Ühiskonna arenguetapid Agraarühiskond- vanim õhiskonnatüüp millele on iseloomulik tööhõive hankivas sektoris ja võimusuhted tuginevad traditsioonidel Tööstus ehk industriaalühiskond- tööstuspöörde tagajärjel kujunenud ühiskond(2) sektoris ja võimusuhete demokratiseerumine Teenindus- ehk postindustriaalne ühiskond- ühiskond mida iseloomustab kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur ja hõivatute ülekaal teenindavas sektoris Ühiskonna sektorid Majanduslikud: Hankiv- kalur,marjuline, lüpsia jt. Töötlev-, teenindav Poliitiliseed: Avalik e
Just selline peretüüp võimaldab kõige paremini sobitada traditsioonilist lastesaamise väärtustamist peres isiklike vajaduste ja ressursside ning välistingimustega. Levinud on ka nn redutseeritud peremudel, mille puhul tegelik laste arv jääb mitmetel põhjustel (majanduslikud raskused, eluasemeprobleemid, paarisuhete ebakindlus, isiklike karjääripüüdluste eelistamine laste saamisele jne) soovitavast väiksemaks. Traditsiooniliselt on perekond loodud ümber mehe võimu, kus võimusuhted on hierarhiliselt määratletud, pereliikmete kohustused normide kaudu kinnistatud ning individuaalne karjäär väheoluline. Last arvestatakse isiksusena vähe, rohkem olulise lisatööjõuna perekonna kui majandusüksuse tegevuses. Traditsiooniliselt on perekond loodud ümber mehe võimu, kus võimusuhted on hierarhiliselt määratletud, pereliikmete kohustused normide kaudu kinnistatud ning individuaalne karjäär väheoluline. Last arvestatakse isiksusena vähe, rohkem olulise
· Suutmatus ühendada eri rahvuste nõudmisi demokraatia põhimõtetega. REVOLUTISOON REFORM Algatavad dissidendid Algatab valitsus partei. Osalevad massid. Osalised poliitikud ametnikud. Etteaimamatu. Planeeritud. Oodatav tulemus. Kasutatakse vägivada. Võimusuhted jäävad samaks. Muutuvad võimusuhted. Säästev Eesti 2005-2030 Eesmärk : Inimeste kõrge elukvaliteedi ja turvaise ja puhta elukeskkonna tagamine . Arengu eesmärk : · Heaolu kasv · sotsiaalne sidusus · Ökoloogiline tasakaal
Teenindusühiskonnas on suurem osakaal teenindaval sektoril, tööstusühiskonnas aga töötleval sektoril. Teenindusühiskonnas inimestel rohkem vaba aega, tööstusühiskonnas inimestel vähem aega (~12 tunnised tööpäevad). Mõisteid: agraarühiskond vanim ühiskond, mida iseloomustab tööhõive hankivas sektoris, traditsioonidele tuginevad võimusuhted (monarhia) industriaal- ehk tööstusühiskond tööstuspöörde tulemusel tekkinud ühiskond, mida iseloomustab tööstuslik tootmine ja võimusuhete demokratiseerumine teenindusühiskond ühiskond, mida iseloomustab hõivatute ülekaal teenindussektoris, kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur infoühiskond 20. sajandi viimase veerandi ühiskond, mida iseloomustab info- ja
Muudatused majanduses: Esikohale tõusis tööstuslik tootmine Toimus tööstusüööre ja üleminek kapitalismile Arenesid suured vabrikud Töö oli korraldatud konveieritel Tööpäev kestis 12-14 tundi Omanik pidas tööaja arvestust Tööline pidi kasutama tööaega otstarbekalt Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne Olid kasutusele võetud uued tehnoloogiad Peamiseks sissetuluallikaks muutus palgatöö Muudatused ühiskonnas: Muutusid võimusuhted ja argielu Vähenes tunnete ja kommete roll Kasvas riigiametnike arv Töösfäär ja puhkesfäär eraldusid teineteisest Tugevnes bürokraatia Muudatused ühiskonna sotsiaalses jaotuses: Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades Muutus linna- ja maarahvastiku suhtarv Muutusid leibkonnad Postindustriaalne ühiskond - ehk tööstusjärgne. Tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas. Iseloomustab:
VÕIM ÜHISKONNAS Õpik, lk 44 - 49 KUS ESINEB VÕIM INIMSUHETES KOOLIS PEREKONNAS TÖÖL VÕIMU OLEMUS M. WEBER KUI ÜKSIKISIKU VÕI GR. SUUTLIKUST MÕJUTADA TEISTE TEGEVUST NING SAAVUTADA SEL VIISIL OMA HUVIDE ELLUVIIMINE. ERIPÄRAKS ON SEE, ET VÕIM ON JAOTUNUD ÜHISKONNAS EBAVÕRDSELT. DOMINEERIMINE ÜLEKAALUS OLEMINE VÕIMU RESSURSSID AINELISED (OMAND, KAPITAL) VAIMSED (TEADMISED, KOGEMUSED) VÕIMU TEOSTAMISE MEETOODID AUTORITEET SUND TRADITSIOONIDEGA SEOTUD ISIKUD KARISMAATILISED ISIKUD RIIGIVÕIMU ERIPÄRA REGULEERITUD VÕIMUSUHTED KUULUVAD ÜHISKONNA REGULEERIMISE JUURDE VÕIMU ARENEDES TEKKIS VAJADUS INIMESTE JA ASUTUSTE JÄRELE, KELLE ABIL VALITSEDA RIIGIVÕIMU AINUOMASED TUNNUSED KEHTESTADA SEADUSI KOGUDA MAKSE KASUTADA VÄGIVALDA OTSUSED ON KOHUSTUSLIKUD KORRALDADA IGAPÄEVAELU ESINDADA RIIKI RAHVUSVAHELISES SUHTLEMISES SELGE VÕIMUASUTUSTE HIERARHIA RIIGIVÕIMU KOMPONENDID SOTSIAALSED ASU...
