arutlema oma kogemuste üle, kasutades kirjutamist ja loomisprotsess on võimas edasiviiv jõud. Loomingulise energia vallandamine on luulet. Kirjutamine võib võtta mitmeid eri vorme, näiteks võib kirjutamiseks pidada kasulik abinõu nõustamisega seotud probleemide otseseks või kaudseks lahendamiseks. päevasündmuste kirjapanekut, päevikupidamist, kirjade kirjutamist ja loovkirjutamist.
kombinatsioon. Inimese loomisprotsessi neuroloogia sarnaneb struktuurselt paljuski ülaltoodud analoogiatega. Et aga aju üldse midagi luua saaks, peab tal olema väga palju nö. allüksusi alamseoseid. Need on sellised seosed, mis on veel omakorda aluseks mingisugustele teistele seostele. Nii nagu kirjanduslik teos saaks eksisteerida, peab see koosnema tekstidest. Kuid tekstide eksisteerimiseks peab see koosnema lausetest, laused aga omakorda sõnadest jne. Loomisprotsess toimib ajus täpselt samamoodi. See tähendab seda, et seosed loovad veel omakorda uusi varem esinemata seoseid. Ja need omakorda veel teisi seoseid jne. Kui laps tuleb esimest korda ilmale, siis kohe esimesed seosed tulevad tal keskkonnaga tundmaõppimisega. Tema ajus tuleb tohutul hulgal seoseid. Vastsündinu hakkab kohe ümbritsevas keskkonnas kõigega kõike seostama. Seda, et mis värvi on maailm, mis kujuga on kehad, mis liigub, mis on mis ja kes on kes
kombinatsioon. Inimese loomisprotsessi neuroloogia sarnaneb struktuurselt paljuski ülaltoodud analoogiatega. Et aga aju üldse midagi luua saaks, peab tal olema väga palju nö. allüksusi alamseoseid. Need on sellised seosed, mis on veel omakorda aluseks mingisugustele teistele seostele. Nii nagu kirjanduslik teos saaks eksisteerida, peab see koosnema tekstidest. Kuid tekstide eksisteerimiseks peab see koosnema lausetest, laused aga omakorda sõnadest jne. Loomisprotsess toimib ajus täpselt samamoodi. See tähendab seda, et seosed loovad veel omakorda uusi varem esinemata seoseid. Ja need omakorda veel teisi seoseid jne. Kui laps tuleb esimest korda ilmale, siis kohe esimesed seosed tulevad tal keskkonnaga tundmaõppimisega. Tema ajus tuleb tohutul hulgal seoseid. Vastsündinu hakkab kohe ümbritsevas keskkonnas kõigega kõike seostama. Seda, et mis värvi on maailm, mis kujuga on kehad, mis liigub, mis on mis ja kes on kes
kombinatsioon. Inimese loomisprotsessi neuroloogia sarnaneb struktuurselt paljuski ülaltoodud analoogiatega. Et aga aju üldse midagi luua saaks, peab tal olema väga palju nö. allüksusi – alamseoseid. Need on sellised seosed, mis on veel omakorda aluseks mingisugustele teistele seostele. Nii nagu kirjanduslik teos saaks eksisteerida, peab see koosnema tekstidest. Kuid tekstide eksisteerimiseks peab see koosnema lausetest, laused aga omakorda sõnadest jne. Loomisprotsess toimib ajus täpselt samamoodi. See tähendab seda, et seosed loovad veel omakorda uusi varem esinemata seoseid. Ja need omakorda veel teisi seoseid jne. Kui laps tuleb esimest korda ilmale, siis kohe esimesed seosed tulevad tal keskkonnaga tundmaõppimisega. Tema ajus tuleb tohutul hulgal seoseid. Vastsündinu hakkab kohe ümbritsevas keskkonnas kõigega kõike seostama. Seda, et mis värvi on maailm, mis kujuga on kehad, mis liigub, mis on mis ja kes on kes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