Demokraatia 3 põhinõuet konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Demokraatia tunnused: 1) vabad valimised, 2) vähemuste õigustega arvestamine, 3) vaba ajakirjandus, 4) kodanikuõigused. Polüarhia kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatia vorm. Revolutsiooni ja reformi erinevused Revolutsioon algatavad dissidendid, osalevad massid, ettearvamatu, kasutatakse vägivalda, muutuvad võimusuhted. Reform algatav valitsev partei, osalevad poliitikud, oodatav tulemus, rahumeelne, samad valitsemissuhted. Absoluutne monarhia riik kus kogu võim kuulub piiramatult monarhile. Saudi Araabia. Konstitutsiooniline monarhia riik kus monarh jagab võimu parlamendiga ja tegutseb põhiseaduse raames. Belgia, Holland, Taani. Diktatuur valitsemisvorm mille puhul on võim koondunud ühe grupi või isiku kätte. Totalitaarses reziimis on ülitähtis osa ideoloogial.
Algas USA esiletõus. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. Demokraatia kriis ja äärmuslikud liikumised. Ei õnnestunud lahendada ühtki suurt probleemi ning need viisid teise maailmasõjani. Tagajärjed Eestile Eesti sai iseseisvaks riigiks ning vabanes tsaarivõimu alt. Ühiskond Siirdeühiskond, demokraatia põhitunnused. Otsedemokraatia, osalusdemokraatia ja esindusdemokraatia. Siirdeühiskond on teatud arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja võimusuhted asendadatkse demokraatlikega. Demokraatia põhitunnused: kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, vaba ajakirjandus, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, trüki- ja sõnavabadus. Otsedemokraatia on demokraatia vanim vorm, kus kodanikud osalevad vahetult poliitiliste otsuste vastuvõtmise protsessis. Osalusdemokraatia on demokraatia vorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles
inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda Tööstusühiskonna põhijooned: o Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. 1. Väiksemad töökojad asendusid suurte vabrikutega 2. Töö oli korraldatud konveieritel 3. Töökorraldus oli range, ning omanik jälgis, et kasutataks aega ära otstarbekalt 4. " Aeg on raha" o Ratsionaalsus 1. Võimusuhted ning argielu muutusid asisemaks 2. Vähenes tunnete ja kommete roll 3. Kasvas riigiametnike ja kirjalike normide tähtsus 4. Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes o Tööaeg domineeris puhkeaja üle Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Muutusid: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid ( väikepered)
vastu ja kas see on põhjendatud? · Kuidas suhtuvad omavahel lugeja ja tekst? · Kuidas suhtuvad omavahel autor ja tekst? · Millised faktorid mõjutavad kultuurinähtuste kujutamist Marxi teooria seisukohalt? · Mida nimetab Althusser "kõnetamiseks"? · Võrrelge Althusseri "ideoloogia" ja Gramsci "hegemoonia" mõisteid. · Milline on võimu roll inimese kujunemisel Foucault' teooria kohaselt? · Kuidas toimivad võimusuhted kultuuri väljal Bourdieu teooria kohaselt? · Kuidas mõistab võimu Hannah Arendt? · Kas võimu mõju kultuuris on võimalik ületada? Kui, siis kuidas? Kui ei, siis miks? · Millised on Frankfurdi koolkonna kõigile esindajatele omased põhiväited? · Milline on Horkheimeri ja Adorno arvates kultuuritööstuste roll tänapäeva ühiskonnas? · Võrrelge Horkheimeri ja Adorno nägemust kõrg- ja massikultuurist Walter Benjamini seisukohtadega.
Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine, töö oli korraldatud konveieritel. Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne, omanik pidas ranget arvestust ning jälgis, et tööline kasutaks aega otstarbekalt. Ratsionaalsus sai märksõnaks, mis iseloomustas tööstusühiskonda üldisemaltki. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tänu konveieritöö ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, asisemaks muutusid võimusuhted ning argielu. Bürokraatia tugevnes, tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle. Tööstusühisk. muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 3. iseloomusta põhjalikult postindustriaalühiskonda. ehk tööstusjärgne ühiskond. Suurim nihe puudutas tootmistegevust. Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. See ühiskond vajab haritud spetsialiste.
meedia Identiteet - indiviidi teadmine, kes on tema ja teised indiviidid; loodud ja kujundatud indiviidide vahelise suhtluse; seotud samastumise-eristumisega sotsiaalses interaktsioonis • primaarsed - omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline, rahvuslik • sekundaarsed - sotsiaalse staatuse ja rollidega seotud, ametialased rollid, sots. staatus • tehingust sõltuvad(müüja/ostja);tehinguvälised(teatud tingimustele vastamine); võimusuhted ja huvigruppide tegevus Sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; määratleb indiviidi/grupi koha sotsiaalses süsteemis(ühiskond, organisatsioon, pere) • objektiivne(indiviidi-väline)/subjektiivne - kuidas isik väliseid piiranguid ja võimalusi mõtestab • struktuur loob nii võimalused kui piirangud, indiviid muudab ja taastoodab oma tegevusega • ajas muutuv
Keskkonnaga toimetuleku 5 etappi:Schein 1)Missiooni ja strateegia loomine. Seisneb olemasolu õigustuses ja eluülesande leidmises. 2)Missioonist johtuvatest eesmärkidest ühise arusaama kujundamine.Tähtis on, et kõik neist ühtemoodi aru saaksid. 3) Vahenditest arusaamine, milles kajastub, kuidas soovitud eesmärkideni jõutakse. Organisatsiooni seisukohalt on vahenditeks struktuur, tööjaotus, tasude jaotus ja võimusuhted. 4)Hindamine ja üldiselt aktsepteeritav arusaam tegevuse tulemuste vastavusest eesmärkidele. Kui org. Liikmed mõistavad neid ühtemoodi, siis teatakse, milliseid tegevusi peetakse edukaks või ebaedukaks ning kuidas selle üle otsustatakse. 5) Korrektuur, mis tugineb org. Liikmete tunnetatud vajadustele muuta neid tegevusi, mis takistavad eesmärkideni jõudmist. Siin avalduvad need tegevusvormid, mis käivituvad nt siis, kui mõni tuude turukonkurentsis ebaõnnestub
pereliikmetele. Ühiskonna stabiilsus ja harmoonia. Sugulussuhted eri kultuurides on olnud läbi aegade ja kultuuride väga erinevad. Üldiselt kirjeldab sugulussuhteid 5 muutjat: · korraga lubatud kaasade arv · milliste sugulaste vahel on lubatud abielusuhted · põlvnemise ja varanduse ülemineku mehhanismid · abikaasade elukoht ja seotus kaasade vanematega (kumma kaasa vanemate juurde abiellunud kuuluvad) · valitsevad võimusuhted perekonnas Perekonna käsitlus Araabia riikides Araabia riikides on perekonna au hoidmine kõige suurem väärtus. Naised suhtlevad ainult teiste naistega või lähedast meessugulastega. Araabia naistel on otsute langetamisel üsna palju võimu. Tavaliselt selles, mis puudutab majapidamise väljaminekuid, laste kasvatamist ja hariduse andmist ja ka mõnikord laste abielu korraldamist. Mehed vastutavad perekonna materiaalse heaolu eest. Väga vähestel
arusaadavad. Mõistmistaju puudumisel on usalduslik suhtlemine raske, kui mitte sugugi võimatu. (Isikutaju) Distantsitaju mõõdab vastastikuse läheduse, avatuse ja intiimsuse määra tunnetamist. See aitab otsustada, mida partner peab kohaseks või lubatavaks, seega millist avatuse astet valida. (Isikutaju) 3 Rühmataju on väikese grupi mitmesuguste omaduste ühistegevuse iseloom, võimusuhted ja emotsionaalne ühtsus. See hõlmab ka grupi kui terviku poolt endale suunatud ootuste tajumist. (Isikutaju) 1.2. Isikutaju näo äratundmisel Teiste isikute äratundmine on inimese üks silmapaistvamaid visuaalseid võimeid. Nägude äratundmisega tegelevad ja puutuvad inimesed kokku igapäevaselt. Antud protsess annab inimestele võimaluse kontakteeruda teiste inimestega ning ühiskonnas eksisteerida. See toiming on väga elementaarne ja iseeneslik, ning üldjuhul inimesed
NÜÜDISÜHISKOND Mõisted 1. Agraarühiskond-vanim ühiskonnatüüp, millel on iseloomulik tööhõive hankivas sektoris ja võimusuhted tuginevad traditsioonidel (peam. monarhia). (3000 a. eKr) 2. Tööstusühiskond-tööstuspöörde tagajärjel kujunenud ühiskond, mida iseloomustab tööhõive tootvas sektoris ja võimusuhete demokratiseerumine. (19. sajand) 3. Teenindusühiskond-ühiskond, mida iseloomustab kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik ja sotsiaalne struktuur ja hõivatuse ülekaal on teenindavas sektoris. (20. sajand) 4. Infoühiskond-ühiskond, mida iseloomustab IKT kasutamine majanduses, valitsemises
kirjeldada. Nende võimalused ja vahendid, millega tegelevad. Kui me lammutame lahti selle mis on ja paneme uuesti kokku, siis saame parema organisatsiooni. Dekonstruktsioon. Nende jaoks on võimuküsimus väga oluline. Organisatsiooni liikmed ei pruugi aru saada, et mingid küsimused suruvad nad alla. Eriti kui tõde on aktsepteeritud. Siis järelikult käitun vastavalt ja ei saa aru, et oleks võimalik teha ka teisiti. Postmodernism pakub hea võimaluse seletada, kuias võimusuhted tekkivad. Nt keegi paneb ühe paberi päevaks peitu. Informaalne võim. Ajaloolised koolkonnad üritasid leida universaalseid reegleid, mis kehtiksid kõikide maailma organisatsioonide kohta. Küsimus on, et kui hästi me neid reegleid rakendame. Rääkisid ühiskonnast. Kriitiline lähenemine, vastasseisu küsimus. Allasurutud ja valitsevad klassid. Postmodernistid ütlevad, et hoolimata sellest, et kommunism sellest välja kasvas, seesama vastuolupritnsiip töötab organisatsioonides
ärikorraldajad VÕIMU ALUS Omand Oskusteave(know-how) VALITSUSE ROLL Majandusvabaduse Valitsuse ja firmade tagamine koostöö Ühiskonna struktuur ja suhted. 3 Võim. Võimusuhted on ühiskonnas eksisteerinud selle algusest peale. Primitiivühiskonnad ei vajanud võimuasutusi, ametnikke ega kirjalikke seadusi. Juhinduti traditsioonidest. Mida enam ühiskond arenes ja laienes seda enam hakati vajama asutusi, mille kaudu valitseda ja inimesi , kelle abil valitseda. s.t vajati riiki. Riigivõimu tunnused: 1. Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist 2. Ainuõigus koguda makse ja määrata nende kasutamist 3
käitumisele viitavad demograafiliste tunnustega inimesed on sageli levinud. Vaesuse vähendamiseks peame vähendama sellise käitumisega inimeste levimust. Struktuuriline teooria: See teooria baseerub majanduse ja demograafia põhjal. Selles teoorias pole rõhk sisul ja käitumisel, vaid just vaesuse elamise struktuuril. Sinu vaesus sõltub mis riigis sina oled sündinud ja elad praegu. Poliitiline teooria: Need väidavad, et vaesus on poliitiline tulemus, mille taga on võimusuhted ja ressursside jaotamise kollektiivsed valikud. Need teooriad väidavad, et võim ja institutsioonid põhjustavad poliitikat, mis põhjustab vaesust ja mõõdukustab käitumise-vaesuse seost. Võim ja institutsioonid tugevdavad üksteist ning institutsioonid kujundavad otseselt ka vaesust ja mõõdukustavad käitumise ja vaesuse seost. Palun too välja põhiküsimused, mille põhjal teooriaid saab omavahel eristada.
mängivad palju ja liiguvad tunduvalt rohkem, kui tavakari.Ka tuumikkarja täkk käib poissmeeste karjaga mängimas.On avastatud, et täkud mängivad rohkem oma järglastega, kui võõraste täkkudega, kuigi need kuuluvad samasse poismeeste karja. Uue karja moodustavad tavaliselt noor täkk ja 2-3 aastased märad.Karja tuumiku moodustavad hästi läbisaavad märad, ka täku vahetumisel jääb karja tuumik kokku hoidma.Karja sisene alluvusvahekord ei ole alati kindel, tavaliselt pannakse võimusuhted paika paari päeva jooksul peale kohtumist.Noored loomad võivad enda hulgast välja valida liidermära või saab karjajuhiks täkk.Kui hierarhiaredel on paika pandud muutub see aja möödudes vaid vähesel määral.Hierarhia redelil kõrgemale tõusevad enamasti aktiivsemad, kangekaelsemad ja suuremakasvulised loomad.Täkk hoiab karja koos ja on karja kaitsjaks, isegi kui ta pole otsseselt karjajuht. Ühe karja liikmed tegutsevad enamasti koos, 90%liikmetest söövad ja puhkavad vähemalt
See on indiviidi aktiivne valiv kohanemine ühiskonnaga, milles ta elab ja tegutseb. Sotsialiseerumise agendid on need ühiskonna institutsioonid ja inimkooslused, kelle ülesandeks on edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale või kujunevale isiksusele. Perekond - olulisim sotsialiseerumise agent. Perekonna roll sotsialiseerumisel · kasvatuslik · miljöö kaudu mõjutamine · ühiskonna vahendamine · vajaduste rahuldaja Eakaaslased ( isiksusel aktiivne roll, võimusuhted vabamad) Kool · akadeemiliselt teadmisi edastav, aga ka varjatud õppekava kaudu õpetaja · oluliste teistega lävimise koht · iseseisvalt tööl toime tulemiseks ettevalmistamise koht ,"stardiplats" · sotsiaalse kontrolli koht (klassiväline tegevus) Massiteabevahendid (on vahendatud teiste agentide poolt) · avardavad silmaringi · kujundavad eeskujusid (referentgruppe) Kaks seisukohta massimeedia kohta: · maandab pingeid · levitab agressiivsust
Sotsiaalse ja füüsilise stimulatsiooni kuhjumine. Stress Inimeste kuhjumise liigid Tihelioleku loomkatsed You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Tihelioleku loomkatsed (jätkub) Eneseregulatsioon (füsiloogiline) Võimusuhted ja domineerivus Optimaalne grupi suurus Sotsiaalne stress You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Tihelioleku uurimused inimeste puhul Vähem sotsiaalseid kontakte Diskussiooni vähene konsensus Madalam enesekindlus
vajadus hoolitseda laste eest ja seda olenemata leibkonnas elavate laste vanusest. Osaajaga töötavatest naistest, kelle leibkonnasoli kuni kaheaastane laps, nimetas aga üle poole osaajaga töötamise põhjusena vajadust hoolitseda laste eest. Naised on meestega võrreldes ka märksa enam lühendanud tööpäevi ja võtnud vabu päevi laste eest hoolitsemiseks. Vaid kaugtöö võimalusi on mehed kasutanud naistest pisut rohkem (Tasuja 2011). Võimusuhted peres Eestis on paarisuhtes elavate tööealiste inimeste seas enim levinud mudel, kus mõlemad partnerid töötavad ning nende sissetulek on oluline pere majanduslikuks toimetulekuks. Sageli on ühe partneri osalus sissetuleku kindlustamises suurem. See võib viidata võimu võimalikule ebaproportsionaalsele jaotumisele peres, kuna peresiseste võimusuhete üheks aluskomponendiks on majanduslikud ressursid (vt nt Steinmetz et al. 1990). Statistikaameti
Ühiskonnaõpetus Ühiskond · Inimeste olemasolu viis · Koosneb inimestest, ei saa olla inimest ühiskonnata Ürgkari- ellujäämiseks oli vaja koos tegutseda. Sugukond võimusuhted püsivamad Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähememine, territooriumi rolli kasv. Riik · Võimu- ja valitsemisasutuse süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil teostades võimu alaliste institutsoonide kaudu a) Lepinguteooria, b) orgaaniline teooria(inimene viib oma täide loomuse vajadused) c) võimuteooria. · Territoorium, elanikkond, suveräänsus. Ühiskonna tasandid
I PÕHISEADUSLIKKUS E. KONSTITUTSIONALISM Riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas. Põhiseadus ja teised seadused loovad riigi tegevusele õigusliku keskkonna. „Põhiseaduse vaim“ peaks viitama sisulisele põhiseaduslikkusele. Põhiseadus: Määrab ära valitsuse tegevuse:missugused tegevused käivad valitsemisega koos ja missugused poliitilised struktuurid neid teostavad. Piiritleb formaalsed võimusuhted poliitiliste struktuuride vahel Piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused. HORISONTAALNE VÕIMUJAOTUS Charles Louis de Montesquieu: 18saj. Võimude lahususe põhimõte. I. Seadusandlik võim e. Parlament/riigikogu II. Täidesaatev võim e valitsus III. Kohtuvõim PARLAMENT ...demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Parlamendi ülesanded: 1. Seaduste vastuvõtmine 2
operatiivsed plaanid. Strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna. Kui strateegia keskendub ressurssidele, keskkonnale ja missioonile, siis taktika keskendub inimestele ja tegevustele. Operatiivplaanid koostatakse lähtudes taktikalistest plaanidest ja on suunatud operatiivsete eesmärkide saavutamisele. Organiseerimine, millega määratakse ülesanded ja võimusuhted. Selle osategevusega luuakse masinate, materjalide ja inimeste niisugune kombinatsioon, mis tagab planeeritud tegevuse. Planeerimise käigus fikseeritakse organisatsiooni eesmärgid. Organiseerimise käigus määratakse eesmärkide saavutamise teed. Otsustatakse, kuidas kõige paremini rühmitada organisatsiooni elemente, s.o. ressursse ja tegevusi. Kui strateegias määratakse mida teha, siis organiseerimine määrab kuidas teha. Organiseerimine seisneb:
Armastades näeme armastatus vaid ilu, kuid see on nagu kõverpeegel, kõiges on ka inetut. Hinge ilu on välisest ilust õilsam, kõige ilusam on teadmiste ja seaduste ilu. Sokratiline enesküllasus- vähene huvi välise vastu, distants maailma suhtes, tundetus valu suhtes. Moraal: ei ole võimalik saavutada korraga mõlemat. 2. Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik-poliitilised tagajärjed Inimesed on jumala armus võrdsed, seega lagunevad senised võimusuhted. Agape-jumala armastamine. 3. Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast) Maine(enesearmastus, lihahimu,kiindumine kaduvasse-sõprus üksikisikuga) ja taevane armastus(puhas, enesesalgamine, üldine armastus kõigi vastu, püüdlemine jumala poole). Maine ja taevariik. Maine riik on vajalik inimeste ohjeldamiseks. Taevariik on täiuslikult harmooniline kogukond. 4. Pierre Nicole (katoliiklane)“valgustatud enesearmastusest” kui ühiskonna ja
instinkt rakendada oma võimu. (Kraavi 2005: 120; Grenz 2003: 97) Prantsuse filosoof Michel Foucault käsitleb võimu kui erinevate ühiskonnagruppide ja valdkondade vahelist keerulist suhetevõrgustikku, mis muutub vastavalt olukordadele ja ajastutele. Foucault' arvates eksisteerib võim erinevates lihtsates situatsioonides, argipäeva kogemustes, institutsionaalsetes süsteemides jne. Kõigis situatsioonides toimuvad omamoodi võimusuhted. Võim eksisteerib ühiskondlikesse suhetesse laialipihustunud võimusuhetena, lokaalsete võimu täideviimise praktikatena. (Kraavi 2005: 121) Näiteks võib tuua võimu ja keha vahekorra. Tänapäeval näeme, kuidas mingi teatud väljanägemise nimel suunatakse inimesi tegelema kõikvõimalike aeroobika või teiste keha mõjutavate protseduuridega. Keha ilmneb kui teatava kaupade ja teenuste objektiks. (Kraavi 2005: 121-122)
SPORT KUI SOTSIAALNE SÜSTEEM 1. Too välja spordisotsioloogia funktsioone. Kriitiliselt uurida spordi rolli, funktsiooni ja tähendust inimeste elus ja ühiskondades, mida nad moodustavad Kirjeldada ja seletada spordi esilekerkimist ja levimist ajas ning läbi erinevate ühiskondade Määratleda sotsialiseerimise protsessid sporti, spordist välja, spordis ja spordi kaudu Selgitada kuidas võimusuhted ja sotsiaalsed erinevused (soolised, klassi, rassilised) määravad piirangud ja võimalused inimeste osalemisele spordis (sportlastena, ametnikena, töötajatena, pealtvaatajatena, tarbijatena) Uurida viise, kuidas sport reageerib sotsiaalsetele muutustele ühiskonnas 2. Nimeta keskkonnast tulenevaid faktoreid, mis mõjutavad liidrit spordis, ning kirjelda neid lühidalt. ülesande iseloom – uus, tavapärane, keeruline, lihtne üles.?
Mõistmistaju on veendumus, et ollakse partneriga mingis küsimuses üksteisele mõistetavad. Mõistmistaju puudumisel on usalduslik suhtlemine raske, kui mitte võimatu. Distantsitaju mõõdab vastastikuse läheduse, avatuse ja intiimsuse määra tunnetamist. See aitab otsustada, mida partner peab momendi olukorras kohaseks või lubatavaks, seega millist avatuse astet valida. Rühmataju on väikese grupi mitmesuguste omaduste nagu ühistegevuse iseloom, võimusuhted, emotsionaalne ühtsus jm määratlemine. See hõlmab ka grupi kui terviku poolt endale suunatud ootuste tajumist. Kõik sotsiaalse taju alaliigid võivad olla erineva tõesus-, sügavus- ja detailsusastmega. Isikutaju eripära Inimeste mõistmine ja tunnetamine erineb loodusobjektide või asjade ja nähtuste tajumisest järgmiste tunnuste poolest: · Tunnetatavat nähakse ja mõistetakse sotsiaalse objektina, tajus on esiplaanil sotsiaalset
vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Tööpäevad kestsid 12-14h. Töö tegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne, omanik pidas ranget arvestust ning jälgis, et tööline kasutaks oma tööaega otstarbekalt. Juhtmotiiv: ,,Aeg on raha!" ehk vabu päevi praktiliselt polnudki. Tööstusühiskonna märksõnaks sai ratsionaalsus. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tänu konveieritöö ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, asisemaks muutusid võimusuhted ning argielu. Vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike normide tähtsus. Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes just koos tööstusühiskonnaga, millele oli omane praktiline mõtlemine ja igakülgne kaalutlemine. Tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle. Linnades hakkasid levima kasiinod, kabareed, loteriid ja õnnemängud. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna
kultuuriruumide vahelise piiri ületamisega kaasneb paratamatult teatav rollide konflikt. Mõned tulevad selle probleemiga paremini toime kui teised, ent teemat vältida ei ole võimalik. Põhjuseks ei ole mitte pelgalt individuaalsed omadused, vaid ka sotsiaalsete gruppide mõjud, kellega inimene uues kultuuriruumis kokku puutub ja/või samastub. Neist räägime pikemalt järgnevates peatükkides. Kokkuvõte Ladus keelekasutus määrab võimusuhted ning mõjutab seda, mil määral inimesed üksteisele meeldivad. Keele abil on võimalik määratleda iseenda identiteeti teiste suhtes. Keelebarjäär ja ühise keele puudumine raskendavad märkimisväärselt kultuuridevahelist suhtlust ent ühise keele olemasolu ei taga veel seda, et vestluspartnerid teineteise eesmärkidest või perspektiivist aru saaksid. Kultuuridevahelise suhtlemise oskuste üheks oluliseks aluseks on teadmine, et teise
(kuri)kuulsat pööret, mis tema antihumanistliku käsitluse austajatele tundus teinekord isegi ketserliku lahtiütlemisena varasematest seisukohtadest, "aukudele" võimusuhete tihedas koes, väljapääsudele kõikehõlmavatest dominatsioonivõrgusti kest. Sellele näib näiteks viitavat tema väide, et iga võimuaktiga kaasneb või annab võimaluse vastupanuks, avab võimalusele ja vabadusele ruumi igas kontekstis. Kuna võimusuhted on kapillaarsed ja dünaamilised, mitte tsentraliseeritud ja staatilised, muutumatud, siis pole nad ka "ainutähenduslikud; nad määratlevad lõputuid konfrontatsioonipunkte, ebastabiilsuse fookuseid, millest igaühel on oma konflikti- ja võitluste riskid ning risk vähemalt ajutiseks võimusuhete ümberpöördumiseks." Teisal suleb aga Foucault selle "augu" kiiresti ise, nentides, et paindlik ja plastiline, salliv ja pluralistlik võimuvõrgustik neelab pikemata igasugused
"traditsioonilisus"? Tüüpiliselt tähendab see seda, et perekonnas on ainsaks leivateenijaks mees, naine on kodus ja kasvatab lapsi (neid peaks kindlasti olema "palju"), nad on kõik eestikeelsed ja meelsed, see on mehel ja naisel esimene kooselu ja nad on kindlasti abielus, oleks hea, kui nad käiksid veel kirikus ka. Sellises peres pole homoseksuaale ja suhtlemine toimub ainult teiste samasuguste peredega. Traditsiooniliselt on perekond loodud ümber mehe võimu, kus võimusuhted on hierarhiliselt määratletud, pereliikmete kohustused normide kaudu kinnistatud ning individuaalne karjäär väheoluline. Last arvestatakse isiksusena vähe, rohkem olulise lisatööjõuna perekonna kui majandusüksuse tegevuses. Traditsiooniline peremudel loob selgelt piiritletud rollid ja pakub suhteliselt kõrget kindluse- ja stabiilsustunnet. Traditsioonilise pereelu hinnaks on aga sugupooltevaheliste võimusuhete
Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed tööstused ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne. Oluline oli, et tööaeg saaks kasutatud võimalikult otstarbekalt. Juhtmotiiviks kujunes ütlus ,,aeg on raha!". Võimusuhted ning argielu muutusid asisemaks. Vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike normide tähtsus. Tugevnes ametnike võim ehk bürokraatia. Tööstusühiskonnale oli omane praktiline mõtlemine ja igakülgne kaalutlemine. Tööstusajastul hakkas tööaeg domineerima puhkeaja üle. Üksluise ja üdini ratsionaalse tööelu kõrvalt hakati otsima meelelahutust linnades levisid kasiinod, kabareed, loteriid ja õnnemängud.
3. karismaatiline käsule allutakse kuna andjal on erilised omadused Foucault käsu andja on ka selle võimu all kellele käsku antakse. Bourdieu sümboolne kapital omab inimene kellel on teiste arvates õigus ja teadmised öelda kuidas asjad on, mis on õige, mis vastab tõele Poliitika - poliitika riikliku võimu saamisele, suurendamisele ja säilitamisele suunatud tegevus - poliitiline süsteem inimeste vahelised võimusuhted - poliitiline reziim keerulises poliitilises süsteemis võimusuhted - poliitiline ideoloogia poliitika ideeline alus Service poliitiliste süsteemide tüübid a) kogukondlik süsteem e rühm traditsionaalsetes ühiskondades, kindel liider puudub b) hõimusüsteem e suguaru liidrid on kuid seadusi pole c) pealikuvõimuga süsteem e hõimuliit tugevad liidrid, andamid, orjad d) riik keeruline tööjaotus ja võimusüsteem, maksud, orjad
Ordu territoorumi haldasid foogtid ja komtuurid, kes juhtis ka foogt- ja komtuurkondi, mille keskusteks olid linnused. Linnuste meeskond koosnes rüütelvendadest, vaimulikest, sõduritest, teenritest. Saksa ordu peaeesmärgiks oli kaitsa Liivimaa kristlasi ja sõdida “paganate” vastu. Sõjateenistus polnud kohustus. Sõjakäigul osalemine andis õiguse saada osa saagi jagamisel. 13. Sajandil oli liivimaalastel kõige rohkem sõjalisi konflikte leedukatega. Keskaegse Liivimaa võimusuhted Saksa ordu ja Riia peapiiskopi suhted olid reguleerimata. Esimeste maadejagamiste agesed dokumendid väitsid, et ordu on omal maal iseseisev valutseja, kuid ta peab piiskopile kuuletuma. Liivimaa piiskopid hakkasid 14.sajandi alguses väitma, et ordu on saanud kõik oma valdused Riia peapiiskopilt lääniks ja seetõttu peaks andma ordumesiter peapiiskopile vasallivande. Siiski toodi ette privileegid, et Saksa ordu allub otse ja ainult paavstile. Saksa ordu
- uurida domineerivate, arenevate ja hääbuvate kultuuride ning subkultuuride väärtusi ja norme spordis; Tippspordi eraldumine võistlus- ja harrastusspordist selgitada kuidas võimusuhted ja sotsiaalsed erinevused (soolised, klassi, rassilised) määravad piirangud ja võimalused inimeste osalemisele spordis (sportlastena, ametnikena, töötajatena, pealtvaatajatena, tarbijatena); - Spordi äristumine uurida viise, kuidas sport reageerib sotsiaalsetele muutustele ühiskonnas. Kokkuvõttes, spordisotsioloogias on oluline:
Konspekt muistse Eesti kohta LIIVIMAA RISTISÕJAD • 1208 - 1227 • 1210 ÜMERA LAHING • 1217 MADISEPÄEVA LAHING • 1219 EESTI TAANILE • 1224 TARTU LANGEMINE • 1227 SAAREMAA LANGEMINE • 1238 STENSBY RAHU • 1170 Fulco “eestlaste piiskop” • Aleksander III ristisõjaüleskutse eestlaste vastu • Baltikumist rüüsteretked Läänemere läänekaldale • Ristiusustamise keskus Väina jõe suudmeala • Meinhard ja Theoderich - liivlaste seas misjon • Taani kuninga tähelepanu Põhja-Saksamaal, Liivima sündmustes tagaplaanil • Sundis võõra võimuga leppima lüüasaamine ja vajadus toetuseks kohalikes konfliktides • Pantvangide andmine • Saksamaal ristisõdijate värbamine • Riia linna rajamine 1201 - Liivimaa kristlik ja majanduslik keskus • 1202 Mõõgavendade ordu - tugev poliitiline jõud • Kaupo PÕHJUSED • Piiskopivõim • Uute koormiste kehtestamine • Ristiusu levitamine (Saksa ristirüütlid), eestlased taarausku • Maade juurde sa...
Portugalis, Kreekas) 1970-ndatel ja Nõukogude bloki kollapsiga 1980/90 vahetusel. Revolutsiooni ja reformi erinevused REVOLUTSIOON REFORM Algatavad dissidendid algatab valitsev partei (opositsiooni nõudel) Osalevad massid osalevad poliitikud ja ametnikkond Stiihiline, etteaimamatu planeeritud kulg ja oodatav tulemus Kasutatakse vägivalda rahumeelne Muutuvad võimusuhted võimu ülesehitus ja valitsemissuhted samad Ajalugu kinnitab C.A. de Tocqueville´i teesi: demokraatiale saab üle minna ainult rahumeelselt (vt hoiatavaid näiteid: Prantsusmaa, Venemaa, Hiina). Nõukogude bloki riigid valisid rahumeelse tee: reformid lõpevad siis, kui igas eluvaldkonnas valitseb demokraatia. Probleemiks reformide ebaühtlane tempo. Siirdeühiskonna ohud: 1. Masside radikaliseerumine poliitilistes nõudmistes, kui poliitiline eliit ei suuda
5. Korporatiivne kultuur. Korporatiivkultuur ehk ettevõtte sisene kultuur ehk organisatsioonikultuur. Mõtteviis "way of thinking" "group think", väärtused ja normid, mida ettevõtte töötajad kannavad Igapäevane praktiline tegevus (mõtteviisi elluviimiseks): · Vestlused · Treeningud ja koolitused · Kohtumised · Igapäevane äripraktika · Tööülesanded · Teenusepakkumine · Tootmistegevus, etc. · Sotsiaalsed suhted konventsionaalsus · Võimusuhted Korporatiivne subkultuur, aitab edasikanda korporatsiooni eesmärke globaliseerumisel korporatsiooni identiteet. 6. Lineaar-, multi- ja reaktiivsed ärikultuurid, nende erisused ja geograafia. Kultuurierisuste mõõted ajale orienteeritus: · Pikaajalisusele orienteeritus (Long-Term Orientation (LTO)) · Lühiajalisele kasumile orienteeritus (Short-term orientation) · Lineaaraktiivsed kultuurid o Andmelembesed o Tsükliline aeg ja planeeritud ajakasutus:
Üksteisele esitatakse küsimusi, selgitamaks teiste liikmete seisukohti ja muid andmeid. Omavahelistes suhetes ollakse ettevaatlikud ja pinnapealsed, kuid viisakad. Konflikte esineb harva ja grupis on näilise üksmeelsuse õhkkond. 2. Tormamine, rünamine ehk hälvete etapp. See on grupisiseste konfliktide ajajärk grupi arenguloos.Liikmed tunnustavad grupi olemasolu, kuid ei ole veel aktsepteerinud kõiki mõjutusmehhanisme, mida grupp üksikisiku suhtes rakendab. Võimusuhted grupis ebaselged. Lahkhelid tekivad eesmärkide tähtsuse, ülesannete jaotuse, vastutuse ja juhtimise valdkonnas. Pinge. Võitluslikkus, nääklemine ja agressiivne õhkkond grupis. See etapp on grupi arengu seisukohalt väga tähtis, sest konfliktid sunnivad grupiliikmeid end avama ja grupis saavad selgemaks rollid ja see, milliseid norme vajatakse , et ülesandega toime tulla.Samas on oht, et mõne grupi areng peetub sel etapil. 3
Rüüstamine,põletamine,tapmine kodusõdade käigus. Mingisugust võimu siiski omavahel paika panna ei suudetud. Ordu ja tartu piiskopi vahel rõivastustüli 19 saj lõpul. Võeti erinevat värvi rüü, mis oli ordus. Sellega ta näitas, et ei ole sama organisatsioon, mis ordu. Ordu leidis, et tema on kõige suurem vaimuliku esindaja Vana-Liivimaal. Tüli tõi kaasa Danzigi kongressi 1397 aastal. See määras ja muutis palju.Oli oluline, sest pandi paika võimusuhted. Ordu võim vähenes.(Oli üleüldine Saksa ordu, mis jagunes harudeks. Siinne ordu oli Saksa ordu Liivimaa haru.) Saksa ordut juhtis sellel ajal kõrgmeister, kes Danzigi kongressi ajal oli Konrad von Jungingen. Sisusliselt ka meie Liivi ordu tähtsaim liige, ordumeister allus temale. Saksa ordu ja Jungingen ise vähendasid Liivi ordu võimu. ''Jungingeni armukiri''- Harju Viru vasallid, ekkele Taani aladel oli maad läänistatud ja neil olid
meedia Identiteet - indiviidi teadmine, kes on tema ja teised indiviidid; loodud ja kujundatud indiviidide vahelise suhtluse; seotud samastumise-erisutmisega sotsiaalses interaktsioonis • primaarsed - omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline, rahvuslik • sekundaarsed - sotsiaalse staatuse ja rollidega seotud, ametialased rollid, sots. staatus • tehingust sõltuvad(müüja/ostja);tehignuvälised(tetud tingimustele vastamine); võimusuhted ja huvigruppide tegevus Sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised põsivad seosed ja vastatikune tegevus;määratleb indiviidi/grupi koha sotsiaalses süsteemis(ühiskond, organisatsioon, pere) • objetiivne(indiviidi-väline)/subjektiivne - kuidas isik väliseid piiranguid ja võimalusi mõtestab • struktuur loob nii võimalusedkui piirangud, indiviid muudab ja taastoodab oma tegevusega • ajas muutuv
Ei saa rääkida universaalsest tõest. Uus meetod, mlle ta nimetab Genealoogiaks. Seda tuleb määrata kõigepealt negatiivselt, ehk mis ta ei ole, mitte mis ta on. Kuidas võim toimib? Võim ei ole miski, mida saab omandada: Võimu rakendatakse lugematutes punktides liikuvate ja ebavõrdsete suhete kaudu. A sunnib B-d tegema midagi mida too ei taha. Võim tuleb altpoolt( ei ole binaarset opositsiooni domineerijate ja domineeritavate vahel) Võimusuhted on kavatsuslikud ja mittesubjektiivsed. Kus on võim, seal on ka vastupanu, mis ei asu kunagi väljaspool võimu. Võim ei tulene üksikisiku valikust või otsustusest. SUBJEKT Samal ajal nii allutatu kui ka tegutseja. Võimusuhe eeldab, et seda, kelle üle võimu teostatakse, tunnustatakse kui teatud määral vaba subjekti. Seksuaalsuse ajalugu: Eetika subjekti eneseloome võimalusena: suhe enesesse, mis ei sõltu teadmisest/võimust.
3) Töölistega tuleb teha koostööd ,selleks et iga töö saaks tehtud parmal teaduslikult põhjendatud viisil. 4) Töö ja vastutus jaguneb tööliste ja juhtkonna vahel ligilähedaselt võrdselt.Juhid teevad neid töid,milleks neid on paremini ettevalmistatud kui töölised. 45. Organisatsiooni struktuuri eesmärgid. On 5 eesmärki: 1) Struktuur määrab alluvussuhted ning tööjaotuse,mille kaudu määratletakse otsustetegemise protsess ja võimusuhted. 2) Struktuur on eesmärkide saavutamise vahend. 3) Struktuuri ülesandeks on infokanalite määramine-palju suheldakse horisontaalselt,palju vertikaalselt. 4) Struktuur on aluseks töötajakesksele lähenemisele-struktuur märab töötaja positsiooni organisatsioonis. 5) Struktuuri kaudu toimub juhtimise täiustamine-iga juht peab tedma,mid tema alluvad teevad ning seeläbi leidma viise tööprotsesside efektiivsemaks muutmiseks. 46. Orgaanilise organisatsiooni omadused.
Spordisotsioloogia eesmärgiks on: - kriitiliselt uurida spordi rolli, funktsiooni ja tähendust inimeste elus ja ühiskondades, mida nad moodustavad; - kirjeldada ja seletada spordi esilekerkimist ja levimist ajas ning läbi erinevate ühiskondade; - määratleda sotsialiseerimise protsessid sporti, spordist välja, spordis ja spordi kaudu; - uurida domineerivate, arenevate ja hääbuvate kultuuride ning subkultuuride väärtusi ja norme spordis; - selgitada kuidas võimusuhted ja sotsiaalsed erinevused (soolised, klassi, rassilised) määravad piirangud ja võimalused inimeste osalemisele spordis (sportlastena, ametnikena, töötajatena, pealtvaatajatena, tarbijatena); - uurida viise, kuidas sport reageerib sotsiaalsetele muutustele ühiskonnas. Kui teadusdistsipliin: Selleks et saaks spordisotsioloogiat käsitleda kui sotsioloogia aladistsipliini, peab see eristuma teistest uurimisala poolest ja omama spetsialistide gruppi. Samuti tuleb
Kognitiivne adekvaatsus ehk see, kuidas me oma maailma kirjeldame ja kuidas me tähendusi edasi anname, oleks selle maailma struktuuri toimimisega kooskõlas. 4. Mille poolest erinevad omavahel bioloogilised, sotsiaalsed ja kultuurilised konstandid? bioloogilised- me tunneme nälga, janu, valu, kuum , külm, surra võime. sotsiaalsed inimsuhete vormid, korduvad ühiskonnast ühiskonda, olememata sellest, et üh võivad olla erinevad. Olemas alati võimusuhted, üh korra suhted, kollektiivsuse mõisted, üksikisiku ja grupi suhted. Kultuurilised omased kõigile kultuuridele igal pool maailmas, kuigi võivad olla erinevad.. nt luule inimesed keelt kasutades väljamõelnud reeglistikud, kuidas emotsionaalselt olulisi asju keeles väljendada. Samuti muusika- viis helisid tekitada, oma häält moduleerided. Värvide kasutamine. 5. Millistel viisidel ringlevad tähendused kultuuris?
Konfliktiteoreetiline seletus tulu saavad sugulusgrupid, perekonnapead, mehed rohkem, kui naised. Püütakse hoida varandust ühes sugulusliinis. Perekonnapead kontrollivad tänapäevalgi grupi ressursse sellega, et on abikaasa valiku juures. Seksuaalvägivald on siiani probleem. Sugulussüsteemi kirjeldab 5 muutujat korraga lubatud kaasade arv, milliste sugulaste vahel on lubatud abielu, põlvnemine ja varanduse üleminek, abikaasade elukoht ja seotus kaasade vanematega, valitsevad võimusuhted peres 7
7. Korporatiivne kultuur. Korporatiivkultuur ehk ettevõtte sisene kultuur ehk organisatsioonikultuur. Mõtteviis "way of thinking" "group think", väärtused ja normid, mida ettevõtte töötajad kannavad Igapäevane praktiline tegevus (mõtteviisi elluviimiseks): · Vestlused · Treeningud ja koolitused · Kohtumised · Igapäevane äripraktika · Tööülesanded · Teenusepakkumine · Tootmistegevus, etc. · Sotsiaalsed suhted konventsionaalsus · Võimusuhted Korporatiivne subkultuur, aitab edasikanda korporatsiooni eesmärke globaliseerumisel korporatsiooni identiteet. Rahvastikugeograafia 8. Rahvastik kui tööjõud. ... olulised: Haridus Teadmised, oskused Kogemused, traditsioonid teised, sh demograafilised näitajad · Kui ettevõte laieneb, oluline teada, kas sihtpaigas on rahuldavat tööjõudu · Demograafilise info olulisus sõltub rajatava ettevõtte suurusest
annaabi.ee 
